Marta Vunš ja Edgar Vunš: Mida fakki me teeme

Meie oleme tantsijad. Tänavatantsijad, aga kaasaegset tantsu teeme ka. Tantsinud oleme kaua, umbes 12 aastat. Teeme seda, sest tants on nagu tüütav harjumus, millest ei ole lihtne lahti saada. Õigemini me ei tahagi sellest lahti saada. Muidu oleme õde ja vend, 16 ja 15 aastat vanad ning õnneks (või kahjuks?) teeme kõike koos. Äkki sina, armas lugeja, oled meid kuskil näinud või ko-hanud. Me proovime seletada, millega me (faking) tegeleme.

Teeme tantsu ja tsirkust, mis on tegelikult omavahel väga tihedalt seotud. Oleme võtnud osa paljudest etendustest ning esinemistest (kummardus OMAtsirkusele). Tants aitab meid tsirkuses ning tsirkus aitab tantsus. Oleme siiamaani (faking) õnnelikud, et hakkasime tegelema mõlema asjaga umbes samaaegselt.

Tantsime me põhiliselt hip-hopi, kuid mitte seda “gängsterite” värki. Tänapäeval kõik asjad põimuvad omavahel ning hip-hop ei ole erand. Selles kultuuris on hetkel tunduvalt rohkem kunstnikke, kui gängstereid.

Kuid mis on tänavatantsus see asi, milles kõik saavad end proovile panna? Mis eristab tantsijaid etenduskunstnikest? Etenduskunstnikel on etendused, tänavatantsijatel on bättlid. Bättel (ing k battle) on see üritus, kus pealtvaatajad kui ka tantsijad kogunevad ringi ning kaks tantsijat üritavad üksteisest ägedamad olla. Nii see näib. Tegelikult sünnib selles ringis alati midagi imelist ning ennenägematut. Üldiselt ei ole tantsijatel eesmärgiks võita bättel, vaid hoopis minna ära tundega, et ta tegi täpselt nii, nagu süda ihkas. Loomulikult on olemas bättlietikett ning tegelikult liigitub see täiesti tavaliste käitumisnormide alla. Põhimõtteliselt ongi see etikett ainuke piiraja. Muud ei ole, täielik vabadus.

Miks me siis just tänavatantsu teeme? Sellel on väga lihtne põhjus. Tänavatantsus pole religioosseid, soolisi, vanuselisi ega rahvuselisi erinevusi. Me kohtame alati uusi ning erinevaid inimesi, kes tihti tegelevad teiste kultuurisfääridega ning saavutavad seal silmapaistvaid tulemusi. Ka igasuguseid friike pole vähem, kui etenduste maailmas. Selleks, et tegeleda tänavatantsuga ei ole vaja kuhjades raha, pole vaja spetsiaalseid kalleid riideid ega saale, tehnikat jne. Loomulikult on sellega lõbus tegeleda, kui on hea seltskond.

Tänavatantsus, millega meie tegeleme peaaegu ei ole kommertsi elemente. Sellised terminid nagu projekt, produtsent, toetajad, residentuur, sponsor ja direktor on teisest maailmast võetud sõnad. Meil ei ole vaja meeldida mingitele kriitikutele või teistele tähtsatele inimestele, kes langetavad otsuseid. Teatud tasemel ei mängi enam treener suurt rolli, sest teadmisi ja kogemusi saab enamasti just bättlitelt ning workshoppidelt. Meil ei ole kindlaid elemente või liigutusi, mis oleks tulnud klassikast või balletist. Liigutusi, mida oleks raudselt vaja kasutada oma tantsus.

Mõnda aega tagasi küsis meilt Kaja Kann, et mis on meil ja Köstritel erinevat, sest kui räägitakse tänavatantsust, siis “vanadel etenduskunstnikel” pidavat kohe meenuma Köstrid. Proovime siis seletada. Meie arust on nii. Esimene suur erinevus on meie vanus. Tänavatantsukultuur on nende aastatega tohutult muutunud ning arenenud, seega meie vanuses tegeleme meie ning tegelesid nemad erinevate asjadega, sest võimalused on ja olid erinevad. Meie freestyle’ime ehk improviseerime palju rohkem, kui tegeleme koreograafiaga ning freestyle on meie prioriteet. Köstrid tegelevad koreograafiaga igal juhul palju rohkem, kui meie. Köstritel on kindel stiil, mida nad tantsivad. See stiil tihti kordub ning seda on märgata nende esinemistel ja etendustes. Meie saaksime hakkama Köster-style etendustes, kuid arvatavasti ei saaks nemad vastupidi hakkama. Köstrite jaoks on väga tähtis töö tulemus ehk etendus. Meie jaoks on tähtsam protsess.

Mis on meie arust kaasaegse tantsu ning tänavatantsu vahe? Kaasaegses tantsus on omad raamid ja klassikalised liigutused. Nendes raamides on meil isiklikult igav olla. Kaasaegses tantsus on tihtipeale keegi, kes ütleb sulle, mida tegema peab. Tänavatantsus on igaüks iseenda režissöör. Kaasaegses tantsus on väga tähtis füüsiline vorm ning hea ettevalmistus. Tänavatantsuga võivad tegeleda paksud, kõverad, sirged ja kurdid. Andmed pole olulised. Kui inimesel on tahe, siis saab hakkama.

Kaasaegne tants proovib ennast koguaeg müüa, aga tänavatants on sellest absoluutselt vaba ning ei sõltu millestki ega kellestki. Paljud kaasaegse tantsu etteasted näevad välja nagu paberilipikutel korvi visatud elemendid ning suvalises järjekorras välja tõmmatud. Kuid alati on erandeid. Liiga suurt tähelepanu pööratakse valgusele, dekoratsioonidele ja kostüümidele.

Tänavatantsus on alati positiivne energia, aga kaasaegses tantsus võib olla nii positiivne kui negatiivne energia, samuti ka vaakum. Kaasaegse tantsuga tegelejad küsivad palju tihedamini endalt: “Miks me (faking) teeme seda?” ehk tulemus ei ole kasutatud aega väärt.

Kui sina, kallis lugeja, oled lugemisega siiamaani jõudnud, siis arvatavasti on sinu arvamus tänavatantsust kasvõi natukene muutunud. Loodame, et me ei solvanud kedagi ega öelnud halvasti. Olge mõnusad, näeme peatselt!

videod: https://www.youtube.com/watch?v=0vBqy0YSRr0&feature=youtu.be https://www.youtube.com/watch?v=Yo59bSaEwck&feature=youtu.be

Marta Vunš, Edgar Vunš @ 22.06.2016

Seotud postitused