1) Tänaseks, ehk hetkeks kus sina võtad toimetaja rolli üle on ilmunud täpselt 70 artiklit, nende seas on enamus kirja-, aga ka video- ja pilditekste. Mis sulle on silma jäänud, mis puudu mis üle?

Magasini artiklite spekter on tõesti lai, mille üle on mul siiralt hea meel. Sisu ja vormi otsingutega tuleb jätkata ja mitte tingimata edasi minnes, vaid mõttestatult sügavuse suunas liikudes. Puudu on (veel) tundmatute kirjutajate mõtted ning tuntud mõtlejate tundmatud tööd. Üle on ruumi potentsiaal, mis ootab tasandilist täitmist.

2) Mis sina muuta soovid? Kas enam kunstiteoseid või tuliseid vaidlusi ja diskussioone?

Tekst kui kunstiteos huvitab mind väga. Vaidlemise tulisus keset arvamuste paljusust mitte nii väga. Loomulikult (ja õnneks) ei hakka kehtima minu maitse-eelistuste ideaalstsenaarium, sest hooaja dramaturgiline ülesehitus hakkab sõltuma peamiselt autoritest, kes EI ütlevad. Soovin jätkata Magasinile omast uudishimulikku ümbritseva mõtestamist ning tutvustada muutuseid (nendega) kohtudes.

3) Kui väikesele/suurele ringile Magasin loetav ja kirjutatav peaks olema?

Ideaalis on ring piisavalt lai, et kirjutajat ei saaks lugejatest tuletada. Kujutan ette süsteemi, et lugeja ja kirjutaja vahel on veel miski/keegi. Et ühendus ei oleks otsene, et küsimusele ei saaks kohest/ühest vastust, et ___

4) Sa oled üks aktiivsemaid, kui mitte kõige aktiivsem etenduskunstnik, kes tegeleb laval olemise, heli levitamise, visuaalse kunstiga. Mulle tundub, et sul on täiesti ükskõik, kus sa oma asju teed, peaasi, et saaks teha. Kas Magasin on üks miljonist projektist, kus saad enda ammendamatut energiat rakendada?

Minu energia jäävuse fenomen on tõesti tabamatu (aga sellest mõnes teises arutelus). Magasin on projekt, millele olen tekkest saati seostatult kaasa elanud ning võrdlemisi palju mõtteid (ja sisu ja vormi) pakkunud. Antud süsteemis on mul proovimata laiema terviku haldamine ning järgnev hooaeg olen ise pigem tagaplaanil ning leian ajaliinil märkimisväärset kommenteerima / komplimenteerima vastavad persoonid. Mis saaks olla huvitavam, kui (mõtted) mida ise ei tea…

5) Veel kord Magasini vajadusest ja mõttest. Öeldakse, et siin võiks ilmuda teosed, mis mujal ilmuda ei saaks. Kas sa oskaksid teha graafilise tabeli võrdlemaks Magasini STL koreokohvikuga, Müürilehega, Vikerkaarega, Teater.Muusika.Kinoga, Õhtulehega, EPLga, Postimehega, Kunst.ee’ga, NO99 Teatriblogiga, KKEK kuukirjaga, isikliku FB seinaga...

Magasin on kui kogemus pärast mitte-miskit.

6) Kes kuuluvad sinu meeskonda?

Meeskonda ei moodustu. On ülimalt tähtsad/erilised üheöösuhted.

7) Kuidas ma saaksin Magasinis end avaldada?

henri@mimproject.org v SAALi kaudu.

8) Kas töö on ka tasustatud ja miks?

Juuni alguses käisin Kundas Laura Põllu näituse avamisel, mille käigus võttis sõna Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum. Tema sõnavõtust jäi kõlama üks (lihtne, aga mõtlemapanev) lause: “Raha eest oskame me kõik tööd teha, aga proovime ilma ja kui hakkama ei saa, küll siis leiame mooduseid edasi tegutsemiseks”. Mina oma suure südamega annaks muidugi kõik…

Foto: Henri Hütt

Henri Hütt, Kaja Kann @ 25.06.2018

Seotud postitused