Minu sünesteetiline numbrite tunnetus; rütmide, keskmiste ja algarvude kaudu. Selles lühikeses katkendis piirdun kahekohaliste arvudega.

Peatükk 30.

30 tekitab huvitavaid rütminihke tunnetusi. Hoolimata sellest, et ta ei peaks. Ta on täis mitmeid kordusi - 2, 3, 5, 6, 10, 15. Millest tekib segadus, kui tegu on nii rütmistatud numbriga? Enam kui 20 ja rohkem kui 40, tekitab 30 mingisugust kahtlust ja ebakindlust. Kahtlust juba möödunud numbrite osas ja ebakindlust järgnevate numbrite ees.

Tunnetus on tegelikult laiendatud nihkes, tegu on lihtsustatult eksimisvõimalusega: +/- 1. Pigem on see ebakindlus ja segadus seotud eelmise-järgmisega:
30 +/- 1 = 29, … , 31.

Need on numbrid, millel ei ole mitte mingit tuge möödunud numbritelt, mitte ühtegi rütmilist sammast; algarvud. Kui nendeni jõuda, siis nad tulevad esimest korda, põhimõtteliselt täiesti üksi. Mitte kummaski numbris ei ole mingit rütmilist tausta. Kahele poole edasi vaadates on kaugemal horisondil selliseid veel: 23 ja 37, aga võrreldes 30ga teineteisest piisavalt kaugel (+/- 7), et mitte mõjutada keskpunkti. Rääkimata sellest, et 23 on tulemas veel rütmiliselt 3 korda (46, 69 ja 92).

Kahekohaliste arvude keskmine on defineeritav väga laiaulatuslikult ja mitmeti mõistetavalt. Olemas on nii reaalseid, kui ka teoreetilisi ja konseptuaalseid keskmiseid. Osad neist on arvutatavad, teised on välja mõeldud või spekuleeritud. Hetkel piirdume oodatava keskmisega; see kõigub vastavalt tingimustele 50st kuni 84ni. Kohalik keskmine on 77. Kohalikku ala laiendades, ruumi ja pindala suurendades maksimumini, langeb keskmine 74 peale. Suures plaanis mahub selle sisse ka veel üks 37, aga peale seda on juba esmakordse rütmi kordumine võrdlemisi ebatõenaoline. Seega järgmine rütmiliselt tugevalt laetud number, 40, on juba lihtsam. Peale seda tuleb veel esmakordse kogemusega numbreid, aga neid on lihtsam väärtustada, sest nad ei tule üsna tõenäoliselt teise ringiga uuesti tagasi.

30 iseeneses on väga mitme rütmilise ringi täitumine ja tunnetuslikult väga stabiilse olekuga number. Täpselt alla ja täpselt peale on paraku esmakordse rütmiga numbrid, millel on kaasas ka alateadvuslik mõte, et see on alles esimese ringi täitumine ja kunagi tuleb teine veel, vastavalt - 58 ja 62, siis juba suurema liikumisruumiga: +/- 2. Seega teise ringi täitumisel ei ole nad enam teineteisele segadusttekitavalt lähedal. Selline seotus - esmakordne kohalejõudmine ja arusaamine sellest, et tõenäoliselt ei jää see viimaseks - tekitab tunde ja/või küsimuse, et kuidas sellesse suhtuda. Kas peaks alustama uut ringi või jätkama sealt, kus eelmine lõppes?

+/-1 on üsna väike eksimisruum. Piisavalt väike, et kui üks number on kohale jõudnud, siis on juba järgmine näha, samas kui teine kohale jõuab, siis ei ole esimene veel tuhmistunud.

Mõlemad on pikad rütmid, mille kordusi saab tajuda harva. Võrreldes eelmainitud keskmisega [ (50) 74 - 77 (84) ] on tegu tegelikult väga mastaapsete numbritega. Keskmisest moodustavad need numbrid juba mööndustega peaaegu poole. Algarvude ainulaadsus seisneb ka eksklusiivsuses - neid on võimalik kogeda harva. Olles samas ka teineteisele nii lähedal, tekib duaalse iseloomuga küsimus, et kas kumbki neist on olulisem ja kas peaks keskenduma vaid ühele? Siin saabki endale rolli 30. Sellises proportsioonis numbrite puhul on lihtsam leida kesktee ja kohtuda täpselt kahe vahepeal. Andes endale eksimisruumi täpselt +/-1 nihutan nii 29 kui ka 31 tajumise ühte kohta. Siis kaks esmakordselt tekkinud numbrit, laetud ainult iseenda värskusega, kahekordistavad ühe väga stabiilse numbri koormuse, mille rütmilise stabiilsuse osas ei ole ühtegi kahtlust. Siit ka tekib 30 väga huvitav ja mitmekülgne olemus - tal on väga tugevad rütmilised sambad olemas ja tegu on iseendas väga stabiilse numbriga, aga tema mõlemal käel on kaks värsket ja kogemusteta kaaslast - 29 ja 31.

Seega on oht, sellise statistilise analüüsi, rõhuasetuse nihutamise ja eksimisruumi andmisega, et mu tähelepanu kaob. Värsked ja ainulaadsed rütmid lähevad mööda kui tähelepanu püsib kahe vahepeal. Tähelepanu on seal, kus on erinevate juba olnud rütmide taju kõige suurem, aga intuitiivselt tundub, et midagi on muutumas, midagi uut on õhus. Et rütmid muutuvad. Täienevad.


PS! 2019 on viimane võimalus nautida aastaarvu omadust, mis on talle antud viimase 7 aasta jooksul - olla iseendas ainulaadne - kõik numbrid aastaarvus on erinevad. See algas aastal 2013 ja lõpeb aastaga 2019. Kuna mina sündisin aastal 1988 (aastaarvus kaks korda 8, ja peale seda olid esimese poole minu elust alati aastaarvus kaksikud 9 näol ja sealt edasi vaatas 10 aastat vastu aastaarvul paar 00), siis minu elu jooksul ei ole seda enne 2013. aastat juhtunud. Peale 2019 tuleb periood, kus on 10ks aastaks aastaarvus kaksikuteks kaks number 2te, eks näis, millise tunnetuse see tekitab.

Head jätkuvat aastat! Mikk-Mait Kivi

Seotud postitused