“Kasvatan deemoneid oma nina sõõrmetes.. pole ähmast märkugi, et järelkaja oleks tolmuvaba.”

“Võtan lonksu vett.. kuivusest tõmbab nina krimpsu ja tuimus pleegitab juukseotsi.. ei ole vaja, ei ole vaja nõrkust välja näidata.”

“Silman hõredat kuju luminofooride helendaval taustal. Kas see on tema kelle tahke ei loenda kokku ka numeroloogia diplomiga gepard.. hmm, milliseid nõrkusi välja näitab? Kuidas saada ta vastama nõutult kerge passiivagressiivse tõukega? Kas piisab kassijõllitusest või viskan otse põõsasse.. peab katsetama..”

“Deemonid. Need pole minu deemonid, paiskan õhku ja jälgin, kui iseenda vastu ausaks jääda. Ausus pole just ilmaimede valem.. lihtsalt, kasutusel olev käive.“

“..mm m mäng on ainuke rinnus pitsitav väljund.. mulle meeldib mängida, oi kuidas meeldib mängida!”

Irmeli Terras ja Heleliis Hõim on Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriprogrammi õpilased. Irmeli tegeleb peamiselt uusmeedia ning Heleliis maali meediumiga.