“Trieb” on etendus ja uurimustöö, mis vaatleb metafoorilisi väljendeid läbi liikumise, keele ja kujutise. Tõlgituna saksa keelest tähendab “Trieb” edasiviivat jõudu, indu, instinkti ehk kvaliteete elus, mis lääne arusaamas inimeseks olemisest asetsevad skaala teisel serval. “Trieb’ist” üleolek eeldab mõistuspäraseks olendiks ehk Anthroposeks saamist, tõusmaks kõrgemale sellest, mida peetakse tähtsusetuks.
See lavastus tegeleb võimaluste ruumiga ruumi potentsiga, milles põhjendamatu on eraldatud mõistuspärasest. Liza seab küsimuse alla millised kattuvad seosed ja uued väljendusviisid on võimalikud poeetilisel/lingvistilisel tasandil selleks, et pista rinda logose vägivaldset mõjuga.
Fantaasia saab alguse naeratusest, mille puhul on “silmad kui noaterad” ning ulatub aladeni, mis sellelt pinnalt avanevad.
Noa teravad ja külmad servad vormivad kujuteldavat, ihaldatavat ja vastuvõetavat. Silmad on tunnetuse tööriistad, mis samas ka eristavad ja annavad hinnanguid. Nägemise ja teadmise, teadmiste ja paljastamise, lõikamise ja dekonstrueerimise kontseptuaalsete seostega tegeletakse läbi erinevate meediumite – kõne, kujutise ja DIY animatsiooni.
“Trieb’s” kohtleb Liza keha kui vaadeldavat objekti ja vaadet sellele kui mõistuspärasuse vahendit. See lavastus flirdib vormide ja omadustega, mille sihiks on destabiliseerida nägemisvõimet kui otsest klassifitseerimisvahendit. Inspireerituna grotesksest ikonograafiast kasutab Liza liikumisloogikat, mis võimaldab avastada uusi artikulatsioone ja seoseid. Mis vastukaaluks omakorda loovad kohmakaid, kuid samas täpseid kujundeid, mis kategoriseerivad “võõrana”.

Liza Baliasnaja töötab tantsuga, õpib filosoofiat Brüsselis ning teeb koostööd järgmiste kunstnikega - Eszter Salamon, Ula Sickle, Eglė Budvitytė, Mårten Spångberg ja DD Dorvillier. Liza on tegus nii erinevates koostöö formaatides kui omal käel. Hetkel tegeleb ta oma soolo “Trieb” ettevalmistamisega.