“HIGHER” on tantsuetendus, mis on inspireeritud ja saanud ainest klubides käimise ja tantsimise kogemusest. Sellist tantsuliiki ei ole kerge kategoriseerida – see täidab seltskonnatantsu kultuurilist rolli, kohati on siin esindatud mitmed tehnikad, stiilid ja mõjud, ning see väljendab erakordselt selgelt tantsu peamist eesmärki, inimese eneseväljendust.

Filosoof Julia Kristeva on öelnud: „Mis puutub inimeseks olemisse, omaksvõetud poliitilisse, seksuaalsesse, religioossesse, tuttavasse identiteeti, siis on meil käes suurte identiteedikriiside aeg. Meil on vaja leida keel, mis läheb kaugemale inimlikust, et sellistest kriisidest üle saada ja esile kutsuda uus renessanss. Selleks keeleks võib olla tants.“ Kuid see tantsu vabastava jõu tõlgendamine ühe palvetamise ja eksistentsi tähistamise vormina ning klubi tõlgendamine selle ülendava tegevuse paigana, mis sobib igati kokku sageli kasutatud võrdlusega klubide ja kirikute vahel, on jäänud täielikult kõige levinuma ettekujutuse varju, mille kohaselt on klubi kõigest vaba aja veetmise koht. Selles lavastuses üritame tuua klubi maagilise olemuse musta kasti teatraalsesse/etendavasse konteksti ning usaldame tantsu kui praktikat, mis kompenseerib asjaolu, et me ei saa iial olla keegi teine, ning saada Üheks.

Michele Rizzo uurimistööl põhinev loomepraktika koreograafi ja visuaalkunstnikuna ammutab inspiratsiooni klubikultuurist ja reividest kui kogemusest, mis peaks olema kui mikrokosmos, kus inimene eksisteerib ja uurib kõige ontoloogilisemaid omadusi: suhet iseendaga, suhteid teistega, suhet ruumi ja ajaga. Selle uurimuse maastik on ööklubi – kavandatud siseruumides asuva paradiisina, milles asuva tehnika abil saab unustada kohaliku aja ja ruumi, ja kuhu saab pageda argimaailmast. Koht, kus klubiskäijad sulavad kokku ühises, sõnastamata, kodeeritud, kaitstud, kuid koletus, katarsist võimendavat ruumis. Rizzo hinnangul on reiv legitiimne liikumise võim, mida harrastatakse mitte tootlikkuse, vaid mõnu eesmärgil. See nauding võib süüdata tule, mis ulatub klubiseintest kaugemale, silub traumasid ja ravib identiteedikriise.

Michele Rizzo on Amsterdamis tegutsev Itaalia koreograaf ja kunstnik, kes lõpetas 2011. aastal Amsterdami School for New Dance Development’i (SNDO) ja 2015. aastal Amsterdami Sandbergi Instituudi visuaalkunsti magistriprogrammi. Viimasel viiel aastal on Rizzo loonud koreograafiat teatrites ja näitusesaalides, kus ta on tegelenud liikumise kui identiteeti kujundava tegevusega. Kuigi kõiki tema teoseid ühendab selge huvi muutumise poeesia, saamise ja ületamise vastu, kristalliseeruvad sellise multidistsiplinaarse lähenemise tulemused sageli väga eripalgelisteks esinemisteks. Ta on regulaarne koreograafia ja liikumisõppe külalisõppejõud SNDOs Amsterdamis ning on korraldanud töötubasid näiteks ImPulsTanz festivalil Viinis, Sandbergi Instituudis Amsterdamis, ISACis Brüsselis ja Studio 303-s Montrealis.