Erik Bünger "The Girl That Never Was"
2014

Aastal 2008 avastas üks Ameerika uurija kadunud jälje ajaloo esimesest salvestatud häälest: 148-aasta tagune väikese tüdruku hääl, laulmas prantsuskeelset hällilaulu. Aasta hiljem teatas teine uurija, et see fragment sisaldab hoopis mehe häält. See lugu sai lähtepunktiks uurimistööle, mis keskendub inimhääle vastukäivale loomusele, selle võimele trotsida tõe konventsionaalseid kategooriaid ning võltsida olevikku ja minevikku, meest ja naist. Mida enam me üritame naise häält tõrjuda, seda tungivamaks tema laul muutub.

Erik Bünger on kunstnik, kirjanik ja helilooja. Tema looming käsitleb keele suhet selliste mõistetega nagu „hääl“, „keha“, „kujutis“ ja „loomus“. Ta vaatleb loengutes-esinemistes, videotes, tekstides ja muusikalistes kompositsioonides, kuidas sellised kontseptsioonid muutuvad millelegi summutatule ja keele haardeulatusest väljaspool asuvale sõnulseletamatule viidates keskseteks tühimikeks, mille ümber meie tegelikkust ehitatakse. Tema loengu vormis esinemisi, videoid ja muusikalisi kompositsioone on näidatud kõikjal maailmas, näiteks Pompidou keskuses Pariisis, Wellcome Collectionis Londonis, KUMUs Tallinnas, Lincoln Centeris New Yorgis, KW-s Berliinis ja Curitiba biennaalil Brasiilias. Kirjastus RpB Verlag Kölnis andis 2018. aastal välja tema debüütraamatu „The Elephant Who Was a Rhinoceros“ .