Aegu tagasi olen kirjutanud PACT Zollverein residentuuri taotlusesse järgmist:

There is no format neither title but there is a certain need and feeling how to start…

Most closest word-combinations that can describe my thoughts will be: “The moment of now” / “Searching for the perfect moment” / “The actuality of time” / “Somewhere between no-where and now-here” /

Why to do that / why such thoughts?

I really would like to share these precious moments...
Moreover, when I can figure out how to create this sparkle (so that I also believe in it) then how to extend this most perfect moment?

Extended borders / being honest / being with you

Praeguseks on osad rakud kehas uuenenud ning kirjeldatu ei tundu kõige värskemalt täpsem… Siiski olen endale ette kirjutatud lubadusi pidanud.

Minu tööruumiks on “Stuudio 2” ning olles jõudnud siin (üksindusest) (piisavalt) hulluks minna ja tagasi tulla, annan täna võimaluse eelkõige ruumile, et tema saaks ka oma iseloomu näidata.

Enne veel teen hommikuse liikumis-rutiini saatel “tööd häälega” proovides saavutada sujuvust ning seostatust oma (välja hääldatud) mõtetes nii, et täht, millega üks sõna lõppeb algab järgmine. AlguseS SuurT TõrgeT TekkimaS SujuvusegA, AgA AsjadE EndA AsetuS, SeostatuS SuunduS SootukS SürreaalsusessE. EdasI ImelikumakS. Sh**T This System MalfunctioninG GrandE ––•–√/––√/––•–– ––•–√/––√/––•––

--> --> Ja juba jõuab mu mõte rännata visuaalini, mis ütleks rohkem kui (saamatud) tuhat sõna.

“One visual can say more than /---/ words”

https://vimeo.com/159494653

(Demona alright: Üks residentuuris olemise võlusid ongi minu jaoks asjade mitte-valmis-saamise / mitte-lõpuni-viimistlemise võimalus / võimatus…)

Aga ma ju pidin tegelema (seostatumalt) ruumiga. Või mis siit ruumist puudu on? (Või mis sellise küsimuse mõte on?)

Leian end topelt jaatust-eitust otsimas / leiutamas. Lisandid, mida pole vaja…
Vaade + projitseeritud vaade =

(Vähemalt lähemale püstitatud eesmärgile)

Siin majas tunduvad kõik ruumid sama anonüümse puudutusega loodud. Kui ukse enda järel sulgen, kostub sünkroonis kõikide lähedal olevate ruumide (veel) rohkem vaakumisse tõmbumise helid.

Miski (selle ruumi / “Stuudio 2” puhul) ei reeda märke isetegevuslikust elulisusest või eksimisest. (Vana hea) “Eksimine on inimlik” jääb kummitama ning vajab võimalikke variatsioone.

*Dünaamiline visualisatsioon A: “Weak-spot finder / is the soul of this space somehwere hidden? (floor / underground version)”

https://vimeo.com/159481510

*Dünaamiline visualisatsioon B: “Weak-spot finder / is the soul of this space somewhere hidden? (ceiling / upperground version)”

https://vimeo.com/159479615

--> --> Olen ruumi võimalikkuste / võimatuste otsingutes jõudnud punkti, millest edasi otsida (vabatahtlikult) ei oska ja siis… annab ruum mulle midagi tagasi.

Täiuslik spekter värvi-maagiat ilmub paariks minutiks põrandale sillerdama.

“So let’s dance together”

Märgid (seostatud) koostööst on antud!

Noise off -> rännakud jätkuvad…

~H