NB! CURRENTLY ONLY IN ESTONIAN, TRANSLATION WILL FOLLOW!
9.-10. detsembrini toimus Eesti Draamateatri Maalisaalis traditsiooniline ETUKÜ aastakonverents, mis korraldati koostöös Tartu Ülikooliga. Tänavuse konverentsi fookus oli suunatud näitlejale.
Mina kuulasin reedel vestlusringi, mida modereeris Erni Kask ja osalesid Erle Loonurm (Prantsusmaal õppinud teatriteadlane), Toomas Täht (Saksamaal õppinud näitleja), Katariina Unt (lavaka kasvandik ja õppejõud), Taavi Tõnisson (Viljandis ja Venemaal õppinud näitleja ja nukuteatrilavastaja) ja Kristo Viiding (lavakas ja Venemaal õppinud, siiski mitte lõpetanud näitleja) ning laupäeval Luule Epneri ettekannet autentsusest eesti nüüdisteatris, Triin Siku kirjeldust Anneli Rahkema Eetla rollist ja lõpuks ka lühikest kokkuvõtet.
Kuna reede hommikul, selle asemel, et veidigi korda luua, oli Ott Karulin tekitanud segaduse mõistetega näitleja ja etendaja, siis ilmselt sellest punktist algas ka vestlus. Toon allpool ära vestluse käigus selgunud mõistete definitsioonid, nii nagu mina neist aru sain.
Näitleja - on oskuspõhine amet ja seda väga rasket elukutset peab õppima koolis. Elukutse aga tähendab professionaali, kellel puudub loominguvabadus, kuid näitleja siiski suudab pikema aja jooksul ja korduvalt plahvatada ühtlaselt heas kvaliteedis. Näitleja on riigi kõrval ka ise investeerinud enda arengusse ja seepärast omab õigust pärast investeerimise lõppemist saada oma raha tagasi igakuise palganumbri näol. Näitleja on tavaliselt keskmes ja kõik muu ümbritsev aitab teda, ta tegeleb dramaatilise teatriga, mängib inimest ja annab sõna edasi, kuid seda ainult teatri ruumis. Meediaga ta suhelda ei taha ega peagi, sest näitlejad on tavaliselt väga tagasihoidlikud, nad peavad ennast hoidma.
Etendaja - on loomingulist vabadust omav amatöör, oskab kõike ja mitte midagi. Etendamine on individuaalsuse väljendus, mis toob esile inimese olemuse. Etendaja on inimene, kes on võimeline teatrit tegema, kuid tema plahvatus on ühekordne. Etendaja kohta saab öelda inimene põõsast, kes tegeleb postdramaatilise teatriga. Etendajat ümbritseb tavaliselt sisu ja idee, ta on odav ja alati valmis meediale rääkima enda elust.
Erni püüdis lõpupoole veel veidi enesekriitikat esile kutsuda, kuid kõlama jäi, et kõik probleemid, mis meil on, on poliitilised, administratiivsed ja ruumilised probleemid.
Õnneks läks Luule Epner teisel päeval otse teemasse sisse. Tema ettekande teemaks oli autentsus eesti nüüdisteatris ja analüüs toimus näitlejaviiside ja -strateegiate üle, mis fiktsiooni ja reaalsuse piire hägustades või balansseerides rõhutavad näitleja isikut. Püüan oma võimete piirides tema ettekandest järeldusi teha ja avardada mõiste näitleja sisu. On oluline ka mainida, et Luule rääkis vaataja poolt, sest see on ainus vaatenurk, mis tal võtta on.
Luule Epner ei teinud eristust näitlemise ja etendamise vahel, vaid kaardistas viimase aastakümne muutunud olukorda. Kirjeldatud näitlemise viisi puhul on tegemist strateegilise valikuga olla autentne subjekt, mille sisemine ja välimine mina on kooskõlas. Esitajal on tavaliselt osaline või täielik autorlus, ehk isiklik huvi teema ja materjali vastu. Etendaja tekitab tehniliste vahenditega vaatajas tunde, et tegemist on eheda, usaldusväärse ja päris minaga. Neid tehnikaid on erinevaid, lisaks reaalajas tehtud reaalsetele tegevustele ka etendaja poolt autentse teksti esitamine või siis totaalne autorlus. Esinevad ka kombineeritud vormid.
Lõpetuseks leidis ta, et ühiskond on nende tendentside mõjutajaks. Seoses sellega, et privaatsfäär on tõmmatud kokku, on hakatud ennast esitlema ka tavaelus, kuid taolises olukorras esitleb inimene alati kedagi teist, mitte iseennast. Seega toimub pigem enese varjamine, siin siiruse garantii puudub.
Nüüd jääb üle vaid vaadata, kas taolised asjad elus ka päriselt olemas on. Esimesel päeval kirjeldatud näitlejat ja etendajat päris elus ei kohta, Luule poolt kirjeldatud näitlejaviise ja -strateegiaid aga küll.
Lõpetan jutu Katariina Undi mõttega, et näitleja ei peaks rääkima, ta peaks ennast hoidma. Andkem rohkem sõna tarkadele ja analüüsivõimelistele teoreetikutele.
Kaja Kann
Konverentsi kava - http://teatriuurijad.org.ee/ety/?p=584
Ettekannete teesid - http://teatriuurijad.org.ee/ety/?p=619
Luule Epneri artikkel, kus pikemalt teemast juttu - http:// www.temuki.ee/archives/1421
(Foto: Kaja Kann)
