NB! CURRENTLY ONLY AVAILABLE IN ESTONIAN.
Kristliku moraali kujundatud kultuuriruum jääb meid tõenäoliselt saatma veel pikaks ajaks, olles raamistik, mis hoiab ohjes, taltsutab ja annab vajadusel laksu vastu näppe. See on süsteem, millesse igapäevaselt paigutume kahe kategooria - õige ja väär, so. puhas ja patune - alusel. Nende moraalsete kategooriate karmist piiritletusest ei pääse ka vahenditelt julge nüüdistants, seega nüüdistantsuga tegeleja.
Kristliku maailmapildi loojaks ja hoidjaks on Piibel, milles on esitatud juhendid langetamaks otsuseid sel keerulisel moraalimaastikul. Selle kõige kontsentreeritumaks ilminguks võib pidada Teises Moosese raamatus esitatud Kümmet käsku. Neid käske võib võtta kui reegleid paremaks elamiseks, mis määravad üldised piirid patuse ja puhta vahel: ei tohi valetada, varastada, petta, himustada ja tappa, tuleb oma vanemaid austada ning armastada oma Jumalat.
Ja jumal kõneles kõik needsinased sõnad, üteldes: 2. „Mina olen Jehoova, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt, orjusekojast. 3. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! 4. Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis maa all vees! 5. Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina, Jehoova, sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad, 6. aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind armastavad ja mu käske peavad! 7. Sa ei tohi Jehoova, oma Jumala nime asjata suhu võtta, sest Jehoova ei jäta seda nuhtlemata, kes tema nime asjata suhu võtab! 8. Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema! 9. Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi, 10. aga seitsmes päev on Jehoova, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtki talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar, ega su sulane ja ümmardaja, ega su lojus ja võõras, kes su väravais on! 11. Sest kuue päevaga Jehoova tegi taeva ja maa, mere ja kõik, mis neis on, ja ta hingas seitsmendal päeval: seepärast Jehoova õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle. 12. Sa pead oma isa ja ema austama, et su elupäevi pikendataks sellel maal, mille Jehoova, su Jumal, sulle annab! 13. Sa ei tohi tappa! 14. Sa ei tohi abielu rikkuda! 15. Sa ei tohi varastada! 16. Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana! 17. Sa ei tohi himustada oma ligimese koda! Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast ega ümmardajat, härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on! (2 Mo. 20:1-18)
Üks ühele analüüsi alusel on suhteliselt kerge nüüdiskunstnikuid järgemööda põrguväravasse saata. Olen üsnagi kindel, et taevariigi uksed jäävad suletuks nii Fluids’i meeskonnale, Mademoiselle X-le kui ka Päikesejumalaks pürgijaile. Eksimusteks näiteks viited seksuaalelule ja alastus, mis toodavad himu ning võivad endaga ka abielurikkumise kaasa tuua; ebajumala tunnistamine ja seega Jehhoova hülgamine. Ja pange tähele! Kui just mitte mõni eelmainitud, siis juba pühapäeval proovi tegemine osutub saatuslikuks sammuks teel taevariiki.
Kui palju nüüdiskunstnik oma hingeõnnistuse pärast muret peaks tundma jääb vast igaühe enda otsustada. Siiski ei saa jätta küsimata, kas selle otsuse võib langetada ka vaataja eest? Kutsudes vaataja endaga rännakule, mis nagu selgub, kipub sageli olema patune, meelitatakse/sunnitakse patule ka publik. Ent kas kunstnikul on õigus ja õigustus ka vaataja endaga põrgu eesuksest sisse kutsuda ning kas võib olla, et just sellepärast publik nüüdistantsu pelgabki? Mine tea, tuleb veel patte hakata lunastama.
Siiski kutsuksin nüüdistantsu patusust vaatlema positiivse nähtusena. Usun, et pattu toitvad julged vahendid ja loodavad statementid on aluseks kunstile, mis on võimeline esile kutsuma muutust. Muutust, mis parandaks ühiskonda. Muutust, mis kohandaks vanad normid vastavaks tänasele maailmale. Ma olen lõpuni valmis uskuma, et kunst suudab päästa maailma, ka siis, kui seetõttu paradiisi väravad mu ees suletuks jäävad.
*Käesolev töö on kirjutatud teemaarendusena 2016. aastal TÜVKA-s valminud seminaritööle „Nüüdistantsu problemaatikast lähtudes Kümnest käsust: nelja lavastuse näitel“.
