NB! CURRENTLY AVAILABLE ONLY IN ESTONIAN.
100% kirjeldust 0% analüüsi
Eesti Kunstiakadeemial on uus maja. Selline, nagu ta sai – suur avatud office, tänapäevane loome- ja õpitehas. Kliiniline ja steriilne klaas-metall sünteesis tekstiilivabriku vanade müüridega. Päikesepaistelise ilmaga kohati väga palavaks köetud ja umbne kuigi ventilaatorite undamine igal sammul saatmas, osades ruumides veel vanu tehase lõhnu. Täpselt selline nagu ta on – meeldib või mitte, õpivad seal meie potentsiaalsed lapsed ja nende lapselapsed, EKAl on lõpuks oma maja kuhu ta jääb, praeguses perspektiivis igaveseks või näiteks sajaks aastaks, seega vahet pole, ütleme siis et igavikuks.
Uut maja võib pidada igatepidi õnnestunuks – mõningate mööndusega, näiteks lõputööde näitusel selgunud, et väljaspool EKA galeriid on teoste esitamisvõimalused keskpärased – iseloomuga maja domineerib teoste üle, kaasaegses keskkonnas ei tule esile kunst, mis taotleb samaväärset tiitlit. Kõige kohaspetsiifilisema töö lõi magistrant KR. Tema valitud ruumist ei tohtinud eemaldada neljas nurgas olnud kõlareid ja seinalt hiiglasuurt ekraani, seega läks akuutne tehnika käiku. Kõlaritest tuli ground noise ning ekraanil laius windows 10 avakuva. Ruumis olid toolid just nii nagu viimasest loengust jäänud. See töö paljastas uue maja kogu oma officelikus alastuses. Vaatad ja koged ruumi nagu see on, industriaalbetoonist seinad ja maast laeni pakettaken Põhja puiesteele. Paraku see töö väga kõrget hinnet ei saanud ja tundub, et häid hinded jagati VK teaduskonnas tänavu üldse alla tavalise keskmise.
Vana maja teab meist ka igaüks, seal Tartu maantee alguse krundi peal, kuidas ta kerkis mitmes faasis ja kui õdus hubane boheemne täissoditud kodune tunne seal oli. Eriti sööklas või siis liftis, kus ei olnud gräfitist täägimata ruutsentimeetritki. See selleks. Oli teatud kindlus, mis katkestati, järjepidevus lõhuti majanduse õitsemise eufoorias. Maja lammutati, et rajada samale kohale kristallpalee. Need osakonnad, mis polnud ruumipuudusel juba majast välja kolinud, paigutati ümber ajutistele pindadele. Suures osas Estonia puiesteele, vabade kunstide teaduskond aga Toompeale Eestimaa Rüütelkonna hoonesse.
Kuigi ligi kümme protsenti tervest EKA ajaloost on antud periood, 2009 – 2016 sügav hall-ala vabade kunstide kirjus kujunemisloos. Eraldatus, täielik katkestus, sügav auk, mil meedias arutleti tõsimeeli, kas EKA üldse kinni panna. Toompea oli tol ajal lähemal, aga protesteerimiseks keegi vajadust ei leidnud. Ermitaaž, kus täiesti iseseisvat loomepraktikat harrastada. Vaid üksikutel kordadel oli maja rahvast täis – kooli alguse ja lõpuaktustel sügisel ja kevadel, Mart Kalmu inaugureerimisel, muidu trehvas fuajees üksikute õpilastega, kes kiirustamas oma osakonda.
Peale Kanuti Gildi SAALi ja Otsa filiaali on jäänud Tallinna vanalinna vähe loomemaju. Siis avanes aken, kus ajaloo- ja arhitektuurigurmaanil oli ülimalt rahuldust pakkuv võimalus veeta mõni aasta õppides või töötades selles kõikide mõisakoolide emas – Eestimaa Rüütelkonna hoones. (edaspidi ER). Liivimaa Rüütelkonna analoogne hoone on täna kasutusel seimina ehk funktsioneerib esialgsel kujul valitsushoonena. Tegelikult kaalus rahandusministeerium aastal 2006 ka Eesti valitsuse kolimist Stenbocki majast Rüütelkonna hoonesse, mis oleks parandanud valitsuse asukohta ning julgeolekut. Veel uhkem tulevik oleks oodanud Eestimaa RK hoonet aastal 2018 – see oleks võõrustanud kogu Euroopa Liidu tänapäevast rüütelkonda EU 2018 eestseisuse raames ning üllas idee, millega taaskordselt osakonda kolima sunniti avas VK teaduskonnale veel ühe asupaiga aegruumis – Lembitu tänava haigekassa maja, kus tegutseti lühiperioodil 2016 – 2018. See õppehoone on tänaseks poolenisti lammutatud, sealhulgas täies mahus hoovi peal asunud Uusmeedia, Graafika jt osakondade tagasihoidlik silikaatolmela. Kompleksi allesjäänud osad moodustavad fassaadismi uuele majutusasutusele. See selleks, tagasi ER hoone juurde. Omamoodi mini-maapäevadeks kujunesid RK peasaalis aset leidnud Eik Hermanni filosoofialoengud. Saalis viibis üle saja magistrandi, üleaja õppija ning teinekord ka tundmatuid huvilisi. Soojal sügisel või varakevadel suured aknad lahti, sealsamas toomkiriku kell täistunde kuulutamas. Ruumiesteetika vastandina võib kirjeldada massloenguid Estonia tänava ajutises õppehoones, kus pikas, mitmest kabinetist kokku liidetud klassitoas moodustas otsaseinale camera obscura kujutis vastasseina aknaaugust kiirgava Solarise LED ekraani näol. Üliõpilasi täistuubitud klassi alati avatud õhutusaknad seevastu asusid paari korruse kõrgusel Subway võileivasööklast, millest tõusvad toidulisandite lõhnad domineerisid Estonia puiestee heitgaaside üle.
ER hoone kõikidesse ruumidesse pääses alles majast väljakolimisel enne jõule 2015. Näiteks selgus, et UM osakonnal on lisaks üks väike laoruum, mis maast laeni täis tolmukorraga kaetud ajaloolist tehnikat. Näitena Mac baasil raudvaraline montaažpult, palju teibil töötavaid mittekomplektseid käsikaameraid, posu väikeseid kineskooptelekaid jne. Üldse oli vähemalt UM osakonnas ruumipuudus – paar aastat pärast lõpetamist sunniti TS-i, et ta viiks minema oma paar suuremat kineskooptelekat, tagaruumides istuti sisuliselt kastide otsas, sest see oligi mõeldud olema ajutine avariipind.
ER hoones toimus loometöö täies isoleerituses – teisi inimesi nägi vaid paraadfuajees ja treppidel, teinekord pikkades koridorides möödumas. Hoone interöör oli valdavalt must. Oli välistatud, et näiteks rektor SK plaaniväliselt uksest sisse oleks astunud. Samas puudusid ka ühised hängid rektoriga katuseterrassil. Teinekord sattusid majja vargad – sopiline inimtühi labürint oli ülihea varitsemiseks. Vaid parketilauad kriuksusid. See tegi raskeks nende õppejõudude kuulamise, kes oma teemast hoogu minnes põrandal kiiresti edasi-tagasi tammusid. Kurioosumina esines EKAs vaid ER hoone perioodil tegevuskunstide osakond, mille vilistlased annavad tugevalt tooni tänasel skeenel. Professor EA õpilased meisterdasid vanarauast ja muust käepärasest kolast pille, mille helid lõikasid läbi hiljem ehitatud vaheseinte – pillide lisaaine. Perifeerias on äärmustel võimalus. Raamatupidaja pigistab silma kinni, kui kusagil teises linnaservas asuvas õppehoones read ja veerud, pearahad ja õpitulemused ei ristkorrutu, optimeerimisväliselt on võimalikud väikesed imed. Tänaseks on see õppetool ammu suletud, kõrvalõppetooli, uusmeedia professuur on kahandatud kolmveerand kohale. ER maja pärandist üldisemale kultuuriloole pole kirjutatud veel põhjalikumat ajalugu kuna selle perioodi vilistlased kujundavad ise ajalugu.
Kõikide mõisakoolihoonete ema – Eestimaa Rüütelkonna hoone Toompeal. Muutuvad ajad ja ühiskonnakorraldused on tõstnud siit hoonest välja nii rüütelkonna, kunstimuuseumi, välisministeeriumi, raamatukogu, kunstiakadeemia. Kiiruga üritati sellest mõisast teha EL eesistumishoonet aga UK oli veel kiirem EList lahkuma ning hoone jäi lagunema – seda ei jõutud valmis eesistumiseks, mis lükkus aasta varemaks. 2015 jõuti koostada Rüütelkonna hoone restaureerimise muinsuskaitse eritingimused ja Rüütelkonna hoone pööningukorruse väljaehitamis- ja restaureerimiskontseptsioon. Alles 26.02.2017 avaldati Aruanne arheoloogilistest eeluuringutest ja järelevalvest Tallinnas, vanalinna (reg nr 2589) muinsuskaitsealas Kiriku plats 1 kinnistul, Eestimaa Rüütelkonna hoone sisehoovis ja keldrites. 04.04.2019 on kehtiv Riigi Kinnisvara AS tellitud Rüütelkonna hoone eskiisprojekt.
