- mail võtavad erinevate kunstivaldkondade esindajad vaatluse alla, milliseid tegevusi, olekuid ja mõtteviise hõlmab sõna “kväär”, mida kunstist rääkimise kontekstis üha enam kasutatakse. Kuna kväär võib olla kasutusel lühendi LGBT sünonüümina, kuid humanitaarteadustes tähistada ka kriitilist vaatenurka, mis lahkab ühiskonda laiemalt [1], siis voolab vestlusring läbi kväärteooria, erinevate kunstivaldkondade spetsiifika, ühiskondlike hoiakute ning isiklike tähelepanekute. Vestlusringis osalevad Piret Karro, Gregor Kulla, Maarja Kalmre ning Torm Parts, modereerib Heneliis Notton.
Loodame leida võimalikke vastuseid küsimustele nagu:
Mis on kväärid etenduskunstid?
Kui palju on erinevates kunstivaldkondades kväärperspektiivi?
Kuidas heliloomingut kväärida ning mida see tegusõna üldsegi tähendada võiks?
Kuidas leida tasakaal, pakkumaks tuge kväärkogukonnale, ent muutmata kvääri turunduslikuks kastikeseks, mida institutsionaalpoliitilises bingos täita?
Kas kväär viitab kõigele, mis kaldub kõrvale normist, teada-tuntud asjade tegemise viisist?
Gregor Kulla on Põlvas sündinud helilooja, etenduskunstnik, kirjanik, kriitik ja modell, kes õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Helena Tulve ja Tõnu Kõrvitsa juhendamisel kompositsiooni. Kulla on varasemalt lõpetanud Heino Elleri Muusikakooli oboe ning heliloomingu erialal (Katrin Alleri ja Anna Šulitšenko juhendamisel). Ta on täiendanud end Novi Sadis Serbias EU School of Participation 2021s jätkusuutliku kunstiloome vallas ning mitmete mainekate heliloojate meistrikursustel, sealhulgas Chaya Czernowin (US/Iisreal), Federico Favali (Itaalia), Slavomir Horinka (Tšehhi), Jānis Petraškevičs (Läti) jt. Kulla pälvis oma tegemiste eest Tartu kultuuriväljal Tartu Noore Kultuurikandja 2020 aunimetuse. Järgmisel aastal sai ta kultuurilehe Sirp laureaadiks, 2022. aastal pälvis kirjandusajakirja Värske Rõhk aastapreemia, “Esimese Sammu” kirjandusauhinna ning Erkki-Sven Tüüri fondi stipendiumi. Alates 2021. aastast on ta rahvusvahelise nüüdismuusika festivali “Afekt” loovprodutsent ja kunstilise juhi assistent. Möödunud aastast õpetab ta Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Oma loomingus tegeleb ta soouuringute, feminismi, vähemuskultuuride – kväär-kultuuri, drag-kultuuri ja ajalooliselt naistekesksete tegevuste –, massimeedia nähtuste ja idamaade filosoofiatega.
Piret Karro on semiootika ja soouuringute taustaga feministlik autor, kuraator ja riigiametnik. Ta on uurinud Eesti naisliikumiste ajalugu ja avaldanud uurimistöö Vikerkaare erinumbris (2022) ning kureerinud naisliikumiste näituse Vabamus (2023–2024). Ta on avaldanud kultuuriajakirjades luulet ja feministlikke artikleid, sh pidanud Sirbis kolumni "Võim ja sugu" (2021). Tema Kesk-Euroopa Ülikoolis kaitstud magistritöö “„Sa oled hüsteeriline“ ja „See on nõiajaht“: Soolisust diskrediteerivad diskursused eesti meedias" (2020) pälvis Eesti Teadusagentuuri äramärkimise. Piret Karro on töötanud Müürilehe kultuuritoimetaja ja Vabamu näitustejuhina ning on praegu nõunik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika osakonnas.
Torm Parts on kunstnik ja parandaja ning vahelduva eduga kunstitudeng. Ta on Pallase meediadisaini osakonna hingekirjas ja töötab Paranduskeldris õmblusmeistri ja turundajana. Tal on raske ennast kunstiliselt määratleda, sest tegeleb sellega, mis parasjagu huvi pakub ja mis kõige paremini tema sõnumit kannab. Viimasel ajal on ta taasavastanud maalikunsti, aga teda huvitab ka igasugune tegevuskunst. Kui Tartu kväärskeenes ringi liigub, siis tutvustab ta end äkki hoopis nii, et on üks neist lilladest, kes aeg-ajalt Homofooniaid ja 6ede6õrgu6idusid korraldab.
Maarja Kalmre on töötanud üheksa aastat projektijuhina kaasaegsete etenduskunstide keskuses Kanuti Gildi SAAL. Alates eelmisest hooajast kureerib ta koos Eneli Järsi ja Kaie Küünlaga Kanuti Gildi SAALi põhiprogrammi ning on korraldanud kollektiivselt ka festivali SAAL Biennaal. Viimased kolm aastat on ta olnud festivali Ümberlülitus peakorraldaja. Maarja huvitub protsessist, uute formaatide arendamisest ja erinevatest koostöövormidest kunstisektoris.
Heneliis Notton on vabakutseline kirjutaja ja dramaturg, kes teeb hetkel Londonis magistrikraadi Queer Performance erialal. Ta on töötanud majadramaturgina etenduskunstide keskuses Kanuti Gildi SAAL. Aastal 2021 võitis ta näidendiga “Emesis” äramärkimise Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlusel ning näidend ilmus hiljem raamatuna kogumikus “Teater|Näidendivõistlus 2021”. Aastal 2023 võitis ta Värske Rõhu aastaauhinna proosa kategoorias. 2024. aastast õpetab ta TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias. Festivali Ümberlülitus raames viib ta 25. mail läbi ka kirjutamise töötuba pealkirjaga “Ühiselt üksinda”.