Sissejuhatus
Barra veebilehelt www.truthofself.com selgitab ego järgmiselt:
Küll aga puuduvad andmed kunstnikuego olemasolu kohta.
Uurimisküsimused
Mis on kunstnikuego? Kus ta on ja kas ta on?
Sigmund Freudi sõnul on inimesel energiline id, mis töötab kohese naudingu alluvuses. On superego, mis on n-ö inimese moraalikompass või südametunnistus. Viimaks on ego, mis peab lahendama id ja superego vahelised tülid, otsustades, kummal õigus on.
Meil puuduvad andmed selle kohta, kus on sellel skeemil kunstnikuego. On ta millegi sees või millegi vahel? Kui kunstnik tegutseb mingisuguse hoomamatu sisemise tungi ajel, peaks see olema id-s. Kui aga suurema eesmärgi nimel, siis superegos. Kas otsustav ego on igal kunstnikul? Või tegutseb mõni kunstnik vaid id-ga?
Kas kunstnikuego võib olla liiga väike? Oletame, et egokünnis on 5%. Kas juhul kui kunstnikuego on sellest väiksem, tuleks kõik ebakindluses virelevad kunstnikuks hakkajad kohe alguses välja praakida? Oleks see eetiline?
Kas kunstnikuego saab treenida? Võimalikest variantidest väärivad mainimist meditatsioon, erialase kirjanduse lugemine ja aastatepikkune teraapia. Kuid kas puuduliku kunstnikuegoga inimesel tekib üldse tung seda treenida? Kui jah, kust selline soov tuleb?
Kas oleks võimalik keskmisest kõrgemast enesehinnangust osakesi kunstnikuegosse üle kanda? Kas kõrge enesehinnang on mingisuguses seoses kunstnikuegoga? Kui jah, siis kas võrdelises või pöördvõrdelises?
Kas kunstnikuego võib olla liiga suur? See tõstatab omakorda küsimuse, kas oleks asjakohane kunstnikuego piirata, sest teatud piiri ületades võib see teistele ahistavaks muutuda.
Kas kunstnikuego suurus/kõrgus võib olla tühimik potentsiaali ja edu vahel?
Kas kunstnik peab või tohib teistega töötada, nende nõu kuulda võtta? Selle osas on nii teoreetikud kui ka praktikud suuresti eriarvamusel.
Kas kellegi nõu kuulamine tähendab automaatselt kahtlemist ning kahtlemine omakorda juba liiga väikest kunstnikuego? Kas kunstnikule on eraldatud ruum kahtlemiseks või muudab ülemõtlemine kunsti automaatselt liiga kunstlikuks? Selle kohta andmed puuduvad.
Kuidas saaks kunst olla mittekunstlik?
Ei saa välistada võimalust, et ülemõtlemine just toidab kunstnikuego. Kunstnik saab oma ideedesse üha uute nurkade alt armuda. See võib toota järjepidevalt uut geniaalsuse tunnet.
Kas originaalne kunst peaks olema toores ja impulsiivne? Tulema kusagilt (kust?) ning ühtegi filtrit läbimata jõudma siis… kuhugi. Kuhu?
Millisel moel leida tasakaal iseenda kuulamise ja teiste kuulamise vahel, olemata seejuures keskpärane?
Miks kunstnik tunneb, et tema ülesanne on inimestele “kunsti” vahendada? Mis juhtub, kui ta seda ei tee? Kas maailm kannatab? Kas tema kannatab?
Metoodika
Selleks et uurida inimeste arvamust kunstnikuego olemasolu osas, koostasin järgneva küsitluse. Palun lugejail sellele vastata. Küsitluse täitmine võtab aega 1-30 minutit.
Järelduse eeltöö
Kui küsitluse tulemused tõendavad kunstnikuego olemasolu või vähemalt usku selle olemasolusse, võiks kõik praegused kunstnikud paigutuda järgnevale skaalale. See võimaldaks säilitada kunstimaastikul piisav mitmekesisus, kuid hoida seda sealjuures tasakaalus.
Et valim oleks mitmekesisem, tuleb sellesse lisada määramata kogus normaalseid inimesi ning mõni vähem või rohkem ambitsioonikas kunstnikuks hakkaja.
Selgitus
0,5 Egokünnis. Alla selle pole mõtet kunstnikuks pürgida.
1 Väike kunstnikuego.
2 Veidi suurem kui väike ego. Kunstnik jääb endas alati kahtlema.
3 - 4 Kunstnik võtab teiste nõu kuulda, on voolitav. Ta üritab kõigile meele järele olla ning tihti see ka õnnestub. Vahel süüdistatakse teda ebaoriginaalsuses. Kui jagataks rahva lemmiku tiitleid, pälviks selle siia paigutuv kunstnik.
5 Kunstnik on keskpärane. See võib ja võib mitte olla negatiivne näitaja.
6 - 8 Kunstnik “üritab liiga palju”. Kunstnikul võib tekkida trots.
9 Kõrvalseisjad ei mõista kunstnikku hästi, tekivad esimesed kaebused.
10 Kõrvalistele isikutele tundub kunstnik eksperimenteeriv. Ta nihutab mingeid piire. Osale tundub ta napakas. Nii mõnigi tunneb end ahistatuna.
10+ Skaalalt väljas on üksik ja kõle. Kunstnik on erak.
Esimene lõppsõna. Mõõdukas egokontroll
Ühiskond vajaks skaalal 9-10 kunstnikke vaid 10% ulatuses. Neid, kes skaalalt välja ulatuvad, ei tohiks olla rohkem kui 2% kunstnikest. Nad on liiga provokatiivsed. Sellegipoolest on nad vajalikud, sest vahel nad õnnestuvad. Siis öeldakse, et on oma ajast ees.
Kõige rohkem (ligikaudu 50%) kunstnikest peaksid skaalal paigutuma vahemikku 4-6, sest keskpärane on normaalne. Seda käiakse vaatamas, see on täpselt piisavalt otsinguline, samas piisavalt turvaline. Kunstnikke, kes paigutuvad vahemikku 7-8, peaks olema mõõdukalt ehk kusagil 20%, sest nemad testivad piire, minemata sellest üle.
Skaalal alla ühe - ilmselt pole päris kunstnikud. Neile protsente ei eraldata. Skaala kahed-kolmed moodustavad ülejäänud 18%. Nad on koostööaltid ning hindavad ekspertide hinnangut.
Tegemist on pseudoteadusega. Kaebuste korral pidage nõu autori või kellegi teisega.