1. Täna avaneb Graafikatriennaali noortenäitus „Aeglased manöövrid“, mille oled kureerinud koos Brit Kikasega. Mis on selle näituse lähtepunkt?
Näitus hakkas pihta tegelikult formaadist. Tallinna Graafikatriennaali(TGT) juurde on isepäise lisana ikka noortenäitus kuulnud ja meie olime huvitatud seda korraldamast ja kureerimast.
Lähtepunke oli mitu. Hea tava on, et noortenäitus suhestub kuidagi TGT enese teemaga, ütleb mingi oma sõna selles vallas. Poliitilistest teemadest laetud peanäituse valguses proovisime üles leida noorte kunstnikke tasasemat ja argisemat sotsiaalsust. Migratsiooni-, võimu- ja kliimateemasid noored kunstnikud otseselt ei puuduta, küll aga käsitlevad nad (soo)identiteeti, vaimset tervist ning kasutavad ainesena oma teostes loodust.
Teine lähtepunkt oli muidugi graafika, eriti traditsiooniline trükigraafika ja meie mõlema siiras entusiasm selle suhtes. Mulle tundub, et graafikale võiks tänasel päeval läheneda kui intrigeerivale analoogtöövahendile, mitte kui reprodutseeritavale tehnikale. Meiega koos õppinud kunstnike hulgas on tugevaid graafikuid, kes kasutavad seda huvitavalt, eksperimenteerivad, lähenevad tehnikale kui kontseptuaalsele vahendile jne, tahtsime seda generatsiooni rohkem publikule tutvustada.
2. Olen jälginud Sinu loomingulist teekonda, EKA lõputööd tegelesid sa ka ruumi ja mäluga. Ühest klassiruumist sai sinu makettide ala ja kuidagi mingi hetk oli kogu ruum hõivatud. Huvitav oli jälgida, kuidas sa kanutis suhestusid ruumiga aga suuremas mastaabis. Aga tunne oli, et kas see võiks jällegi laieneda. Jäin mõtlema, et milline oleks Sinu ideaalruum?
Olen oma asjades pigem kohanduja. Mulle meeldib, kui ruumil midagi anda on, sealt midagi eest saab leida, sellesmõttes ideaalset ruumi mul vist ei olegi ei olegi, et kuskil näitust tehes üritan ikka kohtade kiikse mängu kaasa võtta. Nii lõputöös kui Kanutis oli see hea, et nö. kogu lava oli minu, kõike sai proovida, kellegagi ei pidanud arvestama, nii lähevad ruumid üpris kiiresti täis. Aga kõige parem hea ruum on ikkagi hea partner.
3. Oma tekstis kirjutad, et Sind huvitavad etenduskunstid, pigem nähtusena kui väljendusvahendina. Mida sa selle all mõtled?
No selles tekstis on mõnigi asi kerge kunstiline liialdus, aga ma ütleks, et natuke on nii küll. Tegelikult olen kuskil piiri peal, oma visuaalse kunsti tausta ja näitusele sobituva teose loomisest pärit mõttemustriga vaikselt etenduskunstide poole üle ääre kukkumas. Aga pelgan näiteks narratiivi ja etendajatega töötamist, selle terviku haldamist, mis ajalise mõõtme lisandumisega juurde tuleb. Tahaks asjad ikka piltidega öeldud saada.’
See, millega praegu tegelen ja olen tegelenud, on rohkem teatri, kui ruumiga. Mind huvitab see keskkond ja see illusiooni loomise fenomen seal juures ja kõik mis sinna juurde kuulub ja ei kuulu ja miks.
Küsis MAGASIN (Lilli-Krõõt Repnau)