Neid ridu kirjutan ma 8. märtsi hommikul, valmistudes ainsaks maratoniks, mille läbimisest olen huvitatud… Made in Estonia Maraton – lohe, kes toitub iseendast – toimub täna 18. korda, mina olen kohal viiendat.

Kaks peamist märksõna, mis mulle maratoniga seostuvad, on “noorus” ja “toorus”. Maraton võib olla viljakas kasvulava veel toorestele ideedele ning paras proovikivi noortele tegijatele. Ometi on aasta aastalt enam tunne, et veel tooreste ideede katsetamise asemel jõuab lavale rohkem spetsiaalselt maratoni jaoks loodud meelelahutuslikke numbreid (olen isegi neid aktiivselt viljelenud). See on omakorda loonud pinnase olukorrale, kus saalis olev publikum leiab uue mõtteaine asemel hoopis julgustust järgmine aasta ise osaleda. Lauset stiilis: “Vaatasin neid etteasteid ja mõtlesin, et mul ju tegelikult on ka üks idee, mille järgmine aasta ära teha võiksin,” olen kuulnud korduvalt.

Ühtpidi on see tore, et etenduskunst tundub olema oma teatava elitaarsuse maha raputanud, et ka Tuuli tänavalt on saali ja lavale oodatud. Teisalt, kui me kõik lavale ronime, siis kas keegi publikusse ka jääb?

Piletimüügi numbrid annavad signaali et jääb: möödunud aastal müüdi piletid välja 16 minutiga? Seekord kuuldavasti kolmega… Aga tasub säilitada ärksust – Kas mitte Linnateatri piletid ei olnud ka aastaid välja müüdud? Ning Salmesse kolimisega sai siililegi selgeks, et selle kumu taga olid suuresti (kuid mitte ainult) teatrimaja väikesed saalid. Ning see, mis on nii täna, ei pruugi enam samamoodi olla homme.

Selliste mõtetega lähen vastu tänasele õhtule, millest edasi saab lugeda alljärgnevalt. Tehe on lihtne: 1 etteaste = 1 lause ((saan nüüd aru, et paljud neist ei ole tegelikult laused, sest puuduvad verbid, seega ütleme siis et mõtted)).

I plokk

  1. Üksik mees punase jopega jooksmas Eesti hallidel kergliiklusteedel…ikka Kanuti poole
  2. Tantsija rullib põrandal, mida saadavad taustal mäed ja luuletus
  3. Toore liha kaisutus
  4. Liblikatega alussärgis etendaja mängib kilekoti ning sädelevate kinnastega
  5. Elu on nautimist väärt: mõtteid rassismist ja enesekindlusest
  6. Üks stseen hullumajast?
  7. Ühe päeva mõtted seosetus kollaažis
  8. Mõmmi anatoomia: liblikast klambrike on iga kaisukaru (ning meie?) hing ja kirg
  9. Mees kirstus: mul ei ole aega praegu tegeleda suremisega, vaid carpe diem!
  10. Made in Estonia Maraton tänaval, kus keegi ei taha rääkida, aga saali tuleks küll
  11. Contemporary relationships 101
  12. Tööta tööinimese raske elu

II plokk

  1. Powerpuff girls hoiavad õhku kokku
  2. Rohke Debelakki uudised, mida segab tuterdav inim-banaan
  3. Kolm Eesti parimat tantsijat liigutavad end ainult juhul, kui selle eest makstakse 33 eurot - see ongi meie hind?
  4. Üks tantsuline vahepala
  5. Ma näitan sulle, mida trummiga teha saab
  6. Contemporary relationships vol 2
  7. Kuidas minust sai ingel…
  8. Rock-kontsert ainult, et publik istub
  9. Siirad mõtted siiralt vanaemalt - Pikka iga, Tilde! 🩷
  10. Tuli mees….ühelt poolt…..mõõgaga ja tilgutas mett suhu

III plokk

  1. Hetk, kui maratonist sai laulupidu
  2. Eelmine aasta abiellus ta siin samal laval, nüüd istub ta üksi
  3. Midagi kõrvadele
  4. Koreograafid-lavastajad ronivad üle publiku, ikka selleks, et öelda “Tere!”
  5. Tantsuline vahepala seekord naistepäeva eri tõrvikutega
  6. Hingelda end transsi
  7. Tantsuline vahepala: veip edition

IV plokk

  1. Mustad põlvekaitsmed veavad kaigast valge linaga: lina 1 põlvekaitsmed 0
  2. Tegelikult ongi kõige parem, kui aru ei saa, aga kahjuks üks hetk tuli keel, mida mõistan
  3. Tantsuteater. Soundtrack: “Girl from Ipanema”
  4. Ma näitan sulle, mida akordioniga teha saab
  5. Contemporary relationshipsi puänt keegi tuli lavale
  6. Moto-chickid treenivad kõhulihaseid, kükke ja vogue’i
  7. A for effort but why?

Vaheajad: Andke neile tööd!

Aitäh, et esinesite!
Aitäh, et lugesite!
PS! Kui maraton saab 20, kas siis võiks taaselustada 19 etteastet (igast aastast 1)? Võimalik, et sellisele asjale ostaksin pileti isegi kiiremini kui 3 minutiga. ;)