Renate Keerdi lavastus “PÕLETATUD VÄLJADE HURMAA” on žanriliselt füüsilis-psühhedeelne sisekaemuslik tragöödia koomilis-poeetilises võtmes. Või vastupidi. Kõik oleneb vaatenurgast.
Põim Kama (Postimees): Jätaks ajalehes pool lehekülge tühjaks ja kirjutaks suurelt:
“MINE VAATA ISE!” Ja alla loetamatult pisikeses kirjas: “Hoiatus! Lavatstus võib tekitada
enneolematut tungi visata hundiratast, puhuda seebimulle ja suudelda tundmatut!”
Katrin Maimik, Andres Maimik (Eesti Ekspress): Lavastus annab vaatajale võimaluse omaenese ülemullitav hingesita ämber täiega kummuli virutada, visata turjalt sinna settinud taak – positsioon, kohustused, elu paratamatus, keele ängistus, nõudepesumasinasse kuhjunud nõud, mitte kusagile viivad mõtted, ämma sünnipäev. Ning rebida ennast alukate väele ja mõttes kaasa mürgeldada, möirata, püherdada, rammida, peksta, põgeneda torustikus tiirlevate nõmedate mõtete ja emotsionaalsete mürgiaurude käest puhtasse kehalisse ekstaasi. Ja siis ennast tühjaks tõmmelnuna ja armastuse altari ees puhastununa minna tagasi oma hallide seinte ja valge laega koju, panna nõudepesumasin tööle ja heita abikaasa kõrvale, ilma et padi oleks igatsusest läbi vettinud.
Liisi Aibel (Postimees): Üllatavate ja vaimukate lahenduskäikude ning inimfüüsise omapärase kasutamise tõttu soovitan “Põletatud väljade hurmaad” kõigile, kellele meeldib teatris käies veidi riskida.
Iiris Viirpalu (Müürileht): „Põletatud väljade hurmaas” võib näha taas, kuidas legodena ümber mängitavad inimmustrid ja leidlike koreograafiliste piltide loomine on autori vaieldamatu trumpäss. Renate Keerdi lavastusi iseloomustab pideva ohumomendi tuntav kohalolek ning esinejate nähtav ohutaju.
Renate Keerd on vabakutseline koreograaf ja lavastaja, kes on oma lavastusi esitanud paljudel teatri- ja tantsufestivalidel Euroopas, Skandinaavias ja Aasias. Oma eelviimases lavastuses “Pink Flamingos, Crazy Horses”, mis on loodud kahasse koos Hispaania lavastaja ja koreograafi Maria Ibarretxega, astus Renate taas üle mitme aasta lavale ka etendaja rollis. Renate on pälvinud kahel korral Eesti sõltumatu tantsuauhinna Philip Morris Eesti kui Aasta Läbilööja ja Aasta Tegija. 2006. aastal asutas ta Dreek Stuudio ja 2012. aastal oma füüsilise teatri trupi Kompanii Nii, millel on oma kindel põhituumik, kuid millele võivad etenduseti lisanduda ka külalisesitajad.