Tuukka Kaila praktika paigutub kunsti, uurimistöö ja kirjastamise ristumiskohta. Oma teostes uurib Kaila visuaalse portreteerimise vahendeid ja piire ning fotograafia suhet portreteeritavaga. Esmakordselt aastatel 2015–2016 Soome Fotokunsti Muuseumis eksponeeritud projektis „Shallow Trap” kasutas kunstnik valgust, et kutsuda esile ilmutamata fotopaberis sisalduvaid värve. Pildistatava subjekti puudumisel avaneb fotograafias uutmoodi vabadus representeerimise kohustusest. Aga mis on siis fotol ikkagi kujutatud? Kui ei midagi muud, siis vähemalt foto enda olemus ja saamise protsess.

Oskari Parkkinen seirab ja küsitleb fotograafia võimet jäädvustada reaalsust. 2012. aastal Helsingis Kluuvi galeriis aset leidnud näitusel „The Black Instrument” esitles Parkkinen mitmetest fotolabori testribasid meenutavatest fotodest kombineeritud kollaaže, mis olid ruumis ümbritsetud muude fotograafia tööprotsessi kuuluvate objektide ja ainetega. Sellega osutas kunstnik tähelepanu fotode materiaalsusele ja fotograafia võimele kujutada maailma eksitava täiuslikkusega, mis omakorda suhtestub inimese paratamatult ebatäiusliku maailmatajuga.

„Suspended Shifts” on Kaila ja Parkkineni esimene ühine näitus. Olulisteks kunstnikke ühendavateks aspektideks on fotode käsitlemine kunstniku töö dokumentidena ning huvi analoogfotograafia ja pimikus toimuva orgaanilise tööprotsessi vastu. Mõlemad katsetavad fotograafia kui meediumi, materjali ja sisuga – analüüsivad ja lammutavad seda osadeks, sekkudes nii fotode loomusesse.