Kirssidel on pehme nahk, liha ja neil on sees teatud sorti luu. Nende mahl on punane kui veri. Kui neid kohelda nii, nagu inimesed mõnikord kohtlevad teisi inimesi, siis muutuvad need inimesteks või vähemalt elusateks asjadeks, mis kutsuvad endaga samastuma. Inspireerituna muinasjuttudest, milles asjad mõnikord elustuvad ning muutuvad pinnaks, millele projitseerida omaenda kogemusi ja fantaasiaid. Performance'is „Death is Certain“ (“Surm on kindel”) on Eva Meyer-Keller paigutanud kirsid peaossa. Viljadelt eraldatakse sabad, aga neid ei pesta ja neilt ei eemaldata kive. Selle asemel neid tapetakse. Ta teeb selle ära käsitsi, selliselt, et see muudab igapäevase millekski brutaalseks.
Vaatajale meenutatakse surmasid filmides, aga samuti hukkamiste tegelikkust, seda, kuidas need päriselt toimuvad: individuaalsest ja kollektiivsest kogemusest pärinevad seosed magusa surma näol köögilaual.
Oma performance'is lõikab Berliini kunstnik Eva Meyer-Keller kirsse lahti, tükeldab ja põletab neid pedantselt üksikasjaliku tegevuse käigus, piinates neid ohtratel viisidel. Puuviljad on stiliseeritud subjektideks ja igapäevased esemed muutuvad tapariistadeks, mida vaataja kipub seostama piinamisstsenaariumiga. Meyer-Keller võõrandab knopkasid, plasttopse ja nööpnõelu, pannes neid tööle kirsside kallale, seades nii paika diskursiivse raamistiku selleks asendusrollidega mänguks. Näib, et keegi ei saa tunda end turvaliselt, sest meil kõigil on konkreetseid mälupilte – pilte filmidest, kogemustest, uudistest, asjadest, mis lõppkokkuvõttes laenavad neile tegevustele oma tähenduse, muutes kirsid elusaks ja pannes šokolaade kujutama surnuaeda. Kirsside konsistents ja värv näib olevat eriti hea valik, tehes neist ideaalsed sümboolsed tähenduse kandjad nende peal toime pandud eksperimentides. Meyer-Keller on hõivatud metsikult iroonilise mänguga kollektiivsete ja individuaalsete tapmispiltide ümber, mis asustavad iga indiviidi kujutlusvõimet. Ta kasutab siinjuures kirssi kui paradoksaalset, stiliseeritud kujundit tegevusega kaasnevaks mustaks huumoriks.
www.evamk.de
Freiraum on Goethe Instituudi algatatud projekt, mille raames korraldab Kanuti Gildi SAAL sarja temaatilisi üritusi Tallinnas. Freiraum ehk Vabaruumi on kaasatud 53 partnerit kultuuri-, kunsti- ja teadusringkondadest ning kodanikuühiskonnast, kes tegelevad 40 linnas küsimusega - mida tähendab vabadus tänapäeva Euroopas? Freiraumi koostööpartnerid püstitasid projekti alguses kohalikust kontekstist tulenevalt vabadusega seotud küsimused, millest lähtudes püütakse üheskoos otsida vastuseid 2018-2019 jooksul läbi viidavate ürituste raames. Kanuti Gildi SAALi dialoogipartneriks Kunsthaus Dresden, kes tõstatas küsimuse: olukorras kus linn ja avalik ruum on aina rohkem mõjutatud parempoolsete populistlike initsiatiivide poolt alates aastast 2014 - mida saab kunst kui vabaduse keel teha käesoleval ängistuse ajal? Kanuti Gildi SAAL püstitas küsimuse: kas on me võime olla õnnelikud? keskendudes vabaduse ja vastutuse vahelistele suhetele ning era- ja avaliku elu positiivsetele aspektidele Eestis.
www.goethe.de/prj/fre/en/index.html
