me alustasime. katkematust huvist üksinduse ja üksilduse vastu. meie enda ja meie inimeste. ja teie.meie alguspunkt on nüüd siin. võib-olla ideaalides. seal lärmi tegemise ja rahu leidmise maastikel.
väljas on üks ja sees on teine. ei tahaks ilma jääda, aga tundub, et suures osas jääme. jääme välja. ja jätame välja. või kao(ta)me ära. aga siis me tuleme tagasi. ikkagi.
mäletad, sa ütlesid, et tegelt tahaks rääkida ja siis järgmine hetk küsisid luba, et lahkuda. ja siis ütlesid, et ei taha enam üksi olla. mäletad, kuidas see ruumi täitis.
tegelt tahaks, et oleks lõbus. peab ju olema.
äkki hakkab keegi hullult kaasa elama. ja siis me naerame selle peale. ja siis lõpuks keegi ei usu, et meid kotib.
tegelt tahaks silma vaadata.
kurat, kuidas seda üksiolemist vahel vihkame ja siis jälle nii kalliks peame.

Katrin Kubber on sel kevadel lõpetamas TÜ VKA tantsukunsti eriala. Lisaks õppimisele töötab ta veebiajakirjas Tantsukuukiri igakuise rubriigi „Mitte ainult kunstist“ autorina. Ta on prof. Kalju Komissarovi nim. stipediumi laureaat 2019. Kunstnikuna huvitab teda hetkel ruumispetsiifiliste lavastuste loomine ja teatraalsete elementide kasutamine tantsulavastuse kontekstis.