“Kireta mõtlemine kujutab endast kirstude meisterdamist ideedele; kireta tegutsemine tähendab nende kirstude täitmist.” Boaventura De Sousa Santos

Seminar on inspireeritud paberiteta revolutsionääri kujust, kelle on oma raamatus välja töötanud De Sousa Santos ja selle eesmärgiks on mõõta populismi ja natsionalismi negatiivset mõju kunstipraktikate ja -metodoloogiate kujunemisele. Nomadismi ja (sunnitud) rännet romantiseerimata püüab seminar neid endid kahtluse alla seada nende endi materiaalses reaalsuses, sedavõrd kui need põrkuvad institutsionaliseeritud seaduslike viisade poliitikaga. Sellest perspektiivist lähtuvalt uurib seminar analoogiat kaasaegse kunsti uurimise vallas aktiivselt kasutuses olevate esteetika juhtimise ja sümboolsete viisadega ning on jaotatud kolmeks sessiooniks, millest igaüks käsitleb mingit spetsiifilist elementi projekti More Than This kontseptuaalsel väljal ning teeb seda erinevate mõistete kaudu: külalislahkus kui katkestus metodoloogilises natsionalismis; nihestus kui tunnetusliku allumatuse vorm; keerukus kui praktikate ökoloogia vorm.

Oma raamatus “Epistemologies of the South. Justice against Epistemicide” (2014) väidab Boaventura De Sousa Santos, et „maailmast arusaamine on tuntavalt laiaulatuslikum kui läänelik maailmamõistmine“ ja et ei saa olema mitte mingit „globaalset sotsiaalset õiglust ilma globaalse kognitiivse õigluseta“.

De Sousa Santose jaoks vastab kognitiivne õiglus olulisuse teatud ümberjaotamise viisile teadaolevate praktikate vahel, mida hoiab alal teatud emantsipeeriv transformatsioon, mis „võib järgida teisi grammatikaid ja stsenaariume kui need, mille on välja arendanud läänekeskne kriitikateooria“ ja mis lähtuvad Globaalsest Lõunast ja sellest, mida ta nimetab Alluvaks Lääneks [Subaltern Wests]. Need epistemoloogiad on „teadmisviisid, mille on välja töötanud sotsiaalsed grupid osana oma vastupanust kapitalismi, kolonialismi, patriarhaadi ja kõigi nende satelliit-survestamiste põhjustatud süsteemse ebaõigluse ja rõhumise vastu. Kognitiivne õiglus kutsub meid üles vaatlema tänapäevast Läänt karikatuurivabalt, võttes arvesse „selle sotsiaalse, poliitilise ja kultuurilise paradigma keerukust ja sisemist mitmekesisust [..] ning arvestama selle ülimalt keeruka nähtuste kogumiga, milles domineerivad ja alluvad perspektiivid kooseksisteerivad ja võistlevaid tänapäevasusi moodustavad“. Kognitiivne õiglus kerkib seejuures esile kui sotsiaalse õigluse peegel ja annab tunnistust „vajadusest luua distants seoses läänekeskse poliitilise kujutluspildiga [...], väärtustades mitte-euroopakeskseid ideid emantsipatsioonist ja vabastamisest” ja ühtlasi „pakkudes kontra-hegemoniaalseid arusaamu ja kasutusviise euroopakesksetele ideedele“. Need vastupanujõud võimaldavad teadmisel lennata „madalal kõrgusel“, kuna need asetavad ja kinnitavad selle kehasse: mõtlemine tähendab seega tundmist – mõtlemine ja tundmine – tegutsemist.