e¯lektron – uudishimust juhitud
Festival toimub aadressil https://elektron.live/
Loominguline platvorm e⁻lektron avab 3. aprillil oma esimese tegutsemishooaja Kõheda vastasmõju festivaliga. Nimepanemise hetkel oli tegemist vastastikmõjude ühendteooriast tõukuva sõnamänguga. Enam mitte. Vahepealse ajaga on inimlike vastasmõjude kõheduse astmed põhjalikult läbi käidud ja selles nimes ei ole enam midagi metafoorset. See kõhedus ongi nüüd see, mis toimub siin ja praegu.
Õigupoolest oleks festival pidanud ära jääma. Sest inimesed ei tohi üksteisele lähedale tulla. Füüsilise läheduse vältimine on praegu terve mõistuse ja teistest hoolimise küsimus. Aga festival siiski ei jää ära.
Algselt pidi see minifestival tähistama e⁻lektroni algust. Tahtsime vaatajani tuua erinevaid teoseid näidetena etenduskunstide transdistsiplinaarsest või muul moel intellektuaalselt väljakutsuvast lähenemisviisist, kuid tingituna eriolukorrast otsustasime me liikuda eemale sellest, mida näidata ja keskenduda hoopis sellele, kuidas näidata.
Teater on sotsiaalne, kollektiivne kunstivorm – teos “juhtub” kõigi osalejate koosmõjul ühes ruumis ühel ajahetkel. Meid huvitab, mis on teater ilma teatrita, teater ilma lava, sameti ja prožektorite; teater ilma naeru ja silmsidemeta. Kuidas teatri põhiomadusi virtuaalses esituskeskkonnas taasluua? Seni kuni teatriuksed tegijatele ja vaatajatele suletud on, püüame me luua omamoodi simulatsiooni, mis taasloob need puuduvad tegurid. Kas ja mil viisil kollektiivne kunstikogemus uuenenud oludes võimalikuks osutub selgub Kõheda vastasmõju festivalil.
Tehniliselt tähendab see küsimust, kas õnnestuks luua virtuaalne kohalolev publik ja kas esitaja tunneb, et midagi on tõesti nii, nagu siis, kui inimesed veel saali said koguneda. Me katsetame, kas on võimalik kokkusaamistunnet esitajale ja vaatajatele tagasi anda.
Festivalil esinevad kunstnikud tulid e⁻lektroni leiutamisplaaniga kaasa. Ka nemad leiutavad midagi uut, midagi, mida nende teatritööd varem ei sisaldanud. Me kõik liigume uue kogemuse leiutamise serval. Kunstnikud, e⁻lektron ja vaatajad. Piirjoon esitaja ja publiku vahel on kergelt ähmastunud, aga mitte nii, nagu seda oleks veel eile võinud ette kujutada.