Me oleme harjunud mõtlema robotitest kui masinatest, mille eesmärgiks on täita ülesandeid tõhusalt ja täpselt. Saksa tööstuses näevad nad harva inimeste moodi välja – et vältida emotsionaalseid probleeme. Aasias vastupidiselt on humanoidroboteid arendatud juba mõnda aega, näiteks hooldajate ja seksuaalpartneritena. Väline sarnasus inimestega muudab masinate aktsepteerimise lihtsamaks. Kuid siiski – kui masin on inimesele liiga sarnane, hakkab tekkima usaldamatus – mis on inimene ja mis masin? Jaapani robotite uurijad kutsuvad seda kummalist nähtust nimega „õõvaorg” ehk „võõrastamise org”. Lavastus „Õõvaorg” vaatleb rahutustegevat vastasseisu inimese ja roboti vahel olukorras, kus piir aina hägustub.
Stefan Kaegi, teatritrupi Rimini Protokoll juht, töötas lavastuse „Õõvaorg” tarbeks esimest korda trupi ajaloos koos näitekirjanikuga: kirjanik Thomas Melle lubas teha endast humanoidroboti. Android võtab lavastuses autori koha ning küsib – mida tähendab see originaalile, kui koopia võtab tema koha üle? Kas originaal õpib läbi elektroonilise teisiku ennast paremini tundma? Kas originaal ja koopia võistlevad omavahel või aitavad teineteist?


Stefan Kaegi on toonud lavale dokumentaallavastusi, kuuldemänge ja kohaspetsiifilisi lavastusi erinevate kooslustega, mis tihti viitavad majanduslikele suhetele ja nende inimmõjule. Näiteks on ta tuuritanud lavastusega, kus osalesid kaks Bulgaaria rekkajuhti ja teinud lavastuse inimestega, kel pole enam kaua jäänud elada. 2014 aastal osales Rimini Protokoll Talveöö Unenäo festivalil lavastusega „Remote Tallinn”.
2007aastal pälvis Rimini Protokoll Fausti teatriauhinna ning 2008. aastal Euroopa auhinna „New Realities in Theatre“, 2011. aastal saadi hõbelõvi Veneetsia teatribiennaalil.