Kõik inimesed käivad iga päev vetsus, aga vetsudest ei räägita.

Miks on eraldi vetsud meestele ja naistele? Miks on naistevetsude sabad nii pikad? Miks pole meestevetsudes mähkimislaudu? Miks pole naistele pissuaare? Kas kunstiajaloo kuulsaim pissuaar, Duchamp'i „ Fontään", on plagiaat ja tegu oli naiskunstniku feministliku teosega? Kust tuli naist ja meest kujutav vetsumärk? Kas pigem auk või pott? Kas ka tänapäeval peaks väljaheiteid väetisena kasutama? Milline on kõige keskkonnasõbralikum viis vetsus käimiseks? Miks on koroona-ajal eriti oluline potikaas alla lasta? Miks on seelik funktsionaalsem kui püksid? Miks võib vetsus käimine olla naistele eluohtlik?

Avalik ruum on väga poliitiline. Nii ka avalikud tualetid. Milline võiks olla utoopiavets, mis ei diskrimineeri soo ega seksuaalsuse ega füüsiliste lisavajaduste alusel? Jalutame läbi kohad Tallinna vanalinnas, kus on ajalooliselt asunud avalikud vetsud. Millal need ilmusid, kus varem käidi ja miks näiteks nõukaajal oli ohtlik vanalinnas pissida? Kanuti Gildi SAALi residentuuris uurisin just neid teemasid ning kutsun teid tuurile kuulama ja oma lugusid jagama. Jälgi ka Instagramis @katiots .