Maailmas, kus keel, folkloor ning maa on saanud kaubaks, on "õue" ainuke koht, kuhu oled tõeliselt tagasi oodatud. Õue, kus keskseks viiteks ei ole roheline maailm. Maastikud on trikiastmed, illusioonpeeglid ja ebastabiilsed põrandalauad - mis on osutunud kasumlikuks.

Lavastuses "Ash, horizon, riding a house" avavad Nüganen, Kisling ja Sova kahel õhtul oma jäätootmis-büroo. Halbade unenägude ja pideva tilkumise taustal reisivad nad läbi lokaalsuse mitmete perspektiivide, abiks CDJ-d ja bandžo. Maa suurusjärguga võrreldes on nad tolmukübemed, geoloogilise aja kõrval specks-on-speed. Nad kujutlevad end kohalikena paikades, kus ühe dominantse kultuuri mõjul on imporditud kaubad saanud osaks folkloorist, samal ajal kui sõna "kohalik" lisab turistina valikuid tehes endiselt olulisust.
"Ash, horizon, riding a house" on ahelreaktsioon; ja rännak, mis otsib kuuluvust, mis siit ei paista. Seda tuleb ette kujutada.

Netti Nüganen (she/her/doomer) on etenduskunstnik ja koreograaf. Ta loob performatiivseid hetki, mõeldes sellele, mis on kaalul ja milliseid vaatamise vorme on vaja. Leides inspiratsiooni vasturääkivustest ning ideede paljususest, tegeleb Nüganen maailma loomisega, mis alistub kaasajale kohasele konfliktsusele ning absurdile. Heites pilgu minevikku, püüab ta luua sidususe tunnetust, mille abil mõtestada olevikku ning omakorda võimaldada perspektiiv tulevikku.
Tema töid on esitatud festivalidel nagu näiteks My Wild Flag, ImPulsTanz, Batard, SAAL Biennaal, Pre-Urbaines, Lisbon Film Festival, Sequences Festival Reykjavik jm. Lisaks ka KIM? galeriis, Lewisham Art Gallerys, Tartu Kunstimuuseumis jm. Aastast 2017 tuuritab ta Florentina Holzingeri lavastustega.