„Static/Static“ on audiovisuaalne teos oboele ja kolmele kineskooptelerile, mis uurib maailma läbi „visual snow syndrome“ kogevate inimeste. Kolm televiisorit, millest igaüks kuvab sahisevat värelemist, kujutavad endast pidevat müra, mida selle seisundiga inimesedkogevad.
Teos põimib kokku killustatud intervjuud neljalt „visual snow syndrome“-ga isikult, pakkudes pilguheitu nende igapäeva reaalsusesse. Oboe ja salvestised igapäeva taustamürast koos elektrooniliste tekstuuridega kutsuvad esile „visual snow syndrome“ emotsionaalse ja tajulise turbulentsi, suunates kuulaja läbi segaduse ja selguse teekonna.
Lõppkokkuvõttes kajastab „Static/Static“ lisaks väljakutsetele ka ootamatuid vaatenurki. Üks inimene leiab, et see muudab tema elu huvitavamaks, samas teine ei kujutaks maailma ilma selleta ette. Teos kutsub publikut kogema ka ilu, mis võib ilmneda moonutatud maailmas navigeerimisel.

Hele-Mai Vettik (tuntud ka kui VÜNEX) on kunstnik, kes tegeleb heli ja visuaaliga, mis on kõik omavahel lõimitud hääle, flöödi, olmehelide ja sünteesitud kõladega. Tema filmilik puudutus nii pildis kui helis sulandub loodusest inspireeritud mustrite ja voolavusega, mis võib olla üllatavalt ootamatu aga samas õdusalt äratuntav.
Tema muusikaline teekond algas Nõmme muusikakoolis, õppides seal 7 aastat flööti. Peale seda tekkis tal sügav huvi fotograafia ja filmi vastu, mille aja jooksul tegi ta hulgaliselt fotosessioone, muusikavideoid ja lühifilme. Hiljem hakkas ta oma käe all muusikat kirjutama ja produtseerima. Soovist muusikat sügavamini tundma õppida, otsustas ta minna 2022. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse audiovisuaalset loomingut õppima Einike Leppiku ja Paolo Girol’i käe all. Täna tegeleb ta audiovisuaalsete teoste loomisega ja laulude kirjutamisega, mis peegeldavad tema enda tähelepanekuid oma käitumismustrite ja mõttemaailma suhtes.

„draum ́ea“ kirjeldab inimese poolt mõjutatud ja mõjutamata maailma vahelist ala, liueldes läbi kontrollitud ja kontrollimata kaose lainete ning vajudes teelt kõrvale selleks, et jõuda lõpuks siiski ihaldatud sihtkohta. Avastades laia kogumit tekstuurilisi ideid, nii helis kui pildis, ehitamaks kummalist tundmatut keskkonda.

Uku Õunapuu on elektroonilise muusika taustaga audiovisuaalne kunstnik ning helide looja. Enda loomingus kompab ta hauntoloogia laia maailma piire, mängides vaatajatele tuttavate sümbolite ja kujundite hägustamisega ja tekitades seeläbi ajateljel eksimise efekti. Kirjeldades ennast pigem helides eksleja kuivõrd heliloojana, koosneb Õunapuu helipalett nii olme salvestistest ja arhiivi sügavustest leitud kõladest kui ka analoogsüntesaatori katsetustest ja akustiliste instrumentide salvestistest, mis on sageli põimitud välja venitatud video sekventsidega raskesti eristatavatest visuaalsetest seikadest.

Esiettekanded on Hele-Mai Vettiku ja Uku Õunapuu audiovisuaalse loomingu bakalaureuse lõputööd.