Pole siin midagi vaadata. Liiga palju inimesi, liiga palju kraami. Ei saa istuda, külm hakkab. Ainult püsti peab seisma. Vaikus, keegi ei räägi ja ühtegi heli pole kuulda. Seis, keegi ei liiguta ja ise ka liigutada ei saa. Mind ei panda tähele, vaadatakse mööda, läbi, üle ja ette vaadatakse ka. Pime, võiks silmad kinni panna ja ainult ette kujutada. Pole midagi vaadata. Pane silmad kinni! Pane kõrvad kinni! Hüppa!Pööra!Istu!Seisa!Oota! Rahu ei saa, kogu aeg on keegi kuklas, kes ütleb, mida vaadata, kuulata, tunda või mõelda. Kõik on puust ja punaseks. Mega! Midagi tegema ei pea. Ise mõtlema? Ise tundma? Ise ütlema? Ei, mõttetu! Tegelt on hea, sest kui aus olla pole siin midagi vaadata.

Gretten Vaga (2000) tantsija-koreograaf-tantsuõpetaja. Lõpetab 2025. aastal TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti spetsialisti erialal. Kunstnikuna inspireerivad teda unenäod, müüdid ja tajupõhised nihked ning nende uurimine. Teda huvitab helikasutus ning selle kaudu kujutluslikke piltide loomine.