Klaveri ja inimkeha duett, milles Felix M. Ott uurib põhjalikult selle suhte võimalusi ja piire.

Sisemise vastasseisu ja hirmuäratava embuse vahele luuakse visuaalmaailmad ja helimaastikud, mis paljastavad mõlema siseelu.

Liigutavas võtmes muusikaline õhtu.

Felixi uurimistöö algas salvestisega, mis oli aastakümneid kadunud ja avastati hiljuti juhuslikult dadaisti Richard Huelsenbecki pärandist. See avastus saigi uurimistöö alguspunktiks. Helisalvestises on jäädvustatud, kuidas kunstnik Rafael Montañez Ortiz hävitas 1966. aasta 10. septembril kirvega klaveri Londoni sümpoosionil „Häving kunstis” (London Destruction in Art Symposium). See on haruldane dokument kunstiajalooliselt olulisest sümpoosionist, kus nn hävitamise kunst, art of destruction, sai esimest korda nähtavaks rahvusvahelise trendina.

Felix Mathias Ott sündis 1983. aastal Reutlingenis ja on eelkõige koreograaf kaasaegse etenduskunsti valdkonnas. Ta elab Berliinis ja on oma loomingut näidanud paljudes maailma riikides. Oti saksa näitlejast isa sütitas pojas juba varakult tohutu huvi teatri vastu, mille ajel õppis Felix alguses lavakujundust. Hiljem naasis ta oma etenduskunstis olevate juurte juurde, õppides Berliini kõrgkoolideüleses tantsukeskuses HZT Berlin korraldatud kaasaegse tantsu, konteksti ja koreograafia kursusel. Sellest ajast peale töötab ta lavakujundaja, videokunstniku, tantsu- ja teatrivaldkonna tõlgi, autori ja koreograafina.

Toetajad: National Performance Network (NPN), Saksamaa Föderaalvalitsuse kultuuri- ja meediavoliniku kantselei ning Berliini senati kultuuri ja Euroopa asjade osakond.