Üle Heli 2015 Kanuti Gildi SAALi ruumides toimunud programm kandis koondnimetust "Eikellegimaa". Festivali teemaks oli siis "maailmade loomine", mis lähenes eikellegimaale kui maailmade loomist võimaldavale ruumile. Käesoleval aastal on vaatluse all aga nö eikellegimaa nurgatagused "helikeele" teemafookuse kaudu. Kuuleb erinevate ümbritsevate energiate muundamist kuuldavaks materjaliks, ümbritsevat laiaulatuslikku raadioeetrit, rikkis satelliitide üskindust, arktiliste kajade kirkust ja omailmade hämaraladel rändavat drõuni ning näeb ka kuidas kujundavad keha vastuvõtlikkus ja positsioon helikogemust.

Üle Heli festivalil osaleb Orbita kollektiiv* performance'iga "Echo Echo" ja installatsiooniga "Sama ent erinev /Same Yet Different", mis on valminud koostöös LokaalRaadio ja Raul Kelleriga. Mõlemad loomingud uurivad uusi heliallikaid ja erinevate energiate muundamist kuuldavaks materjaliks. Performance'is "Echo Echo", kasutades WiFi ja GSM võrku, raadiohuviliste poolt üle maailma edastatavaid raadiosõnumeid ning erinevate teenuste, kommerts- ja avalik-õigusliku ringhäälingu raadiosidet, kiirgus- ja elektromagnetvälja mõõtmisi ning linna elektrivõrgu kõikumisi, annab see ülevaate meid ümbritsevast laiaulatuslikust raadioeetrist ja vohavast keskkonnaandmete ookeanist. Nendel ja teistel harjumatutel lainetel surfates põimuvad sellest lõputust avarusest leitud helid Orbita autorite eestikeelsete luuletõlgete salvestistega.

Orbita on luuletajate, fotograafide, kunstnike ja muusikute kollektiiv, mille asutasid 1999. aastal Alexander Zapol, Vladimir Leibgam, Artur Punte, Vladimir Svetlov, Sergej Timofejev ja Zhorzh Uallik. Algselt kogunesid selle liikmed kirjastusprojekti ümber, mis sai hoo sisse mitme Orbita almanahhi numbri ilmumisega. See viis lõpuks iseseisva kirjastuse loomiseni, mis keskendus luule ja fotograafia kahekeelsetele väljaannetele. Vahepeal hakkas grupp katsetama ka kollektiivsete esinemisvormidega (esinedes koos muusikutega ja täiustades „poeetilise etenduse“ ideed), heliga (mitme albumi avaldamine; helikunsti installatsioonide loomine) ning teksti ja liikuvate piltide (videoluule) ning muude meediumitega kombineerimisega. Hiljem lisandusid nendele loomingulistele ettevõtmistele objektid ja installatsioonid kaasaegse kunsti näituste jaoks.

Orbita esinemist Üle Heli festivalil toetab Läti Vabariigi Suursaatkond
orbita.lv

LokaalRaadio on alates 2006. aastast tegutsev radiofooniline eksperiment, mille liikmeteks on Raul Keller, Katrin Essenson ja Hello Upan. LokaalRaadio tegutses aastatel 2006-2012 aktiivselt radiofoonilise kunsti arendamisega, 2011. aastal asutati Tallinnas raadiokunsti festival ‘Radiaator’. Alates 2021. aastast eksperiment jätkub, toimides ennekõike eksperimetaalset radiofoonilist kunsti edastava veebikanalina, mis edastab LokaalRaadio toodetud sisu. Üle Heli festivalil loob LokaalRaadio koostöös Läti rühmitusega installatsiooni "Sama ent erinev" ja osaleb avaõhtu programmis erinevate selleks sündmuseks loodavate lühivormidega.

Taavi Suisalu on kunstnik, sünteesib kultuur-ökoloogilisi kontekste, mis ilmnevad tehnilises, metafoorses ja poeetilises plaanis. Tema interaktiivsed installatsioonid, performatiivsed situatsioonid ja kuraatorprojektid seovad ajaloolist kaasaegse mõttelaadiga ning aktiveerivad perifeerseid alasid kummastavateks kohtumisteks. Suisalu looming balansseerub kunstilise ja teadusliku, stuudiopraktika ja välitööde vahel ning on informeeritud kaasaegse ühiskonna fenomenidest, olles huvitatud tehnoloogia mõjust keskkonnale ning sotsiaalsete olendite käitumisele, tajudele ja mõtlemisele.

Suisalu “Arktika saatkond” tõukub Teravmägede ümbruses ja Islandi liustikel kogutud helisalvestitest ja videomaterjalist. Üle Heli festivali raames saab kogeda algselt galeriikeskkonda loodud projektiga seotud performatiivset esinemist, mis sisaldab ka näituselt välja jäänud materjali.
Arktika on olnud kui viimase kaardistamata ala sümbol ning aines lugematutele reisipäevikutele ja seiklusjuttudele. Seda on kujutatud lõputu valgena, justkui tühja lõuendina, vabaduse viimase kantsina, mida kangelane asub avastama. Tundmata ala kaardistamine on aga ühtlasi seotud võimu ja põlisasukate eluviisi muutustega. Arktika representatsioon on tihti suursugune, kuid ülevus ei mahu kaadrisse ning kipub alla neelama kompleksemad käsitlused. Praegusel ajal peamiselt teadlaste ja jääkarukruiiside pärusmaal avanevad aga kliima jätkuval soojenemisel uued koridorid transpordiks ning võimalused maavarade ammutamiseks. Arktika, mis on ühest küljest nii romantiseeritud, ülev ja puutumatu, on samuti erakordselt habras ja haavatav kliimamuutuste mõjude suhtes.

“Etüüdid mustas” on osa seeriast "Maastikud ja portreed", mis baseerub kosmilistele välisalvestistele ja tehnosfääri väliskihtidest kogutud kaugfotodele. Kunstniku salvestatud signaalid pärinevad orbiidil tiirlevalt tosinkonnalt tehiskaaslaselt, mis on tehniliste rikete tõttu ammendanud oma asjakohase või teadusliku otstarbe ning on seetõttu välja lülitatud. Tänu õnnelikule süsteemiveale on need uuesti tööle hakanud, edastades ennustamatu ja improviseeritud loomuga teavet. Tehiskaaslased täitsid algul poliitilist ja sõjalist eesmärki, kuid on nüüdseks leidnud kasutust ka teaduse, side ja meelelahutuse otstarbel, olles osa inimkonna laiemast närvivõrgustikust ning muutes meie arusaama ruumist, ajast ja maastikust. Neid seadmeid võib näha kosmilist bluusi mängivate üksildaste galaktiliste kauboide või ka tehnoloogia ja võimustruktuuride utoopiliste saavutustena, mis trotsivad gravitatsiooni vabalangedes aastakümneid. Üle Heli festivalil võib kuulda selle 2016.a. loodud teose helide põhjal käesoleval aastal komponeeritud ambisoonilises formaadis fixed media versiooni.

Lisette-Marie Viilup on Eestis baseeruv etenduskunstnik, kelle looming uurib rütmilise keha ja füüsilise heli sümbioosi, keskendudes nende jagatud performatiivsele ruumile. 2024. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia, veetes oma õpingutest viimased pooleteist aastat Berliini Kunstiülikooli (UdK) tantsuosakonnas (HZT). Läbi improvisatsiooni — liikudes mikro-, makro- ja metaskaaladel — ning analoogtehnoloogia artikuleerib ta ruumi hingust, sidudes selle nähtava mateeriaga ning esitades küsimuse: kuidas kujundavad keha vastuvõtlikkus ja positsioon helikogemust.

Tont "Sulandumine"
Tondi nime taga olev Siim Kuusemäe on 15 aastat tegelenud mitmesuguste kunstivormidega (sepa- ja ehtekunst, skultuur/installatsioon, helikunst/muusika). Muusikat on ta avaldanud aastast 2012 ja helikunsti väljal tegeleb ta improvisatsiooniga analoogtehnikaga ning loodushäälte ja väljasalvestustega põimitud rütmimuuskaga. Üle Heli festivalil jätkab ta lähenemist, mida esitles suvel Allikate heli festivalil kasutades heli tekitamiseks kahte Ida Saksamaal ja idablokis üsna levinud 50W võimsusega Vermona Regent 620 võimendit, millel on sisse ehitatud graafiline ekvalaiser ning kaks sisendit ja väljundit. Tont ühendab võimenditel sisendi ja väljundi, et päästa valla tagasisidehelid. Ekvalaiserite heebleid kontrollides ja helisignaali modelleerides saab esile tuua nii karmimat kesksageduste droonivat käristamist, madalaid surinaid, eeterlikke hõljuvaid helisid ja rütmilist põrkavat krabistamist. Improvisatsiooniline etteaste võimendite enese poolt tekitatud helidega viitab võimalusele avastada nö eikellegimaad vaadates kauguste asemel hoopis iseendasse.