Seltskond häid sõpru kohtub üle pika aja, et lihtsalt koos olla. Ootusärevus on suur, sest selliseid võimalusi koosolemiseks on aina vähem, aeg läheb aina edasi ja elu on aina intensiivsem.

Laud on kaetud ja joogid välja valatud, makist tuleb mõnusat muusikat, toas on hubane valgus ja aknast puhub sisse jahe tuul. Kohe hakkab kõik pihta. Istutakse laua taha, et anda õhtule hea avapauk, meenutada minevikku ja rääkida olevikust, tunda koosolemisest rõõmu ja lihtsalt olla. Kohe hakkab kõik pihta. Istutakse laua taha. Ja klaasid kokku kõla…

Ent midagi on valesti. Üks koht laua taga on tühjaks jäänud. Keegi on puudu. Ning sisimas me teame, et ta ei tulegi enam kunagi.

Performatiivne uurimus leinast ja igatsusest, mille keskmes on elu peatamatu kulgemise aktsepteerimine ning mis veel tähtsam – selle nautimine.