On seinad, lagi ja põrand. On tuuline. On sirged ja nende vahel välja arvutatud nurgad. Neist moodustuvad koridorid, trepid ja saalid. On lõputu väli, kuhu keegi minna ei taha. On mõtted, mida mõeldakse ja tunded, mis ootavad tundmist. On vorme, mis ei muutu ja situatsioone, mida varem nähtud. On väljakujunenud loogika, mida üritatakse järgida. On olemas pind, kuhu astuda ja koht, kuhu igatseda. On suunad, kuhu pöörata pilk. On kõrgendik, millele toetada käsi ja silmapiir, mida jälgida. See on kahjuks mittemidagiütlev ja kummaliselt korrektne.

Kärt Kokkota (2002) lõpetab 2025. aastal TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia koreograafi eriala. Ta on loonud lavastusi performance´eid ning lühifilmi, samuti osalenud näitleja ning tantsijana lavastustes ja mängufilmides.
Teda huvitab ruum ning erinevad struktuurid, millest (inim)keha on ümbritsetud. Samuti fiktsiooni ja reaalsuse suhe nii teatri kui igapäevaelu kontekstis.