Tartu tüdrukust saab Jaaval valge daam, daamist saab orhidee, mõisaprouast saab kunstnik, teenijast saab mõisaproua, mõisast saab NATO sõjaväebaas. Eesti rabasamblast saab Hollandi kasvanduses kuukinga kasvusubstraat...

"Orchidelirium Expanded 2.0" on Kristina Normani filmitriloogiast "Pelgupaik", "Rip-Off" ja "Janu" välja kasvanud lavastus, mille käigus kantakse ette filmide tausta ja tähendusvälja avardavaid tekste.

Lavastuse inspiratsiooniks oli kunstniku enda perelugu ja Eesti päritolu botaanilise kunstniku ja orhideede koguja Emile Rosalie Saali eluloo ja loomingu taasavastamine. Aastatel 1899–1920 elas Emilie koos oma kirjanikust ja koloniaalametnikust abikaasa Andres Saaliga Indoneesias Jaava saarel, mis oli toona Hollandi asumaa, ning valmistas hulgaliselt botaanilisi joonistusi troopilisest taimestikust. Lavastus uurib neid lugusid publikuga edasi.

Kunstiharidusega Kristina Norman (Tallinn) on võrdselt tegev nii kaasaegse kunsti kui dokumentaalfilmi alal. Tegeledes kollektiivse mälu, unustamise ja avaliku ruumi ja mälu seostega, otsib ta võimalusi, kuidas füüsiliselt või ka sümboolselt uuritavasse ruumi või teemasse siseneda. Enamus tema teoseid on esitatud videoinstallatsioonina, kuid performatiivsus ja kohaspetsiifilisus mängivad samuti tähtsat rolli. Normani viimased tööd tegelevad inimese ja looma õhkõrnade piiride kompamisega, eurooplaseks olemise ning eestlaste valgeks saamise ajalugudega.