Lavastus „Püha öö 2“ on osa Kumu kunstimuuseumi rahvusvahelise näituse „Kes kardab emadust?“ (kuraator Eda Tuulberg) kõrvalprogrammist.

Eesti etenduskunstide väljal on „Püha öö“ harukordne longituudprojekt. Lavastuse esimene versioon esietendus 2013. aastal, järg jõuab lavale 2027. aastal. Nende vahele jääb neliteist aastat – peaaegu terve teismeiga.

Kui esimese lavastuse keskmes oli küsimus, kuidas jääda emaduse kõrval kunstnikuks, siis nüüd tõusevad fookusesse suhe teismelisega ning lagunevad tugistruktuurid. Kuidas toetada teismelise eneseotsinguid neid oma ootustega varjutamata? Kuidas anda talle ruumi, kui maailm ei paku talle kohta? Ja mis saab siis, kui aastatega ei kasva iseseisvus, vaid hoopis suureneb sõltuvus ja hoolduskoormus?

Haridusministeerium, sotsiaalhoolekanne, perearst, Eesti riik, vähiravifond, lapse isa, eakate hooldekodu – kas sa seekord võtaksid palun mu kõne vastu, kui ma sulle helistan? Või paned mind jälle ooteliinile?

Flo Kasearu on Tallinnas elav ja töötav kunstnik, kes tegutseb Flo Kasearu Majamuuseumis. Tema teosed on olemuselt hooajalised ja uurimuslikud ning neil on tihtipeale mänguline alguspunkt. Flo kasutab julgelt irooniat, et lahata probleeme rohujuure tasandil ja tegeleda teemadega nagu avaliku ja isikliku ruumi vastandused ning seosed monumentaalselt jääva ja ajalikult kaduva vahel. Kahe lapse ema.

Riina Maidre on vabakutseline näitleja, etenduskunstnik ja eripedagoog. Õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis, Eesti Kunstiakadeemias, Amsterdami teatrikoolis DasArts ja Tartu Ülikoolis, töötanud Eesti Draamateatris, Von Krahli Teatris ja Tallinna Prantsuse Lütseumis. Tema praktika kese on pikaajalised inimese ja loodusvaatlused ning märkamisest lähtuvad toetamise ja sekkumise viisid, mis põimivad kunstilise ja pedagoogilise mõtlemise. Klassijuhataja ja ühe lapse ema.

Marianne Männi on mitmekülgse loomingulise taustaga kunstnik, kelle teekond on kulgenud balletist kujutava kunsti, muusika, performance’i ja filmini. Lisaks on ta töötanud baaridaami ja taksidermistina, mis annab tema kogemustepagasile üsna omanäolise mõõtme. Emaduse kõrval on tema ellu tulnud tätoveerimiskunst ja postitants, milles kohtuvad kehaline väljendus, täpsus ja loomingulisus. Praegu õpetab ta noortele võimlejatele balletti, ühendades oma mitmekesised kogemused järgmise põlvkonna liikumisharidusega. Kahe lapse ema.

Oksana Tralla-Anger on Eesti tantsija, koreograaf, lavastaja ja tantsuõpetaja, kelle looming ulatub klassikalisest tantsust interdistsiplinaarse etenduskunstini. Ta on loonud lavastusi Rahvusooperis ja -balletis Estonia, Rahvusteatris Vanemuine, Kanuti Gildi SAALis jt etenduspaikades ning teinud koostööd erinevate loominguliste kooslustega nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Praegu töötab ta Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koreograafia õppekavade juhi ja tantsukunsti dotsendina. Ta on kolmekordne Eesti teatri aastaauhinna laureaat ja kahe lapse ema.