"Püsielanik" ("Permanent Resident") on Maria Metsalu uus sooloteos, mis ei käsitle hirmu ajutise emotsioonina, vaid osana isiksuse põhiarhitektuurist. Lavastus toimub tugevalt stiliseeritud maastikul, kus esineja keha eksisteerib oma keskkonnaga dünaamilises ja paradoksaalses suhtes.

Liikumise, heli ja poeetiliste metafooride kaudu kaardistab "Püsielanik" psüühika geoloogiat, luues visuaalselt ja füüsiliselt nõudliku uurimuse sellest, mida tähendab elada intiimselt koos hirmuga, millest on saanud kodu. Teose tuum seisneb inimlikus küsimuses kuidas me elame osadega endast, mida me ise ei valinud? Teos liigub kaugemale hirmust kui vallutatavast emotsioonist ja esitleb seda identiteedi alustalana.

"Püsielanik" süvendab üht Metsalu praktikat läbivalt keskset küsimust: millist mõju meele sisemaastik oma hirmude, mälestuste ja reeglitega kehale füüsiliselt avaldab?

Maria Metsalu on kunstnik, kelle töö keskendub kehale kui paigale ja elatud kogemuste arhiivile – kesksele punktile, kus segunevad sotsiaalsed ja poliitilised probleemid.
Oma lavastuses sukeldub ta abjektse kehastamise ja veatu kõrgtehnoloogia vahelisse pingesse. ​​Selle asemel, et tähendusi määratleda kultiveerib Metsalu mitmetähenduslikkust - jättes sellega ruumi laiemale tõlgendamisele ja pakkumata kontseptuaalset lõpplahendust.

Kunstnik kaasasutas 2014. aastal performance-kollektiivi Young Boy Dancing Group (YBDG).