The Biofilm Sisters: Mari-Liis Eskusson, Katrin Kreutzberg, Arolin Raudva, Hanna Junti, Anumai Raska, Alise Bokaldere esitlevad – "Pure Pink Pox"
Mäletad, kui tantsijad sind lihtsalt laval seismisega jalust niitsid? Mäletad, kui tantsijatel oli ilus keha? Mäletad, kui tantsijatel oli oma kehaga fantastiline suhe? Mäletad, kui tantsijatel oli kuupalk ja tervisekindlustus? Mäletad, kui tantsijad olid kunstiköögis oma koha sisse võtnud? Mäletad, kui noorte naistantsijate loomingus oli märgata absurdsust, seksuaalsust, mitteloogikat, mille mõistmiseks ei olnud kriitikutel sõnavara? Mäletad, kui tantsijad hakkasid testima tuumapomme? Mäletad, kui tantsijad lõid Marsile tsivilisatsiooni? Mäletad, kui tantsijad päästsid su kannatustest? Mäletad, kui kõik ei olnud veel kadunud? Mäletad, kui kõik lubadused said täidetud?
Biofilm Sisters jätkab sealt, kus 2019. aasta lavastus, “All that goes Right” pooleli jäi. Meil kui keskklassi naistel on keskklassi unistused. Oleme armsad ja ohutud senimaani, kuni ületame ohtlikkuse lävepaku. Kuidas eelistused ja sümpaatiad inimesi kokku toovad ning kuidas moodustunud grupid omi ja võõraid looma hakkavad? Kuidas võib esmapilgul süütust ideest saada ideoloogia ning kuidas võib ideoloogia muutuda fašistlikuks? Lavastuses “Rõõsade rõugete ruum” vaadatakse otsa omaenda kohale ja privileegidele, et näha, kuidas me kõik oleme omaks võtnud uskumusi, mis õigustavad vägivalda tekitavat ebavõrdsust. Kes vastutab – kas indiviid või süsteem? Biofilmi õed püüavad seda läbi viia võimalikult valutult.
Biofilm on saast, mis koguneb pliidi ja kapi vahele. Me teame, et see on seal, kuid lihtsam on seda ignoreerida kui midagi ette võtta. Me kasutame biofilmi mõtlemisruumina ilma igasuguse püüdluseta seda ära koristada.
"Korraga poliitiline ja personaalne, eneseteadlik ja -kriitiline." – Karin Allik, 2021/22 hooaja teatriankeet
"... lavastus puudutas midagi, mis on ühiskonnas õhus, mis on vaatajatel meeltes, mida publik ei pruugigi osata sõnastada, kuigi väga paljud inimesed taipavad alateadlikult, et väljaütlemist see vajaks." – Andrus Karnau, 2021/22 hooaja teatriankeet
Mari-Liis Eskusson on tantsukunstnik, keda huvitab tähenduse loome etenduskunstis. Biofilm Sisters projekti abil on ta avastanud enda kui kunstniku jaoks loomeruumi, mis võimaldab tal teksti tantsitada.
Katrin Kreutzberg on personaaltreener ja etenduskunstnik, keda inspireerib püüdlus mõista ja aru saada, kuidas me inimestena toimime, nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Igapäevaselt töötab ta jõusaalis, kus aitab inimestel avastada ja ehitada jätkusuutlikku ning tervislikku suhet oma kehaga.
Arolin Raudva on etenduskunstnik, tantsija, koreograaf. Tema loometee koosneb lainetest, millel surfamisel juhindub ta uudishimust ja kogemisjanust, mistõttu asetab ta end mõnuga eriilmelistesse kohtadesse ja kooslustesse, et hoida oma identiteet liikumises. Biofilmi olemasolu annab talle põhjuse vaadata sinna, kuhu ta muidu ei vaataks.
Hanna Junti on etendaja ja koreograaf, kelle looming leiab aset teatri ja tantsu vahealadel. Ta on mõjutatud oma endise kodulinna Londoni mitmekultuurilisusest ja hoost, inspireerub paradoksidest ja teda sütitab soov mõista, mis meid inimestena liigutab.
Anumai Raska sündis viiendal mail, kella viie paiku hommikul viienda lapsena. Etenduskunstniku ja tantsijana töötab ta nii isiklikest kogemustest, mälestustest, kui tehnikast kantud keha kaudu. Tema senise loomingu sõlmpunktis on olnud üksikisiku suhe ümbritsevaga, ühes nende vahele jääva üksindusega. Muuhulgas on Anumai kureerinud viimased 3 aastat tantsu ja performance-kunstisündmust Battlejämm. Tema viimane lavastus: “Ammu aru saand”, etendus selle aasta suvel Maardu Dekennaalil. Etendajana on ta kaasa teinud mitmetes teostes, näiteks Katariina Undi “Toatüdrukud”, Keithy Kuuspu “Läbi kukkumine” ning Ruslan Stepanovi ja Artjom Astrovi “Performance STL-is”.
Alise Madara Bokaldere on Läti-Rootsi-Ameerika tantsija ja koreograaf. Üle 15 aasta pikkuse tantsualase väljaõppe jooksul on ta arendanud välja tugeva liikumiskeele ning füüsilisuse. Tema koreograafia on põhjalik, keskendudes detailidele ja nüanssidele.
Etendusele 9.06 järgnes vestlus kunstnikega, mida viis läbi Sanna Kartau, ning 23. aprillil vestlus, mida modereeris Tartu Ülikooli üliõpilane Laura Kell.
