Olete oodatud raamatu „Allumatud kehad. Radikaalsed performatiivsed praktikad 20. ja 21. sajandil“ esitlusele.

„Allumatud kehad“ on genealoogiline uurimus teatud radikaalsetest kunstilistest ja postkunstilistest (kunstilist ületavate) või transkunstilistest (kunstilist läbivate) performatiivsetest praktikatest läbi teisenemiste formaatides, strateegiates ja taktikates. Käsiteldava ainese kattuvus performance’i kunsti ja selle ajalooga on küll suur, kuid siiski mitte täielik. Nagu ütleb autor raamatu eessõnas, siis „küsimus, mille ta „käesolevat uurimust kavandama asudes püstitas, oli õigupoolest maru lihtne: kui senised käsitlused performance’i ajaloost ei rahulda, siis milline oleks mõeldav alternatiivne narratiiv, mis nende praktikate sisemise loogika ja kujunemisega paremas vastavuses oleks? Samuti – milline pilt avaneb performatiivsete praktikate transformatsioonidest ajas siis kui neid käsitleda läbi formaatide ja diskursuste genealoogia?“

Ainus motiiv, mis näis autori arvates olevat kõigile erinevatest aegadest pärit ja erinevatel ajenditel toime pandud performatiivsetele tegudele ühine neis, mis käesoleva uurimuse aineseks (peaasjalikult Lääne-Euroopast, USAst, Eestist ja Venemaalt pärit näited), on allumatuse motiiv. Aktsionistidel võib olla väga erinev arusaam sellest, mida ja kuidas teha või esitada, millised on aktsiooni eesmärgid ja kuidas neid saavutada, kuid kõik nad panevad mängu oma keha, “toovad oma naha turule”, et teha oma tegu teoks. Nad on allumatud kehad: nad mässavad, nad rikuvad reegleid sõltumata sellest, kas neile allumatuse aktidele järgneb (võimude) repressioone või mitte. Need on praktikad, mis millegi representeerimise asemel on pigemini presentsed, kohal olevad, sekkuvad, häirivad, tülikad, nihestavad aga vahel ka mängulised, meelelahutuslikud ja seksualiseeritud, naudingule suunatud või vastupidi, vägivaldsena tajutud naudingust keelduvad, abjektsed.

Tegemist on uurimusega, mis pakub teistlaadse viisi vaadelda performatiivsete praktikate ajalugu ja loob ühe võimaliku alternatiivse üldkäsitluse mudeli.

NB! Esitlus algab Anders Härmi loeng-karaokega „Rosebud. Luigelaulu lühike genealoogia“ ühele esitajale, mis kestab ca tund aega ning sel ajal inimesi saali ei lasta. Seetõttu palume kohale tulla aegsasti. Tegemist on tema neljanda loeng-performance’iga ning esimesega 11. aastase vaheaja järel.

Anders Härm (s. 1977) on kunstiteadlane ja kuraator. 2000. aastal lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse eriala ning 2023. aastal kaitses samas doktorikraadi. 2002.-2012. aastani töötas ta Tallinna Kunstihoone kuraatorina ning aastatel 2010-2015 Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi juhina. Ta on kureerinud näitusi nii Eestis kui ka mujal Euroopas (Saksamaal, Norras, Soomes), muuhulgas ka Eesti paviljoni nii Veneetsia arhitektuuribiennaalil (2000) kui ka kunstibiennaalil (2003). Alates 2017. aastast on ta EKA Kunstiteaduse ja Visuaalkultuuri Instituudi lektor ning kunstiteaduse eriala magistriõppe kuraatori õppesuuna juht ning alates 2023. aastast KUMU kunstimuuseumi kuraator.

Esitlusel on võimalik raamatut soetada soodushinnaga 20 eurot. Tasuda saab nii sularahas kui kaardiga.