“Ma leian, et iga kujutis, mis murrab lahti meie tavapärast kujutlusvõimet ja loob lootust, on viis mässata keskvõimu vastu. Ma leian, et lapse üleskasvatamine ja tema väljakujunemise toetamine viisil, mis säilitab ja kaitseb tema imestamisvõimet kui olemasolevat korda õõnestavat mõtlemist, on mõjuvõimas ja rahutukstegev. Lootuse tagasi andmine tulevikule, jaanimardikate kogule ja uuetele põlvkondadele, on olemasolevat korda õõnestav tegevus.

Mind huvitab vastutustunne, mille ma annan laste kätesse, mille toetan nende kindlale usule oma nägemusse tulevikust ja mõtetesse tuleviku kohta. Selline tegevus kannab sügavalt harivat tähendust; ideed etendusest kui maagilisest ja vajalikust teost. Mina usun utoopia poole teel olemisse kui sotsiaalsesse eesmärki, isegi kui selle tulemus jääb üksnes millekski imetabaseks ja käegakatsutamatuks, mõistetamatuks.
Selline tegu, ükskõik kui väike, sisaldab endas vajalikku ajanihet.” Francesca Grilli

Francesca Grilli on Itaalia päritolu kunstnik, kes hetkel baseerub Brüsselis. Tema uurimistöö võngub kahel väljal: visuaalkunsti ja etenduskunsti omal. Ta kasutab multidistsiplinaarset keelt, millest lähtuvalt voolavad tema etendused kunstisaalide ja etenduskunsti festivalide vahel. Alati pöörab ta erilist rõhku helile, selle igasuguses vormis ja võtmes.
Grilli on välja töötanud mitmeid projekte lähtudes „vastupaneva/vastupidava keha“ ideest. Tema varasemates performatiivsetes projektides peegeldas keha vastupidavust: pannes kõigest hoolimata ja kõige puhul vastu elule, ajale, allakäigule. Viimastes töödes vannub „vastupanev/vastupidav keha“ alla „ära tarbimise“ ideele või võitleb sellega. Igas teoses on olemas mingi kadumine, mis tuleneb mingist teoses sisalduvast tegevusest. Ta uurib helide maailma. Tema teosed liiguvad eraelulistest ja isiklikest elementidest lähtudes vaataja tegevusruumi, tõmmates teda kaasa mitmetähenduslikule ja rahutukstegevale territooriumile.
Tema teoseid on näidatud paljudes rahvusvahelistes paikades, nagu näiteks Palais De Tokyo (2017), Van Abbemuseum Eindhoven'is (2015-2017), „Azione – Interazione“ MAXXI muuseumis Roomas (2016), „viceversa“ Itaalia Paviljonis 55. Veneetsia biennaalil (2013), MADRE - Museo d'arte contemporanea Donnaregina's Napolis (2012), Serpentine Gallery's Londonis (2010) ja Manifesta7'l Bolzanos (2008).
Samuti on ta osalenud mitmetel etenduskunsti festivalidel, nende hulgas Santarcangelo Festival (2017- 2019), Kunsthalle Osnabrueck Saksamaal (2017), O museu como performance Serralves Foundation'is Portugalis (2017), Homo Novus Festival Riias (2016), Drodesera Festival (2006/2017), Romaeuropa Festival (2011), Rencontres chorégraphiques Pariisis (2010).

Francesca Grilli on Santarcangelo Festivali residentkunstnik (2017-2019).

www.francescagrilli.com