Popmuusika ning päriselulised lood noorusest, seksist ning soost.

Töötades teismelistega Reykjavikist, Islandilt, laulab „Teenage Choir of Love and Sex” lugusid, mille nad on ise kirjutanud, tuginedes enda romantilistele ja seksuaalsetele kogemustele. Muusikalises lavastuses astuvad rambivalgusesse noored ise, et rääkida armastusest ja seksuaalsusest. Igal korral liituvad Islandi kooriga kohalikud noored, et koos nendega lugusid laulda ja kirjutada. Selles meloodilises oodis suureks kasvamisele on armastus ja seksuaalsus esindatud kõigis vormides ning värvides.

Nad laulavad iseendale ning üksteisele. Nad laulavad armastusele, uudishimule ning südamevalule. Nad laulavad iga süütu, iga litsaka ja iga januse bitchi eest – et nad ei peaks end enam kunagi üksi tundma.

Teismelised ja muusika on üksteise jaoks loodud. Muusika, mida nooruses kuulame, ning lood, mida see räägib, kujundavad, kuidas iseend ning ümbritsevat maailma mõistame, eraldades õige valest. Kuid mis siis, kui kõik heteronormatiivsed poplood oleksid millestki muust? Põhinedes noorte lugudel otsib „Teenage Choir of Love and Sex” uusi viise armastusest, soost ja seksist rääkimiseks.

Tallinna versioonis astuvad lavale ka kohalikud noored etendajad: August Amor, Freddy Sillmann, Mona Karoli Kuris, Karolina, Kaseväli, Freya Gross, Aleksandra Kena, Karmen Šalk, Maria Maas, Hanna-Maria Johanson, Janete Paat, Mariete Paat, Tuuli Torop, Marie Piirimees, Karmen Huberg, Katariina Lahe, Loore Koppelmaa, Karl Artur Mäss, Miisa Mai Vürmer, Loreta Kaljas, Meriliis Topper, Heli Piht.

Ásrún ja Alexander on aastaid erinevate tantsu- ning etenduskunstiprojektidega lähedalt koostööd teinud. Duona on nad keskendunud valdavate tantsu- ja etenduskunstiviiside laiendamisele, töötades inimestega, kelle hääled on tihti vähem esindatud. Nende koostööprojektid toimuvad erinevates vormides, alates kaasautoritest, koreograafi ja dramaturgini, ent ka kunstniku ja kuraatorini. Ühiselt on nad loonud töid teismeliste ning kortermaja elanikega, muu hulgas tegelenud ka inimeste kodudesse lavastuse loomisega. Nende lavastusi on nii kodus kui ka välismaal hästi vastu võetud – mitmete auhindade ja nominatsioonidega Islandil – lisaks ka kutsetega üha enamatele festivalidele ning etenduskunstide festivalidele ja keskustesse Euroopas.

Ásrún Magnúsdóttir on koreograaf, kellel on palju kogemusi erinevate taustade ja kogemustega inimestega töötamisel – luues töid ning andes töötubasid nii professionaalidele kui ka amatööridele.

Alexander Robertsi töö kunstnikuna seisneb selles, et anda lava teistele, loomaks tingimusi, et nende hääled oleksid kuulda. Tema praegune töö kuraatorina sisaldab Rosendali Rahvusvahelise Teatri (varasemalt Avant Garden) kunstilist juhtimist Trondheimis, Norras. Alexander kaasjuhtis Reykjavíki Tantsufestivali (2013-2020) koos kuraator Ásgerður Gunnarsdóttiri ja Reykjavíki teismelistega (projekt, mis sai alguse 2014. aastal, keskendudes kuraatoritöö jagamisega linnas elavate noortega).