Skogholtet on lävepakk betooni ja vihma- usside vahel. See on koht, kus umbrohi tungib läbi asfaldi ja lilled lõhnavad nagu kummi- kärsahais. Skogholtet on looduse üleminek juhtmeteks. See on sääsevastsete valgumine samblale. Skogholtet on ruum, kus linn voolab metsaks. Kus vanad saladused tulevad tagasi sind kummitama. Sellest saab koreograafilise uurimuse alguspunkt.
“Meile meeldib ärritunud nahk ja lihastunnelite sisemus. Meeldib pöörata midagi pahupidi, vaadata, uurida, visata see vastu seina, korjata üles ja panna taas oma kohale. Meie töö
lähtub kirest ja meid tõmbavad kollektiivsed töömeetodid. Alates 2013. aastast veame me Porsgrunnis Norras residentuuriplatvormi Scene:Bluss, mis uurib etenduskunste ja selle sotsiaalseid struktuure, mis võimaldavad arendada skeenesisest kogukonda. Selle projekti raames arendame strateegiaid, et toetada ja produtseerida kollektiivseid kohaspetsiifilisi töid, mis tihti langevad sildi alla “võimatud” tänu endale ise seatud, sagedasti absurdsetele piirangutele. Käesoleva residentuuri jooksul arendame neile “võimatutele” struktuuridele põhinedes meetodeid, mida kasutada uute kohapõhiste tööde tegemiseks.”
Alexandra Tveit on tantsija ja koreograaf, kes on teinud tantsija ja kaasautorina koostööd kunstnikega nagu Bambam Frost, Ofelia Jarl Ortega, Adriano Wilfert Jensen, Nikima Jagudajev, Mårten Spångberg, Fredrik Floen jt. Hetkel on tal käsil projekt Amsterdamis baseeruva visuaalkunstniku Eoghan Ryaniga.
Marie Ursin tegeleb tantsu, koreograafia ja vahendamisega. Viimastel aastatel on ta töötanud tantsija ja kaasautorina kunstnikega nagu Tamara Alegre, Cecilé Bally, Adriano Wilfert Jensen, Nikima Jagudajev, Fredrik Floen ja Runa Borch Skolseg.
