Ollie kirjutab lasteraamatut nimede vahetamisest, mis põhineb tema enda ülemineku ja nimevahetuse kogemusel. Raamatus on lugu taimede adopteerimisest, metafoorina kväärvanemlusest. Lugu avaneb kärbse ning paljude potitaimede kohtumisena:
“Kärbes helistas kõigile oma sõpradele, aga keegi neist ei teadnud, mida teha. Seega otsustas kärbes ise asja uurida. Ta lahkus rõdult, millel oli rahulikult aastaid elanud, ning lendas läbi Tallinna sündmuspaiga poole. Tee leidmiseks sai ta suitsu järgi lennata. Aga mida lähemale ta jõudis, seda keerulisem oli hingata ning paksust suitsust läbi näha. Kärbsel tuli oma sisetundele tugineda – pimesi edasi lennata ning oma teed tunnetada. Kui kärbes viimaks kohale jõudis, nägi ta potitaimedega täidetud hiiglaslikku hoonet, aga hoone oli leekides. Taimed karjusid kuumusest: “Aidake meid! Me ei pääse välja!”
Residentuuri raames töötame Ollie raamatu esitlemisega. Raamatuesitlus on paberist varjuteater, mida toetab Marina muusika (live elektroonika ja tšello). Arendame performance’it ühiselt. Raamatu idee ja kontseptsioon laieneb töö käigus ning Ollie jätkab raamatu kirjutamist veel pärast residentuuri.
Marina Karpova on muusik, helikunstnik ja koristaja. Marina on mittebinaarne ning kahe lapse üksikvanem. Ta elab ja töötab Tallinnas poliitilise põgenikuna.
Ollie Hermansson on kunstnik, kes kasutab etenduskunste vahendina, püüdes luua ruumi haavatavusele ja uudishimule. Enda biograafiat materjalina kasutades jagavad ja uurivad nad lugusid kvääridentiteedist, kogukondadest ja tulevikest. Tal on magistrikraad Oslo Kunstiakadeemiast (Oslo National Academy of the Arts) ning ta on õppinud etenduskunste Viini Kaunite Kunstide Akadeemias (Academy of Fine Arts Vienna). Ollie elab praegu Oslos, Norras, kuid on viimastel kuudel reisinud Tallinna ja Oslo vahet.
