Piibel on üks arhiiv, sõbra Andy Männiku arhiiv. Seal on videosid ja kirjutisi, telefonikõnesid ja mälestusi, raamaturiiuleid, teatrikavasid ja hiirtest-söödud-riidest-kotte. Andy oli Tartus, Elvas, Saksamaal, Ohios, Pennsylvanias, Prantsusmaal ja siis New Yorgis, New Yorgis. Seal tegi ta Merce Cunninghamile ja John Cage’ile lavasid ja Nam June Paikile telekaid. Kas see on kõige tähtsam? Hiirtele lõkse ei teinud, budism ei lubanud. See on võib-olla tähtsam.
Residentuuris püüab Piibe selle arhiiviga koos olla, seda voodripoolt vaadata, lahti harutada ja kokku lõigata. Monteerida jadasid, mille keskel on “ja”. Monteerida jadasid, mille keskel on “aga”. Juba vähemalt seitse aastat on Piibe tahtnud, et monteerimine oleks ruumiline ja liikuv tegevus. Residentuuris saab ta seda proovida. Mis ruum sellest tekib ja kelleks nad Andyga seal hakkavad, see paistab.
Piibe Kolka on filmitegija ja kunstnik, kes huvitub kehalistest impulssidest ja kohalolemise ruumist.
Residentuuri teotab Kultuurkapital
