Saal

KANUTI GILDI SAAL

Kanuti Gildi SAAL on 2001. aastal avatud kaasaegsete etenduskunstide keskus. SAAL on esimene trupita ja vabakutselistele kunstnikele mõeldud etendusasutus Balti riikides.

KUNSTNIKUD
Kanuti Gildi SAAL on loodud kunstnikele, kel on huvi ümbritseva maailma vastu. SAALis näeb ausat ja isiklikku originaalloomingut. Töötame selle nimel, et pakkuda kunstnikele võimalust luua iseenda algupärandit - oma ideid ellu viia ja arendada, uurida, katsetada ning riske võtta. Me ei karda teadmatust, veel olematuid vorme ega arendamisjärgus ideid.

KAASPRODUTSEERIMINE JA RESIDENTUURID
Kanuti Gildi SAALi üks peamisi tegevusi on lavastuste kaasprodutseerimine partnerite ja kunstnikega. Igal hooajal jõuab esietenduseni kuni 15 uuslavastust. Lisaks korraldame mitme erineva eesmärgi/sihiga residentuure, kus anname kunstnikele aega ja ruumi oma ideid arendada.

RAHVUSVAHELISUS
Kanuti Gildi SAAL tegutseb ühises mõtteruumis kunstnike ning teiste endasarnaste keskustega üle maailma. Oleme osa rahvusvahelisest vereringest - loomingulisi meeskondi või programmi koostades ei mõtle me ainult kohalikul skaalal. Kaasprodutseerimise osana tegeleme ka lavastuste tuuritamisega mujal maailmas, olles enim ringi reisiv Eesti etendusasutus. Näiteks aastal 2019 andsime 91 külalisetendust 15 erinevas riigis, mis tähendab keskmiselt kaht etendust nädalas.

FESTIVALID
Kanuti Gildi SAAL korraldab Tallinna vanimat rahvusvahelist etenduskunstide festivali SAAL Biennaal (2001-2014 Augusti TantsuFestival). Kaaskorraldame ka üle aasta toimuvat NU Performance Festivali (alates 2005). Rahvusvahelised festivalid annavad Eesti publikule võimaluse näha lavastusi mujalt maailmast. Lisaks toimub iga-aastaselt kohalik lühivormide festival Made in Estonia Maraton (alates 2006).

KOGUKOND
Peegeldame aktiivselt kunstis ja laiemalt ühiskonnas toimuvat, korraldades lisaks etendustele muid publikut aktiveerivaid tegevusi. Oleme kogukonnaga mõttevahetuses, oma tegevusvaldkonda üha uuesti ümber mõtestades. SAAL on kujunenud uudishimulike inimeste kohtumispaigaks ja sõlmpunktiks. Meile meeldib, et teatud aja möödudes on Kanuti Gildi SAALis keeruline jääda anonüümseks või võõraks.

MAJA
Kanuti Gildi SAAL asub Tallinna vanalinna südames, pakkudes ärksameelset kunsti vanade müüride vahel. Algses Püha Kanuti gildihoones toimus teadaolevalt esimene professionaalne teatrietendus Eestis juba 1633. aastal. Tegutseme sadade aastate pikkuse ajalooga kohas, viibides teravalt olevikus ning olles igal ajahetkel ühe jalaga tulevikus.

Saaliplaanid

Arhiiv

Uudised

  1. mail esietendub Kanuti Gildi SAALis Netti Nüganeni lavastus “Müüt: päeva äärel”. Lavastuse keskeks kujundiks on ajaloo erinevaid kihte sisaldav arheoloogiline kaevandus, milles tegutseb pseudoarheoloog, kes maapinnast esemeid kaevab. Luues müüte põimib lavastus reaalsust ja fiktsiooni, tegeledes seekaudu spekulatiivse mineviku-tuleviku loomisega. Etendused toimuvad maikuus Kanuti Gildi SAALis nii eesti kui ka inglise keeles.

“Müüt: päeva äärel” uurib maakoort ning lähtub kuulujutust, et maapinna kihtidest leiab sotsioloogiliste muutuste ja kollektiivsete konfiguratsioonide käigus tekkinud sajandite tagust hõõrdejõudu. Et maakoores on säilinud geoloogilised rännakud, mälestused ning marsid, mis loovad magneetilist soojust, võimaldades – ideaalsetes tingimustes – ületada ihu kõdunemist.

Lavastuse peategelane väljub maakoorest, et ajada korda oma ajutised asjad ning siis uuesti igaveseks kaduda. Kunstnik kirjeldab: “Kui kaua on ta seal kõdunemist võites olnud, ei tea keegi. Maakihid muutuvad üha paksemaks ja tema muudkui roomab ja roomab ja roomab ja roomab. Ülespoole, kus päikesekiired maakoore pragudest läbi tungivad. Tema pikad sõrmeküüned kraabivad mullakoorikut ja ta õhkab tulipunaselt, lõõtsub ägedusest, keeb. Värske õhk on kurgule kriipiv, valgus silmale liiga ere – kuid ta väljub. Täielikus segaduses, peata, selgroota. Ta vajab vormi: mis tahes kindlat stiili, mille külge klammerduda.”

Nüganeni sõnul esitab ta lavastuses rohkem küsimusi kui annab vastuseid, mängides seekaudu vaatenurkade erinevustega. Kellele kuuluvad esemed, mis maa seest välja tulevad? Kas leidjale, maapinnale, riigile või esmetele endile? Kelle lugusid kuulatakse?

Netti Nüganen (Amsterdam/Tallinn) on performance kunstnik, koreograaf, esineja ning muusik. Ta on lõpetanud Amsterdami Kunstikoolis (SNDO) koreograafia eriala BA. Nüganeni video- ja lavatööd jutustavad lugusid karakteritest, kes tema sees koos eksisteerivad: tõstja, teismeline vlogger, detektiiv, arheoloog jm. Tema eelnev kokkupuude teatri, tantsu, tsirkuse ja spordiga ajendab teda küsitama kõike seda, mis on äratuntav ning lähenema valvsa ja hoolika tähelepanuga kõigele, mis tundub võõras või kohatu. Vasturääkivustest ning ideede paljususest inspiratsiooni leides, tegeleb Nüganen maailma loomisega, mis alistub kaasaegsusele kohasele konfliktsusele ning absurdile. Tema töid on esitatud Frascatis Amsterdamis, Batard Festivalil, Tartu Kunstimuuseumis, Kanuti Gildi SAALis, KIM? galeriis, Lissaboni Filmifestivalil, My Wild Flag Festivalil jm.

Lavastus, esitus: Netti Nüganen; lavakujundus, kostüümid: Pire Sova; dramaturgia: Sabine Cmelniski; helikujundus: Artjom Astrov; valguskujundus: Priidu Adlas; tekstiline abi: Keiu Krikmann; graafiline disain: Yunie Chae; projektijuhtimine: Siim Tõniste, Eneli Järs; kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Netti Nüganen; toetaja: Eesti Kultuurkapital.

Esietendus: 14.05.22, Kanuti Gildi SAAL
Kestus: 90min

4.-15. maini toimub Bernis, Šveitsis 40. aastast juubelit tähistav teatrifestival auawirleben Theaterfestival, kuhu on kutsutud lausa kolm Kanuti Gildi SAALi lavastust: Mart Kangro, Eero Epneri ja Juhan Ulfsaki “Kas te olete oma kohaga rahul”, Karolin Poska “Sinu nirvaanale” ning Kristina Normani “Kergem kui naine”.

Auawirleben Theaterfestival Bern on legendaarne kaasaegsete etenduskunstide festival Šveitsis, mida korraldatakse alates 1982. aastast. Kanuti Gildi SAAL on varemgi oma kaasproduktsioonidega auawirlebeni teatrifestivalil osalenud: näiteks möödunud aastal sai festivalil näha Mart Kangro lavastust “Enneminevik”. Välisetenduste andmine on üks Kanuti Gildi SAALi põhitegevusi ja see on oluline etenduskunstide valdkonna tutvustamiseks ja arendamiseks.

“Kas te olete oma kohaga rahul” on Mart Kangro, Juhan Ulfsaki ja Eero Epneri lavastus vaatest, ridadest ning ruutmeetri keskmisest hinnast. Lavastus sellest, mis jääb, ja kus alati on tahetud elada. Mis on see, millest me oleme ilma jäänud? Aga see, millest unistame? Mis on see, mis laguneb ja mis on see, mida näeme oma viienda korruse aknast? Etendused Bernis 5.,6. ja 7. mail toimuvad inglise keeles.

Karolin Poska soolo “Sinu nirvaanale” on kohaspetsiifiline lavastus, kus Poska kutsub publiku endaga rännakule läbi keldrisoppide. Lavastus proovib läbi kehalise kogemuse jõuda lähemale tänapäeval elamise tundele. 2021. aastal nomineeriti Karolin Poska lavastusega Eesti teatri tantsuauhinnale. Etendused Bernis 9. ja 10. mail.

"Lighter Than Woman" on Kristina Normani dokumentaal-poeetiline lavastus elu raskuse ületamisest otseses ja kaudses tähenduses. Tänavu Eestist ka Veneetsia biennaalil esindav Norman vaatleb Itaalia seni ainukest naisastronauti Samantha Cristoforettit kui inimest, kes on elu raskuse päris otseses tähenduses ületanud, jõudes avakosmose kaalutusse. Paralleelselt vaatleb Norman Itaalias töötavaid Ukraina võõrtöölisi, kellest on saanud omastehooldajad Itaalia peredes, ning kes kannavad itaallaste elude lõpuaastate metafoorset, aga vanureid tõstes ka päris otsest raskust. Etendused Bernis 13. ja 14. mail.

Lisaks on festivali programmis läti kunstnike Jana Jacuka ja Laura Stašāne näitus “Physical Evidence Museum”, mis möödunud aastal toimus ka Eestis festivali SAAL Biennaal raames. Näitusega reisivad Šveitsi ka Eestis kogutud lood koduvägivallast.

Kokku antakse Bernis kolme lavastusega 9 etendust.

Festivali koduleht: https://auawirleben.ch/en#/

Etenduskunstnik Johhan Rosenberg, kelle möödunud aasta lavastus “Eden Detail” (koos Jette Loona Hermanisega) nomineeriti teatriauhindadele lausa kolmes kategoorias, tuleb 2. mail Kanuti Gildi SAALis välja oma uue soolotööga “traps”. Lavastus kasvas välja Rosenbergi lõputööst “T.R.A.P.S” Amsterdami ülikoolis SNDO, mis milles ta uuris tähenduse kadumist keeles.

“trapsi” lavastusprotsessi otsustas Rosenberg alustada stsenograafiast. Stsenograafiks kutsus ta Ungari päritolu kunstniku ning koreograafi Júlia Sára Vavra, et uudistada, kuidas läheneda stsenograafiale läbi koreograafilise mõtlemise. Eesmärgiks võeti luua hallutsinogeenne ruum märgadest ja vettivatest seintest. Et iga asi saaks muutuda niipea, kui see vaataja keeles või meeles tähendust võtma hakkab. Kunstniku sõnul põhineb kogu ülejäänud lavastuse materjal alguselt loodud ruumil.

Lavastuse algidee pärineb kunstniku reisist Siberisse – Eesti külasse Ülem-Suetseki, kus tema elumaja seinad vettisid ning võõrustajar Laine pajatas talle saladusi ja külafantaasiaid maailma toimimisest. Sealt sündis lavastuse keskne kujund – hüpnootiline loomaaed, mis moodustab ürgse mänguruumi.

Rosenberg kasutab oma loomingus läbivalt sõnamängu. Sõnal “traps” on inglise keeles samuti mitmeid tähendusi. Kunstnik avab neist mõnda: “traps” tähendab unustatud asju keldris. On olemas trap-muusika ja “trap mouth” ehk räpane suu, mis ropendab kogu aeg või ei oska end alati väljendada. Trap space on klubi tagaruum, kus antakse salaja narkotsi.” Lavastuse põhilõksuks peab Rosenberg mäletamist, unustamist, iseendaga manipuleerimist ning seda, kuidas enda jaoks tähendusi muuta. Kuid Rosenbergi sõnul on juba koreograafina soololavastuse tegemine lõks.

Kunstnik kirjeldab oma tööd järgmiselt: “Lavastus toimub märgade seinte vahel, kus pesitseb keha, kes pidevalt oma vedelat identiteeti vahendab. Otsides silmsidet tundmatu maailmaga, et seda seejärel peeglina kasutada, on tal julgust tagasi vaadata ning iseenda sotsiaalsust peegeldada. “traps” proovib tabada juba kinni püütut, kuid veel tundmatut. Jahtides unustusse jäänud asju, “traps” on räppiv pulss ja toores liha, mis on programmeeritud tarbima. See on keeleauk, katkine troon, rämpssuu ja lekkiv mootor. See träpib, rämmab, avaneb, peatab ja sonib meie kohaloluga vägagi rõhuvas minevikus, elades ägedas ning hirmuäratavas tulevikus.”

Lavastus etendub intiimses Püha Vaimu SAALis, kuhu mahub publikut vaid veidi üle 35 inimese. Lavastuse helikujunduse autor on Karl Saks. Dramaturgidena osalevad projektis Maike Lond ning Netti Nüganen ja valguskunstnikuna Priidu Adlas.

Johhan Rosenberg on 1997. aastal sündinud vabakutseline kunstnik, kes tegutseb tantsu ja etenduskunstide valdkonnas. Aastal 2020 lõpetas ta Amsterdamis (SNDO) koreograafiaõpingud. Tema tööde koreograafiline jaht konstrueerib keskkondi ja liikumise artefakte, mida ta vahendab mina-pildi ja publiku pilgu läbi. Otsides teadmatut ja tundmatuid keskkondi, muutuvad keele ja identiteetide funktsionaalsused kehastunud kontekstideks ümbruse loomise protsessis. Toore sõnavara ja mängulisuse kaudu kihistab ta keha, teksti ja heli, et kohtuda kollektiivses teadvus-arhitektuuris. Rosenberg on esitanud oma töid Amsterdamis (Frascati, Dansmakers, Veem House for Performance), Moskvas (ZIL), Haagis (Het Nationale), St.Peterburgis (SDVIG), Berliinis (Studio dB) ja Tallinnas (EKA Galerii, EKKM, ULM ja Kanuti Gildi SAAL) ning osalenud mitmetes rahvusvahelistes projektides tantsija ja dramaturgina. Koos Jette Loona Hermanisega pälvis ta lavastuse “Eden Detail” eest 2022. aastal Eesti teatri auhindade tantsuauhinna.

Esietendus ja etendused toimuvad 2., 3., 5., 6. ja 7. mail kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Etendusele 6. mail järgneb vestlus kunstnikuga, mida viib läbi Liisbeth Horn.

Lisainfo: www.saal.ee

MTÜ Teine Tants poolt 2022. aasta II kvartali loominguliste stipendiumite saajad on: Hanna Junti, Daniela Privis, Henri Hütt, Karolin Poska, Kristina Norman, Erik Norkroos, Kevin Park, Mart Kangro, Juhan Ulfsak, Eero Epner, Oliver Kulpsoo, Maria Arusoo, Artjom Astrov, Maria Metsalu, Riina Maidre, Jette Loona Hermanis, Johhan Rosenberg.

Täna, rahvusvahelisel tantsupäeval jagati Kanuti Gildi SAALis Sõltumatu Etenduskunsti Auhindadest välja kasvanud omaalgatuslikke preemiaid, mille eesmärk on tunnustada etenduskunsti valdkonna tegijaid kompromissitute sisekategooriate kaudu. Auhindu jagati traditsioonilise ühise hommikusöögi raames.
Patrick R. Vesi auhinna silmapaistva tegevuse eest etenduskunstide väljal pälvis Urmas Lüüs, kes on viimastel aastatel silma paistnud nii kirjutaja kui ka kunstnikuna.
Karolin Poska andis sel aastal esmakordselt välja auhinna “Kolleegi auhinna”, mille pälvis Joanna Kalm tantsuRUUMi vedamise eest.

Head tantsupäeva!

Johhan Rosenberg, kelle möödunud aasta lavastus “Eden Detail” (koos Jette Loona Hermanisega) nomineeriti teatriauhindadele lausa kolmes kategoorias, tuleb 2. mail Kanuti Gildi SAALis välja oma uue soolotööga “traps”. Lavastus kasvas välja Rosenbergi lõputööst “T.R.A.P.S” Amsterdami ülikoolis SNDO, milles ta uuris poeetilise kujundi rolli kehalise aktiveerimise kaudu ja tähenduse kadumist keeles.

Lavastuse “traps” keskkond on ümbritsetud märgade seintega, mis etenduse kulgedes laguneb, moondub ja avaneb. Keskseks kujundiks on hüpnootiline loomaaed, mis moodustab ürgse mänguruumi. Kunstnik sai idee reisist Siberisse – Eesti külasse Ülem-Suetseki, kus tema elumaja seinad vettisid ning kostitaja-misjonär Laine pajatas talle saladusi ja külafantaasiaid maailma toimimisest. Lisaks on lavastust mõjutanud ka Rosenbergi akupunktuuri õpingud Hiina Meditsiini Ülikoolis Hollandis.

Kunstnik kirjeldab oma tööd järgmiselt: “Lavastus toimub märgade seinte vahel, kus pesitseb keha, kes pidevalt oma vedelat identiteeti vahendab. Otsides silmsidet tundmatu maailmaga, et seda seejärel peeglina kasutada, on tal julgust tagasi vaadata ning iseenda sotsiaalsust peegeldada. “traps” proovib tabada juba kinni püütut, kuid veel tundmatut. Jahtides unustusse jäänud asju, “traps” on räppiv pulss ja toores liha, mis on programmeeritud tarbima. See on keeleauk, katkine troon, rämpssuu ja lekkiv mootor. See träpib, rämmab, avaneb, peatab ja sonib meie kohaloluga vägagi rõhuvas minevikus, elades ägedas ning hirmuäratavas tulevikus.”

Lavastus etendub intiimses Püha Vaimu SAALis, kuhu mahub publikut vaid veidi üle 35 inimese. Ruumi on kujundanud Ungari päritolu kunstnik Júlia Sára Vavra ning lavastuse helikujunduse autor on Karl Saks. Dramaturgidena osalevad projektis Maike Lond ning Netti Nüganen ja valguskunstnikuna Priidu Adlas.

Johhan Rosenberg on 1997. aastal sündinud vabakutseline kunstnik, kes tegutseb tantsu ja etenduskunstide valdkonnas. Aastal 2020. Lõpetas ta Amsterdamis (SNDO) koreograafiaõpingud. Tema tööde koreograafiline jaht konstrueerib keskkondi ja liikumise artefakte, mida ta vahendab mina-pildi ja publiku pilgu läbi. Otsides teadmatut ja tundmatuid keskkondi, muutuvad keele ja identiteetide funktsionaalsused kehastunud kontekstideks ümbruse loomise protsessis. Toore sõnavara ja mängulisuse kaudu kihistab ta keha, teksti ja heli, et kohtuda kollektiivses teadvus-arhitektuuris. Rosenberg on esitanud oma töid Amsterdamis (Frascati, Dansmakers, Veem House for Performance), Moskvas (ZIL), Haagis (Het Nationale), St.Peterburgis (SDVIG), Berliinis (Studio dB) ja Tallinnas (EKA Galerii, EKKM, ULM ja Kanuti Gildi SAAL) ning osalenud mitmetes rahvusvahelistes projektides tantsija ja dramaturgina. Koos Jette Loona Hermanisega pälvis ta lavastuse “Eden Detail” eest 2022. aastal Eesti teatri auhindade tantsuauhinna.

Esietendus ja etendused toimuvad 2., 3., 5., 6. ja 7. mail kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Etendusele 6. mail järgneb vestlus kunstnikuga, mida viib läbi Liisbeth Horn.
Piletid müügil Fientas ja kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal.

Lisainfo: www.saal.ee

Kontakt:
Eneli Järs
Kanuti Gildi SAAL
eneli@saal.ee / +372 5069655

18.-23. aprillini korraldab Kanuti Gildi SAAL Tartus festivali Ümberlülitus, võttes kaasa neli lavastust: Karolin Poska “Sinu nirvaanale”, Riina Maidre ja Andri Luubi “Yokoonomatopoeemid, Maria Metsalu “The Well” ning alles festivalil esietenduva The Biofilm Sistersi “Pure Pink Pox”. Et tekiks uudne kombinatsioon kaasaegsest etenduskunstist ning Tartu vaimust, toob SAAL Tartusse ka performatiivse raamatupoe Kausaal ning korraldab kunstikuvestlusi ja arutelusid koostöös Tartu Ülikooli teatriteaduste üliõpilastega.

“Ümberlülituse” programm laotub mööda Tartut laiali, oodatud ja ootamatutes kohtades. Festivalinädalat alustab Karolin Poska kohaspetsiifiline lavastus “Sinu nirvaanale”, mille kaks etendust leiavad aset Tartu Kunstimajas. Andri Luubi ja Riina Maidre 60ndate performants-suurkujust Yoko Onost inspireeritud galerii-lavastus “Yokonomatopoeemid” etendub kolm korda äsja valminud tARTu poe galerii ülemistes ruumides. Maria Metsalu ja rahvusvahelise trupi lavastust “The Well” saab näha kaks korda Tartu Genialistide Klubis. Metsalu, kes on Tartust pärit, on nüüdseks juba aastaid maailma eri paigus tuuritanud etenduskunstnik. Festivalil toimub ka The Biofilm Sistersi (Arolin Raudva, Katrin Kreutzberg, Mari-Liis Eskusson ja Alise Bokaldere) uue lavastuse “Pure Pink Pox” esietendus Tartu Uues Teatris. Performatiivne raamatupood Kausaal #3 toimub Kirjandusklubis Salong – koostöös rühmitusega Unholy 3nity – on ühendavaks lüliks kirjanduse ja etenduskunsti vahel, et näidata, kuidas need kaks valdkonda omavahel suhestuda võivad.

Ümberlülitus on nagu mixtape, mille tallinlased on tartlastele armastusega kokku pannud. Intensiivne nädal, mille programmi iga teos vaatleb etenduskunsti võimalusi ja võimatusi erineva nurga alt, kust iga vaataja võib leida endale sobiliku portaali või tee parema kunsti mõistmiseni ja kogemiseni. Festival pakub Tartu vaatajatele ja skeenele unikaalset programmi, mis ühendab etenduskunsti, teatri, visuaalkunsti ja kirjanduse ringkondi.

Lisainfo programmi ja piletite kohta: https://saal.ee/festival/mberllitus-2554/program/

Projektijuht: Maarja Kalmre
Graafiline disainer: Jaan Evart
Tehniline tiim: Henry Kasch, Kristiina Tang
Tiim: Eneli Järs, Kaie Küünal, Heneliis Notton, Priit Raud, Siim Tõniste
Festivali toetavad: Eesti Kultuurkapital, Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond ja Rahvakultuuri Keskus

Made in Estonia Maraton on sel aastal juba 15. korda toimuv etenduskunstide lühivormide festival. Maratonil osaleb sel aastal 34 erinevat kunstnikku ja kollektiivi.
Osalemise ainukeseks tingimuseks on, et kuni 10-minutiline etteaste oleks valminud spetsiaalselt maratoni jaoks, seega seda, mis laval toimuma hakkab, teavad vaid tehnikud. Maratonil võib paari tunniga kuulmatust saada kuulsus, mõttesähvatusest lõpptulemus, kellest iganes kunstnik ning kunstnikust jällegi kes iganes. Maarin Mürk on kirjeldanud Made in Estonia Maratoni kui assortiikarpi, kust igaüks midagi meelepärast leiab.

Kui tavapäraselt koosneb maraton kolmest plokist: blackbox, videoplokk ja tühi lava, siis sel aastal tähistatakse sünnipäeva millegi teistsugusega: Eesti Kunstiakadeemia stsenograafiatudengid loovad valmis lavakujunduse n-ö punk-plokile. Lavaga saavad kunstnikud tutvuma tulla vaid mõni päev varem, mis teeb punk-plokis osalemisest omaette mängulise väljakutse.

Sel aastal astuvad Made in Estonia Maratonil üles järgmised kunstnikud ning rühmitused: Kärdi ja Raaheli duo, Jaan Kosmos, Sigrid Savi, Elina Soosaar, Joanna Kalm, Madli Paves, Laura Kvelstein, Eline Selgis, Pääsu-Liis Kens, Helina Karvak, Sofia Filippou, Riina Varol, Mari Uibo, Steve Vanoni, Üks isiksus, Merilin Põldsam, Vasilina Kuksova, Romet Kaljo, Sorcerer, Greta Liht, Kirke Talu, Alissa Naaber, Amanda Tender, Maarja Tosin, Lisette Sivard, Loora Kaubi, Kausaal, Henri Hütt, Silja Uhs, Mona Tärk, Alexei Gordin, Kristina Koobak, Olesja Semenkova, Paul Beaudoin, Taavi Rekkaro, Tormi Torop, Pille-Triinu Maiste, Liisbeth Kirss, Kribul, Alina Birjuk, Ryan Galer, Wilhelm Blomberg, Carolyn Veensalu, Karmen Teesi Pregel, Unholy 3nity, Elo Vahtrik, Kaisa Kattai, Eva Metspalju, Mark Nathan Monak, Markus Ian Monak, Marta ja Edgar Vunsh, rühmitus jyung eesti, .E.M.A., Tantsuvastased, Mathias Väärsi, IAN dance company pluss sõbrad, Jekaterina Kultajeva, Kristino Rav, Laura Liventaal ja Katriin Maitsalu.

“”Made in Estonia Maraton“ annabki üheks õhtuks võimaluse ventileerida just oma katsetusi. Loetud minutite jooksul saab iga registreerunud etendaja realiseerida ühe efektse idee, aga sealjuures on kõik nagu päris: saalitäie publiku ees professionaalse tehnilise toega. See on harjutamiseks ja katsetamiseks legitiimne ruum, aga see on ka eesriide tagant välja tulemine, mitte enam lihtsalt sõprade ringis improviseerimine. Panused on kõrged, aga läbikukkumisel pole vaja karta kriitilisi arvustusi ega tagaseljajutte.” – Maarin Mürk, Sirp

Made in Estonia Maraton algab 12. märtsil kell 16.00 Kanuti Gildi SAALis. Ürituse täpne ajakava selgub toimumise päeval. Piletid müügil Fientas ja kohtade olemasolul kohapeal. Kogu Made in Estonia Maratoni piletitulu annetatakse Ukraina Kultuurikeskusele.
SAALi pääsevad tõendi alusel kõik COVID-19 vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud külastajad. Teatris on kohustuslik kanda maski.
Lisainfo: www.saal.ee

Valgus: Aleksandr Mirson
Heli: Kenn-Eerik Kannike
Video: Mikk-Mait Kivi
Lavakujundus: Anita Kremm, Kristel Zimmer, Liisamari Viik, Linda Mai Kari (Eesti Kunstiakadeemia)
Kujundused: Jaan Evart
Tehnilised lahendused: Henry Kasch, Kristiina Tang
Projektijuhid: Heneliis Notton, Kristiina Tang
Tiim: Priit Raud, Maarja Kalmre, Eneli Järs, Kaie Küünal, Siim Tõniste
Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Täna, 18. veebruaril, esietendub Maria Metsalu lavastuse “The Well” galeriiversioon Antwerpenis, festivali Radiant Nights #3 raames.

Radiant Nights on neli korda aastas toimuv minifestival, mis pakub sissevaadet kaasaegse kunsti tänasesse ja homsesse, tuues publiku ette värskeid ja jõulisi etenduskunsti teoseid. Kasutades sõna “särav”, esitleb festival kunstnikke, kes uurivad oma loominguga erinevaid maailmas olemise viise ning kelle looming on mitmekülgne, üllatav, radikaalne ja erutav.

“The Well” on järg Maria Metsalu 2017. aastal esietendunud soolotööle “Mademoiselle x”, mis janunes inimliku läheduse, puudutuse ja kaastunde järele. Oma eelmise soolotööga tuuritas Metsalu edukalt mitmel pool Euroopas ja ka New Yorgis. Uude töösse on Metsalu kaasanud tekstilooja Jaakko Pallasvuo Soomest, inglise muusiku Oxhy ning serbia juurtega etendaja Bosa Mina. Eestist liituvad metallikunstnik Tarvo Porroson ja valguskunstnik Priidu Adlas.

Lavastuse peategelasel pole perekonda, sõpru ega sidemeid. Ta langetatakse kaevu oma nelja psühhoterapeudi poolt - need on AJ, Brian, Kevin ja Nick. Tema ülesandeks, kaevu põhjas nahkdiivanil lamades, on kirjutada ja anda maailmale tagasi struktuur. Lavastuse ruum muutub erootiliseks mõttemaailmaks - sisemiseks ja salajaseks ruumiks. See ruum mõjub vangistavalt vääralt käituvale ja reaalsusest eraldatud kehale, mis kuuleb asju, mida ei tohiks kuulda, ja näeb asju, mida seal pole. “The Well” kujutleb pealtvaatajate tavapäraselt vaid tunnistavat pilku kliinilise pilguna. See on kutse publikule tunnetada oma võimu ja teadvustada, kuidas see mõjub laval olevale kehale, jäämata vaid passiivseks vaatlejaks.

Maria Metsalu (1990) on eesti päritolu koreograaf ja kunstnik, kes lõpetas 2016. aastal Amsterdami Kunstiülikooli SNDO (School for New Dance Development). Metsalu käsitleb performance’it kui radikaalset ruumi, mis on võimeline looma uusi tähendusi ning vaatamis- ja nägemisviise. Lisaks oma soolotööle on ta rahvusvahelise kunstikollektiivi Young boy dancing group üks asutajaliikmeid ning on teinud koostööd ja esinenud teiste seas Tino Sehgali, Michele Rizzo, Nils Amadeus Lange ja Gelitiniga. Tema soolo- ja grupitöid on näidatud mitmel pool Euroopas ning ka USA-s.

Idee: Maria Metsalu
Tekst: Jaakko Pallasvuo, Maria Metsalu
Heli: Oxhy
Etendajad: Maria Metsalu, Bosa Mina
Kunstnik: Tarvo Porroson
Dramaturgiline tugi: Manuel David Schweiler, Nicolás Facundo Rosés Ponce
Valgus: Priidu Adlas
Projektijuht: Kaie Küünal, Eneli Järs
Tehniline tugi: Henry Kasch, Kristiina Tang
Fotod: „The Well“, 3hd 2021: Harnessing Control, images by Ink Agop, © Creamcake
Toetajad: Eesti Kultuur Maailmas, Eesti Kultuurkapital
Residentuuritoetus: FABRIKKEN for Kunst og Design, Esitystaiteen Keskus, HIAP – Helsinki International Artist Programme, Nordic Culture Point
Kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL, Maria Metsalu
Esietendus: 20.12.2021, Kanuti Gildi SAAL, Tallinn
Esimene showing: 23.10.2021, 3hd Festival, Park Center Treptow, Berliin
Lavastus on inglise keeles.

Lisainfo: saal.ee

Täna, 7. veebruaril Kanuti Gildi SAALis esietenduv “Motell Düskroonia” on mänguline heliprotseduur, mis toimub reaalajas. Lavastus nihestab ajataju, kasutades selleks heli. Hirtentreu kutsus kokku teadusliku bändi nimega X, mis tegeleb aegruumide ja piltide kirjeldamisega helilises plaanis. Bändi kuuluvad heliloojad Liisa Hirsch, Tont (Siim Kuusemäe), Hello Upan ning Kalle Tikas. Lavastuse tarbeks on loodud fiktiivne uurimuskeskus, kus püütakse kirjeldada meeleseisundit nimega düskroonia, mis tähendab kultuurilise ja ajalise segiolekut.

Lavastuse keskseks kujundiks on mängulaud. Hirtentreu, kes viibis juhuslikult 2019. aasta oktoobris revolutsiooni ajal Liibanonis, peab seda töö alguspunktiks. Tänaval elavat tuld nähes tundis Hirtentreu, kuidas temast on saanud inimene mängulaual. Mängulaua abil saavad ka “Motell Düskroonias” seguneda helid, mis on loodud, kirjeldamaks erinevaid meeleseisundeid. Laval kohtutakse nelja erineva heliloojaga: klassikalise helilooja Liisa Hirschi, metalli- ja helikunstniku Tondi, eksperimentaalse heli-improviseerija Hello Upani ning spontaanselt loova Kalle Tikase.

Lavastus on sündinud koostööloome meetodil – lisaks kujutava kunsti taustaga Hirtentreule on lavastusse on kaasatud mitmed heliloojad ja dramaturgid. Kaasamõtlejatena osalevad lavastusprotsessis veel dramaturg Alissa Šnaider ning Berliini kunstnik Eva-Meyer Keller, kelle tööd “Death is Certain” on aastate eest ka Kanuti Gildi SAALis näidatud.

Madlen Hirtentreu (1993) on kunstnik, kes töötab kujutava kunsti ja etenduskunsti liideses.
Ta lõpetas 2014. aastal Milaano IED ülikooli visuaalkultuuri ja majanduse eriala (BA) ning 2017. aastal Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri eriala (MA). Ta on täiendanud end materjalitehnoloogia õppes Itaalias. Teda huvitavad objektid ja meediumid, mis suudavad võistelda inimkeha kohaloluga oma laetuses ja intensiivsuses: ellu ärganud objekt ja ruum, milles etendaja muundub vahendajaks, võib öelda ka skulptoriks. Tema lähenemisviisi iseloomustab visuaalse ja etenduskunstide vahelise piiri konstruktiivne eiramine. Kunstnikku käivitavad teemad nagu ürgne horisont, kordus, kaotatud tulevikud ja kliinilised seisundid. Tundmatuga seotud kõhedus omab potentsiaali paljastada lähivaatlusel hapruse märke, avades seeläbi uusi tõlgendusi ja tähendusi lahtiharutatud ajas. Hirtentreu on osalenud näitustel alates 2015. aastast ning teinud koostööd kunstnikuna etenduskunstide kontekstis.

Esietendus 7.02, järgmised etendused 9., 10., 12., 14., 17., 18. ja 21. veebruaril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. 9. veebruaril järgneb etendusele vestlus kunstnikega, mida viib läbi Kiwa.

Etendustele pääsevad tõendi alusel kõik COVID-19 vastu vaktsineeritud ja haiguse läbi põdenud külastajad. Teatris on kohustuslik kanda maski. Piletid müügil Fientas ning kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal.

Lisainfo: www.saal.ee

MTÜ Teine Tants poolt 2022. aasta I kvartali loominguliste stipendiumite saajad on: Mart Kangro, Juhan Ulfsak, Eero Epner, Oliver Kulpsoo, Maria Metsalu, Riina Maidre, Madlen Hirtentreu, Anita Kremm, Maarin Ektermann.


Toetajad ja võrgustikud