Saal

KANUTI GILDI SAAL

Kanuti Gildi SAAL on 2001. aastal avatud kaasaegsete etenduskunstide keskus. SAAL on esimene trupita ja vabakutselistele kunstnikele mõeldud etendusasutus Balti riikides.

KUNSTNIKUD
Kanuti Gildi SAAL on loodud kunstnikele, kel on huvi ümbritseva maailma vastu. SAALis näeb ausat ja isiklikku originaalloomingut. Töötame selle nimel, et pakkuda kunstnikele võimalust luua iseenda algupärandit - oma ideid ellu viia ja arendada, uurida, katsetada ning riske võtta. Me ei karda teadmatust, veel olematuid vorme ega arendamisjärgus ideid.

KAASPRODUTSEERIMINE JA RESIDENTUURID
Kanuti Gildi SAALi üks peamisi tegevusi on lavastuste kaasprodutseerimine partnerite ja kunstnikega. Igal hooajal jõuab esietenduseni kuni 15 uuslavastust. Lisaks korraldame mitme erineva eesmärgi/sihiga residentuure, kus anname kunstnikele aega ja ruumi oma ideid arendada.

RAHVUSVAHELISUS
Kanuti Gildi SAAL tegutseb ühises mõtteruumis kunstnike ning teiste endasarnaste keskustega üle maailma. Oleme osa rahvusvahelisest vereringest - loomingulisi meeskondi või programmi koostades ei mõtle me ainult kohalikul skaalal. Kaasprodutseerimise osana tegeleme ka lavastuste tuuritamisega mujal maailmas, olles enim ringi reisiv Eesti etendusasutus. Näiteks aastal 2019 andsime 91 külalisetendust 15 erinevas riigis, mis tähendab keskmiselt kaht etendust nädalas.

FESTIVALID
Kanuti Gildi SAAL korraldab Tallinna vanimat rahvusvahelist etenduskunstide festivali SAAL Biennaal (2001-2014 Augusti TantsuFestival). Kaaskorraldame ka üle aasta toimuvat NU Performance Festivali (alates 2005). Rahvusvahelised festivalid annavad Eesti publikule võimaluse näha lavastusi mujalt maailmast. Lisaks toimub iga-aastaselt kohalik lühivormide festival Made in Estonia Maraton (alates 2006).

KOGUKOND
Peegeldame aktiivselt kunstis ja laiemalt ühiskonnas toimuvat, korraldades lisaks etendustele muid publikut aktiveerivaid tegevusi. Oleme kogukonnaga mõttevahetuses, oma tegevusvaldkonda üha uuesti ümber mõtestades. SAAL on kujunenud uudishimulike inimeste kohtumispaigaks ja sõlmpunktiks. Meile meeldib, et teatud aja möödudes on Kanuti Gildi SAALis keeruline jääda anonüümseks või võõraks.

MAJA
Kanuti Gildi SAAL asub Tallinna vanalinna südames, pakkudes ärksameelset kunsti vanade müüride vahel. Algses Püha Kanuti gildihoones toimus teadaolevalt esimene professionaalne teatrietendus Eestis juba 1633. aastal. Tegutseme sadade aastate pikkuse ajalooga kohas, viibides teravalt olevikus ning olles igal ajahetkel ühe jalaga tulevikus.

Saaliplaanid

Uudised

“The Well” on järg Maria Metsalu 2017. aastal esietendunud soolotööle “Mademoiselle x”, mis janunes inimliku läheduse, puudutuse ja kaastunde järele. Oma eelmise soolotööga tuuritas Metsalu edukalt mitmel pool Euroopas ja New Yorgis. Uude töösse on Metsalu kaasanud tekstilooja Jaakko Pallasvuo Soomest, inglise muusiku Oxhy ning serbia juurtega etendaja Bosa Mina. Eestist liituvad metallikunstnik Tarvo Porroson ja valgustaja Priidu Adlas.

Lavastuse peategelasel pole perekonda, sõpru ega sidemeid. Ta langetatakse kaevu oma nelja psühhoterapeudi poolt - need on AJ, Brian, Kevin ja Nick. Tema ülesandeks, kaevu põhjas nahkdiivanil lamades, on kirjutada ja anda maailmale tagasi struktuur. Lavastuse ruum muutub erootiliseks mõttemaailmaks - sisemiseks ja salajaseks ruumiks. See ruum mõjub vangistavalt vääralt käituvale ja reaalsusest eraldatud kehale, mis kuuleb asju, mida ei tohiks kuulda, ja näeb asju, mida seal pole. “The Well” kujutleb pealtvaatajate tavapäraselt vaid tunnistavat pilku kliinilise pilguna. See on kutse publikule tunnetada oma võimu ja teadvustada, kuidas see mõjub laval olevale kehale, jäämata vaid passiivseks vaatlejaks.

Maria Metsalu (1990) on eesti päritolu koreograaf ja kunstnik, kes lõpetas 2016. aastal Amsterdami Kunstiülikooli SNDO (School for New Dance Development). Metsalu käsitleb performance’it kui radikaalset ruumi, mis on võimeline looma uusi tähendusi ning vaatamis- ja nägemisviise. Lisaks oma soolotööle on ta rahvusvahelise kunstikollektiivi Young boy dancing group üks asutajaliikmeid ning on teinud koostööd ja esinenud teiste seas Tino Sehgali, Michele Rizzo, Nils Amadeus Lange ja Gelitiniga. Tema soolo- ja grupitöid on näidatud mitmel pool Euroopas ning ka USA-s.

Esietendus 20. detsembril, järgmised etendused 21., 22., 28. ja 29. kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Etendusele 22. detsembril järgneb vestlus, mida viib läbi Maria Arusoo.

Vahetult enne esietendust, 19. Detsembril avaneb Eesti Kunstiakadeemia väligaleriis Metsalu, Pallasvuo ja Porrosoni ühisnäitus, kus saab näha lavastusega seotud ja meeskonna loodud visuaale ja tekste. Samal õhtul saab kuulda Oxhy kontserti Sveta baaris.

Idee: Maria Metsalu
Tekst: Jaakko Pallasvuo, Maria Metsalu
Heli: Oxhy
Etendajad: Maria Metsalu, Bosa Mina
Kunstnik: Tarvo Porroson
Dramaturgiline tugi: Manuel David Schweiler, Nicolás Facundo Rosés Ponce
Valgus: Priidu Adlas
Projektijuht: Kaie Küünal, Eneli Järs
Tehniline tugi: Henry Kasch, Kristiina Tang
Fotod: „The Well“, 3hd 2021: Harnessing Control, images by Ink Agop, © Creamcake
Toetajad: Eesti Kultuur Maailmas, Eesti Kultuurkapital
Residentuuritoetus: FABRIKKEN for Kunst og Design, Esitystaiteen Keskus, HIAP – Helsinki International Artist Programme, Nordic Culture Point
Kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL, Maria Metsalu
Esietendus: 20.12.2021, Kanuti Gildi SAAL, Tallinn
Esimene showing: 23.10.2021, 3hd Festival, Park Center Treptow, Berliin
Lavastus on inglise keeles.

MTÜ Teine Tants poolt 2021. aasta III kvartali loominguliste stipendiumite saajad on: Marta Vunsch, Mart Kangro, Juhan Ulfsak, Eero Epner, Oliver Kulpsoo, Elina Masing, Ellen Vene, Jaakko Pallasvou, Henri Hütt

  1. novembril alustab Kanuti Gildi SAALi ning eˉlektroni koostöös liikuv raamatupood ja ürituste sari Kausaal, mis on avatud kord kuus. Kausaal #1 leiab aset Kanuti Gildi SAALi keldrisaalis. Raamatupood kutsub külastajaid üles ruumi kaasaktiveerima- ja looma, osaledes seal toimuvates tegevustes: tuuridel, digitaalsetes kirjutamiskatsetustes ning mängulistes ettelugemistes.

Teemafookus on igal korral erinev, uurides lugemis- ja kirjutamispraktikaid, lugemiseks mõeldud ruume jpm. Samuti töötab Kausaal välja sündmuste formaate, püüdes seeläbi luua pinnast uute ideede tekkimiseks. Kausaali siht on tutvustada välismaiseid ja kohalikke eksperimenteerivaid kirjutisi ning pakkuda värsket valikut raamatutest. Kuna poest leiab palju ingliskeelseid raamatuid, toimetab Kausaalgi kakskeelselt - nii inglise kui ka eesti keeles.

Esimene sündmus 13. novembril keskendub sissejuhatustele - hetkedele enne süvitsi minemist. Kuidas saavutada valmisolek lugemiseks? Mis roll on sissejuhatustel raamatutes ning mis juhtuks, kui sissejuhatused ära kaotada? Kas praegu - hajuva tähelepanuvõime ajastul - on paksude raamatute ja pikkade lõikude aeg möödas? Kas sügavuti minemises on midagi muutunud?

Kausaali kureerivad Heneliis Notton Kanuti Gildi SAAList ning Bohdana Korohod eˉlektronist. Idee kasvas välja SAAL Biennaalist, mille raames võõrustas festival Brüsselis baseeruvat lugemissaali/raamatupoodi rile*.

Kuigi Kausaali jaoks on oluline ka ühine koosviibimine, siis praeguse olukorra tõttu tervishoius püüab Kausaal end tutvustada ka neile, kes füüsiliselt kohale tulla ei saa. Kausaaliga saab tutvuda ka Instagramis, jälgides kontot kausaal_bookshop. Raamatupood on avatud vastavalt kehtivatele valitsuse korraldustele, vahemikus 12.00-22.00 aadressil Pühavaimu 5. Sündmuste toimumise ajal (14:00-15:30 ja 18:00-19:00) saavad poodi külastada vaid COVID-19 vastu vaktsineeritud või läbipõdemistõendiga inimesi. Muul ajal on oodatud kõik maski kandvad inimesed.

  1. oktoobril esietendub Kanuti Gildi SAALis etenduskunstnik Elina Masingu provokatiivne debüütlavastus “Fairy Tale Arch”. Lavastuses tegeleb Masing muutumise mõtestamisega ning uurib, kuidas seda tähistada. Masing ning etendajad Kärt Koppel ja Jaan Hellermann avavad lavastuses enda läbitud muutusi - nii paratamatuid muutusi inimkehas kui ka soovi kapitalistlikus ühiskonnas pidevalt muutuda, aga jääda siiski igavesti nooreks.

Töö alguspunktiks oli kirurgiline iluprotseduur - Masing läbis möödunud kevadel subnasaalse huule tõstmise. Videomaterjali kaudu saab publik vaatemänguliselt osa kõhedustundest, mis tekib noa alla minnes ning end pärast muutumist nähes. Seekaudu käsitleb Masing ühiskonna poolt seatud ootusi välimusele ning modelleeritud iluga kaasnevaid tabusid. Teisalt intrigeeris Masingut küsimus, kui kaugele ollakse valmis kunsti, ideaalide ja eneseteostuse nimel minema.

Hellermann, kes on ühtlasi Eesti Kurtide Noorte Organisatsiooni juhatuse liige, kaotas 21-aastaselt kuulmise. Selle kaudu vaatleb lavastus füüsilisi ning tihti paratamatuid muutusi. Olles rääkinud paljude kurtidest noortega sai Masingu jaoks oluliseks, et tema lavastus sobiks ka kurtidele ja vaegkuuljatele. “Nad saavad filmifestivalidel käia, aga miks nad etendusele oodatud pole?” Prooviprotsessi ajal suhtlevad etendajad omavahel Messengeri grupivestluses ning Masing ja Koppel õpivad paralleelselt rahvusvahelist viipekeelt. Seeläbi otsib lavastus ka vormiliselt võimalusi vaegkuuljast vaatajale info edastamiseks, jäämata vaid subtiitrite tasandile.

Kärt Koppel uurib kapitalistlikku tähistamist, ostes juustupulga päeval poest juustupulki või kreemitäidisega sõõriku päeval sõõrikuid. “Siiani ei ole tähtpäevade ja traditsioonide tähistamine minu jaoks oluline olnud. Samas on mind painanud küsimus, miks tähtpäevade taga vaid reklaami ja kavalat majandustõusu toetavat skeemi näen. Lõin päeviku eesmärgil Instagrami konto @celebrationaday, et pidada järge oma tähistamistest. Esietenduseks olen 100 päeva tähistanud!”

Elina Masing õppis tantsukunsti Tallinna Balletikoolis ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias. Ta on vabakutseline satanistist kunstnik, kelle loomingus on keskne vastuoluliste teemade tõstatamine provokatiivsel ning tihtipeale naeruvääristaval moel. Elina Masing on tuntud ka oma muusikalise alter ego Valge Tüdrukuna. Oma varasemates projektides on autor uurinud vaatemängulisust, naiiveksperimentaalsust ning näilist valikuvabadust kui manipulatsiooni ja moraali küsimust. Tema töö “Maagiline Metamorfoos” ainuetendus 2020. aastal Tartu Interdistsiplinaari Festivali raames Tartu Elektriteatris ning see tähistab Masingu huvi algust muutumise ja duaalsuse vastu. Tema lõputöö “Spasibo Tebja” esietendus elektron.art platvormil mais 2021.

Lavastaja: Elina Masing
Etendajad: Kärt Koppel, Jaan Hellermann, Elina Masing
Lavakujundus, kostüümid: Liisbeth Kirss
Helikujundus: Florian Wahl
Dramaturgia: Henri Hütt, Ruslan Stepanov
Valguskujundus, tehnilised lahendused: Henry Kasch, Kalle Tikas
Fotod, video: Tristan Czar Aasmäe
Projektijuht: Maarja Kalmre
Eriline tänu: Eliise-Brigita Mõisamaa, Margus Terasmees, Henri Vaikre, Christinas Clinic, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum
Kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL, Elina Masing
Toetajad: Eesti Kultuurkapital
Esietendus: 18.10.2021, Kanuti Gildi SAAL
Kestus: 90min
Lavastus on inglise ja rahvusvahelises viipekeeles

Etendused toimuvad 18., 20., 21., 23. ja 28. oktoobril Püha Vaimu SAALis. 20. oktoobri etendusele järgneb vestlus kunstnikuga. Piletid on müügil Fientas ja vabade kohtade olemasolul kohapeal.

Lavastuse trailer: https://vimeo.com/manage/videos/615923158
Lisainfo: www.saal.ee

MTÜ Teine Tants poolt 2021. aasta III kvartali loominguliste stipendiumite saajad on: Mart Kangro, Juhan Ulfsak, Eero Epner, Maria Arusoo, Oliver Kulpsoo,, Artjom Astrov, Ruslan Stepanov, Kalle Tikas, Alissa Šnaider, Üüve-Lydia Toompere, Siim Tõniste, Karl Saks, Karolin Poska, Katrin Enni, Keithy Kuuspu, Henri Hütt.

Kanuti Gildi SAALi uuel hooajal saab näha Elina Masingu, Maria Metsalu, Madlen Hirtentreu, The Biofilm Sistersi ja Netti Nüganeni uuslavastusi. 2021/2022 hooaja töödes tegeletakse keha, eraldatuse ja ajalise nihestatusega. Kumab läbi pandeemiajärgselt kõhedat tuleviku-utoopiat, mis on poeetiliselt põimunud hetkel aktuaalsete teemadega.

  1. oktoobril toimub SAALi 20. sünnipäeva puhul valminud raamatu “20 aastat festivali” esitlus. Novembris saab hoo sisse raamatupood ning ürituste sari Kausaal, mis avastab uusi kirjutamis- ja lugemispraktikaid.

Esimene sügisene esietendus toimub 18. oktoobril, kui Püha Vaimu SAALis saab näha noore etenduskunstniku Elina Masingu provokatiivset debüütlavastust. Toetudes isiklikule kogemusele käsitleb lavastus “Fairy Tale Arch” muutusi ning nende tähistamist. Töö alguspunktiks on kirurgiline iluprotseduur - Masing läbis lavastuse jaoks subnasaalse huule tõstmise. Kliinikus filmitud materjali kaudu tunneb vaataja kõhedust, mis tekib noa alla minnes ning end pärast muutumist nähes.

Detsembris esietendub Maria Metsalu uuslavastus “Kaev”. See on järg autori eelmisele soololavastusele "Mademoiselle x" (2017), mis tuuritas edukalt mitmel pool Euroopas ja New Yorgis. Uues töös intrigeerib Metsalu ühtäkki reaalsuseks muutunud sci-fi stsenaarium, kus kehad on ruumi üksinda jäetud. Tallinna Linnagaleriis esietendub Üüve-Lydia Toompere ja Siim Tõniste sotsiaalne kestvuslavastus “Kas sa etendad iseennast?”, mille sisu sünnib kohapeal koos vaatajatega.

Hooaja teises pooles esietenduva Madlen Hirtentreu lavastuse “Motel Dyschronia” keskmes on kultuuriline ja ajaline segiolek. The Biofilm Sisters (Arolin Raudva, Mari-Liis Eskusson, Katrin Kreutzberg ning Alise Bokaldere) on liikunud edasi oma eelmisest lavastusest “All That Goes Right”, mis tegeles fašistlike ideede tekke ja kujunemisega. Uuel hooajal näeb ka Netti Nüganeni lavastust, kus kunstnik tegeleb arheoloogiaga, kombineerides ajaloolist täpsust fantaasiaga.

Sügisel näeb viimaseid kordi palju tähelepanu pälvinud töid “Planet Alexithymia” (Karl Saks) ja “Workshop” (Mart Kangro, Juhan Ulfsak, Eero Epner). Samuti on programmis veel “Kas te olete oma kohaga rahul” (Mart Kangro, Juhan Ulfsak, Eero Epner) ning “Gangstarapi” (Artjom Astrov, Ruslan Stepanov) etendused. Uuelgi hooajal näeb Kanuti Gildi SAALis lavastusi Tartu Uue Teatri ning Musta Kasti mängukavast. Oktoobrist jätkub ka Improtesti kontserdisari ning kevadel on oodata lühivormide festivali Made in Estonia Maratoni.

Vaatamata keerulisele olukorrale on ka käesolev hooaeg alanud tuuritamise tähe all. SAALi kaasprodutseeritud lavastusi on juba näha saanud Ljubljanas, Paides, Viljandis, Tartus, Stockholmis ja Kopenhaagenis. Ees ootavad veel Narva, Berliin jne. Jätkuvad ka residentuurid nii Eesti kui põhjamaade kunstnikele.

  1. hooaeg sai (eel)stardi juba augustis toimunud rahvusvahelise SAAL Biennaaliga, kus esietendusid kaks uut teost – Taani koreograafi Adriano Wilfert Jenseni “mixed feelings” ning produktsiooniplatvormi RESKRIPT (Maarin Mürk, Henri Hütt) rännak “Artist Walk”.

Kanuti Gildi SAALi toetajad on Kultuuriministeerium, Kultuurkapital ning Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet.

Kanuti Gildi SAAL kuulutab välja avaliku konkursi kahe residentuurikoha täitmiseks. Residentuur on suunatud Eestist pärit või Eestis resideeruvale kunstnikule, on tasustatud Kulka toel ja on oma olemuselt pigem aeg uurimiseks ja katsetamiseks kui valmis lavastuse või teoseni jõudmiseks.
Residente saame võõrustada novembris 2021 (Keldrisaalis) või märtsis 2022 (Püha Vaimu SAALis).

Ootame teie ideede kirjeldusi, residentuuri ajalist ja ruumieelistust ning CV-sid hiljemalt 30. septembriks aadressile saal@saal.ee.

Homse Üüve-Lydia Toompere ja Siim Tõniste „supersocial“ etendusega Staatsschauspiel Dresdenis lõppeb Kanuti Gildi SAALi juubelihooaeg. Juulis etendus viiel korral Toompere ja Tõniste sotsiaalse koreograafia lavastus Dresdeni erinevates avalikes kohtades. Toompere ja Tõniste pidid algselt etendama lavastust möödunud aasta novembris festivalil Fast Forward - Europäisches Festival für junge Regie.

Kuigi füüsilisi etendusi sel ajal toimuda ei saanud, võitsid kunstnikud festivali residentuuripreemia, mis realiseerus selle aasta aprillis ja juunis uurimistööga kohalike kogukonnaorganisatsioonide juures. Hooaja alguses Tartu Interdistsiplinaar festivalil esietendunud lavastus vaatleb, kuidas mõjutab sotsiaalne keskkond vaba arvamuse kujunemist ja sellele kindlaksjäämist.

Loomulikult oli lõppenud 20. hooaeg keeruline ning väljakutseid esitav, aga Kanuti Gildi SAALi meeskonna ning meiega töötavate vabakutseliste kunstnike ühise pingutuse tulemusena saadi edukalt hakkama. Suureks abiks olid ka Kultuuriministeeriumi, Töötukassa ja Tallinna Linnavalitsuse kriisiabi toetused.

Suutsime kiiresti ümber orienteeruda ka voogedastusplatvormidel tehtavate etenduskunstide juurde. Kaasprodutseerisime inglise trupi Forced Entertainmenti 36 Shakespeare’i näidendi põhjal valminud lavastusi, mida interneti vahendusel jälgisid kümned tuhanded vaatajad üle maailma. Koostöös Varssavi Nowy teatriga tõlkisime eesti keelde tuntud Poola lavastaja Krzysztof Warlikowski meistriteose „Me sõidame ära“ ning edastasime selle eesti publikule tasuta. Septembris toimunud 99-tunnist lavastust koos Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia CPPM-i tudengitega sai jälgida reaalajas nii kohapeal kui ka internetis. 2020. aasta teatripäeval Riia Dirty Deal Teatros esietenduma pidanud lavastus “Māksla/Kunst” jõudis publikuni tänavu teatripäeval ühekordse voogedastusena.

Hooaja jooksul olime kaasprodutsendiks kokku 12 väga eriilmelisele ning originaalsele uuslavastusele. Neist neli toimusid Kanuti Gildi SAALis, viis olid kohaspetsiifilised ning kolm voogedastusena. Voogedastusena toimunud Forced Entertainmenti projekt sisaldas tegelikult 36 Shakespeare’i lavastuse esietendusi üheksa nädala jooksul, aga Eesti teatristatistika eripära tõttu nimetame seda üheks esietenduseks.

Hooajal 2020-2021 esietendusid Mart Kangro, Juhan Ulfsaki ja Eero Epneri „Kas te olete oma kohaga rahul“; Üüve-Lydia Toompere ja Siim Tõniste „supersocial“; Peader Kirk’i ja Simona Gonella (CPPM) „Kuhu minek“; Forced Entertainment’i “Kogutud teosed: lauapealne Shakespeare: Kodus”; Karolin Poska „Sinu nirvaanale“; Radouan Mriziga “Tafukt”; Henri Hüti ja Algorütmide „Cathexis“; Jette Loona Hermanise ja Johhan Rosenbergi “Eden Detail”; Seo-hwon Ji, Seren Oroszvary, Paolo Panizza, Iveta Pole, Marshall Stay “YourSpace”; Alise Danovska, Henri Hütt, Ieva Kauliņa, Kārlis Krūmiņš “Māksla/Kunst”; Artjom Astrovi ja Ruslan Stepanovi “Gangstarap” ning Laur Kaunissaare “Mäletan/ Ei mäleta”.

Aasta üheks tippsündmuseks oli 8. NU Performance festival, mida korraldame koostöös Uue Performantsi Seltsiga. Seekordse festivali kuraatorid olid Margit Säde ja Egija Inzule ning teemaks sai „Hääl ja midagi veel“. Festivalil nägi uusi ja varem valminud performantseid, lavastusi, lugemisi, modulaarsüntesaatorite kompositsioone, protsessipõhiseid koostöid ja kontserte 24 kunstnikult Eestist, Lätis, Leedust, Rootsist, Saksamaalt, Hollandist, Inglismaalt ja Šveitsist. Festivali toimumine oli omamoodi ime, kuna paljudes riikides kehtisid endiselt karmid piirangud.

Meie jaoks üks tähtsamaid tegevusi on residentuuride võimaldamine kunstnikele. 2020. aastal pakkusime residentuuri (peale aasta jooksul esietendunud kunstnike) kokku kolmele kunstnikule ja kollektiivile. Residentuuride puhul on meie partneriteks ja toetajateks Eesti Kultuurkapital, MORE THAN THIS võrgustik ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Põhja- ja Baltimaade Mobiilsusprogramm. 2018. aastast oleme üle-Euroopalise võrgustiku MORE THAN THIS liikmed. Sellesse kuuluvad lisaks meile ka teatrid ja festivalid Prantsusmaalt, Itaaliast, Portugalist, Hispaaniast ning viis koostööpartnerit Palestiinast, Belgiast, Hispaaniast ja Prantsusmaalt.

Kanuti Gildi SAAL on kindlalt Eesti enim rahvusvaheliselt tuuritav etendusasutus. Vaatamata keerulisele olukorrale tuuritasid meie kaasproduktsioonid välismaal ka 20. hooajal. Kokku toimus 20 etendust kuue erineva lavastusega kaheksas erinevas riigis – Soomes, Belgias, Šveitsis, Sloveenias, Lätis, Portugalis, Saksamaal ja Leedus.

Kokku toimus üle 220 avaliku kureeritud ürituse (etendused, kontserdid, loengud, kohtumised, ettenäitamised, näitused, voogteater jne). Koos voogteatri vaatajatega oli kõigi ürituste publikuarv kokku üle 32 000 inimese (kellest pea 9000 said osa nn tavaetendustest).

Kuna eritingimustes juubelipidustusi ei toimunud, planeerime tähistada väärikat sünnipäeva järgmise hooaja alguses. Kanuti Gildi SAALi 21. hooaeg algab 12. augustil rahvusvahelise SAAL Biennaaliga, mida kureerib Annika Üprus.

Ilusat suve ja püsime terved!

  1. rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2021 toimub 12.-29.08 Tallinnas. Festival koosneb kolmele pikemale nädalalõpule koondatud ürituste jadadest, mille raames esitleme 13 kunstnike kooslust.

SAAL Biennaalile on kutsutud kunstnikud: Jette Loona Hermanis (Tallinn/Riia) ja Johhan Rosenberg (Muusika küla), Maud Blandel (Lausanne), Adriano Wilfert Jensen (Kopenhaagen/Brüssel), produktsiooniplatvorm RESKRIPT (Tallinn), RILE* raamatupood-projektiruum (Brüssel), Maija Hirvanen ja Juha Valkeapää (Helsingi), Yulia Arsen (Moskva), Chloe Chignell (Brüssel), Quim Bigas (Barcelona/Kopenhaagen), Laura Stašāne ja Jana Jacuka (Riia), Karolin Poska (Tallinn), Kate McIntosh (Brüssel), Dries Verhoeven (Amsterdam/Utrecht).
Festival toimub nii ootuspärastes teatrisaalides Kanuti Gildi SAALis, Sakala 3 Teatrimajas, Vabal Laval kui ka linnaruumis Telliskivi Loomelinnakus, Linnahalli tagusel kail ning teekondadel nende kohtade vahel.

Nüüd, kus üleilmne pandeemia on puhastanud meie meeled, on hea võimalus tulla ja uudistada, millised ettepanekud ühiskogemuseks teevad seekordse festivali kunstnikud. Lisaks suurepärastele etendustele ootuspärastes teatrisaalides võib sirvida raamatuid RILE* raamatupoes, mis seab end sisse Kanuti Gildi SAALi keldrisaalis või võtta ette jalutuskäigu RESKRIPTi poolt kaasatud kunstnikuga tähelepanelikus aeg-ruumis. Seekordne festival on tõenäoliselt poeetilisem ja intiimsem kui eelmised, aga samas on meil seljataga värske kogemus ühisruumi haprusest. Ühtlasi pole puudust ka sotsiaalkriitilistest teemadest, mida kogeb nii Laura Stašāne ja Jana Jacuka kohalike lugude põhjal avatavas vägivalla teemat lahkavas “Physical Evidence Museum’is” kui Dries Verhoeveni installatsiooni “Happiness” puhul, mille käigus juhitakse tähelepanu meie emotsionaalse reaalsuse kohaldamise viisidele.
Festivali avavad noored koreograafid Jette Loona Hermanis ja Johhan Rosenberg, kelle külluslik lavastus “Eden Detail” esietendus hetk enne viimast pandeemiapausi, aga festival annab uue võimaluse seda näha.

SAAL Biennaali põhiolemuse võtab tõenäoliselt kõige paremini kokku festivali lõpusirgel Kate McIntosh oma uuslavastusega “To Speak Light Pours Out“. McIntosh on selle tagamaid kommenteerinud niimoodi: „Väidetavalt ühes ruumis koos viibides inimeste südamerütm ühtlustub, aga nende hingamine jääb alati erinevaks. Teatrikogemus toob meid ühte ruumi ja annab võimaluse olla teadlik paljudest erinevatest perspektiividest ning loob teatud ühtsuse, kuid selle juures säilitab igaüks meist oma olemuse. See on hea kujund ilmestamaks seda, kuidas olla üheaegselt ühendatud, aga samas polürütmilised.“
SAAL Biennaali jaoks on olnud oluline elavdada sidet kohaliku skeenega ja leida erinevaid viise, kuidas jagada oma ressursse. Jätkub koostöö kohalike tantsukunstnike algatustega Tantsuruum ja Tantsumassiv ning ettevalmistamisel on eksperiment “eˉlektron signal. SAAL Biennaal radio”.

SAAL Biennaal 2021 toetajad ja partnerid: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Põhja- ja Baltimaade mobiilsusprogramm, Pro Helvetia, PICE, Flaami Valitsus, Performing Arts Fund NL, Vaba Lava, Sakala 3 Teatrimaja, Telliskivi Loomelinnak, Go Hotel Shnelli, Hestia Hotel Group, Tantsuruum, Tantsumassiiv, eˉlektron, IDAraadio jpt.
SAAL Biennaal 2021 festivali korraldades lähtume samadest põhimõtetest, mida oleme rakendanud Kanuti Gildi SAALis ehk antud hetkel kehtivatest koroona viiruse levikut piiravatest reeglitest publiku, külaliskunstnike ja meeskonna parima heaolu nimel.

Kuraator: Annika Üprus
Korraldaja: Kanuti Gildi SAAL
Graafiline disain: Jaan Evart
Lisainfo ja festivali täielik kava: saal.ee/festivals/
Festivali etenduste soodushinnaga piletid eelmüügis Fientas: fienta.ee

Kontakt:
Eneli Järs
+372 5069655 / eneli@saal.ee

MTÜ Teine Tants poolt 2021. aasta II kvartali loominguliste stipendiumite saajad on: Alissa Šnaider, Kalle Tikas, Ruslan Stepanov, Karl Saks, Mart Kangro, Juhan Ulfsak Eero Epner, Oliver Kulpsoo, Artjom Astrov, Laur Kaunissaare, Kairi Mändla, Aet Ader, Siim Reispass, Markus Robam, Riina Maidre, Simeoni Sundja, Laura Stasane, Urmas Lüüs, Argo Vals, Siim Tõniste, Üüve-Lydia Toompere, Epp Kubu, Lilli-Krõõt Repnau, Eva Labotkin, Nele Suisalu.

  1. juunil esietendub Laur Kaunissaare lavastus “Mäletan / Ei mäleta”. Lavastus toimub Eestimaa Kommunistliku Partei arhiivi tänaseks suuresti unustatud hoones Tõnismäel. Ringkäiku lähimälu hämaruses viivad läbi näitlejad Riina Maidre ja Simeoni Sundja.

Eestimaa Kommunistliku Partei arhiivi hoone on kujund, et mõelda mäletamisest ja mitte mäletamisest. Iga päev salvestub kuskile triljon megabaiti uut informatsiooni. Mida mäletatakse? Mida ei mäletata? Kui palju saab mäletada? Kellel ja millel on õigus olla unustatud ja mida on parem mitte mäletada, kui materjali on veoautotäite kaupa, mitukümmend aastat puhast lugemist? Kuidas mõelda lähiminevikust lõputu mälu ajastul, kuidas temasse suhtuda? Millist rolli mängib lähimineviku mitte mäletamine oleviku ja tuleviku sünnis?

Aastani 1991 koguti just sellesse hoonesse regulaarselt infot EKP ja tema liikmete tegevuse kohta. Siin asus kõik see, mida EKP tahtis, et temast tulevikus mäletataks. Õigemini, mida mäletavad paberid. Nüüd on EKP lähiminevik ja kõik siia kogutu on muutunud arhiivimäluks. Aga inimmälu ja arhiivimälu ei pruugi mäletada ühte ja sedasama ning nad võivad ka midagi üldse mitte mäletada.

Laur Kaunissaare on olnud dramaturg Teater NO99-s, Kanuti Gildi SAALi''s ja Tallinna Linnateatris ning töötanud Vladislavs Nastavševsi, Ene-Liis Semperi, Tiit Ojasoo, Alissa Šnaideri, Semjon Aleksandrovski jt-ga. Viimastel aastatel on vabakutselisena sündinud koostööd Anna Lipponeni ja Petri Tuhkaneniga Helsingi trupist Studio Total ("Dreams for Sale", 2020 ja "ICE ICE Baby", 2019), Jarmo Rehaga ("WhiteWash", 2020 ja "Oomen", 2018) ja Kristina Normaniga ("Kergem kui naine", 2019). Dramatugina on Kaunissaare panustanud ka kaasaegse kunsti isikunäitustesse (Flo Kasearu "Ohustatud liigid", 2020 ja Sigrid Viiri "Võltspuhkaja", 2019). Ta lõpetas 2004. aastal Lavakunstikooli lavastajana.

Idee ja lavastus: Laur Kaunissaare
Esitus: Riina Maidre ja Simeoni Sundja
Kunst ja ruum: Kairi Mändla ja Aet Ader (b210 Arhitektid)
Heli: Markus Robam ja Argo Vals
Valgus: Siim Reispass
Projektijuht: Eneli Järs
Kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL ja Laur Kaunissaare
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Kristi ja Siim Kallase Fond, Riigi Kinnisvara AS, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Eesti Arhitektide Liit, Von Krahli Teater
Esitendus: 5. juuni 2021
Kestus: 90’
Eesti keeles

Etendused toimuvad 6.,8.,9.,10.,12.,13.,19.,20. ja 21. juunil aadressil Tõnismäe 16/1.
Piletid on müügil Fientas ja kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal.
Järgime Terviseameti, Kultuuriministeeriumi ning Vabariigi valitsuse nõuandeid ja ettekirjutusi.

Aprillis esietenduma pidanud “Gangstarap” jõuab publiku ette 27. mail. Sel kevadel saab lavastust näha vaid kahel korral.

Artjom ja Ruslan jätkavad sealt, kus kunagi pooleli jäädi. “Gangstarap” algas sellest, et suvel sõitis Ruslan Artjomile Viini külla ning omavahel arutades kõndisid nad maha 100 kilomeetrit. Kui nende eelmine ühine lavastus “Performance STLis” seadis fookuse grupidünaamikale, siis nüüd pööravad nad pilgu omavahelisele loomingulisele sünergiale. Samuti on “Gangstarap” kunstnike jaoks võimalus astuda välja oma konventsionaalsetest rollidest, olemata sel korral lavastaja-heliloojana erinevatel positisoonidel.

“Gangstarap” tegutseb vahealas, liikudes pendli kombel ühest servast teise, kuid puudutades igal korral keskkohta. Vaheala märgib alati ka ühisosa - kui lahutab, siis ka liidab. Nii töötasid kunstnikudki lavastusprotsessi jooksul omaette. Üks ühel, teine teisel pool, keskel rõngas.

“Kui keegi kardab, et ta peab laval olema, siis ei pea kartma. Seda lavastust saab vaadata lihtsalt kui meelelahutust. Kui kellelgi on vajadus, võib mõelda kaasa. Siis saab midagi muud ka.” - Artjom Astrov 2021

Ruslan Stepanovi ja Artjom Astrovi koostöös on varasemalt publikuni jõudnud lavastused Performance STL-is (Sõltumata Tantsu Lava, märts 2019) ja Невесомость (Kanuti Gildi SAAL, jaanuar 2018).

Ruslan Stepanov on tantsija ja koreograafina töötanud Vanemuise balletitrupis, elanud ja töötanud Saksamaal Görlitzis ja Berliinis, hetkel tegutseb vabakutselisena Eestis.

Artjom Astrov on aktiivselt osalenud kaasaegse etenduskunsti valdkonnas alates 2016. aastast, peamiselt helikunstniku rollis. Ta on esitanud enda muusikat mitmel festivalil Euroopas ning on plaadifirma Serious Serious asutaja.

Autorid, esitajad: Artjom Astrov, Ruslan Stepanov
Muusika: Artjom Astrov, Kino
Valguskujundus: Kalle Tikas
Dramaturgiline tugi, fotod: Alissa Šnaider
Projektijuht: Kaie Küünal
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Artjom Astrov, Ruslan Stepanov
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Esietendus: 27.05.2021, Kanuti Gildi SAAL
Kestus: 90´
Eesti keeles

Piletid on müügil Fientas ja kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal. Järgime Terviseameti, Kultuuriministeeriumi ning Vabariigi valitsuse nõuandeid ja ettekirjutusi. Saali täituvus on 50% ja istumine hajutatud.

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) ja Kanuti Gildi SAAL kutsuvad huvilisi osa saama kunstiprojektist „Reskriptitud EKKMi kogude külastus“, mille raames muutub 4. maist kuni 16. maini EKKMi näitusemaja hoidlaks ning selle kunstikollektsiooni tutvustab produktsiooniplatvorm Reskript (Maarin Mürk ja Henri Hütt).

EKKM on kunstiasutus, mis, võtnud omale muuseumi nime, tegeleb pidevalt ka selle nime taga asuva institutsiooni taas- ja ümbermõtestamisega. Nagu muuseumile kohane, omab EKKM kunstiteoste kogu, mis on olnud osa EKKMi tegevusest juba 2007. aastast saadik.

Reskript on EKKMi kutsel viinud läbi kogude inventuuri, otsinud ladudest ja garaažidest välja nii teoseid kui säilmeid, kogunud kokku seotud legendid ja uurinud, mida EKKMi kogu erinevate osapoolte jaoks üldse tähendab. Selle uurimistöö tagajärjeks on senise kogude jaotuse („tehingud“, „annetused“, „deponeeringud“) ümbertegemine, mitmete uute kogude algatamise ja tulevikku suunatud kogumispoliitika põhimõtete väljapakkumine. Oma sõna ütlevad ringkäigu jooksul kogude teemal sekka ka EKKMi juhatus, tegevtiim ning kunstnikud, kelle teosed kogudes on.

Näitusemajast saab kaheks nädalaks täiemahuline koguhoidla. Ekskursioonidel avatakse külastajatele tsoonid, kuhu tavapäraselt ligi ei pääse, osalejatele usaldatakse infot, mida kuskil kirjas ei ole, tutvutakse teostega, millest paljusid ei ole publikule aastaid näidatud ning arutatakse koos, mida tähendab EKKMi mäng muuseumiks olemisega.

EKKMi kogude külastamine toimub ainult giidiga juhitud ekskursiooni käigus eelregistreerimisega. Ekskursioonid toimuvad erinevatel aegadel ning igal ekskursioonil on erinev giid. Ühel ekskursioonil saab osaleda limiteeritud arv inimesi, tagatud on hajutumine, maskide nõue ning desomine. Suur osa tuurist toimub EKKMi välitingimustes: siseruumides toimub individuaalne külastus audiogiidi abil. Registreerunutele saadetakse enne näitusekülastust meeldetuletus oma isikliku seadme kaasavõtmiseks.

Ekskursioonide ajakava ja registreerimine: fienta.com/et/s/reskript-ekkm

Ekskursioonist valmib videoteos, mille esitlus toimub projekti pidulikul lõpetamisel 16. mail EKKMi hoovis. Videoteose autorid on Mikk-Mait Kivi ja Emer Värk.

Projektist jääb järele vihik, mis sisaldab reskripteeritud kogude tutvustust ning EKKMi juhatuse, tegevtiimi ning kogus leiduvate teoste autorite mõtteid EKKMi kogu teemadel.

Erilised tänud: Marten Esko, Kaisa-Piia Pedajas, Annika Räim, eˉlektron

Reskript on kultuurielu rituaale ja korduma kippuvaid mustreid nihestav produktsiooniplatvorm, mis alates 2019 tegutseb Kanuti Gildi SAALi egiidi all.
Rohkem infot leiad siit: https://saal.ee/performance/6216/

Autorid ja ekskursioonijuhid: Henri Hütt ja Maarin Mürk
Graafiline disain: Jaan Evart
Hoidla korrastamine ja teoste paigutus: Johannes Säre
Video: Mikk-Mait Kivi ja Emer Värk
Projektijuht: Evelyn Raudsepp
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL
Kestvus: 1,5 tundi
Fotod: Roman-Sten Tõnissoo

5-7. maini saab Berni teatrifestivalil Auawirleben näha Mart Kangro soololavastust “ENNEMINEVIK”. Eelmisel aastal oli “ENNEMINEVIK” kutsutud ka Riiga ning Trondheimi, kuid Auawirleben on esimene festival pärast möödunud aasta oktoobrit, kuhu Kanuti Gildi SAALi kaasproduktsioon reisida saab. Välisetenduste andmine on üks Kanuti Gildi SAALi põhitegevusi ja see on oluline etenduskunstide valdkonna tutvustamiseks ja arendamiseks.

Auawirleben Theaterfestival Bern on kaasaegsete etenduskunstide festival Šveitsis, mida korraldatakse alates 1982. aastast. Kanuti Gildi SAAL on varemgi korduvalt oma kaasproduktsioonidega Auawirlebeni teatrifestivalil osalenud.

"ENNEMINEVIK" kõneleb mäletamisest ja amneesiast, mis käivad alati käsikäes. Mida me otsustame mäletada ja mida unustada? Kas me oleme see, mida me mäletame, või see, mida me oleme otsustanud mitte mäletada? Kas on olemas ajalooline mälu? Aga ühiskondlik? Mis on üleüldse see, mis mäletab? Millest kõneleb see kriim? See lõhn? See pommiauk?

Mart Kangro on vabakutseline etenduskunstnik, koreograaf ja lavastaja. Ta keskendub oma töödes inimkeha ja liigutuse tähenduslikkusele teatris kui semiootilises aegruumis ning lavasituatsiooni olemuslikele küsimustele. Viimastel aastatel on ta toonud lavale ka töid draamanäitlejatega, kus ta ise esinejana lavale ei astu (Teater NO99s ja Von Krahli Teatris, samuti Moskvas). Lavastuse “ENNEMINEVIK” eest pälvis ta teatri aastaauhindade tantsukunsti auhinna.

Idee, lavastus, esitus: Mart Kangro / Dramaturgia: Mart Kangro, Eero Epner / Tehniline juht: Kalle Tikas / Lava, heli, valgus: Kalle Tikas, Mart Kangro, Anu Vahtra / Ruumi konsultatsioon: Anu Vahtra / Projektijuht: Kaie Küünal / Foto: Alan Proosa / Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Moving in November (Helsingi) / Toetaja: Eesti Kultuurkapital / Esietendus: 14.10.2019, Kanuti Gildi SAAL

Festivali koduleht: https://www.auawirleben.ch/en/programm/past-perfect-mart-kangro#/
“ENNEMINEVIK”: https://saal.ee/performance/enneminevik-96/

Täna, rahvusvahelisel tantsupäeval jagati Sõltumatu Etenduskunsti Auhindadest välja kasvanud omaalgatuslikke preemiaid, mille eesmärk on tunnustada etenduskunsti valdkonna tegijaid kompromissitute sisekategooriate kaudu. Kuna traditsioonilist tantsupäeva hommikusööki Kanuti Gildi SAALis ka sel aastal ei toimunud, anti auhinnad üle virtuaalsel teel Zoom keskkonnas.

Viiendat korda anti välja Oliver Kulpsoo nimeline auhind, mille pälvis Kanuti Gildi SAALi majatehnik Henry Kasch. Žüriis olid lisaks Oliver Kulpsoole ka eelmised laureaadid Mairika Plakso, Raho Aadla, Kai Valtna ja Karolin Tamm.

Patrick R. Vesi auhinna silmapaistva tegevuse eest etenduskunstide väljal 2020. aastal pälvis Artjom Astrov.

Head tantsupäeva!

Etenduskunstide lühivormide festival Made in Estonia Maraton @ e‾lektron toimub juba sel laupäeval, 20. märtsil kell 18:00 online’is elektron.art vahendusel. 14. korda toimuv festival liigub veebi mitte ainult olude sunnil vaid ka selleks, et näidata, et reaalajas loodav etenduskunst internetis on uus tähistamist väärt formaat.

Maratonil võib paari tunniga kuulmatust saada kuulsus, mõttesähvatusest lõpptulemus, kellest iganes kunstnik ning kunstnikust jällegi kes iganes. Seda, mis täpsemalt kaamera ees juhtuma hakkab, ei tea keegi. Vaataja võib otselülituse teel sattuda kellegi korteri vannituppa, maamaja õunapuuaeda, inimtühja liinibussi või Kanuti lavale. Kindel on see, et iga mõne minuti järel võidakse vaataja kaamera vahendusel täiesti uude kohta paisata. Tähelepanu, mis veebiüritusi jälgides kuhugi kaob, võib asenduda hoopis erilise tundega, et nähtud etteastet ei saa kunagi hiljem kogeda. Nagu ütleb festivali projektijuht Maarja: “Kõik, mis laval toimub, saab läbi.” Kui me midagi teame, siis seda, et 7 minuti pikkus on üldjuhul ainult 7 minutit.

Sel aastal astuvad üles järgmised kunstnikud: fluxxious_, Paul Beauidoin, Siim Tõniste, Liisi Hint, Shion-Yokoo Ruttas & Rommi Ruttas & Jari Matsi & Judith Parts, Anumai Raska & Johanna Vaiksoo, Ursula Rummel, Annabel Tanila & Kärt Koppel & Daniela Privis, Emer Värk, Lumi Vihterpal & Jekaterina Kultajeva & Kristino Rav, Helina Karvak & Liis Konsap & Kirte Jõesaar, Nele Marie Tiidelepp, Silvia Sosaar, Henri Hütt, Anna Preobrazhenskaya-Maier, Katrena Lenzo, Eline Selgis & Anni Zupping, Rait Rosin, Ringhold, Ruta Ronja Pakalne & Indrek Kornel

Maraton 2021 tiim:
Projektijuhid: Kaie Olmre, Maarja Kalmre
Tehniline meeskond: Henry Kasch, Mikk-Mait Kivi, Hendrik Kaljujärv, Taavet Jannsen, Siimar Kivisild
Kanuti Gildi SAAL: Eneli Järs, Heneliis Notton, Annika Üprus, Priit Raud, Kaie Küünal
Õhtujuht: Indrek Spungin
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, e‾lektron.art
Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Õhtu pilet 5eur müügil Fientas: https://fienta.com/et/made-in-estonia-maraton-at-e-lektron
Lisainfo: www.saal.ee
Foto: Joosep Pank. Made in Estonia Maraton 2020. Pilt publikust

Voogteater eˉlektron on saanud aastaseks ja avab kevadhooaja “Made in Estonia Maraton” ja “Kõheda vastasmõju festival” sündmustega. Virtuaalse etenduskunsti energiavahetusele annab hoogu juurde ka platvormi edasiarendus, kus osalejad saavad lisaks etenduse nautimisele suhelda ka spetsiaalselt loodud virtuaalses teatrifuajees.

  1. märtsil toimuv lühivormide festival “Made in Estonia Maraton”, on etenduskunstide pidustus, mis toimub juba aastast 2006 Kanuti Gildi SAALis, kuid esmakordselt voogedastusena elektron.live platvormil. Sel kureerimata festivalil võivad osaleda kõik kunstnikud kuni 7-minutiliste etenduskunstidest inspireeritud etteastetega, mis loodud spetsiaalselt selleks sündmuseks. Kõik etendused, nii nagu päris laval, toimuvad ainult reaalajas publiku vahetu pilgu all.


    1.-4. aprillil toimub juba teistkordselt rahvusvaheline “Kõheda vastasmõju festival”, mis toob vaatajateni lisaks etenduskunstidele ka kontserdid ja installatsioonid. Festival on inspireeritud Albert Einsteini poolt kirjeldatud kõheda vastasmõju fenomenist, milles omavahel valgusaastate kaugusel olevad objektid teineteist mõjutavad vaatamata sellele, kas objektid teineteise olemasolust üldse teadlikud on.


    Omapoolset vastasmõju tunnetust pakuvad: Hiroaki Umeda, Rimini Protokoll, Rourou Ye, Inga Salurand, Liis Vares, Avan Omer, Hendrik Kaljujärv, Mary Notari, 5 Horses, Kannabinõid, Bohdana Korohod, Maria Paiste, Artjom Astrov, +aave+, Samuli Tanner, Asuna, Zahir jt. Täpsem info on leitav SIIT.


    Kõheda vastasmõju festivali toetab Eesti kultuurkapital ja Eesti kultuuriministeerium.


    eˉlektron on platvorm, mis keskendub virtuaalse teatrikeskkonna loomisele, et teatrimajadel oleks lisaks traditsioonilisele teatrisaalile ka oma virtuaalsaal voogetenduste, kontserdite, seminaride ja proovide tegemiseks.


    eˉlektroni toetab Eesti kultuuriministeerium.


    Rohkem infot:
    eˉlektron:
    Kaie Olmre
    kaie@elektron.art
    5241778


    https://elektron.art

https://elektron.live/

Lühivormide festival Made in Estonia Maraton tuleb, kuid nagu sellele (ja eelmisele) aastale kohane, veidi teistmoodi. 20. märtsil algusega kell 18:00 toimub Made in Estonia Maraton esmakordselt voogedastusena elektron.live platvormil. Made in Estonia maraton on alates 2006. aastast Kanuti Gildi SAALis toimuv etenduskunstide pidustus - kureerimata festival, millest kõik saavad osa võtta juhul, kui etteaste on loodud spetsiaalselt maratoni jaoks ning mahub lühiformaadi aja sisse.


Sel aastal kutsume nagu ikka kunstnikke üles maratonil osalema kuni 7-minutiliste etenduskunstidest inspireeritud etteastetega, mis on loodud spetsiaalselt maratoni jaoks ning kõik etteasted toimuvad seekord ainult reaalajas.


Mida see tähendab?


See tähendab, et etteaste sooritavad kunstnikud kas koduste, stuudio või üldsegi puuduvate seinte vahel omades selleks ainult internetiühendust ja kaameraga arvutit. Lisaks on kõigil soovijatel võimalus kasutada Kanuti Gildi SAALi suure lava avarust, kus selle aasta tehniline meeskond aitab internetiülekandega. Kõik etteasted toimuvad reaalselt, päriselt, samaaegselt (võib-olla siiski paarikümne sekundilise hilinemisega) ürituse enda toimumise ajaga.


Vaatajatele pakume seekord võimalust lülituda pidustusega elektron.live digitaalsel platvormil, kus lisaks vaatemängule saab suhelda ka teiste vaatajate ja osalejatega eraldi selle jaoks loodud vestlustoas.


Maraton, 1,2,3!


Piletid Fientas: https://fienta.com/et/made-in-estonia-maraton-at-e-lektron


2021. aasta korraldusmeeskond:


Projektijuhid: Maarja Kalmre, Kaie Olmre
Tehniline tugi: Hendrik Kaljujärv, Mikk-Mait Kivi, Henry Kasch
Õhtujuht: Riina Maidre
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, e‾lektron.art
Foto: Made in Estonia Maraton 2020 Rait Rosina etteaste “Jälle seesama kevad” . Foto autor: Joosep Pank
Lisainfo: saal.ee

!Üleskutse! osaleda etenduskunstide lühivormide festivalil Made in Estonia Maraton @ e‾lektron
Lühivormide festival Made in Estonia Maraton tuleb, kuid nagu sellele aastale (ja eelmisele) kohane, veidi teistmoodi. 20. märtsil toimub Made in Estonia Maraton esmakordselt voogedastusena elektron.live digitaalsel platvormil.
Mida see tähendab?
See tähendab, et kutsume nagu ikka üles maratonil osalema kuni 7-minutiliste etenduskunstidest inspireeritud etteastetega, mis peavad olema originaal-looming loodud spetsiaalselt maratoni jaoks ning kõik toimuma reaalajas.
Mida sel aastal tähendab?
See tähendab, et kui sul on kodus/stuudios/kuskil mujal korralik internetiühendus ja kaameraga arvuti, siis saad sa oma etteaste teha seal. Kui sul puudub tehniline võimekus või jääb lihtsalt avarusest puudu, on võimalik etteaste sooritada ka Kanuti Gildi SAALis, kus filmime ja edastame selle ise internetivoogudesse koostöös elektron.live'iga. Seega Kanutis kohapeal ei pea muretsema muu, kui enda etteaste pärast. Loomulikult instrueerimine ja proovime aegsasti läbi, kuidas kodust (või mujalt) ülekannet teha. Tule teeme sellest sellise etenduskunstide pralle, mida Internet pole veel varem näinud!
Anna teada oma ettepanekust hiljemalt 1. märtsiks aadressil maarja@saal.ee

MTÜ Teine Tants poolt 2021. aasta I kvartali loominguliste stipendiumite saajad on: Johhan Rosenberg, Jette Loona Hermanis, Aleksandr Mirson, Angela Pilliroog, Matiss Rucko, Maarja Tõnisson, Mart Kangro, Juhan Ulfsak, Eero Epner, Oliver Kulpsoo, Artjom Astrov, Karolin Poska, Katrin Enni, Epp Kubu, Lilli-Krõõt Repnau, Eva Labotkin, Urmas Lüüs, Kaspar Aus, Laur Kaunissaare, Heneliis Notton, Kaja Kann, Henri Hütt, Elina Masing, Keithy Kuuspu, Taavet Jansen, Maike Lond, Kadri Noormets, Karl Saks, Ruslan Stepanov, Aare Pilv, Siimar Kivisild, Indrek Spungin.

1. veebruaril esietendub Kanuti Gildi SAALis uue generatsiooni etenduskunstnike Jette Loona Hermanise ja Johhan Rosenbergi uuslavastus “Eden Detail”.

Jette Loona Hermanis ja Johhan Rosenberg on noored etenduskunstnikud, kes pärast 4 aastat kestnud õpet SNDO’s (School for New Dance Development) Amsterdamis on naasnud kodumaale, et luua oma esimene ühistöö, vaadates lavastuses “Eden Detail” uue pilguga otsa eestlastikkusele. Kunstnikud on loonud lavastuses oma enda reeglite järgi maailma – Eedeni – , kohatute detailide süsteemi, millele omistatud uued ja vanad tähendused ning need asetatud üllatuslikku konteksti. Tegemist on lavastusega, kus vaataja rändab läbi kummastavate objektide ja valmilike tegelaste võttes omaks (või siis mitte) jonnaka eestlasliku sõgeduse.

Kärbitud loodus, kopitanud tantsusammud, marineerima jäänud lootus ja kuivale jäänud kannud. Mokad pakkus, sõnavägi tühi. Läks metsavana kuube silmad pahupidi. Jalatallad veritsevad, pastlad näkku panevad. Lõgisevad sitaseened sandilaulu halavad. Titt on metsast välja saanud, nahk kõdu-sõge. Kadunud ta kõri ja taignaks taotud tõde. Söeks põlend silmad ja ära vettind küür - ta rindade vahel auk on löödud viimsel volbriööl. Hüpper-samet lageraiul, hingevits, mis vaikust kööb. Tasakesi kraaksatades, tahmaid triipe kivvi lööb. Too rotipesa kolle, mis lõhkudes end ehib ja laastades loob - see jäärapäiselt oma kampsunit koob. Veritsevad linnud, me vaarikamoos. Tuhakeerises rämmati ses igaveses loos.

Johhan Rosenberg on Muusika külast pärit etendaja ja koreograaf. Lõpetanud Amsterdamis Kunstikooli (SNDO) koreograafia eriala, tantsu- ja muusikaõpingute taustaga. Tema tööd otsivad avastamata alasid varjatud ruumidest, leides uusi vaatenurki sinna peidetud ja hanguma jäetud teemadele. Johhan uurib keele ja identiteedi olemust, mis on aluseks ümbruse loomise protsessis. Toore sõnavara ja mängulisuse kaudu kasutab ta keha, teksti ja heli - kohtumiseks ühtses teadmuses.

Jette Loona Hermanis on Eesti ja Läti verd etenduskunstnik, esineja ning koreograaf, õppinud teatrit, tantsu ja muusikat ning lõpetanud Amsterdami Kunstikoolis SNDO koreograafia eriala. Jette töö igaveseks saatjaks on müstiline transtsendentsus ehk ületavus; igatsusega väljendada afekti. Tugevalt digiajastust mõjutatuna on materjalil karjuv tung enese tsentraliseerimise ning online minapildi raiumise järele, eksponeerides tundelisi narratiive enese ja eksistentsi suhtes. Storytelling kui kontsept, mille alt mitmetähenduslikud suhtumised ning ideed tärkavad.

Koreograafia, lavastus: Jette Loona Hermanis, Johhan Rosenberg; esitus:Johhan Rosenberg, Jette Loona Hermanis, Eden Olev, Andoni Zamora Txakartegi; dramaturg: Maarja Tõnisson; valguskujundus, tehnilised lahendused: Henry Kasch, Sasha Mirson; dekoratsioonid, kunstnik: Matīss Rucko; kostüümikunstnik: Angela Pilliroog; grimmikunstnik: Martina Gofman; grimmikunstniku assistent: Kerli Soans; projektijuhid: Eneli Järs, Maarja Kalmre; kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL, Jette Loona Hermanis, Johhan Rosenberg; toetaja: Eesti Kultuurkapital; kestus: 80min

Esietendus ja etendused: 1., 3., 4., 6. ja 7. veebruaril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Etendusele 3. veebruaril järgneb vestlus kunstnikega, mida viib läbi Sveta Grigorjeva.

Piletid on müügil Fientas ja kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal. Järgime Terviseameti, Kultuuriministeeriumi ning Vabariigi valitsuse nõuandeid ja ettekirjutusi. Saali täituvus on 50% ja istumine hajutatud.


Toetajad ja võrgustikud