Saal

Kanuti Gildi SAALi 20. juubelihooaeg

2020/2021
Kanuti Gildi SAAL avab oma juubelihooaja augustikuu lõpus pakkudes uusi ja vanu lavastusi nii kodus kui võõrsil.
Kuigi proovid ja residentuurid on meil toimunud läbi suve, toimub ametlik hooaja avamine 24. augustil. Sellel päeval esietendub suures saalis Mart Kangro, Juhan Ulfsaki ja Eero Epneri uuslavastus „Kas te olete oma kohaga rahul“. Nende esimene koostöölavastus „Workshop“ tekitas kirgi ja vastuolu ning midagi muud pole oodata ka seekord. Pärast etendusi Tallinnas astutakse üles Draama festivalil Tartus ning Tallinna publik näeb neid veel oktoobris, detsembris, jaanuaris...
Sama nädala reedel, 28. augustil esietendub festivalil Tartu Interditsiplinaar Üüve-Lydia Toompere ja Siim Tõniste osalusteatri ja sotsiaalse koreograafia lavastus „supersocial“. Kui Tartus esitletakse nende tööd Elektriteatris (28.08) ja Rongijaamas (29.08) ning Viljandis Tantsunädala raames Avatud Noortetoas (1.09), siis Tallinna publikul on võimalus osaleda lavastuses Pelgulinna Rahvamajas (4.09), Maarjamäe lossis (10.09) ning Sakala 3 teatrimajas (13.09). Osalemine on tasuta kuid eelregistreerimisega.
Katsetused on osa Kanuti Gildi SAALi „vereringest“ ja seega pole üllatus, et järgmised esietendused on tavapärasest erinevamad.

Saaliplaanid

Arhiiv

Uudised

MTÜ Teine Tants poolt 2021. aasta II kvartali loominguliste stipendiumite saajad on: Alissa Šnaider, Kalle Tikas, Ruslan Stepanov, Karl Saks, Mart Kangro, Juhan Ulfsak Eero Epner, Oliver Kulpsoo, Artjom Astrov, Laur Kaunissaare, Kairi Mändla, Aet Ader, Siim Reispass, Markus Robam, Riina Maidre, Simeoni Sundja, Laura Stasane, Urmas Lüüs, Argo Vals, Siim Tõniste, Üüve-Lydia Toompere, Epp Kubu, Lilli-Krõõt Repnau, Eva Labotkin, Nele Suisalu.

  1. juunil esietendub Laur Kaunissaare lavastus “Mäletan / Ei mäleta”. Lavastus toimub Eestimaa Kommunistliku Partei arhiivi tänaseks suuresti unustatud hoones Tõnismäel. Ringkäiku lähimälu hämaruses viivad läbi näitlejad Riina Maidre ja Simeoni Sundja.

Eestimaa Kommunistliku Partei arhiivi hoone on kujund, et mõelda mäletamisest ja mitte mäletamisest. Iga päev salvestub kuskile triljon megabaiti uut informatsiooni. Mida mäletatakse? Mida ei mäletata? Kui palju saab mäletada? Kellel ja millel on õigus olla unustatud ja mida on parem mitte mäletada, kui materjali on veoautotäite kaupa, mitukümmend aastat puhast lugemist? Kuidas mõelda lähiminevikust lõputu mälu ajastul, kuidas temasse suhtuda? Millist rolli mängib lähimineviku mitte mäletamine oleviku ja tuleviku sünnis?

Aastani 1991 koguti just sellesse hoonesse regulaarselt infot EKP ja tema liikmete tegevuse kohta. Siin asus kõik see, mida EKP tahtis, et temast tulevikus mäletataks. Õigemini, mida mäletavad paberid. Nüüd on EKP lähiminevik ja kõik siia kogutu on muutunud arhiivimäluks. Aga inimmälu ja arhiivimälu ei pruugi mäletada ühte ja sedasama ning nad võivad ka midagi üldse mitte mäletada.

Laur Kaunissaare on olnud dramaturg Teater NO99-s, Kanuti Gildi SAALi''s ja Tallinna Linnateatris ning töötanud Vladislavs Nastavševsi, Ene-Liis Semperi, Tiit Ojasoo, Alissa Šnaideri, Semjon Aleksandrovski jt-ga. Viimastel aastatel on vabakutselisena sündinud koostööd Anna Lipponeni ja Petri Tuhkaneniga Helsingi trupist Studio Total ("Dreams for Sale", 2020 ja "ICE ICE Baby", 2019), Jarmo Rehaga ("WhiteWash", 2020 ja "Oomen", 2018) ja Kristina Normaniga ("Kergem kui naine", 2019). Dramatugina on Kaunissaare panustanud ka kaasaegse kunsti isikunäitustesse (Flo Kasearu "Ohustatud liigid", 2020 ja Sigrid Viiri "Võltspuhkaja", 2019). Ta lõpetas 2004. aastal Lavakunstikooli lavastajana.

Idee ja lavastus: Laur Kaunissaare
Esitus: Riina Maidre ja Simeoni Sundja
Kunst ja ruum: Kairi Mändla ja Aet Ader (b210 Arhitektid)
Heli: Markus Robam ja Argo Vals
Valgus: Siim Reispass
Projektijuht: Eneli Järs
Kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL ja Laur Kaunissaare
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Kristi ja Siim Kallase Fond, Riigi Kinnisvara AS, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Eesti Arhitektide Liit, Von Krahli Teater
Esitendus: 5. juuni 2021
Kestus: 90’
Eesti keeles

Etendused toimuvad 6.,8.,9.,10.,12.,13.,19.,20. ja 21. juunil aadressil Tõnismäe 16/1.
Piletid on müügil Fientas ja kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal.
Järgime Terviseameti, Kultuuriministeeriumi ning Vabariigi valitsuse nõuandeid ja ettekirjutusi.

Aprillis esietenduma pidanud “Gangstarap” jõuab publiku ette 27. mail. Sel kevadel saab lavastust näha vaid kahel korral.

Artjom ja Ruslan jätkavad sealt, kus kunagi pooleli jäädi. “Gangstarap” algas sellest, et suvel sõitis Ruslan Artjomile Viini külla ning omavahel arutades kõndisid nad maha 100 kilomeetrit. Kui nende eelmine ühine lavastus “Performance STLis” seadis fookuse grupidünaamikale, siis nüüd pööravad nad pilgu omavahelisele loomingulisele sünergiale. Samuti on “Gangstarap” kunstnike jaoks võimalus astuda välja oma konventsionaalsetest rollidest, olemata sel korral lavastaja-heliloojana erinevatel positisoonidel.

“Gangstarap” tegutseb vahealas, liikudes pendli kombel ühest servast teise, kuid puudutades igal korral keskkohta. Vaheala märgib alati ka ühisosa - kui lahutab, siis ka liidab. Nii töötasid kunstnikudki lavastusprotsessi jooksul omaette. Üks ühel, teine teisel pool, keskel rõngas.

“Kui keegi kardab, et ta peab laval olema, siis ei pea kartma. Seda lavastust saab vaadata lihtsalt kui meelelahutust. Kui kellelgi on vajadus, võib mõelda kaasa. Siis saab midagi muud ka.” - Artjom Astrov 2021

Ruslan Stepanovi ja Artjom Astrovi koostöös on varasemalt publikuni jõudnud lavastused Performance STL-is (Sõltumata Tantsu Lava, märts 2019) ja Невесомость (Kanuti Gildi SAAL, jaanuar 2018).

Ruslan Stepanov on tantsija ja koreograafina töötanud Vanemuise balletitrupis, elanud ja töötanud Saksamaal Görlitzis ja Berliinis, hetkel tegutseb vabakutselisena Eestis.

Artjom Astrov on aktiivselt osalenud kaasaegse etenduskunsti valdkonnas alates 2016. aastast, peamiselt helikunstniku rollis. Ta on esitanud enda muusikat mitmel festivalil Euroopas ning on plaadifirma Serious Serious asutaja.

Autorid, esitajad: Artjom Astrov, Ruslan Stepanov
Muusika: Artjom Astrov, Kino
Valguskujundus: Kalle Tikas
Dramaturgiline tugi, fotod: Alissa Šnaider
Projektijuht: Kaie Küünal
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Artjom Astrov, Ruslan Stepanov
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Esietendus: 27.05.2021, Kanuti Gildi SAAL
Kestus: 90´
Eesti keeles

Piletid on müügil Fientas ja kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal. Järgime Terviseameti, Kultuuriministeeriumi ning Vabariigi valitsuse nõuandeid ja ettekirjutusi. Saali täituvus on 50% ja istumine hajutatud.

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) ja Kanuti Gildi SAAL kutsuvad huvilisi osa saama kunstiprojektist „Reskriptitud EKKMi kogude külastus“, mille raames muutub 4. maist kuni 16. maini EKKMi näitusemaja hoidlaks ning selle kunstikollektsiooni tutvustab produktsiooniplatvorm Reskript (Maarin Mürk ja Henri Hütt).

EKKM on kunstiasutus, mis, võtnud omale muuseumi nime, tegeleb pidevalt ka selle nime taga asuva institutsiooni taas- ja ümbermõtestamisega. Nagu muuseumile kohane, omab EKKM kunstiteoste kogu, mis on olnud osa EKKMi tegevusest juba 2007. aastast saadik.

Reskript on EKKMi kutsel viinud läbi kogude inventuuri, otsinud ladudest ja garaažidest välja nii teoseid kui säilmeid, kogunud kokku seotud legendid ja uurinud, mida EKKMi kogu erinevate osapoolte jaoks üldse tähendab. Selle uurimistöö tagajärjeks on senise kogude jaotuse („tehingud“, „annetused“, „deponeeringud“) ümbertegemine, mitmete uute kogude algatamise ja tulevikku suunatud kogumispoliitika põhimõtete väljapakkumine. Oma sõna ütlevad ringkäigu jooksul kogude teemal sekka ka EKKMi juhatus, tegevtiim ning kunstnikud, kelle teosed kogudes on.

Näitusemajast saab kaheks nädalaks täiemahuline koguhoidla. Ekskursioonidel avatakse külastajatele tsoonid, kuhu tavapäraselt ligi ei pääse, osalejatele usaldatakse infot, mida kuskil kirjas ei ole, tutvutakse teostega, millest paljusid ei ole publikule aastaid näidatud ning arutatakse koos, mida tähendab EKKMi mäng muuseumiks olemisega.

EKKMi kogude külastamine toimub ainult giidiga juhitud ekskursiooni käigus eelregistreerimisega. Ekskursioonid toimuvad erinevatel aegadel ning igal ekskursioonil on erinev giid. Ühel ekskursioonil saab osaleda limiteeritud arv inimesi, tagatud on hajutumine, maskide nõue ning desomine. Suur osa tuurist toimub EKKMi välitingimustes: siseruumides toimub individuaalne külastus audiogiidi abil. Registreerunutele saadetakse enne näitusekülastust meeldetuletus oma isikliku seadme kaasavõtmiseks.

Ekskursioonide ajakava ja registreerimine: fienta.com/et/s/reskript-ekkm

Ekskursioonist valmib videoteos, mille esitlus toimub projekti pidulikul lõpetamisel 16. mail EKKMi hoovis. Videoteose autorid on Mikk-Mait Kivi ja Emer Värk.

Projektist jääb järele vihik, mis sisaldab reskripteeritud kogude tutvustust ning EKKMi juhatuse, tegevtiimi ning kogus leiduvate teoste autorite mõtteid EKKMi kogu teemadel.

Erilised tänud: Marten Esko, Kaisa-Piia Pedajas, Annika Räim, eˉlektron

Reskript on kultuurielu rituaale ja korduma kippuvaid mustreid nihestav produktsiooniplatvorm, mis alates 2019 tegutseb Kanuti Gildi SAALi egiidi all.
Rohkem infot leiad siit: https://saal.ee/performance/6216/

Autorid ja ekskursioonijuhid: Henri Hütt ja Maarin Mürk
Graafiline disain: Jaan Evart
Hoidla korrastamine ja teoste paigutus: Johannes Säre
Video: Mikk-Mait Kivi ja Emer Värk
Projektijuht: Evelyn Raudsepp
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL
Kestvus: 1,5 tundi
Fotod: Roman-Sten Tõnissoo

5-7. maini saab Berni teatrifestivalil Auawirleben näha Mart Kangro soololavastust “ENNEMINEVIK”. Eelmisel aastal oli “ENNEMINEVIK” kutsutud ka Riiga ning Trondheimi, kuid Auawirleben on esimene festival pärast möödunud aasta oktoobrit, kuhu Kanuti Gildi SAALi kaasproduktsioon reisida saab. Välisetenduste andmine on üks Kanuti Gildi SAALi põhitegevusi ja see on oluline etenduskunstide valdkonna tutvustamiseks ja arendamiseks.

Auawirleben Theaterfestival Bern on kaasaegsete etenduskunstide festival Šveitsis, mida korraldatakse alates 1982. aastast. Kanuti Gildi SAAL on varemgi korduvalt oma kaasproduktsioonidega Auawirlebeni teatrifestivalil osalenud.

"ENNEMINEVIK" kõneleb mäletamisest ja amneesiast, mis käivad alati käsikäes. Mida me otsustame mäletada ja mida unustada? Kas me oleme see, mida me mäletame, või see, mida me oleme otsustanud mitte mäletada? Kas on olemas ajalooline mälu? Aga ühiskondlik? Mis on üleüldse see, mis mäletab? Millest kõneleb see kriim? See lõhn? See pommiauk?

Mart Kangro on vabakutseline etenduskunstnik, koreograaf ja lavastaja. Ta keskendub oma töödes inimkeha ja liigutuse tähenduslikkusele teatris kui semiootilises aegruumis ning lavasituatsiooni olemuslikele küsimustele. Viimastel aastatel on ta toonud lavale ka töid draamanäitlejatega, kus ta ise esinejana lavale ei astu (Teater NO99s ja Von Krahli Teatris, samuti Moskvas). Lavastuse “ENNEMINEVIK” eest pälvis ta teatri aastaauhindade tantsukunsti auhinna.

Idee, lavastus, esitus: Mart Kangro / Dramaturgia: Mart Kangro, Eero Epner / Tehniline juht: Kalle Tikas / Lava, heli, valgus: Kalle Tikas, Mart Kangro, Anu Vahtra / Ruumi konsultatsioon: Anu Vahtra / Projektijuht: Kaie Küünal / Foto: Alan Proosa / Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Moving in November (Helsingi) / Toetaja: Eesti Kultuurkapital / Esietendus: 14.10.2019, Kanuti Gildi SAAL

Festivali koduleht: https://www.auawirleben.ch/en/programm/past-perfect-mart-kangro#/
“ENNEMINEVIK”: https://saal.ee/performance/enneminevik-96/

Täna, rahvusvahelisel tantsupäeval jagati Sõltumatu Etenduskunsti Auhindadest välja kasvanud omaalgatuslikke preemiaid, mille eesmärk on tunnustada etenduskunsti valdkonna tegijaid kompromissitute sisekategooriate kaudu. Kuna traditsioonilist tantsupäeva hommikusööki Kanuti Gildi SAALis ka sel aastal ei toimunud, anti auhinnad üle virtuaalsel teel Zoom keskkonnas.

Viiendat korda anti välja Oliver Kulpsoo nimeline auhind, mille pälvis Kanuti Gildi SAALi majatehnik Henry Kasch. Žüriis olid lisaks Oliver Kulpsoole ka eelmised laureaadid Mairika Plakso, Raho Aadla, Kai Valtna ja Karolin Tamm.

Patrick R. Vesi auhinna silmapaistva tegevuse eest etenduskunstide väljal 2020. aastal pälvis Artjom Astrov.

Head tantsupäeva!

Etenduskunstide lühivormide festival Made in Estonia Maraton @ e‾lektron toimub juba sel laupäeval, 20. märtsil kell 18:00 online’is elektron.art vahendusel. 14. korda toimuv festival liigub veebi mitte ainult olude sunnil vaid ka selleks, et näidata, et reaalajas loodav etenduskunst internetis on uus tähistamist väärt formaat.

Maratonil võib paari tunniga kuulmatust saada kuulsus, mõttesähvatusest lõpptulemus, kellest iganes kunstnik ning kunstnikust jällegi kes iganes. Seda, mis täpsemalt kaamera ees juhtuma hakkab, ei tea keegi. Vaataja võib otselülituse teel sattuda kellegi korteri vannituppa, maamaja õunapuuaeda, inimtühja liinibussi või Kanuti lavale. Kindel on see, et iga mõne minuti järel võidakse vaataja kaamera vahendusel täiesti uude kohta paisata. Tähelepanu, mis veebiüritusi jälgides kuhugi kaob, võib asenduda hoopis erilise tundega, et nähtud etteastet ei saa kunagi hiljem kogeda. Nagu ütleb festivali projektijuht Maarja: “Kõik, mis laval toimub, saab läbi.” Kui me midagi teame, siis seda, et 7 minuti pikkus on üldjuhul ainult 7 minutit.

Sel aastal astuvad üles järgmised kunstnikud: fluxxious_, Paul Beauidoin, Siim Tõniste, Liisi Hint, Shion-Yokoo Ruttas & Rommi Ruttas & Jari Matsi & Judith Parts, Anumai Raska & Johanna Vaiksoo, Ursula Rummel, Annabel Tanila & Kärt Koppel & Daniela Privis, Emer Värk, Lumi Vihterpal & Jekaterina Kultajeva & Kristino Rav, Helina Karvak & Liis Konsap & Kirte Jõesaar, Nele Marie Tiidelepp, Silvia Sosaar, Henri Hütt, Anna Preobrazhenskaya-Maier, Katrena Lenzo, Eline Selgis & Anni Zupping, Rait Rosin, Ringhold, Ruta Ronja Pakalne & Indrek Kornel

Maraton 2021 tiim:
Projektijuhid: Kaie Olmre, Maarja Kalmre
Tehniline meeskond: Henry Kasch, Mikk-Mait Kivi, Hendrik Kaljujärv, Taavet Jannsen, Siimar Kivisild
Kanuti Gildi SAAL: Eneli Järs, Heneliis Notton, Annika Üprus, Priit Raud, Kaie Küünal
Õhtujuht: Indrek Spungin
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, e‾lektron.art
Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Õhtu pilet 5eur müügil Fientas: https://fienta.com/et/made-in-estonia-maraton-at-e-lektron
Lisainfo: www.saal.ee
Foto: Joosep Pank. Made in Estonia Maraton 2020. Pilt publikust

Voogteater eˉlektron on saanud aastaseks ja avab kevadhooaja “Made in Estonia Maraton” ja “Kõheda vastasmõju festival” sündmustega. Virtuaalse etenduskunsti energiavahetusele annab hoogu juurde ka platvormi edasiarendus, kus osalejad saavad lisaks etenduse nautimisele suhelda ka spetsiaalselt loodud virtuaalses teatrifuajees.

  1. märtsil toimuv lühivormide festival “Made in Estonia Maraton”, on etenduskunstide pidustus, mis toimub juba aastast 2006 Kanuti Gildi SAALis, kuid esmakordselt voogedastusena elektron.live platvormil. Sel kureerimata festivalil võivad osaleda kõik kunstnikud kuni 7-minutiliste etenduskunstidest inspireeritud etteastetega, mis loodud spetsiaalselt selleks sündmuseks. Kõik etendused, nii nagu päris laval, toimuvad ainult reaalajas publiku vahetu pilgu all.


    1.-4. aprillil toimub juba teistkordselt rahvusvaheline “Kõheda vastasmõju festival”, mis toob vaatajateni lisaks etenduskunstidele ka kontserdid ja installatsioonid. Festival on inspireeritud Albert Einsteini poolt kirjeldatud kõheda vastasmõju fenomenist, milles omavahel valgusaastate kaugusel olevad objektid teineteist mõjutavad vaatamata sellele, kas objektid teineteise olemasolust üldse teadlikud on.


    Omapoolset vastasmõju tunnetust pakuvad: Hiroaki Umeda, Rimini Protokoll, Rourou Ye, Inga Salurand, Liis Vares, Avan Omer, Hendrik Kaljujärv, Mary Notari, 5 Horses, Kannabinõid, Bohdana Korohod, Maria Paiste, Artjom Astrov, +aave+, Samuli Tanner, Asuna, Zahir jt. Täpsem info on leitav SIIT.


    Kõheda vastasmõju festivali toetab Eesti kultuurkapital ja Eesti kultuuriministeerium.


    eˉlektron on platvorm, mis keskendub virtuaalse teatrikeskkonna loomisele, et teatrimajadel oleks lisaks traditsioonilisele teatrisaalile ka oma virtuaalsaal voogetenduste, kontserdite, seminaride ja proovide tegemiseks.


    eˉlektroni toetab Eesti kultuuriministeerium.


    Rohkem infot:
    eˉlektron:
    Kaie Olmre
    kaie@elektron.art
    5241778


    https://elektron.art

https://elektron.live/

Lühivormide festival Made in Estonia Maraton tuleb, kuid nagu sellele (ja eelmisele) aastale kohane, veidi teistmoodi. 20. märtsil algusega kell 18:00 toimub Made in Estonia Maraton esmakordselt voogedastusena elektron.live platvormil. Made in Estonia maraton on alates 2006. aastast Kanuti Gildi SAALis toimuv etenduskunstide pidustus - kureerimata festival, millest kõik saavad osa võtta juhul, kui etteaste on loodud spetsiaalselt maratoni jaoks ning mahub lühiformaadi aja sisse.


Sel aastal kutsume nagu ikka kunstnikke üles maratonil osalema kuni 7-minutiliste etenduskunstidest inspireeritud etteastetega, mis on loodud spetsiaalselt maratoni jaoks ning kõik etteasted toimuvad seekord ainult reaalajas.


Mida see tähendab?


See tähendab, et etteaste sooritavad kunstnikud kas koduste, stuudio või üldsegi puuduvate seinte vahel omades selleks ainult internetiühendust ja kaameraga arvutit. Lisaks on kõigil soovijatel võimalus kasutada Kanuti Gildi SAALi suure lava avarust, kus selle aasta tehniline meeskond aitab internetiülekandega. Kõik etteasted toimuvad reaalselt, päriselt, samaaegselt (võib-olla siiski paarikümne sekundilise hilinemisega) ürituse enda toimumise ajaga.


Vaatajatele pakume seekord võimalust lülituda pidustusega elektron.live digitaalsel platvormil, kus lisaks vaatemängule saab suhelda ka teiste vaatajate ja osalejatega eraldi selle jaoks loodud vestlustoas.


Maraton, 1,2,3!


Piletid Fientas: https://fienta.com/et/made-in-estonia-maraton-at-e-lektron


2021. aasta korraldusmeeskond:


Projektijuhid: Maarja Kalmre, Kaie Olmre
Tehniline tugi: Hendrik Kaljujärv, Mikk-Mait Kivi, Henry Kasch
Õhtujuht: Riina Maidre
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, e‾lektron.art
Foto: Made in Estonia Maraton 2020 Rait Rosina etteaste “Jälle seesama kevad” . Foto autor: Joosep Pank
Lisainfo: saal.ee

!Üleskutse! osaleda etenduskunstide lühivormide festivalil Made in Estonia Maraton @ e‾lektron
Lühivormide festival Made in Estonia Maraton tuleb, kuid nagu sellele aastale (ja eelmisele) kohane, veidi teistmoodi. 20. märtsil toimub Made in Estonia Maraton esmakordselt voogedastusena elektron.live digitaalsel platvormil.
Mida see tähendab?
See tähendab, et kutsume nagu ikka üles maratonil osalema kuni 7-minutiliste etenduskunstidest inspireeritud etteastetega, mis peavad olema originaal-looming loodud spetsiaalselt maratoni jaoks ning kõik toimuma reaalajas.
Mida sel aastal tähendab?
See tähendab, et kui sul on kodus/stuudios/kuskil mujal korralik internetiühendus ja kaameraga arvuti, siis saad sa oma etteaste teha seal. Kui sul puudub tehniline võimekus või jääb lihtsalt avarusest puudu, on võimalik etteaste sooritada ka Kanuti Gildi SAALis, kus filmime ja edastame selle ise internetivoogudesse koostöös elektron.live'iga. Seega Kanutis kohapeal ei pea muretsema muu, kui enda etteaste pärast. Loomulikult instrueerimine ja proovime aegsasti läbi, kuidas kodust (või mujalt) ülekannet teha. Tule teeme sellest sellise etenduskunstide pralle, mida Internet pole veel varem näinud!
Anna teada oma ettepanekust hiljemalt 1. märtsiks aadressil maarja@saal.ee

MTÜ Teine Tants poolt 2021. aasta I kvartali loominguliste stipendiumite saajad on: Johhan Rosenberg, Jette Loona Hermanis, Aleksandr Mirson, Angela Pilliroog, Matiss Rucko, Maarja Tõnisson, Mart Kangro, Juhan Ulfsak, Eero Epner, Oliver Kulpsoo, Artjom Astrov, Karolin Poska, Katrin Enni, Epp Kubu, Lilli-Krõõt Repnau, Eva Labotkin, Urmas Lüüs, Kaspar Aus, Laur Kaunissaare, Heneliis Notton, Kaja Kann, Henri Hütt, Elina Masing, Keithy Kuuspu, Taavet Jansen, Maike Lond, Kadri Noormets, Karl Saks, Ruslan Stepanov, Aare Pilv, Siimar Kivisild, Indrek Spungin.

1. veebruaril esietendub Kanuti Gildi SAALis uue generatsiooni etenduskunstnike Jette Loona Hermanise ja Johhan Rosenbergi uuslavastus “Eden Detail”.

Jette Loona Hermanis ja Johhan Rosenberg on noored etenduskunstnikud, kes pärast 4 aastat kestnud õpet SNDO’s (School for New Dance Development) Amsterdamis on naasnud kodumaale, et luua oma esimene ühistöö, vaadates lavastuses “Eden Detail” uue pilguga otsa eestlastikkusele. Kunstnikud on loonud lavastuses oma enda reeglite järgi maailma – Eedeni – , kohatute detailide süsteemi, millele omistatud uued ja vanad tähendused ning need asetatud üllatuslikku konteksti. Tegemist on lavastusega, kus vaataja rändab läbi kummastavate objektide ja valmilike tegelaste võttes omaks (või siis mitte) jonnaka eestlasliku sõgeduse.

Kärbitud loodus, kopitanud tantsusammud, marineerima jäänud lootus ja kuivale jäänud kannud. Mokad pakkus, sõnavägi tühi. Läks metsavana kuube silmad pahupidi. Jalatallad veritsevad, pastlad näkku panevad. Lõgisevad sitaseened sandilaulu halavad. Titt on metsast välja saanud, nahk kõdu-sõge. Kadunud ta kõri ja taignaks taotud tõde. Söeks põlend silmad ja ära vettind küür - ta rindade vahel auk on löödud viimsel volbriööl. Hüpper-samet lageraiul, hingevits, mis vaikust kööb. Tasakesi kraaksatades, tahmaid triipe kivvi lööb. Too rotipesa kolle, mis lõhkudes end ehib ja laastades loob - see jäärapäiselt oma kampsunit koob. Veritsevad linnud, me vaarikamoos. Tuhakeerises rämmati ses igaveses loos.

Johhan Rosenberg on Muusika külast pärit etendaja ja koreograaf. Lõpetanud Amsterdamis Kunstikooli (SNDO) koreograafia eriala, tantsu- ja muusikaõpingute taustaga. Tema tööd otsivad avastamata alasid varjatud ruumidest, leides uusi vaatenurki sinna peidetud ja hanguma jäetud teemadele. Johhan uurib keele ja identiteedi olemust, mis on aluseks ümbruse loomise protsessis. Toore sõnavara ja mängulisuse kaudu kasutab ta keha, teksti ja heli - kohtumiseks ühtses teadmuses.

Jette Loona Hermanis on Eesti ja Läti verd etenduskunstnik, esineja ning koreograaf, õppinud teatrit, tantsu ja muusikat ning lõpetanud Amsterdami Kunstikoolis SNDO koreograafia eriala. Jette töö igaveseks saatjaks on müstiline transtsendentsus ehk ületavus; igatsusega väljendada afekti. Tugevalt digiajastust mõjutatuna on materjalil karjuv tung enese tsentraliseerimise ning online minapildi raiumise järele, eksponeerides tundelisi narratiive enese ja eksistentsi suhtes. Storytelling kui kontsept, mille alt mitmetähenduslikud suhtumised ning ideed tärkavad.

Koreograafia, lavastus: Jette Loona Hermanis, Johhan Rosenberg; esitus:Johhan Rosenberg, Jette Loona Hermanis, Eden Olev, Andoni Zamora Txakartegi; dramaturg: Maarja Tõnisson; valguskujundus, tehnilised lahendused: Henry Kasch, Sasha Mirson; dekoratsioonid, kunstnik: Matīss Rucko; kostüümikunstnik: Angela Pilliroog; grimmikunstnik: Martina Gofman; grimmikunstniku assistent: Kerli Soans; projektijuhid: Eneli Järs, Maarja Kalmre; kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL, Jette Loona Hermanis, Johhan Rosenberg; toetaja: Eesti Kultuurkapital; kestus: 80min

Esietendus ja etendused: 1., 3., 4., 6. ja 7. veebruaril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Etendusele 3. veebruaril järgneb vestlus kunstnikega, mida viib läbi Sveta Grigorjeva.

Piletid on müügil Fientas ja kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal. Järgime Terviseameti, Kultuuriministeeriumi ning Vabariigi valitsuse nõuandeid ja ettekirjutusi. Saali täituvus on 50% ja istumine hajutatud.


Toetajad ja võrgustikud