Harald Beharie metsas aset leidev rituaalne lavastus "Undersang" esitab küsimusi kuulumise ja kultuurilise hõõrdumise kohta. Xenia Koghilaki "Slamming" tegeleb laval mosh pit'i praktikatega, mis loovad näilise raevu taga peituva kollektiivse rituaali. Kombineerides omavahel klubitantsusid, drag-tehnikaid ja somaatilisi praktikaid, mängib Sepideh Khodarahmi lavastus "The Erotic Clown" võrgutamise ja hävinguga, lõpetades koogi sisse istumisega.
Ramona Nagabczyńska lavastus "Silenzio!" kasutab ooperit, rääkimaks naishäältest ja inimhääle poliitilisusest. Ásrún Magnúsdóttiri ja Alexander Robertsi lavastuses "Teenage Songbook of Love and Sex" astuvad lavale kohalikud noored, esitades isekirjutatud lugusid armastusest, suhetest ja suureks kasvamisest. Mart Kangro "Pantheon" toob publiku ette kultuuriajaloo poosid, žestid ja märgid, katkestuste ja jätkumiste, koosolemise ja lahkuhargnemiste lugu kolme põlvkonna esituses.
Netti Nüganeni uue lavastuse "Ash, horizon, riding a house" Eesti esietendus on järg eelmisel Saal Biennaalil etendunud lavastusele "Müüt: päeva äärel". Oma uues töös avavad Netti Nüganen, KISLING ning Pire Sova jäätootmisbüroo, mõtestades lokaalsust ning domineerivaid kultuure erinevatest vaatepunktidest. Lavastuses "News From Beyond" asub Gob Squad meediumi rolli ning seikleb kahe maailma vahel, loomaks teispoolsusega kontakti.
Lavastuses "All Together" jagavad Michikazu Matsune, Elizabeth Ward ja Franz Poelstra lugusid inimestest, kes on neile olulised olnud, kuid kes ühel või teisel põhjusel ei saa siin meiega olla. Lavastus ühendab seda, mis on siin, sellega, mida pole, tuletades meile meelde, et "Sõltumata sellest, kas armastame või vihkame üksteist, kas oled siin või mitte, tõepoolest, õnneks või kahjuks, me kuulume kõik kokku."
Sinna Virtaneni kohaspetsiifilisel lavastuse "Asphodel Meadows" keskmes on peidetud lein. Ely Daou lavastuses "Cognitive Maps – Chapter 1" reisitakse läbi mälestuste, meenutades kunstniku kunagisi kodusid. Bush Hartshorni üks-ühele lavastus "Tell Daddy" pakub sulle pinki, kus maha istuda, ning võimalust kunstnikule rääkida asju, mida tahaksid oma isaga jagada, aga mingil põhjusel ei saa.
Põhiprogrammi toetab töötubadest, kunstnikuvestlustest ja koosviibimistest koosnev kiudprogramm. Sepideh Khodarahmi viib läbi töötuba, mis uurib erootikat hävingu, sensuaalsuse, komöödia ja vastikustunde perspektiividest. Michikazu Matsune lugude jutustamise töötuba võtab fookusesse ühised unenäod ja luupainajad, Marta Keil ning Satu Herrala kutsuvad kujutama ette hoolivat suhet kunstnike ja institutsioonide vahel. Koos EKKM-iga korraldatud töötoas pakub Max Hannus välja, kuidas kasutada eetilise mittemonogaamia oskusi tööalastes suhetes.
"5 gestuuri" formaadis avavad kaks kunstnikku, kes pole varasemalt koostööd teinud, publikule oma stuudio uksed. Antropoloog ning seksuaalnõustaja Kristina Birk-Vellemaa arutab lavastuse "Teenage Songbook of Love and Sex" osalevate noortega protsessi tagamaid ning seksuaalpositiivsuse olulisust. Marto Mägi ja Siim Pojeng annavad Von Krahli Teatris kontserdi ning festival lõppeb peoga EKKM-is.
SAAL Biennaal 2025 kuraatorid on Eneli Järs, Mesike Tõrv, Priit Raud, Henry Kasch, Siim Tõniste, Kaie Küünal, Kerly Ritval, Heneliis Notton, Kaius Põder ja Maarja Kalmre.
Etenduskunstide festivali SAAL Biennaal 2025 programmi kuulub islandi kunstnike Alexander Robertsi ja Ásrún Magnúsdóttiri muusikaline lavastus “The Teenage Songbook of Love and Sex”. Otsime kohalikke noori, kes sooviksid olla osa lavastuse Eesti Noorsooteatris toimuvatest etendustest!
The Teenage Choir of Love and Sex laulab enda romantilistel ja seksuaalsetel kogemustel põhinevaid laule. Erinevatesse kohtadesse reisides kutsub teismeliste koor kohalikke noori endaga liituma ning nendega koos lugusid kirjutama. Koor laulab iseendale ning üksteisele. Nad laulavad armastusele, uudishimule ja südamevalule. Senini on koor esinenud Saksamaal, Šveitsis, Belgias, Ühendkuningriikides, Prantsusmaal, Norras ja Islandil.
Mis on plaanis:
Otsime inimesi, kes:
Eelnev kogemus ei ole vajalik, kuid on oluline, et naudid grupiga koos millegi loomist ning publiku ees esinemist. Võid end kirja panna ka ainult lugude kirjutamise protsessiks, kui sa laval esineda ei soovi. Osalejatele on ka sümboolne tasu.
Palun vasta allolevale vormile 27. aprilliks! Kõigile kandideerijatele antakse tagasisidet hiljemalt 12. maiks.
Kandrideerimisvormi leiad SIIT
Rohkem infot lavastuse kohta: https://www.asrunmagnusdottir.com/teenage-songbook-of-love-and-sex. Kui sul on küsimusi, kirjuta julgelt siim@saal.ee.
10.–12. aprillil toimub Soomes Turus Balti etenduskunstide festival Baltic Take Over, mille raames etenduvad Eesti, Läti ja Leedu lavastajate ja etenduskunstnike teosed. Programm koosneb kuuest lavastusest, mille vahele on põimitud kunstnikuvestlused, arutelud ning koosviibimised.
Festivali kaaskureerivad Kanuti Gildi Saal, Läti Uue Teatri Instituut ning Leedu Tantsuinfo Keskus. Koostöös kohalike partneritega on festivali eesmärk luua kunstiskeenede, kunstnike ja publikuga ühendavaid hetki ning pakkuda välja erinevaid kontekste, milles esitleda Balti kunsti.
Eestit esindab festivalil Hanna Gritten Tangsoo ja Sigrid Savi eksistentsialistlikult humoorikas "Cowbody / Oh wow, it´s you" ning Anita Kremmi "Mina / Tema", mis uurib kahe keha vahelist suhet, leides uusi teid empaatia kogemiseks.
Festivalil saab näha ka läti päritolu Katrīna Dūka tantsulavastust "Queer Tango Club" ning Eesti-Läti koostöös valminud feministlikku ooperit "Monstera Deliciosa", mille autoriteks on Barbara Lehtna, Līva Blūma ja Linda Krūmiņa. Leedut esindab Agnietė Lisičkinaitė soolotööga "Hands up" ning Greta Grinevičiūtė tantsulavastusega "A Dance for Washing Machine and a Mother".
Baltic Take Over toimub alati tänu kohalike partnerite kutsele, nii teeb festival tihedat koostööd erinevate institutsioonidega, kelleks on sel aastal Tehdas Teatteri, New Performance Turku Biennale, Ehkä-production, Barker-Teatteri, Viinatehdas, Aurinkobaletti, Soome etenduskunstide keskus (ESKUS), TINFO, Lääne-Soome piirkondlik tantsukeskus ja Circus & Dance Info Finland.
Järgmine Baltic Take Over toimub 2026. aasta mais Stockholmis.
Kanuti Gildi SAALis jõuab 12. aprillil lavale Keithy Kuuspu ja Liisa Saaremäeli uuslavastus "Millest on tehtud väikesed tüdrukud". Tegemist on nende teise ühislavastusega, mille keskseks püüdeks on hoida end ebaküpses olekus ning lõputu ettevalmistuse läbi teha samm hoopis tagasi.
Keithy Kuuspu ja Liisa Saaremäeli koostööprojektide seeria "Body Slam" keskendub savi ja naise keha dialoogi asetamisele, tegeledes nende mõlema materiaalsuse ning hapruse/tugevusega. "Millest on tehtud väikesed tüdrukud" on kolmas osa selles lavastuste seerias, mis avab täiesti uue peatüki nende ühises uurimuses savist ja keha materiaalsusest.
"Millest on tehtud väikesed tüdrukud" loomiseks liigub fookus keraamikalt (ahjus töödeldud savilt) valmimisprotsessile ja selle tagasipööramisele. Kas pole tõsi, et lõpetamata, ebatäiuslikud ja määratlemata asjad kipuvad paremini vastu pidama? Kas me saame end lihtsalt viimistlemata olekus hoides kaitsta löökide ja tükkideks purunemise eest? Mitte kunagi täiskasvanuks saada? Mitte kunagi otsustada oma niši üle, mitte seista kindlalt millegi taga, kuna kõik muutub kogu aeg? Kas on võimalik saada tagasi märjaks materjalitükiks – pehmeks, ebagraatsiliseks ja hunnikusarnaseks.
"Üheks kunstiliseks püüdeks meie lavastuses saab olema toorestamine. Elus liigub paljuski kõik suunal toorest küpseks. Viljad valmivad. Toit on küpsetatud. Kui muna on praetud, siis tooreks munaks seda tagasi teha ei saa. Kui keha on vananenud, siis seda tagasi pöörata ei ole võimalik. Toorestamine kui protsess on meie jaoks kunstis huvitavaks lähtepunktiks just nimelt enda võimatuse tõttu elus," kommenteerisid lavastajad Kuuspu ja Saaremäel.
Laval on lavastajate duo Keithy Kuuspu ja Liisa Saaremäel ning helikunstnikud Helen Västrik ja Ave Vellesalu ehk Vera Vice. Tiimi kuuluvad veel lavakunstnik Laura Põld, kostüümikunstnik Kärt Ojavee, dramaturg Jarkko Partanen, videokunstnik Jonatan Sundström, valguskunstnik ja tehniliste lahenduste looja Kalle Tikas ning projektijuht Eneli Järs.
Kanuti Gildi SAAL announces an open call for 2 residency periods for artists residing in the Nordic-Baltic region!
Timeframe:
20.05 - 20.06 / 1 month - Püha Vaimu SAAL studio
22.09 - 20.11 / 2 months - Combined Cellar hall and Püha Vaimu SAAL studio
(A call for residency slots in 2026 will be announced later this year.)
Residency offers:
Working space with basic technical equipment and support
Travel and accommodation
Residency fee
Per diems
Small production budget
Application link here
The call is open for a single artist or artistic duos.
The residency is aimed for artists and creatives operating in the performing arts field, with an open mind towards interdisciplinary practices.
Applying artists must be a resident in one of the Nordic or Baltic countries (Denmark, Finland, the Faroe Islands, Greenland, Iceland, Norway, Sweden, Åland, Latvia, Lithuania). Selected artist need to have a permanent address in one of these countries. However, it is not necessary for the selected artists to have Nordic or Baltic nationality. **The call is not open to artists residing in Estonia. **
At least one of the upcoming residency opportunities in Kanuti Gildi SAAL is reserved for an artist with a refugee background. This includes artists form Ukraine, Palestine and other crisis territories. Additionally, second generation refugee background artists are also considered.
Artists are selected by the artistic board of Kanuti Gildi SAAL, consisting of all full time team members at the time of selection.
Deadline for submissions is at 23:59 (Estonian time) on the 28th of February 2025
Results will be announced the latest by the 31st of March.
Kanuti Gildi SAALi ja elektron.arti koostöös esietendub Karl Saksa uuslavastus
Karl Saks toob lavastuse keskmesse küsimuse, kuidas heli ja nähtav visuaalne kujutis mõjutavad taju ja kogemust. Lavastaja sõnul: “Teater on alati olnud ruum, kus heli muutub nähtavaks ja visuaalne tajutavaks. “Schema” eesmärk on küsida, kuidas me tajume maailma fragmentaarsust ja kuidas me suudame sellest hoolimata luua ühtse kogemuse.”
“Schema” ammutab inspiratsiooni nii ajaloolistest kunstiteostest kui ka nende poeetilistest ja performatiivsetest tõlgendustest. Lavastuse kaudu uuritakse, kuidas kuulmine ja kuulamine ei piirdu vaid helilise vastuvõtuga, vaid loovad tõlgenduste, tunnetuste ja isegi kehalise aktiivsuse kaudu uusi tähendusvälju.
Karl Saks on tunnustatud vabakutseline koreograaf, tantsija ja helikujundaja, kelle looming kulgeb liikumise, heli ja ruumi vahel. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia ning õpib doktorantuuris Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.
Loomingulisse meeskonda kuuluvad veel Hendrik Kaljujärv, Netti Nüganen, Johhan Rosenberg, Pääsu-Liis Kens, Anne Türnpu, Artjom Astrov, Michaela Kisling, Hanna Kritten Tangsoo, Johannes Säre, Jaan Evart ja Raido Linkmann.
Etendused toimuvad Kanuti Gildi SAALis 12., 14., 17. ja 18. veebruaril kell 19:30 ja 15. veebruaril kell 17:00.
Toetajad: Eesti kultuurkapital, Eesti kultuuriministeerium