Saal

KANUTI GILDI SAAL

Kanuti Gildi SAAL on 2001. aastal avatud kaasaegsete etenduskunstide keskus. SAAL on esimene trupita ja vabakutselistele kunstnikele mõeldud etendusasutus Balti riikides.

KUNSTNIKUD
Kanuti Gildi SAAL on loodud kunstnikele, kel on huvi ümbritseva maailma vastu. SAALis näeb ausat ja isiklikku originaalloomingut. Töötame selle nimel, et pakkuda kunstnikele võimalust luua iseenda algupärandit - oma ideid ellu viia ja arendada, uurida, katsetada ning riske võtta. Me ei karda teadmatust, veel olematuid vorme ega arendamisjärgus ideid.

KAASPRODUTSEERIMINE JA RESIDENTUURID
Kanuti Gildi SAALi üks peamisi tegevusi on lavastuste kaasprodutseerimine partnerite ja kunstnikega. Igal hooajal jõuab esietenduseni kuni 15 uuslavastust. Lisaks korraldame mitme erineva eesmärgi/sihiga residentuure, kus anname kunstnikele aega ja ruumi oma ideid arendada.

RAHVUSVAHELISUS
Kanuti Gildi SAAL tegutseb ühises mõtteruumis kunstnike ning teiste endasarnaste keskustega üle maailma. Oleme osa rahvusvahelisest vereringest - loomingulisi meeskondi või programmi koostades ei mõtle me ainult kohalikul skaalal. Kaasprodutseerimise osana tegeleme ka lavastuste tuuritamisega mujal maailmas, olles enim ringi reisiv Eesti etendusasutus. Näiteks aastal 2019 andsime 91 külalisetendust 15 erinevas riigis, mis tähendab keskmiselt kaht etendust nädalas.

FESTIVALID
Kanuti Gildi SAAL korraldab Tallinna vanimat rahvusvahelist etenduskunstide festivali SAAL Biennaal (2001-2014 Augusti TantsuFestival). Kaaskorraldame ka üle aasta toimuvat NU Performance Festivali (alates 2005). Rahvusvahelised festivalid annavad Eesti publikule võimaluse näha lavastusi mujalt maailmast. Lisaks toimub iga-aastaselt kohalik lühivormide festival Made in Estonia Maraton (alates 2006).

KOGUKOND
Peegeldame aktiivselt kunstis ja laiemalt ühiskonnas toimuvat, korraldades lisaks etendustele muid publikut aktiveerivaid tegevusi. Oleme kogukonnaga mõttevahetuses, oma tegevusvaldkonda üha uuesti ümber mõtestades. SAAL on kujunenud uudishimulike inimeste kohtumispaigaks ja sõlmpunktiks. Meile meeldib, et teatud aja möödudes on Kanuti Gildi SAALis keeruline jääda anonüümseks või võõraks.

MAJA
Kanuti Gildi SAAL asub Tallinna vanalinna südames, pakkudes ärksameelset kunsti vanade müüride vahel. Algses Püha Kanuti gildihoones toimus teadaolevalt esimene professionaalne teatrietendus Eestis juba 1633. aastal. Tegutseme sadade aastate pikkuse ajalooga kohas, viibides teravalt olevikus ning olles igal ajahetkel ühe jalaga tulevikus.

Saaliplaanid

Arhiiv

Uudised

Kanuti Gildi SAAL kuulutab välja avaliku konkursi kolme residentuurikoha täitmiseks. Residentuur on suunatud Eestist pärit või siin resideeruvale kunstnikule ning tasustatud Kulka toel. Oma olemuselt on residentuur pigem aeg uurimiseks ja katsetamiseks kui valmis lavastuse või teoseni jõudmiseks.

Residente saame võõrustada üheks kuuks vahemikus jaanuar-mai või siis september-detsember 2023 ning Keldrisaalis või Püha Vaimu SAALis. Ootame teie ideede kirjeldusi, residentuuri ajalist ja ruumieelistust ning CV-sid hiljemalt 9. detsembriks aadressile saal@saal.ee.

Eelnevalt majas toimunud residentuuride kohta saab lugeda siit: https://saal.ee/residency/

"COWBODY" on etenduskunstnike Sigrid Savi ja Hanna Kritten Tangsoo humoorikalt intensiivne lavastus, mis esietendub 5. detsembril Kanuti Gildi SAALis ning jõuab tuleval aastal ka Berliini lavadele. Etendused Tallinnas toimuvad ühe nädala jooksul ning vaid viiel korral.

Mängulis-eksistentsiaalse lavastuse fookuses on füüsiline jõud ja intensiivsus, samuti huumor igapäevastes situatsioonides. Tegijad ise nimetavad lavastust tantsu, skulptuuri, muusika ja fitness-trampliinide kompotiks. Autorite sõnul tegeleb lavastus fookuse ümberpaigutamisega erakordselt harjumuspärasele. Ning toob kokku ootused ja resultaadi, liueldes maailma, kus intiimsust rakendatakse distantsilt ja kus mõnikord piisab vaid poolest lausest.

Varasemalt on kunstnikud teinud koostööd Savi soololavastusega “Pushing Daisies” (Kanuti Gildi SAALis). Kuna Tangsoo töötab ka professionaalse valguskunstnikuna, luuakse lavastuse valguskujundust kohapeal. Samuti luuakse kohapeal muusikat, mille autor saksa muusik Markus Daßau asub etenduse ajal laval. Lavastuse kunstnik on Edith Karlson, kellega koos Savi on varem loonud ka performance'i “Let's get lost I know the way” (Sõltumatu Tantsu Lava, Tallinna Kunstihoone). Dramaturgina teeb kaasa koreograaf Ruslan Stepanov.

Hanna Kritten Tangsoo on Berliinis tegutsev koreograaf ja valguskunstnik. Ta on õppinud tantsu Viljandi Kultuuriakadeemias 2011-2014 ja lõpetanud Berliinis Hochschulübergreifendes Zentrum Tanz/ HZT tantsu ja koreograafia eriala bakalaureuse (2014-2017). Õpingute ajal HZT-s alustas ta tööd ülikooli teatritehnikuna ning puutus seeläbi kokku valguskujundusega. Aastal 2021 osales ta ETC Electronic Theater Controls Ltd Fred Foster Student Mentorship Program International branch programmis. Hanna Kritten on Berliinis toimetava etenduskunstide kollektiivi Suddenly üks kaasasutajatest. Alates 2017. aastast on Hanna Kritten vabakutseline nii tantsu- kui ka valguskunsti valdkonnas.

Sigrid Savi on Berliinis ja Tallinnas tegutsev vabakutseline etenduskunstnik. Oma esimest soolotööd “Imagine There's a Fish” (Sõltumatu Tantsu Lava) on ta esitanud Glasgow’s, Riias, Berliinis, Hammerfestis, Kiievis, Nürbergis ja Vilniuses. Oma teist soolotööd “Pushing Daisies” (Kanuti Gildi SAAL) esitas Savi 2019. aasta SAAL Biennaalil. Koostöös Jon Konkoliga on ta tööd “not this pillow fight” esitanud New Yorgis (Panoply Performance Lab) ja Berliinis (grüntaler9) ning Edith Karlsoniga valminud performance'it “Let's get lost I know the way” (Sõltumatu Tantsu Lava, Tallinna Kunstihoone) Tallinna Kunstihoones.

Esietendus ja etendused toimuvad 5., 6., 8., 9. ja 10. detsembril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Etendusele 6. detsembril järgneb vestlus kunstnikega, mida viib läbi Kai Valtna.
Piletid müügil Fientas ja kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal.

Kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL, Hanna Kritten Tangsoo, Sigrid Savi
Toetajad: Fonds Darstellende Künste aus Mitteln der Beauftragten der Bundesregierung für Kultur und Medien im Rahmen von NEUSTART KULTUR Saksamaa, Eesti Kultuurkapital

Lisainfo: https://saal.ee/performance/cowbody-1750/

  1. novembril jõuab Püha Vaimu SAALi lavale Nele Tiidelepa lavastus “Lause lõppu jõudes oleme unustanud kust see algas”, mis valmib kümne noore kunstniku koostöös. Laval ja lava taga on etendajatest, kunstnikest, muusikutest ning kunstitöötajatest koosnev kollektiiv – Riin Maide, Gregor Kulla, Henri Särekanno, Ekke Janisk, Andreas Kübar, Ats Kruusing, Oliver Issak, Raul Markus Vaiksoo ja Leon Allik.

Grupi loomingulised teed on varasemaltki ristunud: “Lause lõppu jõudes oleme unustanud kust see algas” on mõtteline järg kahele Tiidelepa performance'ile, mis toimusid Ajuokse Avangaaris ning EKA galeriis etenduskunstide kobarprojekti "festival...showcase" osana. Tiidelepa sõnul ongi lavastuse alustala senistes koostöödes kehtestunud loominguline üksteisemõistmine ning ühised väärtused. Lisaks noorele eale ja aktiivsele tööle kultuurivaldkonnas ühendab neid lavastaja sõnul ka tugev põlvkonna- ja ajastutunnetus.

Kuigi lavastuse fookus lasub pigem sellel, kuidas räägitakse, ja mitte niivõrd sellel, millest, pakub trupp, et lavastuse keskmes on armastus, poeesia, nostalgia ning uussiirus. Etendaja ja lavastuse kunstnik Riin Maide arvab, et kui lavastus oleks luuletus, oleks tegemist vabavärsiga. Lavastust kannab proov minevikke unustada ning selle võimatusest tingitud ängistus, kaoselisus, võõristus ja siirus. Samuti vaatleb lavastus, kuidas aja jooksul kujuneb välja kindel viis asjadest rääkimiseks – kasutatakse samu sõnu, lauseid ning intonatsiooni, kuni viimaks loo algne tähendus meelest ära läheb.

Lavastust on võimalik näha vaid seitsmel korral ning iga etendus on eelmisest veidi erinev. Tiidelepp selgitab valikut järgmiselt: “Iga mängukord lähtub prooviprotsessis tõusnud teemadest, kehtestatud struktuurist ja lähtepunktidest. See tähendab, et on võimalik minevikke ümber kirjutada ja loobuda eelmisel etendusel lausutud sõnadest. Igal õhtul sünnivad seosed uuesti.”

Nele Tiidelepp (1998) on kunstnik ja kirjanik, kelle praktika on ajendatud spontaansetest reaktsioonidest keskkonnale ja materjalidele. Tema teosed paiknevad teljel, mille kummaski otsas on vastuolulise loomuga meediumid: skulptuur ja tekst. Kusagil nende vahel, staatika ja kaalutu kujutlusvõime keskel ilmneb performance, mis keerab materjali ümber ja teeb nähtavaks minevikkude paljususe. Tiidelepp on avaldanud oma tekste erinevates kultuuriväljaannetes ning osalenud näitustel ja kultuurisündmustel Eestis, Belgias, Saksamaal, Itaalias, Šveitsis, Portugalis, Soomes ja Leedus.

Esietendus ja etendused toimuvad 14., 16., 18., 19., 22., 24. ja 25. Novembril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Etendusele 16. novembril järgneb eestikeelne kunstnikuvestlus, mida viib läbi Urmas Lüüs, ning pärast 24. novembri etendust ingliskeelne vestlus, mida juhib Taavi Piibemann.

Lavastus: Nele Tiidelepp; esitus: Nele Tiidelepp, Riin Maide, Henri Särekanno, Gregor Kulla, Ats Kruusing, Andreas Kübar, Ekke Janisk; kunstnik: Riin Maide; dramaturgiline tugi: Oliver Issak; valgustaja: Leon Allik; koreograafia: Raul Markus Vaiksoo; projektijuht: Kaie Küünal; kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Nele Tiidelepp; toetus: Eesti Kultuurkapital.

MTÜ Teine Tants poolt 2022. aasta IV kvartali loominguliste stipendiumite saajad on: Mara Marie Kirchberg, Nele Marie Tiidelepp, Johhan Rosenberg, Jette Loona Hermanis.

Ilmselt paljuski ette läbikukkumisele määratud üritus alustab kimbatusest, mis tabab tänaval kerjust kohates. Kas annetada, kas iga kord, millest peaks lähtuma? Erinevaid arusaamu võrreldes tekib küsimus nende päritolu kohta, mis viib pühakirjade, eeposte ja lõpuks indoeurooplaste ja soomeugrilaste võrdlemiseni. Ja sellest august on juba raske välja pääseda.

Autori ja lavastaja Paavo Piigi sõnul ei liigitu “...Eetika” ei tantsu- ega muusikalavastuseks, vaid tunni aja jooksul pakutakse erinevate meediumite vahendusel perspektiive eetikast mõtlemiseks. “…Eetika” algas aimdusest, et avalik ruum, kus me saame rääkida õigest ja valest, muutub järjest ahtamaks. “Ühelt poolt tungib peale poliitikute seas armastatud legalistlik arusaam, et kõik, mis ei ole seadusega keelatud, ongi lubatud. Teiselt poolt kehtestab end liberalistlik maailmapilt, mille järgi on igal inimesel õigus disainida oma elu mistahes moraalikoodeksist lähtuvalt.” Ülikoolis filosoofiat õppinud Piigi sõnul hakkas ta otsima viisi, kuidas seda maad tagasi võita ehk kuidas uuesti eetikast rääkida. “Otsingud jätkuvad”, kinnitas Paavo Piik.

Sel korral ei tööta Piik professionaalsete näitlejatega, vaid hoopis koreograafide ja lauljatega. Lavastuses löövad kaasa koreograafid Hanna Junti ja Rauno Zubko, lauljad Saale Kreen, Maria Listra ja Annabel Soode, lavakunstnik Liisa Maria Lai, muusikaline kujundaja Miina Pärn, helikujundaja Doris Hallmägi, valguskunstnik Henry Kasch ja videokunstnik Maria Elisaveta Roosalu. Lavastaja ja näidendi autor Paavo Piik.

Esietendus ja etendused toimuvad 26., 27., 28., 30. ja 31. oktoobril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis.
Etendusele 27. oktoobril järgneb vestlus lavastajaga, mida viib läbi Joonas Hellerma.

“…Eetika” on Kinoteatri ja Kanuti Gildi SAALi kaasproduktsioon. Selle väljatoomist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
Täname: Arvo Pärdi Keskus, EMTA Lavakunstikool, Martti Kalda, Susanna Belinda Kõgel, Anu Lamp, Janika Oras, Eduard Parhomenko, Teele Pärn, Christin Taul
Fotod: Siim Vahur

Lisainfo:
www.kinoteater.ee
www.saal.ee

  1. septembril esietendub Kanuti Gildi SAALis installatiivne lavastus pealkirjaga „T2”, mille autoriteks on visuaalkunsti taustaga kunstnikud Mihkel Ilus ja Marten Esko. Kolme nädala jooksul külastatav näitus-lavastus juhatab vaataja paralleelsete mitmiktähenduste maailma, milles sisustatakse määramatuse mõistet nii ulmelise kui ka inimliku proosalisusega. „T2“ on Kanuti Gildi SAALi 2022/23 hooaja avaprojekt ning produtseeritud koostöös Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumiga.

„T2” mõttelises keskmes on tähenduste muutumine ja kuhjumine ajas, mistõttu avaneb projekt igal nädalal uue alapealkirja all, ning ka selle sisu muundub vastavalt. Tegijate eesmärgiks on vaatajakogemuse lavastamine näituselaadses, kuid samas paratamatult teatraalses ruumiolukorras, kus iga külastaja kogemus võib teistest mõnevõrra erineda. Inspiratsiooni on ammutatud muuhulgas nii nõukogude ulmekirjandusest kui ka hüsteerilisest realismist, mille toel mõtestatakse inimeseks olemise nihestatust ebareaalsetes tingimustes ning luuakse kujutlusi pooleli jäänud tulevikuvisioonidest.

Projekti „T2“ on helikujundajana kaasatud Mihkel Tomberg, valguse ning erilahenduste kujundajana Kalle Tikas, dramaturgilise toena Taavi Eelmaa, (stseno)graafiliste lahenduste kujundajana Allan Appelberg ning videolahenduste kujundajana Alyona Movko-Mägi. Häältena teevad projektis kaasa Liisa Saaremäel, Katariina Tamm, Markus Truup ja Tambet Tuisk.

Täiendavalt on projekti kaasatud Raili Keivi, Johannes Luige ja Niall Macdonaldi teoseid ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogusse kuuluvate teoste jäädvustusi.

Marten Esko (1990) on Tallinnas tegutsev kunstiteadlane, kuraator, kunstitöötaja, näitusetegija ja kirjutaja. Tema senine tegevus on keskendunud laiemalt eriilmelistele näitamise ja näitusetegemise võimalustele, nautides nii materiaalseid ja ruumilisi kui ka kontseptuaalseid ja kontekstuaalseid lähenemisi teadmis-, teadlikkus-, tähendus- ja teadmatusloomele. Ta on üks Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) juhatuse liikmetest, olles sellega eri rollide kaudu seotud 2011. aastast ning juhtinud seda vahemikus 2016–2020. Alates 2021. aastast on ta EKA Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute doktorant.
Mihkel Ilus (1987) on visuaalkunstnik, kes tegutseb maali laiendatud väljal. Ta töötab sageli suuremõõtmeliste installatsioonidega ja näituse ajajoone variatsioonidega. Olulise osa tema tegevusest moodustab formaadikriitika ning kaasaegse näitusekultuuri ja etenduskunsti põimimine. Ilusa praegune loomefookus asetub black box’i ja white cube'i keskkondade ühisaladele. Ilus on loonud mahukaid isik- ja koostöönäitusi, kureerinud teiste loomingut nii kujutavas kunstis kui etenduskunstides. Igal võimalikul hetkel keskendub Ilus oma stuudiopraktikale, jagades seda aega muude projektidega ja tööga Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonnas lektori ja meistrina.

Installatiivne lavastus-näitus „T2” on avatud 21. septembrist 8. oktoobrini ning toimib umbes ühe tunni pikkuse katkematu taasesitusena, mida on Kanuti Gildi SAALis võimalik külastada kolme nädala jooksul kolmapäevast laupäevani:

„Järgmised nädalad on otsustavad” 21.09 - 24.09:
K 18.00-21.00
N-L 15.00-20.00

„Kõik on kuskil võimalik” 28.09 - 01.10:
K 18.00-21.00
N-L 15.00-20.00

„Hea lahendus omas ajas” 05.10 - 08.10:
K 18.00-21.00
N-L 15.00-20.00

Kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Marten Esko, Mihkel Ilus
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Lisainfo: www.saal.ee

MTÜ Teine Tants poolt 2022. aasta III kvartali loominguliste stipendiumite saajad on: Johhan Rosenberg, Jette Loona Hermanis, Henri Hütt, Katrin Kreutzberg, Bohdana Korohod.

Kanuti Gildi SAAL alustab 22. hooaega

Kanuti Gildi SAALi algav hooaeg toob publiku ette palju mitmekesist etenduskunsti. Uute lavastustega tulevad välja Marten Esko ja Mihkel Ilus, Nele Tiidelepp, Sigrid Savi ja Hanna Kritten Tangsoo, Karl Koppelmaa ja teater Kelm, Artjom Astrov koos Michaela Kislingu, Til Megerle ja Aziza Harmeliga, Karolin Poska ning Liisa Saaremäel. 22. hooaeg jääb ka viimaseks, mille kunstilised valikud on teinud Priit Raud – järgmisest hooajast asuvad programmi kureerima Eneli Järs, Kaie Küünal ja Maarja Kalmre.

Hooaja avab Marten Esko ja Mihkel Ilusa lavastuslik-installatiivne näituseruumi kogemus pealkirjaga “T2”, mis leiab aset suures saalis kolme nädala jooksul – 21. septembrist 8. oktoobrini. “T2” keskmes on vaatajakogemuse lavastamine näituselaadses, kuid samas ka paratamatult teatraalses ruumis. Projekt toimub koostöös Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumiga. Oktoobris jõuab Kinoteatri ja Kanuti Gildi SAALi koostöös lavale Paavo Piigi teos "Eetika". Novembris esietendub Nele Tiidelepa lavastus “Lause lõppu jõudes oleme unustanud kust see algas”, mis valmib koostöös paljude teiste noortega: Riin Maide, Henri Särekanno, Gregor Kulla, Ats Kruusingu, Andreas Kübara, Ekke Janiski, Oliver Issaku ja Raul Markus Vaiksooga. Koosviibimise käigus püütakse ühiselt oma minevikuga nõustuda või mitte nõustuda, end kokku panna ja lahti võtta ning teha rahu olukorraga, kus lause lõppu jõudes ollakse juba unustanud, kust see üldse algas.

Detsembris esietendub Sigrid Savi ja Hanna Kritten Tangsoo esimene ühislavastus “Cowbody”, mis arutleb passiivsuse kui agressiivse žesti üle, töötades intiimsusega distantsilt. Jaanuaris jõuab SAALi Karl Koppelmaa näidend “Küüliku anatoomia”, mis lavastatakse koostöös teater Kelmiga. Veebruaris esitendub Viinis resideeruvate kunstnike Artjom Astrovi, Michaela Kislingu, Til Megerle ja Aziza Harmeli multimeedialavastus “Guiding Light V”. Kevad algab juba traditsiooniks saanud etenduskunstide lühivormide festivaliga Made in Estonia Maraton ning seejärel esietenduvad Karolin Poska ja Liisa Saaremäeli uuslavastused.

Samuti võõrustab SAAL hooaja jooksul mitmeid külalisi – Tartu Uut Teatrit, teatrit Must Kast, Kinoteatrit, eˉlektroni ja paljusid teisi. Detsembris saab näha Stockholm University of The Arts koreograafia magistriõppe lõpetanud kunstnikke, eesotsas Stella Kruusamägiga, ning juunis on SAALi ruumides TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ning Helsingi Teatrikõrgkooli lõpetajad. Jätkuvad ka loomingulised residentuurid, esimesel poolaastal tegutseb majas neli residenti: Bohdana Korohod, Mara Kirchenberg ning Liis Lindmaa ja Jim Ashilevi.

Rahvusvahelise tegevusega jätkab SAAL ka uuel hooajal, olles endiselt enim välismaal etendusi andev etendusasutus Eestis. Juunis korraldab SAAL koos Läti Uue Teatri Instituudi ja Leedu Tantsuinfo Keskusega Helsingis Balti etenduskunsti tähistava festivali Baltic Take Over, mille raames näitavad oma töid ka Johhan Rosenberg, Karolin Poska ja Liisa Saaremäel. Hooaeg lõpeb augustis 20. korda toimuva rahvusvahelise festivaliga SAAL Biennaal, mille raames jõuab Tallinna huvitavaid etenduskunste ja kunstnikke.

Kogu 2022/23 hooaja vältab etenduskunstide veebiajakirja MAGASIN tegevus, mille toimetajana alustab Heneliis Notton. Samuti tegutseb edasi performatiivne raamatupood Kausaal, Heneliis Nottoni ja Bohdana Korohodi juhtimisel. Seejärel, hooajast 2023/24 hakkavad Kanuti Gildi SAALi kunstilist programmi koostama Maarja Kalmre, Eneli Järs ja Kaie Küünal. Kunstiline juhtimine hakkab toimuma kollektiivse kureerimise teel ning kaheaastaste tsüklite kaupa.

Kanuti Gildi SAALi 22. hooaeg saab ametliku stardipaugu aga Tartus – The Biofilm Sistersi, Jette Loona Hermanise ning Johhan Rosenbergi ning RESKRIPT’i külalisetendustega DRAAMA festivalil. Kodusaalis saab septembris ja oktoobris näha kahte eelmisel hooajal publiku hulgas menukaks osutunud lavastust: Johhan Rosenbergi “traps” ja Netti Nüganeni “Müüt: päeva äärel”.

Kanuti Gildi SAALi toetavad Kultuuriministeerium, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Eesti Kultuurkapital ja teised.

Lisainfo: www.saal.ee

Kanuti Gildi SAALi 2021/22 hooajal esietendus 11 uut lavastust. Hooaega alustati rahvusvahelise festivaliga SAAL Biennaal, tegevust alustas eksperimentaalne raamatupood Kausaal ning 20. hooaja tähistamiseks anti välja raamat “20 aastat festivali”. Kevadel korraldati esmakordselt Tartus festivali Ümberlülitus. Lisaks Eestis toimunud etendustele sai SAALi lavastusi näha kaheksas erinevas riigis toimunud festivalidel.

Hooaja lõpetab The Biofilm Sisters lavastusega “Pure Pink Pox”, mille etendused toimuvad 9.-11. juunil, ning Siim Tõniste ja Üüve-Lydia Toompere sotsiaalse kestvuslavastusega “Kas sa etendad iseennast?” 11. juunil. Tallinna Kunstihoones toimuvas 12-tunnises lavastuses põimuvad enneolematuks tervikuks publiku küsimused ja päevakajalised sündmused, millele reageerivad ja annavad kommentaare etendajad ning live DJ-setid. Lavastuse käivitav jõud on dialoog: pealtvaatajad saavad etendajalt küsida ükskõik mida. Osalejate ja etendajate dialoogi kulg on ennustamatu, kuid samal ajal võrdselt kõigi juhtida.

Hooaja jooksul esietendusid lavastused: RESKRIPTi “Artist Walk”, Elina Masingu “Fairy Tale Arch”, Maria Metsalu “The Well”, Riina Maidre ja Andri Luubi “Yokoonomatopoeemid”, Madlen Hirtentreu “Motel Dyschronia”, The Biofilm Sistersi “Pure Pink Pox”, Johhan Rosenbergi “traps” ja Netti Nüganeni “Müüt: päeva äärel”. Koostöölavastustena jõudsid publiku ette Adriano Wilfert Jenseni “mixed feelings”, Henri Hüti ja Jan Teeveti “Esimene tants. Viimast korda” Paide Teatris ning Jarmo Reha “Divide et Impera” koostöös Ekspeditsiooniga.

SAALi kaasproduktsioone sai näha mitmetel festivalidel nii Eestis kui ka mujal: näiteks Bernis, Antwerpis, Berliinis, Ljubljanas, Madridis ja Kopenhaagenis. Kokku anti välismaal 18 etendust. Enim käisid välismaal Maria Metsalu lavastus “The Well” ning Mart Kangro, Juhan Ulfsaki ja Eero Epneri “Kas te olete oma kohaga rahul?”. Samuti olid SAALi kaasproduktsioonid mitme kohaliku festivali programmis: näiteks DRAAMA festivalil ja Balti Tantsu Platvormil. RESKRIPTi rännaklavastus “Artist Walk” oli koguni kuue erineva festivali ja ürituse kavas.

Kokku toimus üle 200 avaliku ürituse (etendused, kontserdid, loengud, kohtumised, ettenäitamised, näitused jne). Üritusi külastas pea 10 000 inimest. Väljaspool maja toimus 73 etendust. Hooaja vältel viibis residentuuris neli kunstnikku: Riina Maidre ja Andri Luup, Riin Maide ning Cloe Jancis.

Järgmisena näeb SAALi kaasproduktsioone juba festivalil Baltoscandal, mille kavas on Maria Metsalu “The Well” ning Mart Kangro, Juhan Ulfsaki ja Eero Epneri “Kas te olete oma kohaga rahul?”. Septembris algab uus hooaeg koostöös Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumiga: SAALis jõuab lavale Marten Esko ja Mihkel Ilusa projekt “T2. Järgmised nädalad on otsustavad”, mida tegijad nimetavad lavastuslik-installatiivseks näituseruumi kogemuseks.

Lisainfo: www.saal.ee

Siim Tõniste ja Üüve-Lydia Toompere sotsiaalses kestvuslavastuses etendab igaüks iseennast. Üheks enneolematuks tervikuks põimuvad publiku küsimused, päevakajalised sündmused, neile reageerivad ja kommentaare andvad etendajad ning live DJ-setid.

Tallinna Kunstihoones toimuva lavastuse käivitav jõud on dialoog: pealtvaatajad saavad etendajalt küsida ükskõik mida. Küsida võib tõepoolest kõike! Osalejate ja etendajate dialoogi kulg on ennustamatu, kuid samal ajal võrdselt kõigi juhtida.

Keskpäevast südaööni toimuvas lavastuses vastutavad etenduskogemuse eest võrdselt nii etendajad kui ka publik. Igaüks saab grupist väljuda ja end teiste ette etendaja olukorda asetada, kusjuures etendajale jääb alati võimalus mitte vastata. Tema liikumine on nähtav kommentaar ja ilming sellest, kuidas küsimused talle mõjuvad. Selles sotsiaalse koreograafia projektis põimuvad individuaalsetesse ja kollektiivsetesse käitumismustritesse ühes ruumis viibivate inimeste suhted: otsused, kõhklused, teod ja tegematajätmised.

“Selle ja teiste meie lavastuste puhul on alati põnev väljakutse avatuse hoidmine, seekord peab meil kahel olema 12-tunnine valmisolek võtta asju sellistena, nagu nad on. Sellest võrsub mentaliteet võtta mistahes olukordi võimalustena, mitte kohustustena. Seda ka igapäevaselt. Loodame, et sarnaselt suhtub asjasse ka meie publik. Me ei sunni kedagi midagi tegema. Pakume võimaluse ja oleme tänulikud, kui sellest kinni haaratakse,” ütlevad autorid 11. juunil etenduva kestvuslavastuse kohta.

Peale Tõniste, Toompere ja külastajate võtavad projektist osa DJ-d Laura Sinimäe, Tanel Mütt, Harli Jaanimägi ja Kevin Park, kes lisavad lavastuse vältel tekkivale helikeskkonnale ja selles toimuvale dialoogile oma mõjutused. Lavastus valmib Tallinna Kunstihoone ja Kanuti Gildi SAALi koostööna.

Siim Tõniste ja Üüve-Lydia Toompere on vabakutselised etenduskunstnikud, lavastajad ning koreograafid. Nende looming põhineb kogukondlikel uurimustel ja dokumentaalsetel materjalidel. Viimased koostööd on sotsiaalse koreograafia ja osalusteatri lavastus „supersocial“ (augustis 2020, Kanuti Gildi SAALi kaasprodukstioon) ja sel aastal Paide teatris esietendunud "Teine asi", mis vaatles kogukonda läbi igapäevaste esemete ning mille raames avas uksed Paide Rahva Muuseum. Valle-Sten Maiste nimetab Toompere ja Tõniste lavastust „supersocial“ 2020. teatriaasta üheks tähelepanuväärsemaks lavastuseks ning nende lähenemist ainesele ja selleks valitud vormi uudseks, mis ei toetu üldteada mustritele. Sügisel 2020 võitsid nad festivali „Fast Forward – Europäisches Festival für junge Regie“ residentuuripreemia.

Toimumisaeg ja koht: 11. juuni kell 12.00–23.59, Tallinna Kunstihoone, Vabaduse väljak 8. Piletid saadaval eelmüügis Fientas. Etendus kestab 12 tundi. Pileteid saab soetada 60-minutiliste külastuskordade kaupa, ostes ühe või mitu külastuskorda korraga. Sissepääs alates keskpäevast igal täis- ja pooltunnil, galeriis viibib korraga kindel arv osalejaid. Täpsem info saadetakse pärast piletiostu e-posti teel.

Kanuti Gildi SAAL kuulutab välja avaliku konkursi kolme residentuurikoha täitmiseks. Residentuur on suunatud Eestist pärit või Eestis resideeruvale kunstnikule, on tasustatud Kulka toel ja oma olemuselt pigem aeg uurimiseks ja katsetamiseks kui valmis lavastuse või teoseni jõudmiseks.

Residente saame võõrustada üheks kuuks sügisperioodil (september-november) Keldrisaalis või Püha Vaimu SAALis.

Ootame teie ideede kirjeldusi, residentuuri ajalist ja ruumieelistust ning CV-sid hiljemalt 5. juuniks aadressile saal@saal.ee.

  1. mail esietendub Kanuti Gildi SAALis Netti Nüganeni lavastus “Müüt: päeva äärel”. Lavastuse keskeks kujundiks on ajaloo erinevaid kihte sisaldav arheoloogiline kaevandus, milles tegutseb pseudoarheoloog, kes maapinnast esemeid kaevab. Luues müüte põimib lavastus reaalsust ja fiktsiooni, tegeledes seekaudu spekulatiivse mineviku-tuleviku loomisega. Etendused toimuvad maikuus Kanuti Gildi SAALis nii eesti kui ka inglise keeles.

“Müüt: päeva äärel” uurib maakoort ning lähtub kuulujutust, et maapinna kihtidest leiab sotsioloogiliste muutuste ja kollektiivsete konfiguratsioonide käigus tekkinud sajandite tagust hõõrdejõudu. Et maakoores on säilinud geoloogilised rännakud, mälestused ning marsid, mis loovad magneetilist soojust, võimaldades – ideaalsetes tingimustes – ületada ihu kõdunemist.

Lavastuse peategelane väljub maakoorest, et ajada korda oma ajutised asjad ning siis uuesti igaveseks kaduda. Kunstnik kirjeldab: “Kui kaua on ta seal kõdunemist võites olnud, ei tea keegi. Maakihid muutuvad üha paksemaks ja tema muudkui roomab ja roomab ja roomab ja roomab. Ülespoole, kus päikesekiired maakoore pragudest läbi tungivad. Tema pikad sõrmeküüned kraabivad mullakoorikut ja ta õhkab tulipunaselt, lõõtsub ägedusest, keeb. Värske õhk on kurgule kriipiv, valgus silmale liiga ere – kuid ta väljub. Täielikus segaduses, peata, selgroota. Ta vajab vormi: mis tahes kindlat stiili, mille külge klammerduda.”

Nüganeni sõnul esitab ta lavastuses rohkem küsimusi kui annab vastuseid, mängides seekaudu vaatenurkade erinevustega. Kellele kuuluvad esemed, mis maa seest välja tulevad? Kas leidjale, maapinnale, riigile või esmetele endile? Kelle lugusid kuulatakse?

Netti Nüganen (Amsterdam/Tallinn) on performance kunstnik, koreograaf, esineja ning muusik. Ta on lõpetanud Amsterdami Kunstikoolis (SNDO) koreograafia eriala BA. Nüganeni video- ja lavatööd jutustavad lugusid karakteritest, kes tema sees koos eksisteerivad: tõstja, teismeline vlogger, detektiiv, arheoloog jm. Tema eelnev kokkupuude teatri, tantsu, tsirkuse ja spordiga ajendab teda küsitama kõike seda, mis on äratuntav ning lähenema valvsa ja hoolika tähelepanuga kõigele, mis tundub võõras või kohatu. Vasturääkivustest ning ideede paljususest inspiratsiooni leides, tegeleb Nüganen maailma loomisega, mis alistub kaasaegsusele kohasele konfliktsusele ning absurdile. Tema töid on esitatud Frascatis Amsterdamis, Batard Festivalil, Tartu Kunstimuuseumis, Kanuti Gildi SAALis, KIM? galeriis, Lissaboni Filmifestivalil, My Wild Flag Festivalil jm.

Lavastus, esitus: Netti Nüganen; lavakujundus, kostüümid: Pire Sova; dramaturgia: Sabine Cmelniski; helikujundus: Artjom Astrov; valguskujundus: Priidu Adlas; tekstiline abi: Keiu Krikmann; graafiline disain: Yunie Chae; projektijuhtimine: Siim Tõniste, Eneli Järs; kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Netti Nüganen; toetaja: Eesti Kultuurkapital.

Esietendus: 14.05.22, Kanuti Gildi SAAL
Kestus: 90min

4.-15. maini toimub Bernis, Šveitsis 40. aastast juubelit tähistav teatrifestival auawirleben Theaterfestival, kuhu on kutsutud lausa kolm Kanuti Gildi SAALi lavastust: Mart Kangro, Eero Epneri ja Juhan Ulfsaki “Kas te olete oma kohaga rahul”, Karolin Poska “Sinu nirvaanale” ning Kristina Normani “Kergem kui naine”.

Auawirleben Theaterfestival Bern on legendaarne kaasaegsete etenduskunstide festival Šveitsis, mida korraldatakse alates 1982. aastast. Kanuti Gildi SAAL on varemgi oma kaasproduktsioonidega auawirlebeni teatrifestivalil osalenud: näiteks möödunud aastal sai festivalil näha Mart Kangro lavastust “Enneminevik”. Välisetenduste andmine on üks Kanuti Gildi SAALi põhitegevusi ja see on oluline etenduskunstide valdkonna tutvustamiseks ja arendamiseks.

“Kas te olete oma kohaga rahul” on Mart Kangro, Juhan Ulfsaki ja Eero Epneri lavastus vaatest, ridadest ning ruutmeetri keskmisest hinnast. Lavastus sellest, mis jääb, ja kus alati on tahetud elada. Mis on see, millest me oleme ilma jäänud? Aga see, millest unistame? Mis on see, mis laguneb ja mis on see, mida näeme oma viienda korruse aknast? Etendused Bernis 5.,6. ja 7. mail toimuvad inglise keeles.

Karolin Poska soolo “Sinu nirvaanale” on kohaspetsiifiline lavastus, kus Poska kutsub publiku endaga rännakule läbi keldrisoppide. Lavastus proovib läbi kehalise kogemuse jõuda lähemale tänapäeval elamise tundele. 2021. aastal nomineeriti Karolin Poska lavastusega Eesti teatri tantsuauhinnale. Etendused Bernis 9. ja 10. mail.

"Lighter Than Woman" on Kristina Normani dokumentaal-poeetiline lavastus elu raskuse ületamisest otseses ja kaudses tähenduses. Tänavu Eestist ka Veneetsia biennaalil esindav Norman vaatleb Itaalia seni ainukest naisastronauti Samantha Cristoforettit kui inimest, kes on elu raskuse päris otseses tähenduses ületanud, jõudes avakosmose kaalutusse. Paralleelselt vaatleb Norman Itaalias töötavaid Ukraina võõrtöölisi, kellest on saanud omastehooldajad Itaalia peredes, ning kes kannavad itaallaste elude lõpuaastate metafoorset, aga vanureid tõstes ka päris otsest raskust. Etendused Bernis 13. ja 14. mail.

Lisaks on festivali programmis läti kunstnike Jana Jacuka ja Laura Stašāne näitus “Physical Evidence Museum”, mis möödunud aastal toimus ka Eestis festivali SAAL Biennaal raames. Näitusega reisivad Šveitsi ka Eestis kogutud lood koduvägivallast.

Kokku antakse Bernis kolme lavastusega 9 etendust.

Festivali koduleht: https://auawirleben.ch/en#/

Etenduskunstnik Johhan Rosenberg, kelle möödunud aasta lavastus “Eden Detail” (koos Jette Loona Hermanisega) nomineeriti teatriauhindadele lausa kolmes kategoorias, tuleb 2. mail Kanuti Gildi SAALis välja oma uue soolotööga “traps”. Lavastus kasvas välja Rosenbergi lõputööst “T.R.A.P.S” Amsterdami ülikoolis SNDO, mis milles ta uuris tähenduse kadumist keeles.

“trapsi” lavastusprotsessi otsustas Rosenberg alustada stsenograafiast. Stsenograafiks kutsus ta Ungari päritolu kunstniku ning koreograafi Júlia Sára Vavra, et uudistada, kuidas läheneda stsenograafiale läbi koreograafilise mõtlemise. Eesmärgiks võeti luua hallutsinogeenne ruum märgadest ja vettivatest seintest. Et iga asi saaks muutuda niipea, kui see vaataja keeles või meeles tähendust võtma hakkab. Kunstniku sõnul põhineb kogu ülejäänud lavastuse materjal alguselt loodud ruumil.

Lavastuse algidee pärineb kunstniku reisist Siberisse – Eesti külasse Ülem-Suetseki, kus tema elumaja seinad vettisid ning võõrustajar Laine pajatas talle saladusi ja külafantaasiaid maailma toimimisest. Sealt sündis lavastuse keskne kujund – hüpnootiline loomaaed, mis moodustab ürgse mänguruumi.

Rosenberg kasutab oma loomingus läbivalt sõnamängu. Sõnal “traps” on inglise keeles samuti mitmeid tähendusi. Kunstnik avab neist mõnda: “traps” tähendab unustatud asju keldris. On olemas trap-muusika ja “trap mouth” ehk räpane suu, mis ropendab kogu aeg või ei oska end alati väljendada. Trap space on klubi tagaruum, kus antakse salaja narkotsi.” Lavastuse põhilõksuks peab Rosenberg mäletamist, unustamist, iseendaga manipuleerimist ning seda, kuidas enda jaoks tähendusi muuta. Kuid Rosenbergi sõnul on juba koreograafina soololavastuse tegemine lõks.

Kunstnik kirjeldab oma tööd järgmiselt: “Lavastus toimub märgade seinte vahel, kus pesitseb keha, kes pidevalt oma vedelat identiteeti vahendab. Otsides silmsidet tundmatu maailmaga, et seda seejärel peeglina kasutada, on tal julgust tagasi vaadata ning iseenda sotsiaalsust peegeldada. “traps” proovib tabada juba kinni püütut, kuid veel tundmatut. Jahtides unustusse jäänud asju, “traps” on räppiv pulss ja toores liha, mis on programmeeritud tarbima. See on keeleauk, katkine troon, rämpssuu ja lekkiv mootor. See träpib, rämmab, avaneb, peatab ja sonib meie kohaloluga vägagi rõhuvas minevikus, elades ägedas ning hirmuäratavas tulevikus.”

Lavastus etendub intiimses Püha Vaimu SAALis, kuhu mahub publikut vaid veidi üle 35 inimese. Lavastuse helikujunduse autor on Karl Saks. Dramaturgidena osalevad projektis Maike Lond ning Netti Nüganen ja valguskunstnikuna Priidu Adlas.

Johhan Rosenberg on 1997. aastal sündinud vabakutseline kunstnik, kes tegutseb tantsu ja etenduskunstide valdkonnas. Aastal 2020 lõpetas ta Amsterdamis (SNDO) koreograafiaõpingud. Tema tööde koreograafiline jaht konstrueerib keskkondi ja liikumise artefakte, mida ta vahendab mina-pildi ja publiku pilgu läbi. Otsides teadmatut ja tundmatuid keskkondi, muutuvad keele ja identiteetide funktsionaalsused kehastunud kontekstideks ümbruse loomise protsessis. Toore sõnavara ja mängulisuse kaudu kihistab ta keha, teksti ja heli, et kohtuda kollektiivses teadvus-arhitektuuris. Rosenberg on esitanud oma töid Amsterdamis (Frascati, Dansmakers, Veem House for Performance), Moskvas (ZIL), Haagis (Het Nationale), St.Peterburgis (SDVIG), Berliinis (Studio dB) ja Tallinnas (EKA Galerii, EKKM, ULM ja Kanuti Gildi SAAL) ning osalenud mitmetes rahvusvahelistes projektides tantsija ja dramaturgina. Koos Jette Loona Hermanisega pälvis ta lavastuse “Eden Detail” eest 2022. aastal Eesti teatri auhindade tantsuauhinna.

Esietendus ja etendused toimuvad 2., 3., 5., 6. ja 7. mail kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Etendusele 6. mail järgneb vestlus kunstnikuga, mida viib läbi Liisbeth Horn.

Lisainfo: www.saal.ee

MTÜ Teine Tants poolt 2022. aasta II kvartali loominguliste stipendiumite saajad on: Hanna Junti, Daniela Privis, Henri Hütt, Karolin Poska, Kristina Norman, Kevin Park, Mart Kangro, Juhan Ulfsak, Eero Epner, Oliver Kulpsoo, Maria Arusoo, Artjom Astrov, Maria Metsalu, Riina Maidre, Jette Loona Hermanis, Johhan Rosenberg.

Täna, rahvusvahelisel tantsupäeval jagati Kanuti Gildi SAALis Sõltumatu Etenduskunsti Auhindadest välja kasvanud omaalgatuslikke preemiaid, mille eesmärk on tunnustada etenduskunsti valdkonna tegijaid kompromissitute sisekategooriate kaudu. Auhindu jagati traditsioonilise ühise hommikusöögi raames.
Patrick R. Vesi auhinna silmapaistva tegevuse eest etenduskunstide väljal pälvis Urmas Lüüs, kes on viimastel aastatel silma paistnud nii kirjutaja kui ka kunstnikuna.
Karolin Poska andis sel aastal esmakordselt välja auhinna “Kolleegi auhinna”, mille pälvis Joanna Kalm tantsuRUUMi vedamise eest.

Head tantsupäeva!

Johhan Rosenberg, kelle möödunud aasta lavastus “Eden Detail” (koos Jette Loona Hermanisega) nomineeriti teatriauhindadele lausa kolmes kategoorias, tuleb 2. mail Kanuti Gildi SAALis välja oma uue soolotööga “traps”. Lavastus kasvas välja Rosenbergi lõputööst “T.R.A.P.S” Amsterdami ülikoolis SNDO, milles ta uuris poeetilise kujundi rolli kehalise aktiveerimise kaudu ja tähenduse kadumist keeles.

Lavastuse “traps” keskkond on ümbritsetud märgade seintega, mis etenduse kulgedes laguneb, moondub ja avaneb. Keskseks kujundiks on hüpnootiline loomaaed, mis moodustab ürgse mänguruumi. Kunstnik sai idee reisist Siberisse – Eesti külasse Ülem-Suetseki, kus tema elumaja seinad vettisid ning kostitaja-misjonär Laine pajatas talle saladusi ja külafantaasiaid maailma toimimisest. Lisaks on lavastust mõjutanud ka Rosenbergi akupunktuuri õpingud Hiina Meditsiini Ülikoolis Hollandis.

Kunstnik kirjeldab oma tööd järgmiselt: “Lavastus toimub märgade seinte vahel, kus pesitseb keha, kes pidevalt oma vedelat identiteeti vahendab. Otsides silmsidet tundmatu maailmaga, et seda seejärel peeglina kasutada, on tal julgust tagasi vaadata ning iseenda sotsiaalsust peegeldada. “traps” proovib tabada juba kinni püütut, kuid veel tundmatut. Jahtides unustusse jäänud asju, “traps” on räppiv pulss ja toores liha, mis on programmeeritud tarbima. See on keeleauk, katkine troon, rämpssuu ja lekkiv mootor. See träpib, rämmab, avaneb, peatab ja sonib meie kohaloluga vägagi rõhuvas minevikus, elades ägedas ning hirmuäratavas tulevikus.”

Lavastus etendub intiimses Püha Vaimu SAALis, kuhu mahub publikut vaid veidi üle 35 inimese. Ruumi on kujundanud Ungari päritolu kunstnik Júlia Sára Vavra ning lavastuse helikujunduse autor on Karl Saks. Dramaturgidena osalevad projektis Maike Lond ning Netti Nüganen ja valguskunstnikuna Priidu Adlas.

Johhan Rosenberg on 1997. aastal sündinud vabakutseline kunstnik, kes tegutseb tantsu ja etenduskunstide valdkonnas. Aastal 2020. Lõpetas ta Amsterdamis (SNDO) koreograafiaõpingud. Tema tööde koreograafiline jaht konstrueerib keskkondi ja liikumise artefakte, mida ta vahendab mina-pildi ja publiku pilgu läbi. Otsides teadmatut ja tundmatuid keskkondi, muutuvad keele ja identiteetide funktsionaalsused kehastunud kontekstideks ümbruse loomise protsessis. Toore sõnavara ja mängulisuse kaudu kihistab ta keha, teksti ja heli, et kohtuda kollektiivses teadvus-arhitektuuris. Rosenberg on esitanud oma töid Amsterdamis (Frascati, Dansmakers, Veem House for Performance), Moskvas (ZIL), Haagis (Het Nationale), St.Peterburgis (SDVIG), Berliinis (Studio dB) ja Tallinnas (EKA Galerii, EKKM, ULM ja Kanuti Gildi SAAL) ning osalenud mitmetes rahvusvahelistes projektides tantsija ja dramaturgina. Koos Jette Loona Hermanisega pälvis ta lavastuse “Eden Detail” eest 2022. aastal Eesti teatri auhindade tantsuauhinna.

Esietendus ja etendused toimuvad 2., 3., 5., 6. ja 7. mail kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Etendusele 6. mail järgneb vestlus kunstnikuga, mida viib läbi Liisbeth Horn.
Piletid müügil Fientas ja kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal.

Lisainfo: www.saal.ee

Kontakt:
Eneli Järs
Kanuti Gildi SAAL
eneli@saal.ee / +372 5069655

18.-23. aprillini korraldab Kanuti Gildi SAAL Tartus festivali Ümberlülitus, võttes kaasa neli lavastust: Karolin Poska “Sinu nirvaanale”, Riina Maidre ja Andri Luubi “Yokoonomatopoeemid, Maria Metsalu “The Well” ning alles festivalil esietenduva The Biofilm Sistersi “Pure Pink Pox”. Et tekiks uudne kombinatsioon kaasaegsest etenduskunstist ning Tartu vaimust, toob SAAL Tartusse ka performatiivse raamatupoe Kausaal ning korraldab kunstikuvestlusi ja arutelusid koostöös Tartu Ülikooli teatriteaduste üliõpilastega.

“Ümberlülituse” programm laotub mööda Tartut laiali, oodatud ja ootamatutes kohtades. Festivalinädalat alustab Karolin Poska kohaspetsiifiline lavastus “Sinu nirvaanale”, mille kaks etendust leiavad aset Tartu Kunstimajas. Andri Luubi ja Riina Maidre 60ndate performants-suurkujust Yoko Onost inspireeritud galerii-lavastus “Yokonomatopoeemid” etendub kolm korda äsja valminud tARTu poe galerii ülemistes ruumides. Maria Metsalu ja rahvusvahelise trupi lavastust “The Well” saab näha kaks korda Tartu Genialistide Klubis. Metsalu, kes on Tartust pärit, on nüüdseks juba aastaid maailma eri paigus tuuritanud etenduskunstnik. Festivalil toimub ka The Biofilm Sistersi (Arolin Raudva, Katrin Kreutzberg, Mari-Liis Eskusson ja Alise Bokaldere) uue lavastuse “Pure Pink Pox” esietendus Tartu Uues Teatris. Performatiivne raamatupood Kausaal #3 toimub Kirjandusklubis Salong – koostöös rühmitusega Unholy 3nity – on ühendavaks lüliks kirjanduse ja etenduskunsti vahel, et näidata, kuidas need kaks valdkonda omavahel suhestuda võivad.

Ümberlülitus on nagu mixtape, mille tallinlased on tartlastele armastusega kokku pannud. Intensiivne nädal, mille programmi iga teos vaatleb etenduskunsti võimalusi ja võimatusi erineva nurga alt, kust iga vaataja võib leida endale sobiliku portaali või tee parema kunsti mõistmiseni ja kogemiseni. Festival pakub Tartu vaatajatele ja skeenele unikaalset programmi, mis ühendab etenduskunsti, teatri, visuaalkunsti ja kirjanduse ringkondi.

Lisainfo programmi ja piletite kohta: https://saal.ee/festival/mberllitus-2554/program/

Projektijuht: Maarja Kalmre
Graafiline disainer: Jaan Evart
Tehniline tiim: Henry Kasch, Kristiina Tang
Tiim: Eneli Järs, Kaie Küünal, Heneliis Notton, Priit Raud, Siim Tõniste
Festivali toetavad: Eesti Kultuurkapital, Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond ja Rahvakultuuri Keskus

Made in Estonia Maraton on sel aastal juba 15. korda toimuv etenduskunstide lühivormide festival. Maratonil osaleb sel aastal 34 erinevat kunstnikku ja kollektiivi.
Osalemise ainukeseks tingimuseks on, et kuni 10-minutiline etteaste oleks valminud spetsiaalselt maratoni jaoks, seega seda, mis laval toimuma hakkab, teavad vaid tehnikud. Maratonil võib paari tunniga kuulmatust saada kuulsus, mõttesähvatusest lõpptulemus, kellest iganes kunstnik ning kunstnikust jällegi kes iganes. Maarin Mürk on kirjeldanud Made in Estonia Maratoni kui assortiikarpi, kust igaüks midagi meelepärast leiab.

Kui tavapäraselt koosneb maraton kolmest plokist: blackbox, videoplokk ja tühi lava, siis sel aastal tähistatakse sünnipäeva millegi teistsugusega: Eesti Kunstiakadeemia stsenograafiatudengid loovad valmis lavakujunduse n-ö punk-plokile. Lavaga saavad kunstnikud tutvuma tulla vaid mõni päev varem, mis teeb punk-plokis osalemisest omaette mängulise väljakutse.

Sel aastal astuvad Made in Estonia Maratonil üles järgmised kunstnikud ning rühmitused: Kärdi ja Raaheli duo, Jaan Kosmos, Sigrid Savi, Elina Soosaar, Joanna Kalm, Madli Paves, Laura Kvelstein, Eline Selgis, Pääsu-Liis Kens, Helina Karvak, Sofia Filippou, Riina Varol, Mari Uibo, Steve Vanoni, Üks isiksus, Merilin Põldsam, Vasilina Kuksova, Romet Kaljo, Sorcerer, Greta Liht, Kirke Talu, Alissa Naaber, Amanda Tender, Maarja Tosin, Lisette Sivard, Loora Kaubi, Kausaal, Henri Hütt, Silja Uhs, Mona Tärk, Alexei Gordin, Kristina Koobak, Olesja Semenkova, Paul Beaudoin, Taavi Rekkaro, Tormi Torop, Pille-Triinu Maiste, Liisbeth Kirss, Kribul, Alina Birjuk, Ryan Galer, Wilhelm Blomberg, Carolyn Veensalu, Karmen Teesi Pregel, Unholy 3nity, Elo Vahtrik, Kaisa Kattai, Eva Metspalju, Mark Nathan Monak, Markus Ian Monak, Marta ja Edgar Vunsh, rühmitus jyung eesti, .E.M.A., Tantsuvastased, Mathias Väärsi, IAN dance company pluss sõbrad, Jekaterina Kultajeva, Kristino Rav, Laura Liventaal ja Katriin Maitsalu.

“”Made in Estonia Maraton“ annabki üheks õhtuks võimaluse ventileerida just oma katsetusi. Loetud minutite jooksul saab iga registreerunud etendaja realiseerida ühe efektse idee, aga sealjuures on kõik nagu päris: saalitäie publiku ees professionaalse tehnilise toega. See on harjutamiseks ja katsetamiseks legitiimne ruum, aga see on ka eesriide tagant välja tulemine, mitte enam lihtsalt sõprade ringis improviseerimine. Panused on kõrged, aga läbikukkumisel pole vaja karta kriitilisi arvustusi ega tagaseljajutte.” – Maarin Mürk, Sirp

Made in Estonia Maraton algab 12. märtsil kell 16.00 Kanuti Gildi SAALis. Ürituse täpne ajakava selgub toimumise päeval. Piletid müügil Fientas ja kohtade olemasolul kohapeal. Kogu Made in Estonia Maratoni piletitulu annetatakse Ukraina Kultuurikeskusele.
SAALi pääsevad tõendi alusel kõik COVID-19 vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud külastajad. Teatris on kohustuslik kanda maski.
Lisainfo: www.saal.ee

Valgus: Aleksandr Mirson
Heli: Kenn-Eerik Kannike
Video: Mikk-Mait Kivi
Lavakujundus: Anita Kremm, Kristel Zimmer, Liisamari Viik, Linda Mai Kari (Eesti Kunstiakadeemia)
Kujundused: Jaan Evart
Tehnilised lahendused: Henry Kasch, Kristiina Tang
Projektijuhid: Heneliis Notton, Kristiina Tang
Tiim: Priit Raud, Maarja Kalmre, Eneli Järs, Kaie Küünal, Siim Tõniste
Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Täna, 18. veebruaril, esietendub Maria Metsalu lavastuse “The Well” galeriiversioon Antwerpenis, festivali Radiant Nights #3 raames.

Radiant Nights on neli korda aastas toimuv minifestival, mis pakub sissevaadet kaasaegse kunsti tänasesse ja homsesse, tuues publiku ette värskeid ja jõulisi etenduskunsti teoseid. Kasutades sõna “särav”, esitleb festival kunstnikke, kes uurivad oma loominguga erinevaid maailmas olemise viise ning kelle looming on mitmekülgne, üllatav, radikaalne ja erutav.

“The Well” on järg Maria Metsalu 2017. aastal esietendunud soolotööle “Mademoiselle x”, mis janunes inimliku läheduse, puudutuse ja kaastunde järele. Oma eelmise soolotööga tuuritas Metsalu edukalt mitmel pool Euroopas ja ka New Yorgis. Uude töösse on Metsalu kaasanud tekstilooja Jaakko Pallasvuo Soomest, inglise muusiku Oxhy ning serbia juurtega etendaja Bosa Mina. Eestist liituvad metallikunstnik Tarvo Porroson ja valguskunstnik Priidu Adlas.

Lavastuse peategelasel pole perekonda, sõpru ega sidemeid. Ta langetatakse kaevu oma nelja psühhoterapeudi poolt - need on AJ, Brian, Kevin ja Nick. Tema ülesandeks, kaevu põhjas nahkdiivanil lamades, on kirjutada ja anda maailmale tagasi struktuur. Lavastuse ruum muutub erootiliseks mõttemaailmaks - sisemiseks ja salajaseks ruumiks. See ruum mõjub vangistavalt vääralt käituvale ja reaalsusest eraldatud kehale, mis kuuleb asju, mida ei tohiks kuulda, ja näeb asju, mida seal pole. “The Well” kujutleb pealtvaatajate tavapäraselt vaid tunnistavat pilku kliinilise pilguna. See on kutse publikule tunnetada oma võimu ja teadvustada, kuidas see mõjub laval olevale kehale, jäämata vaid passiivseks vaatlejaks.

Maria Metsalu (1990) on eesti päritolu koreograaf ja kunstnik, kes lõpetas 2016. aastal Amsterdami Kunstiülikooli SNDO (School for New Dance Development). Metsalu käsitleb performance’it kui radikaalset ruumi, mis on võimeline looma uusi tähendusi ning vaatamis- ja nägemisviise. Lisaks oma soolotööle on ta rahvusvahelise kunstikollektiivi Young boy dancing group üks asutajaliikmeid ning on teinud koostööd ja esinenud teiste seas Tino Sehgali, Michele Rizzo, Nils Amadeus Lange ja Gelitiniga. Tema soolo- ja grupitöid on näidatud mitmel pool Euroopas ning ka USA-s.

Idee: Maria Metsalu
Tekst: Jaakko Pallasvuo, Maria Metsalu
Heli: Oxhy
Etendajad: Maria Metsalu, Bosa Mina
Kunstnik: Tarvo Porroson
Dramaturgiline tugi: Manuel David Schweiler, Nicolás Facundo Rosés Ponce
Valgus: Priidu Adlas
Projektijuht: Kaie Küünal, Eneli Järs
Tehniline tugi: Henry Kasch, Kristiina Tang
Fotod: „The Well“, 3hd 2021: Harnessing Control, images by Ink Agop, © Creamcake
Toetajad: Eesti Kultuur Maailmas, Eesti Kultuurkapital
Residentuuritoetus: FABRIKKEN for Kunst og Design, Esitystaiteen Keskus, HIAP – Helsinki International Artist Programme, Nordic Culture Point
Kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL, Maria Metsalu
Esietendus: 20.12.2021, Kanuti Gildi SAAL, Tallinn
Esimene showing: 23.10.2021, 3hd Festival, Park Center Treptow, Berliin
Lavastus on inglise keeles.

Lisainfo: saal.ee

Täna, 7. veebruaril Kanuti Gildi SAALis esietenduv “Motell Düskroonia” on mänguline heliprotseduur, mis toimub reaalajas. Lavastus nihestab ajataju, kasutades selleks heli. Hirtentreu kutsus kokku teadusliku bändi nimega X, mis tegeleb aegruumide ja piltide kirjeldamisega helilises plaanis. Bändi kuuluvad heliloojad Liisa Hirsch, Tont (Siim Kuusemäe), Hello Upan ning Kalle Tikas. Lavastuse tarbeks on loodud fiktiivne uurimuskeskus, kus püütakse kirjeldada meeleseisundit nimega düskroonia, mis tähendab kultuurilise ja ajalise segiolekut.

Lavastuse keskseks kujundiks on mängulaud. Hirtentreu, kes viibis juhuslikult 2019. aasta oktoobris revolutsiooni ajal Liibanonis, peab seda töö alguspunktiks. Tänaval elavat tuld nähes tundis Hirtentreu, kuidas temast on saanud inimene mängulaual. Mängulaua abil saavad ka “Motell Düskroonias” seguneda helid, mis on loodud, kirjeldamaks erinevaid meeleseisundeid. Laval kohtutakse nelja erineva heliloojaga: klassikalise helilooja Liisa Hirschi, metalli- ja helikunstniku Tondi, eksperimentaalse heli-improviseerija Hello Upani ning spontaanselt loova Kalle Tikase.

Lavastus on sündinud koostööloome meetodil – lisaks kujutava kunsti taustaga Hirtentreule on lavastusse on kaasatud mitmed heliloojad ja dramaturgid. Kaasamõtlejatena osalevad lavastusprotsessis veel dramaturg Alissa Šnaider ning Berliini kunstnik Eva-Meyer Keller, kelle tööd “Death is Certain” on aastate eest ka Kanuti Gildi SAALis näidatud.

Madlen Hirtentreu (1993) on kunstnik, kes töötab kujutava kunsti ja etenduskunsti liideses.
Ta lõpetas 2014. aastal Milaano IED ülikooli visuaalkultuuri ja majanduse eriala (BA) ning 2017. aastal Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri eriala (MA). Ta on täiendanud end materjalitehnoloogia õppes Itaalias. Teda huvitavad objektid ja meediumid, mis suudavad võistelda inimkeha kohaloluga oma laetuses ja intensiivsuses: ellu ärganud objekt ja ruum, milles etendaja muundub vahendajaks, võib öelda ka skulptoriks. Tema lähenemisviisi iseloomustab visuaalse ja etenduskunstide vahelise piiri konstruktiivne eiramine. Kunstnikku käivitavad teemad nagu ürgne horisont, kordus, kaotatud tulevikud ja kliinilised seisundid. Tundmatuga seotud kõhedus omab potentsiaali paljastada lähivaatlusel hapruse märke, avades seeläbi uusi tõlgendusi ja tähendusi lahtiharutatud ajas. Hirtentreu on osalenud näitustel alates 2015. aastast ning teinud koostööd kunstnikuna etenduskunstide kontekstis.

Esietendus 7.02, järgmised etendused 9., 10., 12., 14., 17., 18. ja 21. veebruaril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. 9. veebruaril järgneb etendusele vestlus kunstnikega, mida viib läbi Kiwa.

Etendustele pääsevad tõendi alusel kõik COVID-19 vastu vaktsineeritud ja haiguse läbi põdenud külastajad. Teatris on kohustuslik kanda maski. Piletid müügil Fientas ning kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal.

Lisainfo: www.saal.ee

MTÜ Teine Tants poolt 2022. aasta I kvartali loominguliste stipendiumite saajad on: Mart Kangro, Juhan Ulfsak, Eero Epner, Oliver Kulpsoo, Maria Metsalu, Riina Maidre, Madlen Hirtentreu, Anita Kremm, Maarin Ektermann.


Toetajad ja võrgustikud