Saal

KANUTI GILDI SAAL

Kanuti Gildi SAAL on 2001. aastal avatud kaasaegsete etenduskunstide keskus. Oleme esimene trupita ja vabakutselistele kunstnikele mõeldud etendusasutus Balti riikides.

KUNSTNIKUD
Kanuti Gildi SAAL on loodud kunstnikele, kel on huvi ümbritseva maailma vastu. Kanutis näeb ausat ja isiklikku originaalloomingut. Töötame selle nimel, et pakkuda kunstnikele võimalust luua iseenda algupärandit - oma ideid ellu viia ja arendada, uurida, katsetada ning riske võtta. Me ei karda teadmatust, veel olematuid vorme ega arendamisjärgus ideid.

KAASPRODUTSEERIMINE JA RESIDENTUURID
Meie üks peamisi tegevusi on lavastuste kaasprodutseerimine partnerite ja kunstnikega. Igal hooajal jõuab esietenduseni kuni 15 uuslavastust. Lisaks korraldame mitme erineva eesmärgi/sihiga residentuure, kus anname kunstnikele aega ja ruumi oma ideid arendada.

RAHVUSVAHELISUS
Tegutseme ühises mõtteruumis kunstnike ning teiste endasarnaste keskustega üle maailma. Oleme osa rahvusvahelisest vereringest - loomingulisi meeskondi või programmi koostades ei mõtle me ainult kohalikul skaalal. Kaasprodutseerimise osana tegeleme ka lavastuste tuuritamisega mujal maailmas, olles enim ringi reisiv Eesti etendusasutus. Näiteks aastal 2019 andsime 91 külalisetendust 15 erinevas riigis, mis tähendab keskmiselt kaht etendust nädalas.

FESTIVALID
Korraldame Tallinna vanimat rahvusvahelist etenduskunstide festivali SAAL Biennaal (2001-2014 Augusti TantsuFestival). Alates 2022. aastast toimub kevadeti Tartus ka festival Ümberlülitus. Alates 2005. aastast korraldame ka NU Performance Festivali. Rahvusvahelised festivalid annavad Eesti publikule võimaluse näha lavastusi mujalt maailmast. Lisaks toimub iga-aastaselt kohalik lühivormide festival Made in Estonia Maraton (alates 2006).

KOGUKOND
Peegeldame aktiivselt kunstis ja laiemalt ühiskonnas toimuvat, korraldades lisaks etendustele muid publikut aktiveerivaid tegevusi. Oleme kogukonnaga mõttevahetuses, oma tegevusvaldkonda üha uuesti ümber mõtestades. Kanut on kujunenud uudishimulike inimeste kohtumispaigaks ja sõlmpunktiks. Meile meeldib, et teatud aja möödudes on Kanuti Gildi SAALis keeruline jääda anonüümseks või võõraks.

MAJA
Kanuti Gildi SAAL asub Tallinna vanalinna südames, pakkudes ärksameelset kunsti vanade müüride vahel. Algses Püha Kanuti gildihoones toimus teadaolevalt esimene professionaalne teatrietendus Eestis juba 1633. aastal. Tegutseme sadade aastate pikkuse ajalooga kohas, viibides teravalt olevikus ning olles igal ajahetkel ühe jalaga tulevikus.

Saaliplaanid

Arhiiv

Uudised

Tartus toimuv kaasaegsete etenduskunstide festival Ümberlülitus tuleb sel aastal 3.-6. mail. Sel korral leiab programmist nii eesti kui ka välismaa kunstnikke. Festivali korraldab Kanuti Gildi SAAL.

Festivali avab Kristina Normani lavastuse "Orchidelirium Expanded" esietendus Tartu Elektriteatris. Lavastus põhineb Normani näitusel 2022. aasta Veneetsia kunstibiennaali Eesti Paviljonis. Järgmistel päevadel saab näha Karolin Poska värsket lavastust “Lucky Charm”, mis esietendub esmalt 10. aprillil Kanuti Gildi SAALis, ning käesoleval aastal tantsuauhinnale nomineeritud Johhan Rosenbergi lavastust “traps” Tartu Uues Teatris. 5. mail esineb Tartu Uues Teatris Viinis tegutsev ühe-naise-punkbänd Stina Force, kes on varem tuuritanud muusika-, tantsu- ja teatrifestivalidel mitmel pool nii Euroopas kui ka USAs.

  1. mail toimub kogu päeva vältel HAKI galeriis eksperimentaalse raamatupoe Kausaal üritus, mille raames annab eksklusiivse etenduse Amsterdamis tegutsev etenduskunstnik ja kirjanik Clara Amaral. Samuti viib Kausaali raames läbi töötoa Eline Selgis. Kogu päeva vältel saab osa võtta ka Üüve-Lydia Toompere ja Siim Tõniste kestuslavastusest “Kas sa etendad iseennast?”, mis esietendus möödunud aastal Tallinna Kunstihoones ning jõuab sel korral publiku ette Armastuse saalis. Viimasena etendub Tartu Uues Teatris Nele Tiidelepa lavastus “Lause lõppu jõudes oleme unustanud kust see algas”, mille keskmes on armastus, poeesia, nostalgia ning uussiirus.

Lisaks kuuluvad festivali programmi ka kunstnikuvestlused, mida viivad läbi Tartu Ülikooli teatriteaduse üliõpilased. Samuti leiab aset paneeldiskussioon teemal “Kaasaegsed etenduskunstid Tartus”. Festival lõppeb peoga, kus astub üles bänd ants1.

Ümberlülitus on nagu mixtape, mille tallinlased on tartlastele armastusega kokku pannud. Intensiivses programmi vaatleb iga teos etenduskunsti võimalusi ja võimatusi erineva nurga alt ning iga vaataja leiab endale sobiliku tee kunsti parema mõistmiseni ja kogemiseni. Aastal 2023 oli Ümberlülitus Tartu Kultuurikandja auhinna nominent “aasta uustulnuka” kategoorias.

Sel nädalal näeb Tšehhis toimuval Bazaar Festivalil koguni kolme Kanuti Gildi SAALi lavastust. Festivalile annab avapaugu Kristina Normani dokumentaallavastus “Kergem kui naine” ning pärast pikka pausi on laval uuesti Mart Kangro, Juhan Ulfsaki ja Eero Epneri “Workshop”. Lisaks viibib aprillis esietenduva Karolin Poska lavastuse “Lucky Charm” tiim festivali raames Prahas residentuuris, mille tulemust ka kohalikule publikule esitatakse.

Bazaar Festival toimub Prahas alates 2015. aastast. Rahvusvahelise festivali fookuses on progressiivsed tantsu- ning etenduskunstiteosed, mille loojad ei karda võtta riske. Festivali kuraator Ewan McLaren, kes ise on Kanada päritolu, on Eesti etenduskunstide maastikul toimuvat juba aastaid jälginud. Tema sõnul on eestlaste ja tšehhide maailma tunnetamise viisides hulgaliselt sarnasusi.

“Lucky Charm” on Karolin Poska lavastus, mis esietendub 10. aprillil Kanuti Gildi SAALis. Lavastuse raames kehastub Poska isehakanud antropoloogiks, kes uurib nälga üleloomulike jõudude järele. Autor kirjeldab lavastust nii: “Mõnikord on elu päris hirmus ja inimesed teeksid mida iganes, et peidetud ohtusid vältida. Aitavad kristallid pere tervise eest hoolt kanda, astroloog minapilti avada, tarokaardid tuleviku eest hoiatada, õige jalaga voodist tõusmine paremat päeva manifesteerida või kolm korda vastu lauda koputamine näilist turvatunnet tekitada?”

"Lighter Than Woman" on Kristina Normani dokumentaal-poeetiline lavastus, mis esietendus 2019. aastal Itaalias Santarcangelo teatrifestivalil. Lavastuses vaatleb Norman Itaalia seni ainukest naisastronauti Samantha Cristoforettit kui inimest, kes on elu raskuse päris otseses tähenduses ületanud, jõudes avakosmose kaalutusse. Paralleelselt vaatleb ta Itaalias töötavaid Ukraina võõrtöölisi, kellest on saanud omastehooldajad ning kes kannavad itaallaste elude lõpuaastate metafoorset, aga – vanureid tõstes – ka päris otsest raskust. 2020. aastal oli lavastus nomineeritud teatri aastaauhindadel etenduskunstide ühisauhinnale.

"Workshop" on Mart Kangro, Juhan Ulfsaki ja Eero Epneri 2018. aastal esietendunud lavastus õpetamisest ning õppimisest. Kuidas lüüa naela laua sisse. Kuidas õppida rääkima. Kuidas olla empaatiline. Õige hingamine sünnitamisel ja väärikuse säilitamine suremisel. Lavastust on varem esitatud näiteks Trondheimis, Ljubljanas, Bernis, Espoos, Riias, Hankos, Tartus ja Tallinnas. 2019. aastal pälvis “Workshop” teatri aastaauhindadel etenduskunstide ühisauhinna.

Lisaks etendustele Prahas esietendub sel nädalal Trondheimis Kanuti Gildi SAALi kaasprodutseeritud soome kollektiivi WAUHAUS ja Terike Haapoja lavastus “To be Given Over”. Lavastus esietendub 22. märtsil Multiplié dansefestivali raames. Tulevased esietendused kohalike etendajatega jõuavad lavale hiljem, 2024. aastal, sh Tallinnas.

Bazaar festivali ning eesti etendusi festivali programmis toetab Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Suursaatkond Prahas. Karolin Poska residentuur saab teoks Culture Moves Europe programmi toetusel.

MTÜ Eesti Loomeresidentuurid (LOORE) asutati 11 loomeresidentuuri poolt eesmärgiga edendada omavahelist koostööd, arendada loovisikute mobiilsust ja loometööd toetavaid üksusi, esindada loomeresidentuuride huve ning suurendada nende rahvusvahelist nähtavust.

Katusorganisatsiooni loomise idee kasvas välja Eesti loomeresidentuuride vajadusest suurema koostöö järele. Võrgustiku sünnile aitas kaasa SA Tartu 2024 tellimusel valminud uurimus „Tartu ja Lõuna-Eesti residentuuride arengukava aastateks 2022–2025“. Arengukava keskendus Tartu 2024 piirkonna residentuuridele, aga kaasas koostamisprotsessi ka ülejäänud Eesti loomeresidentuurid. Vajadus üle-eestilise loomeresidentuuride võrgustiku järele tuli selgelt esile ka Kunstivaldkonna arengukava 2021-2025 koostamise protsessis.

  1. aasta kevadel asutatud võrgustik ühendab erinevate valdkondade loomeresidentuuride korraldajaid. LOORE 14 liiget on: Arvo Pärdi Keskus, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Kunstnike Liit, Kai kunstikeskus, Kanuti Gildi SAAL, Kordon, Maajaam, Massia, MoKS, Narva kunstiresidentuur NART, Pärnu Loovlinnaku residentuur, Rae Kultuurikeskuse Vaskjala residentuur, Tartu Kunstnike Liit ja TYPA.

LOORE juhatus valiti silmas pidades valdkondlikku, regionaalset ja institutsionaalset esindatust. Juhatusse kuuluvad MoKSi kaasasutaja Evelyn Grzinich, Arvo Pärdi Keskuse tegevjuht Anu Kivilo, Maajaama esindaja Mari-Liis Rebane, Kai kunstikeskuse tegevjuht Kadri Laas-Lepasepp ja Tartu Kunstnike Liidu esimees Peeter Talvistu.

“LOORE näol on tekkinud arenev üleeestiline koostöövõrgustik, mille teadmiste- ja kogemustevahetus jõustab eripäraste loomeresidentuuride kujunemist ja annab uut jõudu ka regionaalsele kultuuritegevusele. Katusorganisatsiooni tegevus toob Eesti residentuuridesse kandideerima rohkem erisuguseid ja professionaalseid loovisikuid üle ilma ja aitab Eesti residentuuridel leida partnereid ja laiapõhjalist toetust nii kohalikul kui riiklikul tasandil,” usub üks ühenduse eestvedajaid, Evelyn Grzinich.

  1. aastal on organisatsiooni põhieesmärgiks edendada ja tihendada liikmetevahelist koostööd ning teadvustada loomeresidentuure kui loovisikuid toetavaid organisatsioone ühiskonnas laiemalt.

Võrgustiku koostöö tulemusel on juba algatatud ühisprojekt, mille raames korraldavad 8 võrgustiku liiget aastatel 2023–2024 Ukraina loovisikutele mõeldud kaheksa residentuuri Eestis. Projekti rahastab Põhjamaade Kultuuripunkt.

Koostöös Tartu 2024 meeskonnaga on LOORE loomas neljanda rahvusvahelise Kultuurikompassi "Kas kultuur tunneb piire?" programmi. Kultuurikompass toob 18. ja 19. mail Tartusse kokku kultuurisektori edendajad ja poliitikakujundajad, loovisikud ja residentuuride korraldajad ning kultuuripealinna võrgustiku liikmed. Foorumil mõtestatakse loovisikute mobiilsust, erilise fookusega loomeresidentuuridel.

Loomeresidentuuride võrgustikuga on oodatud liituma aktiivselt tegutsevad eri valdkondade Eesti kultuuriresidentuurid.

Täna, 13. märtsil ainuetendub Kanuti Gildi SAALis iraani kirjaniku Nassim Soleimanpouri näidend “White Rabbit, Red Rabbit”, mida esitab Tambet Tuisk. Teatrieksperimendina on "White Rabbit, Red Rabbit" kordumatu lavastus, millel pole ühtegi proovi ega lavastajat. Igal esitamise korral on laval erinev näitleja, kes kohtub näidendiga esimest korda alles publiku ees – avades pitseeritud ümbriku. Samal õhtul esitatakse näidendit 75 laval 31 erinevas riigis. Eestis etendub tekst Kanuti Gildi SAALi kaasproduktsioonina ja esmakordselt.

Näidend “White Rabbit, Red Rabbit” räägib kaasaegset Iraanist ning 1980ndatel sündinute põlvkonnast. Hästi informeeritud põlvkonnast, kes on sündinud keset Iraani-Iraagi sõda, ega ole näinud Iraani millegi muu kui Islamivabariigina. Näidendi kirjutamise hetkel ei tohtinud nüüdseks juba rahvusvaheliselt tunnustatud kirjanik Soleimanpour koduriigist lahkuda, kuna oli keeldunud osa võtma kohustuslikust sõjaväeteenistusest, seega kirjutas ta näidendi, mida tema kohalolekuta mujal maailmas esitada saaks.

Teksti on tõlgitud rohkem kui 30 keelde ning esitatud kokku üle 3000 korra, sealhulgas näiteks näitlejate Whoopi Goldberg, John Hurt, Nathan Lane, Stephen Rea, Sinead Cusack, Marcus Brigstocke ja Dominic West poolt. Eesti keelde tõlkis teksti Kristiina Jalasto.

Tähelepanu: palume kõigil meedia- ja pressiesindajatel meeles pidada, et näitekirjanik on Iraani kodanik. See näidend EI ole otseselt poliitiline ning seda ei tohiks sellisena ka kujutada. Näidend tegeleb sügavama, metafoorse tasandiga ning väldib selgesõnaliselt avalikke poliitilisi kommentaare. Kõik vihjed, et näidend on valitsusvastane, võivad sõna otseses mõttes ohustada näitekirjaniku elu. Seetõttu palume ajakirjanikel olla oma kajastustes sellest teadlikud.

Autor: Nassim Soleimanpour. Näitleja: Tambet Tuisk. Dramaturgia: Daniel Brooks, Ross Manson. Tõlkija: Kristiina Jalasto. Projektijuhid: Priit Raud, Heneliis Notton. Produtsent: Aurora Nova. Kaasprodutsent: Kanuti Gildi SAAL

Made in Estonia Maraton on sel aastal 16. korda toimuv etenduskunstide lühivormide festival, mille sisu pole kureeritud. Osalemise ainukeseks tingimuseks on, et kuni 10-minutiline etteaste oleks valminud spetsiaalselt maratoni jaoks.

Igal aastal astuvad üles nii juba kogenud kui ka alles alustavaid etenduskunstnikud. Sel aastal osalevad Made in Estonia Maratonil: Vaim Sarv, Kaja Kann, ENKKL, Anita Kremm, Mariann Tammaru, Rainar Aasrand, Unholy Trinity, Romet Kaljo, Vootele Vaher, Katrin Viru, Laura Kivistik, Raahel ja Kärt, Valged skorpionid vol 2, Markus Monak, Paul Beaudoin, Tõnis Pill ja Aleksander Roslin, CONRADO, Sigrid Savi, Justina Kiuršinaitė, junk eesti, Pääsu-Liis Kens ja Mia Tamme, Joosep Ehasalu ja Siim Nurklik, Alina Birjuk, 7 girls 1 cup, ETA Kompanii ja Rūta Ronja Pakalne, KOOSSEIS, Rasmus Jensen, Siim Tõniste, SK Priima, üks isiksus, Jarmo Reha, Nele Tiidelepp, Kertu Rannula, Riin Maide, Markus Vaiksoo ja Margaret Tilk, Krants, Naistantsijad, PERE, Roomet ja Indrek, Lukas Jansen ja Konrad Kendra, Liisamari Viik, ants1 jt.

Maratonil võib paari tunniga kuulmatust saada kuulsus, mõttesähvatusest lõpptulemus, kellest iganes kunstnik ning kunstnikust omakorda kes iganes. Ave Taavet on kirjutanud: “See on kunstisündmus, milles ei ole esiplaanil kuraatorid, rahastusega seotud bürokraatia või ajas fikseeritud lõpptulemus.”

Ligikaudu kuuetunnine õhtu on jagatud neljaks osaks: blackbox, videoplokk, tühi lava ning punk-plokk. Punk-plokk lisandus maratoni kavasse eelmisel aastal. Punk-plokki iseloomustab valmis lavakujundus, andes impulsi ruumist inspireeruvatele kunstnikele. Lavaga saab tutvuma tulla vaid mõned päevad varem, mis teeb punk-plokis osalemisest omaette mäng-väljakutse. Sel aastal loovad lavakujunduse EKA Stsenograafia osakonna tudengid.

Valgus: Henry Kasch; heli: Kenn-Eerik Kannike; kujundused: Jaan Evart; dramaturg: Heneliis Notton; lavakujundus: Marto Mägi, Kadri Joala, Joel Väli (EKA Stsenograafia osakond); tehnilised lahendused: Henry Kasch, Kristiina Tang; projektijuht: Kristiina Tang; tiim: Maarja Kalmre, Eneli Järs, Priit Raud, Siim Tõniste ja Kaie Küünal.

Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Made in Estonia Maraton algab 11. märtsil kell 17:00 Kanuti Gildi SAALis ja kestab kuni etteastete lõpuni.

MTÜ Teine Tants poolt 2023. aasta I kvartali loominguliste stipendiumite saajad on: Kristina Norman, Mart Kangro, Juhan Ulfsak, Eero Epner, Artjom Astrov, Oliver Kulpsoo, Maria Arusoo, Katrin Kreutzberg, Joel Väli, Nele Tiidelepp, Joel Väli.

Poliitiliselt laetud asukoha tõttu Vene Saatkonna vastas otsustas Kanuti Gildi SAAL meenutada aasta möödumist Ukraina sõja algusest sõjapõgeniku Sofija Melnikova lavastuse “Drama Queen” kutsumisega Tallinna. Lavastuse keskmes on Melnikova lugu pagendusest, hirmust ning ebaõnnestunud armastusest, mille käigus räägib autor Ukrainast Riiga jõudmisest ning kaheksa aastat kestnud suhte lõppemisest. Äsja toodi lavastus esile ka auhinna “​​Kilograms kultūras 2022” ühena viiest läti teatrivaldkonna nominendist.

Sofija Melnikova on noor Donetski piirkonnast pärit Ukraina lavastaja, kes on õppinud lavastajaks Harkivi Riiklikus Kunstiülikoolis. Pärast sõja algust Ukrainas saabus ta 2022. aasta aprillis Riiga, kus Dirty Deal Teatros eelmise aasta lõpus esietendus tema lavastus “Drama Queen”. Melnikova kaaslavastajana on olnud abiks üks praeguse aja tuntumaid läti lavastajaid Valters Sīlis.

“Drama Queen” etendub 22. ja 23. veebruaril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Etendused on ukraina ja vene keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega. Piletid on müügil Fienta keskkonnas ning kohapeal on võimalik annetada Ukraina heaks.

Enne seda, 21. veebruaril kell 18.00 toimub SAALis ka Ukraina päritolu kirjanik Ilya Kaminsky raamatu “Odessa tantsud” esitlus, kus raamatut loeb ette näitleja Johannes Sepping ning muusikat teeb Teet Liiv. “Odessa tantsud” eestikeelses tõlkes on seitsmes kirjastuse Puänt välja antud raamat.

Veebruarikuus jõuavad Tallinna Viinis tegutsevad kunstnikud Artjom Astrov, Kisling ning Till Megerle. Esmalt, 7. veebruaril toimub Kanuti Gildi SAALis kontsert pealkirjaga “Guiding Light IV”, pärast mida alustavad kunstnikud residentuuri, mille tulemusena esietendub 27. veebruaril performance “Guiding Light V”. Performance'i “Guiding Light V” raames liituvad tiimiga veel kuraator ja dramaturg Aziza Harmel ning kunstnik ja muusik Andreas Harrer.

Kontsert “Guiding Light IV” jõudis esmakordselt publiku eelmisel aastal Kunsthalle Wienis osana Aziza Harmeli ja Laura Amanni kureeritud näitusest “Do Nothing, Feel Everything”. Projekt “Guiding Light” on jätkuks praktikale, mida kunstnikud määratlevad “süvahängimisena” – ehk millenagi, mis ei ole ei eelnevalt kindlaks määratud ega ka juhuslik. Bänd mängib äärmuste ja vastuoludega nagu "tegelikkus" ja "kunstlikkus" nii visuaalsete kui ka performatiivsete vahenditena, et pidevalt töö olemust kahtluse alla seada. “Süvahängimine” ei ole nende jaoks pelgalt muusikažanr, vaid tööviis, mis väljendub seletamatutes helides, intiimsetes ja vahel banaalsetes olukordades ning hoolikalt komponeeritud visuaalides.

Artjom Astrov on eesti etenduskunstide skeenele tuttav, olles loonud Kanuti Gildi SAALis lavastuse pealkirjaga “Gangstarap” ning Sõltumatu Tantsu Laval lavastuse “Performance STL-is” (mõlemad koos Ruslan Stepanoviga) . Samuti on ta helikunstnikuna osalenud mitmes erinevas lavateoses, luues viimati muusikat Netti Nüganeni lavastusele “Müüt: päeva äärel”. Oma töö eest on Astrov olnud korduvalt nomineeritud Eesti teatri aastaauhindadele, viimati aastal 2020 lavastusega “Performance STL-is”.

Kisling ehk Michaela Kisling on Viini Kunstiakadeemia vilistlane, kes töötab ja elab Viinis. Tema töid on eksponeeritud Hyperrealitys, Viinis ( 2021); Viini Kunsthalles (2022); MAK'is, Viinis (2022); Kunsthalle Feldbachis, (2022) ja Viini Volkstheateris (2022). Michaela Kisling teeb koostööd kunstnikega nagu Hans Schabus, Artjom Astrov, Till Megerle ja Aziza Harmel. Hiljuti andis ta välja albumi "Old Life" plaadifirma Serious Serious alt. Eksperimentaalse kunsti ja muusikaskeenega seotud inimeste poole pöördudes esitab Kislingi looming väljakutse formaalsete struktuuride petlikkusele, dekonstrueerides harmoonia keerukusi läbi omapärase stiili arendamise, mis segab uued meediumid kokku kummaliste ja tõrjutud tunnetega. Tema heli- ja videotööde puhul on tegemist spontaanse koostööga teiste luuletajate ja kunstnikega, hägustades identiteedi ja autorluse piire.

Till Megerle kunstipraktika hõlmab maali, joonistamist, videot ja fotograafiat. Tema teosed käsitlevad sotsiaalset ja kehalist dünaamikat, olles inspireeritud popkultuurist ja ajaloost. Koos muusikute Artjom Astrovi ja Kislingiga veab ta bändiprojekti Guiding Light. Megerle elab ja töötab Viinis, kus ta õpetab ülikoolides Academy of Fine Arts ja Academy of Applied Arts.
Artjom Astrov on Viinis elav ja töötav muusik. Tema eklektiline kompositsioonistiil hõlmab nii produtseeritud kui ka leidheli, digitaalset helitöötlust ja laulukirjamist. Performance-etenduste helikujundjana on Astrov töötanud välja eripärase minimalistliku lähenemise, mille kandvateks elementideks on heli ruumilised ja kontseptuaalsed omadused. Artistinimede all Benzokai, rin la ja viimasel ajal lihtsalt Artjom on ta välja andnud mitu EP-d leibelite alt nagu Quantum Natives, Baba Vanga, Trash Can Dance ja Serious Serious, millest viimase asutaja ta ka ise on.

Aziza Harmel on Tuneesia juurtega vabakutseline kuraator. Tal on 2013. aastal Arnhemi Hollandi Kunstiinstituudis omandatud kaunite kunstide magistrikraad. Aziza on töötanud Documenta 14, Steirischer Herbst’i ja viimasena Kunsthalle Wien’i heaks. Ta oli kolme asukoha - Alexandria, Ammani ja Tangieri - vahel liikunud kuraatoriteadmistealase uurimusprojekti Qayyem kaaskuraator. Ühtlasi kureeris ta 12. Malil toimunud Bamako Encounters: Biennale of African Photography. Hiljuti kaaskureeris ta näituse pealkirjaga “Do Nothing, Feel Everything” Kunsthalle Wien’is (2022), mis vaatles hullumeelsust tavapärase seisundi ja teadmiste dünaamilise vormina mõistvaid kunstipraktikaid. Hetkel on Harmel ka üks liige detsentraliseeritud näitusesarja Hosting Lands tiimis, milles tegeletakse maakastus alase õiguse teemadega.

Andreas Harrer on Viinis tegutseva „Bar du Bois“ kunstikollektiivi liige ja kaasasutaja. 2011. aastast alates töötab ta kaasaegse muusika ansambli Klangforum Wien heaks. Tema kunstnikupraktika hõlmab endas eri meediume - installatsiooni- ja maalikunsti, skulptuuri ja muusika produtseerimist.

“Guiding Light IV” toimub Tallinnas vaid 7. veebruaril. “Guiding Light V” etendused toimuvad 27., 28. veebuaril ning 2.,3. ja 4. märtsil. Üritustele on võimalik osta odavam kombopilet. Kõik piletid on müügil Fienta keskkonnas.

Made in Estonia Maraton ootab kuni 10-minutilisi etteasteid. Originaalloomingut, mis on valminud spetsiaalselt maratoniks. Kasutada võib ka videot. Muidugi saab enne proovi teha (proovid toimuvad vahemikus 8.-10.03). Osalemissoovist anna teada 20. veebruariks 2023, täites küsimustik.

Made in Estonia Maraton on 11. märtsil 16. korda toimuv etenduskunstide lühivormide festival. Osalemise ainukeseks tingimuseks on, et kuni 10-minutiline etteaste oleks valminud spetsiaalselt maratoni jaoks. Maratonil võib paari tunniga kuulmatust saada kuulsus, mõttesähvatusest lõpptulemus, kellest iganes kunstnik ning kunstnikust omakorda kes iganes. Maraton koosneb neljast plokist: blackbox, videoplokk, tühi lava ning punk-plokk. Punk-plokki iseloomustab valmis lavakujundus, andes impulsi ruumist inspireeruvatele kunstnikele. Lavaga saab tutvuma tulla vaid mõned päevad varem, mis teeb punk-plokis osalemisest omaette mäng-väljakutse.

Küsimustega võib pöörduda ka maraton@saal.ee.
Lisainfot Made in Estonia Maratoni kohta.


Toetajad ja võrgustikud