1. detsembril esietendub Ljubljanas uuslavastus “Fun Fact”, mis valmis Juhan Ulfsaki, Mart Kangro, Eero Epneri ja sloveenia kunstnike Branko Jordani, Katarina Stegnari ja Primož Bezjaki koostöös.
   „Fun Fact“ on Kanuti Gildi SAALi ja Ljubljana kaasaegse teatri-, tantsu- ja kunstikeskuse Bunker esimene ühine produktsioon. Lavastuse Eesti esietendus leiab aset 22. jaanuaril 2024.

„Fun Fact“ on teadmiste ja loogilise mõtlemise pühitsus. Inimene on küsiv olend. Me tahame küsida. Ja vahel tahame anda küsimustele ka õiged vastused. Kuid ainult vahel. Seilame faktide ookeanil, puhudes tuult järelduste purjedesse ja vältides eksiarvamuste karisid.
Kahe riigi ühise mineviku asemel uuritakse, mis on see, mis meid üleüldse mingil moel liidab.

„Lavastuse loomist alustasime kahe küsimusega: mis ühendab inimesi ja kuidas moodustub rahvus? Selgus, et neid protsesse mõjutavad enim negatiivsed sündmused, nagu sõda, surm, katastroofid ja õnnetused. Sündmused, mis sööbivad kollektiivsesse mällu. Eeskätt käsitlemegi mälu, selle kujunemist, säilimist ja ka tuhmumist,“ kommenteerib lavastuse motiive Katarina Stegnar.
„Isegi kõige traagilisemast sündmusest saab lõpuks lihtsalt fun fact, huvitav teadmine minevikust, mida me miskipärast mäletame,“ lisab Mart Kangro.

Katarina Stegnar ja Primož Bezjak on Sloveenia viimaste aastakümnete kõige silmapaistvamate näitlejate seas. Nad on töötanud väga erinevates laadides tantsuteatrist klassikalise sõnateatrini. Koos Branko Jordaniga moodustasid nad 2010. aastal Beton Ltd trupi, mis on tuuritanud üle Euroopa.

Mart Kangro, Juhan Ulfsak ja Eero Epner on erineva taustaga teatritegijad, kes on koos teinud Kanuti Gildi SAALis varem kaks lavastust: Workshop (2019) ja Kas te olete oma kohaga rahul (2021).

25. novembril toimub Kanuti Gildi SAALi uue lühilavastuste formaadi esimene üritus SAAL3 vol 1.
    Lühilavastuste õhtu eesmärgiks on anda kunstnikele väljund mõtete ja ideede katsetamiseks väljaspool täiemahulist produktsiooni ning sellega kaasnevat kordamise vajadust. Alustavate kunstnike jaoks on formaat võimalus siseneda skeenele, juba pikemalt tegutsevate kunstnike jaoks pakub see võimalust teha loomingulises karjääris kannapöördeid või restarte ning katsetada materjali, millest hiljem võib kasvada välja täispikk lavastus.

Õhtu jooksul jagavad maja kolm kunstniku, kes toovad lavale kuni pooletunnise lavastuse.
SAAL3 sarja esimesel üritusel astuvad üles noored kunstnikud erinevatest valdkondadest: muusikataustaga Gregor Kulla, stsenograafiataustaga Anita Kremm ja etenduskunstnik Liisbeth Horn.
Järgmise SAAL 3 puhul on fookus hoopis temaatiline. Ning uuel aastal tulevad ka uued kuraatorid.

Gregor Kulla (2000) on Põlvas sündinud helilooja, kirjanik ja kriitik. Oma loomingus tegeleb ta soouuringute, feminismi, vähemuskultuuride – kväär-kultuuri, drag-kultuuri ja ajalooliselt naistekesksete tegevuste – ja idamaade filosoofiatega.

Anita Kremm (1998) on noor kunstnik, kes kasutab oma töös filmi-, foto-, video- ja performance-formaati. Teda huvitab igapäevase reaalsuse elementidega fiktiivse maailma loomine.

Liisbeth Horn (1997) on vabakutseline, kelle loomingu juured paiknevad teoreetilistes ja eksistentsiaalsetes küsimustes, mis on praktikas ja “päris elus” ebavajalikud.

Kanuti Gildi SAAL kuulutab välja avaliku konkursi nelja residentuurikoha täitmiseks. Residentuur on suunatud Eestist pärit või Eestis resideeruvale kunstnikule, on tasustatud Kulka toel ja on oma olemuselt pigem aeg uurimiseks ja katsetamiseks kui valmis lavastuse või teoseni jõudmiseks.
2024. aastal pakume järgmisi aegu: 
jaanuar või oktoober Püha Vaimu SAALis, 
märts või november Keldrisaalis
.

Ootame teie ideede kirjeldusi, residentuuri ajalist ja ruumieelistust ning CV-sid hiljemalt 3. detsembriks aadressile saal@saal.ee.

Kanuti Gildi SAALis etendub briti etenduskunstniku Kim Noble´i lavastus “You´re Not Alone”

10. ja 11. novembril etendub Kanuti Gildi SAALis legendaarse briti etenduskuntniku Kim Noble´i lavastus “You´re Not Alone”. Lavastuse, mis esietendus ligi 10 aastat tagasi, taastab Noble spetsiaalselt Kanuti Gildi SAALi palvel.
    Noble ühendab etenduskunsti, komöödia ja filmi, dokumenteerides oma lähedusotsinguid, mis korraga ehmatavad ning liigutavad. „You´re Not Alone“ on kunstnikule omaselt provokatiivne, isiklik ja koomiline töö, mis kirjeldab ühe mehe katseid luua sidet, sõprust ning stabiilset töösuhet. Noble viib oma publiku rännakule läbi tornmajade, supermarketite ja Facebooki, põgenedes kaasaegse ühiskonna üksilduse eest. Lavastus on intiimne pilguheit ekstsentrilise geeniuse meeltesse, kuid eelkõige võimalus näha ühe inimese siirast püüdlust teistega kontakti saada.

Kim Noble on auhinnatud briti etendus- ja videokunstnik. Noble´i teoste provokatiivne ja humoorikas stiil paljastab inimlikku seisundit. Läbi tragöödia koomilise kasutuse saavad lahti harutatud nähtused seksuaalsusest, soost, religioonist ja surmast. Varem on Noble astunud Eestis üles 2022. aastal Baltoscandalil lavastusega “Lullaby For Scavangers” ning osalenud kaasautori ja etendajana eˉlektroni kunstisaali lavastuses “Something Great”.

Autor ja etendaja: Kim Noble
Tehniline juht: Mishi Bekesi
Kaaslavastaja: Gary Reich
Toetajad: In-Between Time Festival (Bristol), Eesti Kultuurkapital

Esietendus: Edinburgh International Festival 2014
Etendused Kanuti Gildi SAALis 10. ja 11. novembril.

31. oktoobril esietendus mainekal teatrifestivalil SPIELART Maria Metsalu uuslavastus „Kultuur“. SPIELART festivalilt on tuule tiibadesse saanud näiteks sellised kunstnikud nagu Stefan Kaegi / Rimini Protokoll, Forced Entertainment ja She She Pop.
    Lavastus sünnib Metsalu, Kanuti Gildi SAALi, SPIELART festivali, TOASTER Copenhageni ja Kiasma Teatri kaasproduktsioonina ja toob kokku rahvusvahelise ja tunnustatud kunstnike meeskonna. Helikujunduse on loonud Artjom Astrov, kostüüm valmis Kris Lemsalu eestvedamisel koos Varvara Boutique’i ning Mehhiko disaineri CRUDACRUDAga, dramaturgiks on Jaakko Pallasvuo, lavastuse kujundus ja artefaktid on valminud Nikola Knezevici ja Bruno Lillemetsa koosloomes, Taanis resideeruv kunstnik Karim Boumjimar loob toidudisaini ja astub kolmandas osas ka ise lavale ning valguskujunduse eest vastutab Henry Kasch (Kanuti Gildi SAAL).

"Kultuur" on mõtisklus Päikesest. Lavastus, mis ei ole loodud mitte teesi vaid kogemusena – midagi klaverikontserdi ja näpumaalingu vahepealset.
Päike kiirgab energiat. Päike võib elu kas toita või selle täielikult põletada.
Lavastus mahutab endasse kaost ja tõrjub seda ka eemale; Metsalu esitleb end kui vaatemängu objekti, seda spektaaklit samaaegselt põlastades.
“Kultuuri” publik on kollektiivne keha, mida toidetakse, lõbustatakse ja seatakse kahtluse alla.
Etendus on jaotatud kolmeks barokseks ja säravaks osaks – paraad hot dogi käru juures, Lille kontsert ja Päikese õgimine, table d'hôte.
Lavastus tähistab elu selle jõus ja hapruses; püüdleb lihtsuse ja samal ajal küllusliku ekspressiivsuse poole; pendeldab korra ja kaose vahel ning varieerub kehalises intensiivsuses kõikudes naudingu, ükskõiksuse, passiivsuse ja kannatuse piirimail.

Maria Metsalu (1990) on kunstnik, kes kasutab oma keha, et uurida kaasaegseid küsimusi,
kasutades selleks tihti seksuaalselt laetud väljendusvahendeid. Ta näeb etendust kui
radikaalset ruumi ja hälbe etendamist võimalusena luua uusi vaatamis- ja nägemisviise. Tema töödes toimub tähenduste vohamine, mitte nende süstematiseerimine. Teda huvitavad emantsipeerunud publik ja viisid, kuidas vaataja positsiooni vaidlustada, destabiliseerida või üldse kaotada. Lisaks oma soolotööle on ta üks Young boy tantsurühma asutajaliikmetest.

Lavastus sietendus 31. oktoobril SPIELART festivalil Münchenis, järgneb etendus 2. novembril, samuti festivali raames. Etendused Kanuti Gildi SAALis leiavad aset 8./9. ja 10. veebruaril 2024 ja sama aasta kevadel saab lavastust näha Kopenhaagenis ja Helsingis.

Ootame oma kollektiiviga liituma osavate kätega inimest, kes oleks huvitatud teatrikeskkonnas töötamisest.
Majahalduri peamiseks ülesandeks on meie Tallinna vanalinnas asuva maja korrashoid ja väiksemate remonttööde teostamine. Vajalikud on autojuhiload ning baasteadmised elektrisüsteemide toimimisest. Lisaks kuulub tööülesannete hulka ka lava ehitamisel ja mahavõtmisel abiks olemine.
Otsime inimest, kellel oleks praktiline meel, kunstiline silm, oskus iseseisvalt töötada ja initsiatiiv panustada kaasaegsete etenduskunstidega tegeleva maja arengusse.
Omalt poolt pakub Kanuti Gildi SAAL arenemisvõimalusi, vaheldusrikkaid tööülesandeid ja -keskkonda ning kokkuhoidvat kollektiivi.
Töötasu lepitakse kokku intervjuu käigus. Tööle asumise aeg: novembri keskpaik
Huvi korral saada meile lühike motivatsioonikiri/enesetutvustus ja CV aadressile saal@saal.ee hiljemalt 1. novembriks.

MTÜ Teine Tants poolt 2023. aasta III kvartali loominguliste stipendiumite saajad on: Jette Loona Hermanis, Netti Nüganen

Kanuti Gildi SAALi teatrijuht Priit Raud pälvis Mait Agu preemia.

Priit Raud on lõpetanud 1991. aastal tantsujuhi ja kultuuritöötaja erialal Tallinna Pedagoogilise Instituudi, olles siis Mait Agu tudeng. Raud on andnud suure panuse Eesti tantsukunsti arengusse, seda nii festivale korraldades, välisesinejaid kutsudes kui ka Eesti koreograafe ja tantsijaid välisfestivalidele pakkudes. "Raud on üks nendest produtsentidest, kes annab ka uuele põlvkonnale võimaluse enda leidmiseks, näitamiseks ja arendamiseks. Ta seisab selle eest, et tantsukunsti maastik areneks ning oleks rahvusvaheliselt nähtav. Ta ei tõmba piire žanrite vahel, vaid peab oluliseks ideed ja selle värskust ja kandvust. Raua panus Eesti kaasaegse tantsukunsti arengusse on väga väärtuslik ning lisaks sellele on ta kaudselt kujundanud ka BFM-i koreograafia õppekava suundumusi," kommenteerib laureaatide valikut Tallinna Ülikooli Balti, filmi, meedia ja kunstide instituudi koreograafia õppekavade kuraator Oksana Tralla.

Palju õnne, Priit!

29. septembril esietendub Kanuti Gildi SAAli Keldrisaalis Kadri Noormetsa „KUTSE VAIBALE“. Lavastus on mänglev kokkusaamine vaataja ja etendaja vahel, mis flirdib mõttega nagu oleksid publik ning kunstnik juba ammused sõbrad.
    “KUTSE VAIBALE” on Noormetsa sügisel SAALis läbi viidud residentuuri “HANDSHAKE” jätkuprotsess, milles kunstnik läheb edasi kooskomponeeritud elulähedase teatri temaatikaga. Familiaarses ja intiimses keskkonnas püütakse lõhkuda vaataja-etendaja vahelisi barjääre ning leida võimalusi nende kahe rolli koostööks etenduse kujunemisel.
    Lavastus on osa Noormetsa doktoritöö praktikast ning esimene neljast loometööst, mille kaudu ta uurib mil moel teha võimalikuks etendaja ja publiku võrdväärne kohtumine etenduse sees.
    Lisaks Noormetsale on laval kunstniku pikaaegne koostööpartner Ivo Reinok ning dramaturgilist tuge on pakkunud Diego Agullo.

Kadri Noormets on Eesti etenduskunstnik ja lavastaja, kes töötab nii keha, teatri kui tekstiga.
Ta on lõpetanud Tallinna Ülikooli koreograafia eriala bakalaureuseõppe (2010) ning Eesti Kunstiakadeemia tegevuskunsti eriala magistrantuuri (2014). Aastast 2022 jätkab ta oma haridusteed doktorant-nooremteadurina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teatrikunsti erialal. Oma doktoritöös keskendub ta spetsiifilisemalt kooskomponeeritud elulähedasele teatrile. Noormetsa hiljutisemad lavastused on: “majandus/housing” Voronja Galeriis, “ümarlaud” ja “mobiilsed definitsioonid” Tartu Uues Teatris, “maandatud tõotus” Kanuti Gildi Saalis ja “tõotatud maa” Sõltumatu Tantsu Laval.

Esietendus 29.09, järgevad etendused 30.09, 06.11, 07.11, 17.11 ja 18.11.
30.09 toimuvat etendust saadab kunstnikuvestlus, mida viib läbi Aare Pilv.

2023/24 hooaeg toob Kanuti Gildi SAALi mitmeid muutusi - maja jätkab kolme inimese kunstilisel juhtimisel, kelleks on SAALi pikaaegsed projektijuhid Eneli Järs, Maarja Kalmre ja Kaie Küünal. 20 aastat kunstilise juhi tööd teinud Priit Raud, kes jätkab uuest hooajast teatrijuhina, kommenteerib muutust: “Eesti etenduskunstide maastikul on kollektiivselt kureeritud programmi koostamine absoluutselt ainulaadne. Äsja toimunud SAAL Biennaal festivali kureerisime kollektiivselt ning see tekitas diskussiooni ja küsimusi, millega saab uus programmitiim aktiivselt edasi tegeleda.”

Uue kunstilise tiimi kaks olulisemat lisa programmile on värske formaadina lühietenduste õhtu ning hooajasisesed külalisetendused.
Lühietenduste õhtu eesmärgiks on anda kunstnikele väljund mõtete ja ideede katsetamiseks väljaspool täiemahulist produktsiooni ning sellega kaasnevat kordamise vajadust. Eneli Järs: “Näeme, et lühiformaat on praegu vajalik ja inspireeriv nii kunstnikele kui publikule ja saame anda võimaluse tulla oma ideedega pigem meelelahutusele orienteeritud öisest vööndist välja ning pakkuda seeläbi võimalust formaadil areneda uues suunas.
Esimesel lühietenduste õhtul, mis leiab aset novembris, astuvad üles noored kunstnikud erinevatest valdkondadest: muusikataustaga Gregor Kulla, stsenograafiataustaga Anita Kremm ja etenduskunstnik Liisbeth Horn.
Novembris kutsume Eestisse tagasi viimasel Baltoscandalil sooja vastuvõtu pälvinud briti etenduskunstniku Kim Noble´i. Noble taastab SAALi palvel ligi 10 aastat tagasi esietendunud teose “You Are Not Alone”. Maarja Kalmre: “Mitme aasta taguse töö taasnäitamine on põnev väljakutse nii kunstnikule kui ka publikule kogemiseks, et kuidas töö on aja kontekstile vastu pidanud. Lisaks on see tore mõtteharjutus, et kuidas mõned teised vanemad teosed võiksid praeguses kontekstis mõjuda või millised lisakihid on juurde tulnud tänu ajale. Etenduskunstide maailmas toimub järjepidev ületootmine ja vanade tööde taas näitamine on üks suund, et tuua jätkusuutlikust siia valdkonda.”

Hooaja põhiprogrammi avab 27. septembril Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala lõpetanud Elle Viiese diplomilavastus “Koodeks”. Hooaja esimese esietendusena jõuab publiku ette Kadri Noormetsa uuslavastus “KUTSE VAIBALE”, mis on Noormetsa edasiarendus Kanuti Gildi SAALis läbi viidud residentuurist “HANDSHAKE”. “KUTSE VAIBALE” on püüd lõhkuda vaataja ja etendaja vahelisi barjääre ning uurimus nende kahe rolli ühendamise võimalustest lavastuse kooskomponeerimisel.

Oktoobris on pärast Helsingis, Tartus ja Kaunases tuuritamist kodulaval taas Karolin Poska esoteerikast ja ebauskumustest tõukuv tükk “Lucky Charm” ja ka Liisa Saaremäeli karjele pühendatud kontsert-lavastus “Scream Box”. Kuu lõpus võõrustame Renate Keerdi ja EMTA lavakunstikooli XXXI lennu Tartu Uues Teatris esietenduvat uuslavastust ning Üle Heli festivali.
Detsembris on aga oodata Kertu Moppeli uue projekti esietendumist.

Sügisel jõuavad esietendusteni ka kaks pikaajalise rahvusvahelise koostööna valminud projekti. Maria Metsalu uuslavastus “Kultuur” jõuab publikuni esmakordselt Münchenis mainekal teatrifestivalil SPIELART. Juhan Ulfsaki, Mart Kangro, Eero Epneri ja Sloveenia avangardteatrirühmituse Beton Ltd. koostöös valminud uuslavastus esietendub Ljubljanas kaasaegse teatri-, tantsu- ja kunstikeskuses Bunker. SAALis esietenduvad mõlemad lavastused uue aasta alguses.

Kanuti Gildi SAAL jätkab enim välismaal külalisetendusi andva teatriastutusena Eestis, tuuritamas on nii Jette Loona Hermanise ja Johhan Rosenbergi “Eden Detail” kui ka Sigrid Savi ja Hanna Gritten Tangsoo “Cowbody”, mis etenduvad Riias Balti Draama Foorumil ja Berliinis Tanzfabrikus. Netti Nüganeni “Müüt: päeva äärel” ning Johhan Rosenbergi “traps” etenduvad Reykjavikis toimuval kunstifestivalil Sequences, mida kureerib sel aastal Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus.

23. hooaja teise poole plaanid avalikustame juba mõne kuu pärast.

Kanuti Gildi SAALi toetavad Eesti Kultuuriministeerium, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Eesti Kultuurkapital ja teised.

MTÜ Teine Tants poolt 2023. aasta III kvartali loominguliste stipendiumite saajad on: Sigrid Savi, Paula Vool, Mart Kangro, Juhan Ulfsak, Eero Epner, Oliver Kulpsoo, Liisa Saaremäel, Elle Viies, Netti Nüganen, Maria Metsalu, Karolin Poska, Kadri Noormets

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal algab juba nädala pärast, 21. augustil, ning kestab 31. augustini. Festival tähistab sel aastal 20. juubelit ning sel puhul kureerib festivali kogu Kanuti Gildi SAALi tiim kollektiivselt, seega illustreerib kunstiline tervik üheksa inimese ühiseid vaimustusi ja valupunkte. SAAL Biennaalil osalevad kunstnikud on Marlene Monteiro Freitas (Cape Verde), Netti Nüganen (Tallinn-Viin), Meg Stuart (Berliin-Brüssel), Teresa Vittucci (Viin-Zürich) ja Colin Self (Oregon-Berliin), Ben J. Riepe (Düsseldorf), Samira Elagoz (Helsingi-Berliin), Liisbeth Horn, Kärt Koppel ja Anumai Raska (Tallinn), Krõõt Juurak (Viin-Tallinn), Candela Capitán (Barcelona), Liis Vares ja Taavet Jansen (Tallinn), Kristina Norman (Tallinn), Audrey Bersier, Maxine Reys ja Marion Thomas (Nantes-Lausanne).

Iga SAAL Biennaal on tõstnud esile sotsiaalselt tundlikke teemasid, millel oleks muidu oht tagaplaanil märkamatuks jääda. Sel korral kuuluvad programmi huumori ja eneseiroonia abil patriarhaadi lahtilammutamine ning töötuba, kuidas seda teha, keha piiridest välja astumine ja püüdlused privaatsuse suunas, audiotuur maskulinismist, sotsiaalselt provokatiivne kabaree, kus laval on erivajadustega inimesed, stand-up komöödia, kaasaegne vaade eestlaste valgeks saamise ajaloole, monoloogid savitolmus, transsooliste peategelastega romantiline road-movie ning palju muud põnevat. Samuti on festivalil kiudprogramm, mille eesmärk on moodustada vaheaine programmi erinevate osade vahel. Sellesse kuuluvad kunstnikuvestlused, sümpoosion kollektiivse kureerimise teemal, töötoad ning kaks work-in-progress performance'it.

31. augustil korraldab festival sümpoosioni kollektiivse kureerimise teemal. Sümpoosioni sõidab modereerima kuraator Eva Neklyaeva, kes on muuhulgas juhtinud festivale Santarcangelo (Itaalias), Baltic Circle (Soomes) ning SPIELART (Saksamaal). Päeva alustab avaettekanne kuraatorilt ja teatriteadlaselt Marta Keililt, mis avab kollektiivse kureerimise tagamaid. Sellele järgneb paneeldiskussioon, kus räägitakse kollektiivselt vastutuse jagamisest festivalide kontekstis. Paneeldiskussioonis osalevad lisaks Neklyaevale ja Keilile kuraatorid Yoko Kawasaki Jaapanist, Sabine Cmelniski Belgiast ning Maarja Kalmre ja Maria Arusoo Eestist.

SAAL Biennaal 2023 kuraatorid on Eneli Järs, Maarja Kalmre, Henry Kasch, Kaie Küünal, Heneliis Notton, Priit Raud, Kristiina Tang, Siim Tõniste ja Annika Üprus. Festival toimub mitmel pool Tallinnas: Kanuti Gildi SAALis, Tallinna Kunstihoones, Eesti Noorsooteatris, Kinos Sõprus, EKA Galeriis, Telliskivi Kvartalis, klubis Uus Laine ning linnaruumis. SAAL Biennaal 2023 toetajad on Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Spordi- ja Kultuuriamet, Goethe Instituut, Saksa Liitvabariigi saatkond Tallinnas, Pro Helvetia, Valmiermuiža.

Kanuti Gildi SAAL ootab tiimiga liituma inimest, kes haldaks maja kommunikatsioonikanaleid, sealhulgas sotsiaalmeediakontosid, kirjutaks ning saadaks välja tekste, hoiaks ühendust meediaväljaannetega ja oleks muidu tore.

Ideaalne kandidaat ei pea juba kõike oskama. Ta on keegi uudishimulik, kes huvitub kaasaegsetest etenduskunstidest ning teab, mis on Kanuti Gildi SAAL. Omalt poolt pakub Kanuti Gildi SAAL põhjalikku kogemust kultuurivaldkonnas ning väljaõpet. Tööle asumise aeg oleks augustis 2023 ning palganumber lepitakse kokku intervjuu käigus.

Kõigil, keda pakkumine kõnetas, palume saata lühike enesetutvustus ja/või motivatsioonikiri aadressil saal@saal.ee hiljemalt 28. juuliks.

Liisa Saaremäeli muusikaline lavastus “SCREAM BOX” esietendub 17. mail Kanuti Gildi SAALis. Laval on Liisa Saaremäel koos muusik Florian Wahliga. Lavastuse keskmes on kõri ning erinevad karjed – sünni- ja surmakarjetest fännikarjeteni.

Lavastuse tiimi huvitab reaalsuse ja fiktsiooni põimimine ning nendevaheliste piiride hägustumine. Seda võib pidada ka üheks Saaremäeli loomingu läbivaks jooneks: näiteks Paljassaare Garaažiühistus toimunud “Tiny Home Production presents: SUUREM-KUI-ELU”, “Sihtkoht Teadmata 12hmr” ehk koolilõpupeo taaslavastamine õpilastega või Artishoki Biennaalil 2022 osalenud videoinstallatsioon “Private Party”, milles dokumentalistlikud kaadrid Botaanikaaiast olid segatud kunstniku isikliku vojeristliku perspektiiviga. “SCREAM BOXiga” liigub Saaremäel kohaspetsiifiliste tööde juurest teatrisaali, kus tegijate isiklik elu kohtub teatrile omase fiktiivse maailmaga.

Liisa Saaremäel on vabakutseline etenduskunstnik ja näitleja. Teda huvitab ühiskondlik kooseksisteerimine indiviidi perspektiivist, milles oluliseks poeetiliseks komponendiks on kokkusurutud tilluke ruum. Hiljuti lõpetas ta EMTA kaasaegse etenduskunsti õppekavas magistrikraadi, mille lõputööna valminud kohaspetsiifiline lavastus “Tiny Home Production presents: SUUREM-KUI-ELU” (2021) pälvis 2022. aastal teatriaastaauhinna etenduskunstide kategoorias. Lähiaja töödest võib välja tuua veel koha- ja ajaspetsiifilise lavastuse "Sihtkoht teadmata 12hmr" (2022 koos Emer Värgiga) ning installatiivse performance’i “Body Slam” (2022, koos Keithy Kuuspuga).

Autor, lavastaja, etendaja: Liisa Saaremäel. Helikunstnik, etendaja: Florian Wahl. Videokunstnik: Emer Värk. Valguskujundaja: Siim Reispass. Dramaturg: Maria Arusoo. Stsenograafilised lahendused: Kristiina Tang. Projektijuht: Eneli Järs. Kaasprodutsendid: Liisa Saaremäel, Kanuti Gildi SAAL.

Esietendus ja etendused toimuvad 17., 18., 22., 23., 30. ja 31. mail kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis.
Etendused on eesti keeles, v.a 31.05 etendus, mis toimub inglisekeelsena. 22.05 etendusele järgneb kunstnikuvestlus. Piletid müügil Fientas.

MTÜ Teine Tants poolt 2023. aasta II kvartali loominguliste stipendiumite saajad on: Karolin Poska, Üüve-Lydia Toompere, Kevin Park, Nele Marie Tiidelepp, Johhan Rosenberg, Mattias Veller, Heikki Mändmets, Hedi-Liis Toome, Kenn-Eerik Kannike, Liisa Saaremäel, Eline Selgis.

Aastast 2009 tähistatakse Kanuti Gildi SAALis rahvusvahelist tantsupäeva piduliku hommikusöögi ning omaalgatuslike etenduskunstide preemiate jagamisega.

Laupäeval, 29. aprillil jagatakse Kanuti Gildi SAALis traditsiooniliselt Sõltumatu Etenduskunsti Auhindadest välja kasvanud omaalgatuslikke preemiaid, mille eesmärk on tunnustada etenduskunstide valdkonna tegijaid kompromissitute sisekategooriate kaudu. Auhindu võivad jagada kõik soovijad. Sel aastal on auhindade jagamisest teada andnud Patrick R. Vesi, Urmas Lüüs ning Gregor Kulla.

Kõige püsivamalt on auhinda välja andnud anonüüme etenduskunsti metseen Patrick R. Vesi, kelle auhinna on aastate jooksul pälvinud näiteks Maike Lond, Urmas Lüüs ja Artjom Astrov. Auhindu on aastate jooksul jaganud ka Henri Hütt, Oliver Kulpsoo ühes laiendatud žüriiga, Kaja Kann, Karolin Poska, Sandra Jõgeva jt.
Auhindu jagatakse traditsioonilise ühise hommikusöögi raames ning need selguvad keskpäevaks. Liituda soovijatel palume endast märku anda aadressil heneliis@saal.ee.

Tartus toimuv kaasaegsete etenduskunstide festival Ümberlülitus tuleb sel aastal 3.-6. mail. Programmist leiab nii eesti kui ka välismaa kunstnike lavastusi, raamatupoe, kunstnikuvestluseid, esitenduse ning palju muud põnevat. Festivali korraldab Kanuti Gildi SAAL.

Ümberlülitus on nagu mixtape, mille tallinlased on tartlastele armastusega kokku pannud. Intensiivses programmi vaatleb iga teos etenduskunsti võimalusi ja võimatusi erineva nurga alt ning iga vaataja leiab endale sobiliku tee kunsti parema mõistmiseni ja kogemiseni. Aastal 2023 oli Ümberlülitus Tartu Kultuurikandja auhinna nominent “aasta uustulnuka” kategoorias.

Festivali avab Kristina Normani lavastuse "Orchidelirium Expanded" esietendus Tartu Elektriteatris. Lavastus põhineb Normani 2022. aasta Veneetsia kunstibiennaali Eesti Paviljonis toimunud näitusel. Järgmistel päevadel saab näha Karolin Poska värskelt Kanuti Gildi SAALis esietendunud lavastust “Lucky Charm” ning käesoleval aastal tantsuauhinnale nomineeritud Johhan Rosenbergi lavastust “traps” Tartu Uues Teatris. 5. mail esineb Tartu Uues Teatris Viinis tegutsev ühe-naise-punkbänd Stina Force, kes on varem tuuritanud muusika-, tantsu- ja teatrifestivalidel mitmel pool nii Euroopas kui ka USAs.

6. mail toimub kogu päeva vältel HAKI galeriis eksperimentaalse raamatupoe Kausaal üritus, mille raames annab eksklusiivse etenduse Amsterdamis tegutsev etenduskunstnik ja kirjanik Clara Amaral. Samuti viib Eline Selgis Kausaali raames läbi töötoa kehadele luule kirjutamisest. Kogu päeva vältel saab osa võtta ka Üüve-Lydia Toompere ja Siim Tõniste kestuslavastusest “Kas sa etendad iseennast?”, mis esietendus möödunud aastal Tallinna Kunstihoones ning jõuab sel korral publiku ette Armastuse saalis. Viimasena etendub Tartu Uues Teatris Nele Tiidelepa lavastus “Lause lõppu jõudes oleme unustanud kust see algas”, mille keskmes on armastus, poeesia, nostalgia ning uussiirus.

Festivali lisaprogrammi kuuluvad kunstnikuvestlused, mida viivad läbi Tartu Ülikooli teatriteaduse üliõpilased. Reedel, 5. mail leiab aset paneeldiskussioon teemal “Kaasaegsed etenduskunstid Tartus”. Festival lõppeb peoga, kus astub üles bänd ants1.

10. aprillil esietendub Kanuti Gildi SAALis Karolin Poska uus lavastus “Lucky Charm”, milles on lisaks Poskale laval ka Sveta Grigorjeva ja Shion Yokoo-Ruttas.
    Lavastuse raames uurib Karolin Poska isehakanud antropoloogina nälga üleloomulike jõudude järele, otsides vastust küsimusele “miks inimesed usuvad?”. Prooviperioodi käigus külastas Poska selgeltnägijaid, helistas ennustusliinile, lasi koostada endale sünnikaardi ja aurapildi ning käis tarokaardi lugemisel. Samuti avas Poska ise ennustusliini, millele kõik soovijad helistada saavad.

Poska kirjeldab lavastust nii: “Mõnikord on elu päris hirmus ja inimesed teeksid mida iganes, et peidetud ohtusid vältida. Aitavad kristallid pere tervise eest hoolt kanda, astroloog minapilti avada, tarokaardid tuleviku eest hoiatada, õige jalaga voodist tõusmine paremat päeva manifesteerida või kolm korda vastu lauda koputamine näilist turvatunnet tekitada?”
Märtsis viibis lavastuse tiim kolm nädalat Prahas Bazaar Festivali residentuuris, mille tulemusi ka kohalikule publikule näidati. Pärast etendusi Tallinnas näeb lavastust juba Tartus festivalil Ümberlülitus ning Helsingis Baltic Take Over festivalil.

Karolin Poska on Tallinnas tegutsev koreograaf, etenduskunstnik ja tantsija. Läbi oma loomingu proovib ta rahuldada enda ahnet uudishimu, otsimistetungi, elamuste- ja kogemustenälga ning aru saada, mis tunne on antud hetkel maailmas elada. Talle meeldib transformeerida reaalsust, mängida objektide ja publiku ootustega. Hiljuti lõpetas ta EKA kaasaegse kunsti magistri ning pärjati Noore Kunstniku autasuga. Karolini kõige hiljutisemad lavastused “Untitled” ning “Sinu nirvaanale” olid mõlemad nomineeritud Eesti teatri aastaauhindadele.

Koreograaf: Karolin Poska. Etendajad: Sveta Grigorjeva, Shion Yokoo-Ruttas, Karolin Poska. Helikunstnik: Katrin Enni. Dramaturg: Maret Tamme. Valguskunstnik: Karolin Tamm. Kostüümikunstnik: Lisette Sivard. Videokunstik: Taavi Varm. Tehniline lahendus: Tarvo Porroson. Fotod: Vojtěch Brtnický. Projektijuht: Kaie Küünal. Kaasprodutsendid: Karolin Poska, Kanuti Gildi SAAL. Toetaja: Eesti Kultuurkapital, Culture Moves Europe.

Lavastus on eesti ja inglise keeles. Etendused Tallinnas 10., 14. ja 15. aprillil, Tartus 4. mail ning Helsingis vahemikus 7.-11. juuni.

Lisainfo: www.saal.ee

Tartus toimuv kaasaegsete etenduskunstide festival Ümberlülitus tuleb sel aastal 3.-6. mail. Sel korral leiab programmist nii eesti kui ka välismaa kunstnikke. Festivali korraldab Kanuti Gildi SAAL.

Festivali avab Kristina Normani lavastuse "Orchidelirium Expanded" esietendus Tartu Elektriteatris. Lavastus põhineb Normani näitusel 2022. aasta Veneetsia kunstibiennaali Eesti Paviljonis. Järgmistel päevadel saab näha Karolin Poska värsket lavastust “Lucky Charm”, mis esietendub esmalt 10. aprillil Kanuti Gildi SAALis, ning käesoleval aastal tantsuauhinnale nomineeritud Johhan Rosenbergi lavastust “traps” Tartu Uues Teatris. 5. mail esineb Tartu Uues Teatris Viinis tegutsev ühe-naise-punkbänd Stina Force, kes on varem tuuritanud muusika-, tantsu- ja teatrifestivalidel mitmel pool nii Euroopas kui ka USAs.

6. mail toimub kogu päeva vältel HAKI galeriis eksperimentaalse raamatupoe Kausaal üritus, mille raames annab eksklusiivse etenduse Amsterdamis tegutsev etenduskunstnik ja kirjanik Clara Amaral. Samuti viib Kausaali raames läbi töötoa Eline Selgis. Kogu päeva vältel saab osa võtta ka Üüve-Lydia Toompere ja Siim Tõniste kestuslavastusest “Kas sa etendad iseennast?”, mis esietendus möödunud aastal Tallinna Kunstihoones ning jõuab sel korral publiku ette Armastuse saalis. Viimasena etendub Tartu Uues Teatris Nele Tiidelepa lavastus “Lause lõppu jõudes oleme unustanud kust see algas”, mille keskmes on armastus, poeesia, nostalgia ning uussiirus.

Lisaks kuuluvad festivali programmi ka kunstnikuvestlused, mida viivad läbi Tartu Ülikooli teatriteaduse üliõpilased. Samuti leiab aset paneeldiskussioon teemal “Kaasaegsed etenduskunstid Tartus”. Festival lõppeb peoga, kus astub üles bänd ants1.

Ümberlülitus on nagu mixtape, mille tallinlased on tartlastele armastusega kokku pannud. Intensiivses programmi vaatleb iga teos etenduskunsti võimalusi ja võimatusi erineva nurga alt ning iga vaataja leiab endale sobiliku tee kunsti parema mõistmiseni ja kogemiseni. Aastal 2023 oli Ümberlülitus Tartu Kultuurikandja auhinna nominent “aasta uustulnuka” kategoorias.

Sel nädalal näeb Tšehhis toimuval Bazaar Festivalil koguni kolme Kanuti Gildi SAALi lavastust. Festivalile annab avapaugu Kristina Normani dokumentaallavastus “Kergem kui naine” ning pärast pikka pausi on laval uuesti Mart Kangro, Juhan Ulfsaki ja Eero Epneri “Workshop”. Lisaks viibib aprillis esietenduva Karolin Poska lavastuse “Lucky Charm” tiim festivali raames Prahas residentuuris, mille tulemust ka kohalikule publikule esitatakse.

Bazaar Festival toimub Prahas alates 2015. aastast. Rahvusvahelise festivali fookuses on progressiivsed tantsu- ning etenduskunstiteosed, mille loojad ei karda võtta riske. Festivali kuraator Ewan McLaren, kes ise on Kanada päritolu, on Eesti etenduskunstide maastikul toimuvat juba aastaid jälginud. Tema sõnul on eestlaste ja tšehhide maailma tunnetamise viisides hulgaliselt sarnasusi.

“Lucky Charm” on Karolin Poska lavastus, mis esietendub 10. aprillil Kanuti Gildi SAALis. Lavastuse raames kehastub Poska isehakanud antropoloogiks, kes uurib nälga üleloomulike jõudude järele. Autor kirjeldab lavastust nii: “Mõnikord on elu päris hirmus ja inimesed teeksid mida iganes, et peidetud ohtusid vältida. Aitavad kristallid pere tervise eest hoolt kanda, astroloog minapilti avada, tarokaardid tuleviku eest hoiatada, õige jalaga voodist tõusmine paremat päeva manifesteerida või kolm korda vastu lauda koputamine näilist turvatunnet tekitada?”

"Lighter Than Woman" on Kristina Normani dokumentaal-poeetiline lavastus, mis esietendus 2019. aastal Itaalias Santarcangelo teatrifestivalil. Lavastuses vaatleb Norman Itaalia seni ainukest naisastronauti Samantha Cristoforettit kui inimest, kes on elu raskuse päris otseses tähenduses ületanud, jõudes avakosmose kaalutusse. Paralleelselt vaatleb ta Itaalias töötavaid Ukraina võõrtöölisi, kellest on saanud omastehooldajad ning kes kannavad itaallaste elude lõpuaastate metafoorset, aga – vanureid tõstes – ka päris otsest raskust. 2020. aastal oli lavastus nomineeritud teatri aastaauhindadel etenduskunstide ühisauhinnale.

"Workshop" on Mart Kangro, Juhan Ulfsaki ja Eero Epneri 2018. aastal esietendunud lavastus õpetamisest ning õppimisest. Kuidas lüüa naela laua sisse. Kuidas õppida rääkima. Kuidas olla empaatiline. Õige hingamine sünnitamisel ja väärikuse säilitamine suremisel. Lavastust on varem esitatud näiteks Trondheimis, Ljubljanas, Bernis, Espoos, Riias, Hankos, Tartus ja Tallinnas. 2019. aastal pälvis “Workshop” teatri aastaauhindadel etenduskunstide ühisauhinna.

Lisaks etendustele Prahas esietendub sel nädalal Trondheimis Kanuti Gildi SAALi kaasprodutseeritud soome kollektiivi WAUHAUS ja Terike Haapoja lavastus “To be Given Over”. Lavastus esietendub 22. märtsil Multiplié dansefestivali raames. Tulevased esietendused kohalike etendajatega jõuavad lavale hiljem, 2024. aastal, sh Tallinnas.

Bazaar festivali ning eesti etendusi festivali programmis toetab Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Suursaatkond Prahas. Karolin Poska residentuur saab teoks Culture Moves Europe programmi toetusel.

MTÜ Eesti Loomeresidentuurid (LOORE) asutati 11 loomeresidentuuri poolt eesmärgiga edendada omavahelist koostööd, arendada loovisikute mobiilsust ja loometööd toetavaid üksusi, esindada loomeresidentuuride huve ning suurendada nende rahvusvahelist nähtavust.

Katusorganisatsiooni loomise idee kasvas välja Eesti loomeresidentuuride vajadusest suurema koostöö järele. Võrgustiku sünnile aitas kaasa SA Tartu 2024 tellimusel valminud uurimus „Tartu ja Lõuna-Eesti residentuuride arengukava aastateks 2022–2025“. Arengukava keskendus Tartu 2024 piirkonna residentuuridele, aga kaasas koostamisprotsessi ka ülejäänud Eesti loomeresidentuurid. Vajadus üle-eestilise loomeresidentuuride võrgustiku järele tuli selgelt esile ka Kunstivaldkonna arengukava 2021-2025 koostamise protsessis.

2022. aasta kevadel asutatud võrgustik ühendab erinevate valdkondade loomeresidentuuride korraldajaid. LOORE 14 liiget on: Arvo Pärdi Keskus, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Kunstnike Liit, Kai kunstikeskus, Kanuti Gildi SAAL, Kordon, Maajaam, Massia, MoKS, Narva kunstiresidentuur NART, Pärnu Loovlinnaku residentuur, Rae Kultuurikeskuse Vaskjala residentuur, Tartu Kunstnike Liit ja TYPA.

LOORE juhatus valiti silmas pidades valdkondlikku, regionaalset ja institutsionaalset esindatust. Juhatusse kuuluvad MoKSi kaasasutaja Evelyn Grzinich, Arvo Pärdi Keskuse tegevjuht Anu Kivilo, Maajaama esindaja Mari-Liis Rebane, Kai kunstikeskuse tegevjuht Kadri Laas-Lepasepp ja Tartu Kunstnike Liidu esimees Peeter Talvistu.

“LOORE näol on tekkinud arenev üleeestiline koostöövõrgustik, mille teadmiste- ja kogemustevahetus jõustab eripäraste loomeresidentuuride kujunemist ja annab uut jõudu ka regionaalsele kultuuritegevusele. Katusorganisatsiooni tegevus toob Eesti residentuuridesse kandideerima rohkem erisuguseid ja professionaalseid loovisikuid üle ilma ja aitab Eesti residentuuridel leida partnereid ja laiapõhjalist toetust nii kohalikul kui riiklikul tasandil,” usub üks ühenduse eestvedajaid, Evelyn Grzinich.

2023. aastal on organisatsiooni põhieesmärgiks edendada ja tihendada liikmetevahelist koostööd ning teadvustada loomeresidentuure kui loovisikuid toetavaid organisatsioone ühiskonnas laiemalt.

Võrgustiku koostöö tulemusel on juba algatatud ühisprojekt, mille raames korraldavad 8 võrgustiku liiget aastatel 2023–2024 Ukraina loovisikutele mõeldud kaheksa residentuuri Eestis. Projekti rahastab Põhjamaade Kultuuripunkt.

Koostöös Tartu 2024 meeskonnaga on LOORE loomas neljanda rahvusvahelise Kultuurikompassi "Kas kultuur tunneb piire?" programmi. Kultuurikompass toob 18. ja 19. mail Tartusse kokku kultuurisektori edendajad ja poliitikakujundajad, loovisikud ja residentuuride korraldajad ning kultuuripealinna võrgustiku liikmed. Foorumil mõtestatakse loovisikute mobiilsust, erilise fookusega loomeresidentuuridel.

Loomeresidentuuride võrgustikuga on oodatud liituma aktiivselt tegutsevad eri valdkondade Eesti kultuuriresidentuurid.

Täna, 13. märtsil ainuetendub Kanuti Gildi SAALis iraani kirjaniku Nassim Soleimanpouri näidend “White Rabbit, Red Rabbit”, mida esitab Tambet Tuisk. Teatrieksperimendina on "White Rabbit, Red Rabbit" kordumatu lavastus, millel pole ühtegi proovi ega lavastajat. Igal esitamise korral on laval erinev näitleja, kes kohtub näidendiga esimest korda alles publiku ees – avades pitseeritud ümbriku. Samal õhtul esitatakse näidendit 75 laval 31 erinevas riigis. Eestis etendub tekst Kanuti Gildi SAALi kaasproduktsioonina ja esmakordselt.

Näidend “White Rabbit, Red Rabbit” räägib kaasaegset Iraanist ning 1980ndatel sündinute põlvkonnast. Hästi informeeritud põlvkonnast, kes on sündinud keset Iraani-Iraagi sõda, ega ole näinud Iraani millegi muu kui Islamivabariigina. Näidendi kirjutamise hetkel ei tohtinud nüüdseks juba rahvusvaheliselt tunnustatud kirjanik Soleimanpour koduriigist lahkuda, kuna oli keeldunud osa võtma kohustuslikust sõjaväeteenistusest, seega kirjutas ta näidendi, mida tema kohalolekuta mujal maailmas esitada saaks.

Teksti on tõlgitud rohkem kui 30 keelde ning esitatud kokku üle 3000 korra, sealhulgas näiteks näitlejate Whoopi Goldberg, John Hurt, Nathan Lane, Stephen Rea, Sinead Cusack, Marcus Brigstocke ja Dominic West poolt. Eesti keelde tõlkis teksti Kristiina Jalasto.

Tähelepanu: palume kõigil meedia- ja pressiesindajatel meeles pidada, et näitekirjanik on Iraani kodanik. See näidend EI ole otseselt poliitiline ning seda ei tohiks sellisena ka kujutada. Näidend tegeleb sügavama, metafoorse tasandiga ning väldib selgesõnaliselt avalikke poliitilisi kommentaare. Kõik vihjed, et näidend on valitsusvastane, võivad sõna otseses mõttes ohustada näitekirjaniku elu. Seetõttu palume ajakirjanikel olla oma kajastustes sellest teadlikud.

Autor: Nassim Soleimanpour. Näitleja: Tambet Tuisk. Dramaturgia: Daniel Brooks, Ross Manson. Tõlkija: Kristiina Jalasto. Projektijuhid: Priit Raud, Heneliis Notton. Produtsent: Aurora Nova. Kaasprodutsent: Kanuti Gildi SAAL

Made in Estonia Maraton on sel aastal 16. korda toimuv etenduskunstide lühivormide festival, mille sisu pole kureeritud. Osalemise ainukeseks tingimuseks on, et kuni 10-minutiline etteaste oleks valminud spetsiaalselt maratoni jaoks.

Igal aastal astuvad üles nii juba kogenud kui ka alles alustavaid etenduskunstnikud. Sel aastal osalevad Made in Estonia Maratonil: Vaim Sarv, Kaja Kann, ENKKL, Anita Kremm, Mariann Tammaru, Rainar Aasrand, Unholy Trinity, Romet Kaljo, Vootele Vaher, Katrin Viru, Laura Kivistik, Raahel ja Kärt, Valged skorpionid vol 2, Markus Monak, Paul Beaudoin, Tõnis Pill ja Aleksander Roslin, CONRADO, Sigrid Savi, Justina Kiuršinaitė, junk eesti, Pääsu-Liis Kens ja Mia Tamme, Joosep Ehasalu ja Siim Nurklik, Alina Birjuk, 7 girls 1 cup, ETA Kompanii ja Rūta Ronja Pakalne, KOOSSEIS, Rasmus Jensen, Siim Tõniste, SK Priima, üks isiksus, Jarmo Reha, Nele Tiidelepp, Kertu Rannula, Riin Maide, Markus Vaiksoo ja Margaret Tilk, Krants, Naistantsijad, PERE, Roomet ja Indrek, Lukas Jansen ja Konrad Kendra, Liisamari Viik, ants1 jt.

Maratonil võib paari tunniga kuulmatust saada kuulsus, mõttesähvatusest lõpptulemus, kellest iganes kunstnik ning kunstnikust omakorda kes iganes. Ave Taavet on kirjutanud: “See on kunstisündmus, milles ei ole esiplaanil kuraatorid, rahastusega seotud bürokraatia või ajas fikseeritud lõpptulemus.”

Ligikaudu kuuetunnine õhtu on jagatud neljaks osaks: blackbox, videoplokk, tühi lava ning punk-plokk. Punk-plokk lisandus maratoni kavasse eelmisel aastal. Punk-plokki iseloomustab valmis lavakujundus, andes impulsi ruumist inspireeruvatele kunstnikele. Lavaga saab tutvuma tulla vaid mõned päevad varem, mis teeb punk-plokis osalemisest omaette mäng-väljakutse. Sel aastal loovad lavakujunduse EKA Stsenograafia osakonna tudengid.

Valgus: Henry Kasch; heli: Kenn-Eerik Kannike; kujundused: Jaan Evart; dramaturg: Heneliis Notton; lavakujundus: Marto Mägi, Kadri Joala, Joel Väli (EKA Stsenograafia osakond); tehnilised lahendused: Henry Kasch, Kristiina Tang; projektijuht: Kristiina Tang; tiim: Maarja Kalmre, Eneli Järs, Priit Raud, Siim Tõniste ja Kaie Küünal.

Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Made in Estonia Maraton algab 11. märtsil kell 17:00 Kanuti Gildi SAALis ja kestab kuni etteastete lõpuni.

MTÜ Teine Tants poolt 2023. aasta I kvartali loominguliste stipendiumite saajad on: Kadri Noormets, Kristina Norman, Mart Kangro, Juhan Ulfsak, Eero Epner, Artjom Astrov, Oliver Kulpsoo, Maria Arusoo, Katrin Kreutzberg, Joel Väli, Nele Tiidelepp, Joel Väli.

Poliitiliselt laetud asukoha tõttu Vene Saatkonna vastas otsustas Kanuti Gildi SAAL meenutada aasta möödumist Ukraina sõja algusest sõjapõgeniku Sofija Melnikova lavastuse “Drama Queen” kutsumisega Tallinna. Lavastuse keskmes on Melnikova lugu pagendusest, hirmust ning ebaõnnestunud armastusest, mille käigus räägib autor Ukrainast Riiga jõudmisest ning kaheksa aastat kestnud suhte lõppemisest. Äsja toodi lavastus esile ka auhinna “​​Kilograms kultūras 2022” ühena viiest läti teatrivaldkonna nominendist.

Sofija Melnikova on noor Donetski piirkonnast pärit Ukraina lavastaja, kes on õppinud lavastajaks Harkivi Riiklikus Kunstiülikoolis. Pärast sõja algust Ukrainas saabus ta 2022. aasta aprillis Riiga, kus Dirty Deal Teatros eelmise aasta lõpus esietendus tema lavastus “Drama Queen”. Melnikova kaaslavastajana on olnud abiks üks praeguse aja tuntumaid läti lavastajaid Valters Sīlis.

“Drama Queen” etendub 22. ja 23. veebruaril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Etendused on ukraina ja vene keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega. Piletid on müügil Fienta keskkonnas ning kohapeal on võimalik annetada Ukraina heaks.

Enne seda, 21. veebruaril kell 18.00 toimub SAALis ka Ukraina päritolu kirjanik Ilya Kaminsky raamatu “Odessa tantsud” esitlus, kus raamatut loeb ette näitleja Johannes Sepping ning muusikat teeb Teet Liiv. “Odessa tantsud” eestikeelses tõlkes on seitsmes kirjastuse Puänt välja antud raamat.

Veebruarikuus jõuavad Tallinna Viinis tegutsevad kunstnikud Artjom Astrov, Kisling ning Till Megerle. Esmalt, 7. veebruaril toimub Kanuti Gildi SAALis kontsert pealkirjaga “Guiding Light IV”, pärast mida alustavad kunstnikud residentuuri, mille tulemusena esietendub 27. veebruaril performance “Guiding Light V”. Performance'i “Guiding Light V” raames liituvad tiimiga veel kuraator ja dramaturg Aziza Harmel ning kunstnik ja muusik Andreas Harrer.

Kontsert “Guiding Light IV” jõudis esmakordselt publiku eelmisel aastal Kunsthalle Wienis osana Aziza Harmeli ja Laura Amanni kureeritud näitusest “Do Nothing, Feel Everything”. Projekt “Guiding Light” on jätkuks praktikale, mida kunstnikud määratlevad “süvahängimisena” – ehk millenagi, mis ei ole ei eelnevalt kindlaks määratud ega ka juhuslik. Bänd mängib äärmuste ja vastuoludega nagu "tegelikkus" ja "kunstlikkus" nii visuaalsete kui ka performatiivsete vahenditena, et pidevalt töö olemust kahtluse alla seada. “Süvahängimine” ei ole nende jaoks pelgalt muusikažanr, vaid tööviis, mis väljendub seletamatutes helides, intiimsetes ja vahel banaalsetes olukordades ning hoolikalt komponeeritud visuaalides.

Artjom Astrov on eesti etenduskunstide skeenele tuttav, olles loonud Kanuti Gildi SAALis lavastuse pealkirjaga “Gangstarap” ning Sõltumatu Tantsu Laval lavastuse “Performance STL-is” (mõlemad koos Ruslan Stepanoviga) . Samuti on ta helikunstnikuna osalenud mitmes erinevas lavateoses, luues viimati muusikat Netti Nüganeni lavastusele “Müüt: päeva äärel”. Oma töö eest on Astrov olnud korduvalt nomineeritud Eesti teatri aastaauhindadele, viimati aastal 2020 lavastusega “Performance STL-is”.

Kisling ehk Michaela Kisling on Viini Kunstiakadeemia vilistlane, kes töötab ja elab Viinis. Tema töid on eksponeeritud Hyperrealitys, Viinis ( 2021); Viini Kunsthalles (2022); MAK'is, Viinis (2022); Kunsthalle Feldbachis, (2022) ja Viini Volkstheateris (2022). Michaela Kisling teeb koostööd kunstnikega nagu Hans Schabus, Artjom Astrov, Till Megerle ja Aziza Harmel. Hiljuti andis ta välja albumi "Old Life" plaadifirma Serious Serious alt. Eksperimentaalse kunsti ja muusikaskeenega seotud inimeste poole pöördudes esitab Kislingi looming väljakutse formaalsete struktuuride petlikkusele, dekonstrueerides harmoonia keerukusi läbi omapärase stiili arendamise, mis segab uued meediumid kokku kummaliste ja tõrjutud tunnetega. Tema heli- ja videotööde puhul on tegemist spontaanse koostööga teiste luuletajate ja kunstnikega, hägustades identiteedi ja autorluse piire.

Till Megerle kunstipraktika hõlmab maali, joonistamist, videot ja fotograafiat. Tema teosed käsitlevad sotsiaalset ja kehalist dünaamikat, olles inspireeritud popkultuurist ja ajaloost. Koos muusikute Artjom Astrovi ja Kislingiga veab ta bändiprojekti Guiding Light. Megerle elab ja töötab Viinis, kus ta õpetab ülikoolides Academy of Fine Arts ja Academy of Applied Arts.
Artjom Astrov on Viinis elav ja töötav muusik. Tema eklektiline kompositsioonistiil hõlmab nii produtseeritud kui ka leidheli, digitaalset helitöötlust ja laulukirjamist. Performance-etenduste helikujundjana on Astrov töötanud välja eripärase minimalistliku lähenemise, mille kandvateks elementideks on heli ruumilised ja kontseptuaalsed omadused. Artistinimede all Benzokai, rin la ja viimasel ajal lihtsalt Artjom on ta välja andnud mitu EP-d leibelite alt nagu Quantum Natives, Baba Vanga, Trash Can Dance ja Serious Serious, millest viimase asutaja ta ka ise on.

Aziza Harmel on Tuneesia juurtega vabakutseline kuraator. Tal on 2013. aastal Arnhemi Hollandi Kunstiinstituudis omandatud kaunite kunstide magistrikraad. Aziza on töötanud Documenta 14, Steirischer Herbst’i ja viimasena Kunsthalle Wien’i heaks. Ta oli kolme asukoha - Alexandria, Ammani ja Tangieri - vahel liikunud kuraatoriteadmistealase uurimusprojekti Qayyem kaaskuraator. Ühtlasi kureeris ta 12. Malil toimunud Bamako Encounters: Biennale of African Photography. Hiljuti kaaskureeris ta näituse pealkirjaga “Do Nothing, Feel Everything” Kunsthalle Wien’is (2022), mis vaatles hullumeelsust tavapärase seisundi ja teadmiste dünaamilise vormina mõistvaid kunstipraktikaid. Hetkel on Harmel ka üks liige detsentraliseeritud näitusesarja Hosting Lands tiimis, milles tegeletakse maakastus alase õiguse teemadega.

Andreas Harrer on Viinis tegutseva „Bar du Bois“ kunstikollektiivi liige ja kaasasutaja. 2011. aastast alates töötab ta kaasaegse muusika ansambli Klangforum Wien heaks. Tema kunstnikupraktika hõlmab endas eri meediume - installatsiooni- ja maalikunsti, skulptuuri ja muusika produtseerimist.

“Guiding Light IV” toimub Tallinnas vaid 7. veebruaril. “Guiding Light V” etendused toimuvad 27., 28. veebuaril ning 2.,3. ja 4. märtsil. Üritustele on võimalik osta odavam kombopilet. Kõik piletid on müügil Fienta keskkonnas.

Made in Estonia Maraton ootab kuni 10-minutilisi etteasteid. Originaalloomingut, mis on valminud spetsiaalselt maratoniks. Kasutada võib ka videot. Muidugi saab enne proovi teha (proovid toimuvad vahemikus 8.-10.03). Osalemissoovist anna teada 20. veebruariks 2023, täites küsimustik.

Made in Estonia Maraton on 11. märtsil 16. korda toimuv etenduskunstide lühivormide festival. Osalemise ainukeseks tingimuseks on, et kuni 10-minutiline etteaste oleks valminud spetsiaalselt maratoni jaoks. Maratonil võib paari tunniga kuulmatust saada kuulsus, mõttesähvatusest lõpptulemus, kellest iganes kunstnik ning kunstnikust omakorda kes iganes. Maraton koosneb neljast plokist: blackbox, videoplokk, tühi lava ning punk-plokk. Punk-plokki iseloomustab valmis lavakujundus, andes impulsi ruumist inspireeruvatele kunstnikele. Lavaga saab tutvuma tulla vaid mõned päevad varem, mis teeb punk-plokis osalemisest omaette mäng-väljakutse.

Küsimustega võib pöörduda ka maraton@saal.ee.
Lisainfot Made in Estonia Maratoni kohta.

Kanuti Gildi SAAL kuulutab välja avaliku konkursi kolme residentuurikoha täitmiseks. Residentuur on suunatud Eestist pärit või siin resideeruvale kunstnikule ning tasustatud Kulka toel. Oma olemuselt on residentuur pigem aeg uurimiseks ja katsetamiseks kui valmis lavastuse või teoseni jõudmiseks.

Residente saame võõrustada üheks kuuks vahemikus jaanuar-mai või siis september-detsember 2023 ning Keldrisaalis või Püha Vaimu SAALis. Ootame teie ideede kirjeldusi, residentuuri ajalist ja ruumieelistust ning CV-sid hiljemalt 9. detsembriks aadressile saal@saal.ee.

Eelnevalt majas toimunud residentuuride kohta saab lugeda siit: https://saal.ee/residency/

"COWBODY" on etenduskunstnike Sigrid Savi ja Hanna Kritten Tangsoo humoorikalt intensiivne lavastus, mis esietendub 5. detsembril Kanuti Gildi SAALis ning jõuab tuleval aastal ka Berliini lavadele. Etendused Tallinnas toimuvad ühe nädala jooksul ning vaid viiel korral.

Mängulis-eksistentsiaalse lavastuse fookuses on füüsiline jõud ja intensiivsus, samuti huumor igapäevastes situatsioonides. Tegijad ise nimetavad lavastust tantsu, skulptuuri, muusika ja fitness-trampliinide kompotiks. Autorite sõnul tegeleb lavastus fookuse ümberpaigutamisega erakordselt harjumuspärasele. Ning toob kokku ootused ja resultaadi, liueldes maailma, kus intiimsust rakendatakse distantsilt ja kus mõnikord piisab vaid poolest lausest.

Varasemalt on kunstnikud teinud koostööd Savi soololavastusega “Pushing Daisies” (Kanuti Gildi SAALis). Kuna Tangsoo töötab ka professionaalse valguskunstnikuna, luuakse lavastuse valguskujundust kohapeal. Samuti luuakse kohapeal muusikat, mille autor saksa muusik Markus Daßau asub etenduse ajal laval. Lavastuse kunstnik on Edith Karlson, kellega koos Savi on varem loonud ka performance'i “Let's get lost I know the way” (Sõltumatu Tantsu Lava, Tallinna Kunstihoone). Dramaturgina teeb kaasa koreograaf Ruslan Stepanov.

Hanna Kritten Tangsoo on Berliinis tegutsev koreograaf ja valguskunstnik. Ta on õppinud tantsu Viljandi Kultuuriakadeemias 2011-2014 ja lõpetanud Berliinis Hochschulübergreifendes Zentrum Tanz/ HZT tantsu ja koreograafia eriala bakalaureuse (2014-2017). Õpingute ajal HZT-s alustas ta tööd ülikooli teatritehnikuna ning puutus seeläbi kokku valguskujundusega. Aastal 2021 osales ta ETC Electronic Theater Controls Ltd Fred Foster Student Mentorship Program International branch programmis. Hanna Kritten on Berliinis toimetava etenduskunstide kollektiivi Suddenly üks kaasasutajatest. Alates 2017. aastast on Hanna Kritten vabakutseline nii tantsu- kui ka valguskunsti valdkonnas.

Sigrid Savi on Berliinis ja Tallinnas tegutsev vabakutseline etenduskunstnik. Oma esimest soolotööd “Imagine There's a Fish” (Sõltumatu Tantsu Lava) on ta esitanud Glasgow’s, Riias, Berliinis, Hammerfestis, Kiievis, Nürbergis ja Vilniuses. Oma teist soolotööd “Pushing Daisies” (Kanuti Gildi SAAL) esitas Savi 2019. aasta SAAL Biennaalil. Koostöös Jon Konkoliga on ta tööd “not this pillow fight” esitanud New Yorgis (Panoply Performance Lab) ja Berliinis (grüntaler9) ning Edith Karlsoniga valminud performance'it “Let's get lost I know the way” (Sõltumatu Tantsu Lava, Tallinna Kunstihoone) Tallinna Kunstihoones.

Esietendus ja etendused toimuvad 5., 6., 8., 9. ja 10. detsembril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Etendusele 6. detsembril järgneb vestlus kunstnikega, mida viib läbi Kai Valtna.
Piletid müügil Fientas ja kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal.

Kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL, Hanna Kritten Tangsoo, Sigrid Savi
Toetajad: Fonds Darstellende Künste aus Mitteln der Beauftragten der Bundesregierung für Kultur und Medien im Rahmen von NEUSTART KULTUR Saksamaa, Eesti Kultuurkapital

Lisainfo: https://saal.ee/performance/cowbody-1750/

14. novembril jõuab Püha Vaimu SAALi lavale Nele Tiidelepa lavastus “Lause lõppu jõudes oleme unustanud kust see algas”, mis valmib kümne noore kunstniku koostöös. Laval ja lava taga on etendajatest, kunstnikest, muusikutest ning kunstitöötajatest koosnev kollektiiv – Riin Maide, Gregor Kulla, Henri Särekanno, Ekke Janisk, Andreas Kübar, Ats Kruusing, Oliver Issak, Raul Markus Vaiksoo ja Leon Allik.

Grupi loomingulised teed on varasemaltki ristunud: “Lause lõppu jõudes oleme unustanud kust see algas” on mõtteline järg kahele Tiidelepa performance'ile, mis toimusid Ajuokse Avangaaris ning EKA galeriis etenduskunstide kobarprojekti "festival...showcase" osana. Tiidelepa sõnul ongi lavastuse alustala senistes koostöödes kehtestunud loominguline üksteisemõistmine ning ühised väärtused. Lisaks noorele eale ja aktiivsele tööle kultuurivaldkonnas ühendab neid lavastaja sõnul ka tugev põlvkonna- ja ajastutunnetus.

Kuigi lavastuse fookus lasub pigem sellel, kuidas räägitakse, ja mitte niivõrd sellel, millest, pakub trupp, et lavastuse keskmes on armastus, poeesia, nostalgia ning uussiirus. Etendaja ja lavastuse kunstnik Riin Maide arvab, et kui lavastus oleks luuletus, oleks tegemist vabavärsiga. Lavastust kannab proov minevikke unustada ning selle võimatusest tingitud ängistus, kaoselisus, võõristus ja siirus. Samuti vaatleb lavastus, kuidas aja jooksul kujuneb välja kindel viis asjadest rääkimiseks – kasutatakse samu sõnu, lauseid ning intonatsiooni, kuni viimaks loo algne tähendus meelest ära läheb.

Lavastust on võimalik näha vaid seitsmel korral ning iga etendus on eelmisest veidi erinev. Tiidelepp selgitab valikut järgmiselt: “Iga mängukord lähtub prooviprotsessis tõusnud teemadest, kehtestatud struktuurist ja lähtepunktidest. See tähendab, et on võimalik minevikke ümber kirjutada ja loobuda eelmisel etendusel lausutud sõnadest. Igal õhtul sünnivad seosed uuesti.”

Nele Tiidelepp (1998) on kunstnik ja kirjanik, kelle praktika on ajendatud spontaansetest reaktsioonidest keskkonnale ja materjalidele. Tema teosed paiknevad teljel, mille kummaski otsas on vastuolulise loomuga meediumid: skulptuur ja tekst. Kusagil nende vahel, staatika ja kaalutu kujutlusvõime keskel ilmneb performance, mis keerab materjali ümber ja teeb nähtavaks minevikkude paljususe. Tiidelepp on avaldanud oma tekste erinevates kultuuriväljaannetes ning osalenud näitustel ja kultuurisündmustel Eestis, Belgias, Saksamaal, Itaalias, Šveitsis, Portugalis, Soomes ja Leedus.

Esietendus ja etendused toimuvad 14., 16., 18., 19., 22., 24. ja 25. Novembril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Etendusele 16. novembril järgneb eestikeelne kunstnikuvestlus, mida viib läbi Urmas Lüüs, ning pärast 24. novembri etendust ingliskeelne vestlus, mida juhib Taavi Piibemann.

Lavastus: Nele Tiidelepp; esitus: Nele Tiidelepp, Riin Maide, Henri Särekanno, Gregor Kulla, Ats Kruusing, Andreas Kübar, Ekke Janisk; kunstnik: Riin Maide; dramaturgiline tugi: Oliver Issak; valgustaja: Leon Allik; koreograafia: Raul Markus Vaiksoo; projektijuht: Kaie Küünal; kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Nele Tiidelepp; toetus: Eesti Kultuurkapital.

MTÜ Teine Tants poolt 2022. aasta IV kvartali loominguliste stipendiumite saajad on: Mara Marie Kirchberg, Nele Marie Tiidelepp, Johhan Rosenberg, Jette Loona Hermanis.

Ilmselt paljuski ette läbikukkumisele määratud üritus alustab kimbatusest, mis tabab tänaval kerjust kohates. Kas annetada, kas iga kord, millest peaks lähtuma? Erinevaid arusaamu võrreldes tekib küsimus nende päritolu kohta, mis viib pühakirjade, eeposte ja lõpuks indoeurooplaste ja soomeugrilaste võrdlemiseni. Ja sellest august on juba raske välja pääseda.

Autori ja lavastaja Paavo Piigi sõnul ei liigitu “...Eetika” ei tantsu- ega muusikalavastuseks, vaid tunni aja jooksul pakutakse erinevate meediumite vahendusel perspektiive eetikast mõtlemiseks. “…Eetika” algas aimdusest, et avalik ruum, kus me saame rääkida õigest ja valest, muutub järjest ahtamaks. “Ühelt poolt tungib peale poliitikute seas armastatud legalistlik arusaam, et kõik, mis ei ole seadusega keelatud, ongi lubatud. Teiselt poolt kehtestab end liberalistlik maailmapilt, mille järgi on igal inimesel õigus disainida oma elu mistahes moraalikoodeksist lähtuvalt.” Ülikoolis filosoofiat õppinud Piigi sõnul hakkas ta otsima viisi, kuidas seda maad tagasi võita ehk kuidas uuesti eetikast rääkida. “Otsingud jätkuvad”, kinnitas Paavo Piik.

Sel korral ei tööta Piik professionaalsete näitlejatega, vaid hoopis koreograafide ja lauljatega. Lavastuses löövad kaasa koreograafid Hanna Junti ja Rauno Zubko, lauljad Saale Kreen, Maria Listra ja Annabel Soode, lavakunstnik Liisa Maria Lai, muusikaline kujundaja Miina Pärn, helikujundaja Doris Hallmägi, valguskunstnik Henry Kasch ja videokunstnik Maria Elisaveta Roosalu. Lavastaja ja näidendi autor Paavo Piik.

Esietendus ja etendused toimuvad 26., 27., 28., 30. ja 31. oktoobril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis.
Etendusele 27. oktoobril järgneb vestlus lavastajaga, mida viib läbi Joonas Hellerma.

“…Eetika” on Kinoteatri ja Kanuti Gildi SAALi kaasproduktsioon. Selle väljatoomist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
Täname: Arvo Pärdi Keskus, EMTA Lavakunstikool, Martti Kalda, Susanna Belinda Kõgel, Anu Lamp, Janika Oras, Eduard Parhomenko, Teele Pärn, Christin Taul
Fotod: Siim Vahur

Lisainfo:
www.kinoteater.ee
www.saal.ee

21. septembril esietendub Kanuti Gildi SAALis installatiivne lavastus pealkirjaga „T2”, mille autoriteks on visuaalkunsti taustaga kunstnikud Mihkel Ilus ja Marten Esko. Kolme nädala jooksul külastatav näitus-lavastus juhatab vaataja paralleelsete mitmiktähenduste maailma, milles sisustatakse määramatuse mõistet nii ulmelise kui ka inimliku proosalisusega. „T2“ on Kanuti Gildi SAALi 2022/23 hooaja avaprojekt ning produtseeritud koostöös Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumiga.

„T2” mõttelises keskmes on tähenduste muutumine ja kuhjumine ajas, mistõttu avaneb projekt igal nädalal uue alapealkirja all, ning ka selle sisu muundub vastavalt. Tegijate eesmärgiks on vaatajakogemuse lavastamine näituselaadses, kuid samas paratamatult teatraalses ruumiolukorras, kus iga külastaja kogemus võib teistest mõnevõrra erineda. Inspiratsiooni on ammutatud muuhulgas nii nõukogude ulmekirjandusest kui ka hüsteerilisest realismist, mille toel mõtestatakse inimeseks olemise nihestatust ebareaalsetes tingimustes ning luuakse kujutlusi pooleli jäänud tulevikuvisioonidest.

Projekti „T2“ on helikujundajana kaasatud Mihkel Tomberg, valguse ning erilahenduste kujundajana Kalle Tikas, dramaturgilise toena Taavi Eelmaa, (stseno)graafiliste lahenduste kujundajana Allan Appelberg ning videolahenduste kujundajana Alyona Movko-Mägi. Häältena teevad projektis kaasa Liisa Saaremäel, Katariina Tamm, Markus Truup ja Tambet Tuisk.

Täiendavalt on projekti kaasatud Raili Keivi, Johannes Luige ja Niall Macdonaldi teoseid ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogusse kuuluvate teoste jäädvustusi.

Marten Esko (1990) on Tallinnas tegutsev kunstiteadlane, kuraator, kunstitöötaja, näitusetegija ja kirjutaja. Tema senine tegevus on keskendunud laiemalt eriilmelistele näitamise ja näitusetegemise võimalustele, nautides nii materiaalseid ja ruumilisi kui ka kontseptuaalseid ja kontekstuaalseid lähenemisi teadmis-, teadlikkus-, tähendus- ja teadmatusloomele. Ta on üks Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) juhatuse liikmetest, olles sellega eri rollide kaudu seotud 2011. aastast ning juhtinud seda vahemikus 2016–2020. Alates 2021. aastast on ta EKA Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute doktorant.
Mihkel Ilus (1987) on visuaalkunstnik, kes tegutseb maali laiendatud väljal. Ta töötab sageli suuremõõtmeliste installatsioonidega ja näituse ajajoone variatsioonidega. Olulise osa tema tegevusest moodustab formaadikriitika ning kaasaegse näitusekultuuri ja etenduskunsti põimimine. Ilusa praegune loomefookus asetub black box’i ja white cube'i keskkondade ühisaladele. Ilus on loonud mahukaid isik- ja koostöönäitusi, kureerinud teiste loomingut nii kujutavas kunstis kui etenduskunstides. Igal võimalikul hetkel keskendub Ilus oma stuudiopraktikale, jagades seda aega muude projektidega ja tööga Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonnas lektori ja meistrina.

Installatiivne lavastus-näitus „T2” on avatud 21. septembrist 8. oktoobrini ning toimib umbes ühe tunni pikkuse katkematu taasesitusena, mida on Kanuti Gildi SAALis võimalik külastada kolme nädala jooksul kolmapäevast laupäevani:

„Järgmised nädalad on otsustavad” 21.09 - 24.09:
K 18.00-21.00
N-L 15.00-20.00

„Kõik on kuskil võimalik” 28.09 - 01.10:
K 18.00-21.00
N-L 15.00-20.00

„Hea lahendus omas ajas” 05.10 - 08.10:
K 18.00-21.00
N-L 15.00-20.00

Kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Marten Esko, Mihkel Ilus
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Lisainfo: www.saal.ee

MTÜ Teine Tants poolt 2022. aasta III kvartali loominguliste stipendiumite saajad on: Johhan Rosenberg, Jette Loona Hermanis, Henri Hütt, Katrin Kreutzberg, Bohdana Korohod.

Kanuti Gildi SAAL alustab 22. hooaega

Kanuti Gildi SAALi algav hooaeg toob publiku ette palju mitmekesist etenduskunsti. Uute lavastustega tulevad välja Marten Esko ja Mihkel Ilus, Nele Tiidelepp, Sigrid Savi ja Hanna Kritten Tangsoo, Karl Koppelmaa ja teater Kelm, Artjom Astrov koos Michaela Kislingu, Til Megerle ja Aziza Harmeliga, Karolin Poska ning Liisa Saaremäel. 22. hooaeg jääb ka viimaseks, mille kunstilised valikud on teinud Priit Raud – järgmisest hooajast asuvad programmi kureerima Eneli Järs, Kaie Küünal ja Maarja Kalmre.

Hooaja avab Marten Esko ja Mihkel Ilusa lavastuslik-installatiivne näituseruumi kogemus pealkirjaga “T2”, mis leiab aset suures saalis kolme nädala jooksul – 21. septembrist 8. oktoobrini. “T2” keskmes on vaatajakogemuse lavastamine näituselaadses, kuid samas ka paratamatult teatraalses ruumis. Projekt toimub koostöös Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumiga. Oktoobris jõuab Kinoteatri ja Kanuti Gildi SAALi koostöös lavale Paavo Piigi teos "Eetika". Novembris esietendub Nele Tiidelepa lavastus “Lause lõppu jõudes oleme unustanud kust see algas”, mis valmib koostöös paljude teiste noortega: Riin Maide, Henri Särekanno, Gregor Kulla, Ats Kruusingu, Andreas Kübara, Ekke Janiski, Oliver Issaku ja Raul Markus Vaiksooga. Koosviibimise käigus püütakse ühiselt oma minevikuga nõustuda või mitte nõustuda, end kokku panna ja lahti võtta ning teha rahu olukorraga, kus lause lõppu jõudes ollakse juba unustanud, kust see üldse algas.

Detsembris esietendub Sigrid Savi ja Hanna Kritten Tangsoo esimene ühislavastus “Cowbody”, mis arutleb passiivsuse kui agressiivse žesti üle, töötades intiimsusega distantsilt. Jaanuaris jõuab SAALi Karl Koppelmaa näidend “Küüliku anatoomia”, mis lavastatakse koostöös teater Kelmiga. Veebruaris esitendub Viinis resideeruvate kunstnike Artjom Astrovi, Michaela Kislingu, Til Megerle ja Aziza Harmeli multimeedialavastus “Guiding Light V”. Kevad algab juba traditsiooniks saanud etenduskunstide lühivormide festivaliga Made in Estonia Maraton ning seejärel esietenduvad Karolin Poska ja Liisa Saaremäeli uuslavastused.

Samuti võõrustab SAAL hooaja jooksul mitmeid külalisi – Tartu Uut Teatrit, teatrit Must Kast, Kinoteatrit, eˉlektroni ja paljusid teisi. Detsembris saab näha Stockholm University of The Arts koreograafia magistriõppe lõpetanud kunstnikke, eesotsas Stella Kruusamägiga, ning juunis on SAALi ruumides TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ning Helsingi Teatrikõrgkooli lõpetajad. Jätkuvad ka loomingulised residentuurid, esimesel poolaastal tegutseb majas neli residenti: Bohdana Korohod, Mara Kirchenberg ning Liis Lindmaa ja Jim Ashilevi.

Rahvusvahelise tegevusega jätkab SAAL ka uuel hooajal, olles endiselt enim välismaal etendusi andev etendusasutus Eestis. Juunis korraldab SAAL koos Läti Uue Teatri Instituudi ja Leedu Tantsuinfo Keskusega Helsingis Balti etenduskunsti tähistava festivali Baltic Take Over, mille raames näitavad oma töid ka Johhan Rosenberg, Karolin Poska ja Liisa Saaremäel. Hooaeg lõpeb augustis 20. korda toimuva rahvusvahelise festivaliga SAAL Biennaal, mille raames jõuab Tallinna huvitavaid etenduskunste ja kunstnikke.

Kogu 2022/23 hooaja vältab etenduskunstide veebiajakirja MAGASIN tegevus, mille toimetajana alustab Heneliis Notton. Samuti tegutseb edasi performatiivne raamatupood Kausaal, Heneliis Nottoni ja Bohdana Korohodi juhtimisel. Seejärel, hooajast 2023/24 hakkavad Kanuti Gildi SAALi kunstilist programmi koostama Maarja Kalmre, Eneli Järs ja Kaie Küünal. Kunstiline juhtimine hakkab toimuma kollektiivse kureerimise teel ning kaheaastaste tsüklite kaupa.

Kanuti Gildi SAALi 22. hooaeg saab ametliku stardipaugu aga Tartus – The Biofilm Sistersi, Jette Loona Hermanise ning Johhan Rosenbergi ning RESKRIPT’i külalisetendustega DRAAMA festivalil. Kodusaalis saab septembris ja oktoobris näha kahte eelmisel hooajal publiku hulgas menukaks osutunud lavastust: Johhan Rosenbergi “traps” ja Netti Nüganeni “Müüt: päeva äärel”.

Kanuti Gildi SAALi toetavad Kultuuriministeerium, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Eesti Kultuurkapital ja teised.

Lisainfo: www.saal.ee

Kanuti Gildi SAALi 2021/22 hooajal esietendus 11 uut lavastust. Hooaega alustati rahvusvahelise festivaliga SAAL Biennaal, tegevust alustas eksperimentaalne raamatupood Kausaal ning 20. hooaja tähistamiseks anti välja raamat “20 aastat festivali”. Kevadel korraldati esmakordselt Tartus festivali Ümberlülitus. Lisaks Eestis toimunud etendustele sai SAALi lavastusi näha kaheksas erinevas riigis toimunud festivalidel.

Hooaja lõpetab The Biofilm Sisters lavastusega “Pure Pink Pox”, mille etendused toimuvad 9.-11. juunil, ning Siim Tõniste ja Üüve-Lydia Toompere sotsiaalse kestvuslavastusega “Kas sa etendad iseennast?” 11. juunil. Tallinna Kunstihoones toimuvas 12-tunnises lavastuses põimuvad enneolematuks tervikuks publiku küsimused ja päevakajalised sündmused, millele reageerivad ja annavad kommentaare etendajad ning live DJ-setid. Lavastuse käivitav jõud on dialoog: pealtvaatajad saavad etendajalt küsida ükskõik mida. Osalejate ja etendajate dialoogi kulg on ennustamatu, kuid samal ajal võrdselt kõigi juhtida.

Hooaja jooksul esietendusid lavastused: RESKRIPTi “Artist Walk”, Elina Masingu “Fairy Tale Arch”, Maria Metsalu “The Well”, Riina Maidre ja Andri Luubi “Yokoonomatopoeemid”, Madlen Hirtentreu “Motel Dyschronia”, The Biofilm Sistersi “Pure Pink Pox”, Johhan Rosenbergi “traps” ja Netti Nüganeni “Müüt: päeva äärel”. Koostöölavastustena jõudsid publiku ette Adriano Wilfert Jenseni “mixed feelings”, Henri Hüti ja Jan Teeveti “Esimene tants. Viimast korda” Paide Teatris ning Jarmo Reha “Divide et Impera” koostöös Ekspeditsiooniga.

SAALi kaasproduktsioone sai näha mitmetel festivalidel nii Eestis kui ka mujal: näiteks Bernis, Antwerpis, Berliinis, Ljubljanas, Madridis ja Kopenhaagenis. Kokku anti välismaal 18 etendust. Enim käisid välismaal Maria Metsalu lavastus “The Well” ning Mart Kangro, Juhan Ulfsaki ja Eero Epneri “Kas te olete oma kohaga rahul?”. Samuti olid SAALi kaasproduktsioonid mitme kohaliku festivali programmis: näiteks DRAAMA festivalil ja Balti Tantsu Platvormil. RESKRIPTi rännaklavastus “Artist Walk” oli koguni kuue erineva festivali ja ürituse kavas.

Kokku toimus üle 200 avaliku ürituse (etendused, kontserdid, loengud, kohtumised, ettenäitamised, näitused jne). Üritusi külastas pea 10 000 inimest. Väljaspool maja toimus 73 etendust. Hooaja vältel viibis residentuuris neli kunstnikku: Riina Maidre ja Andri Luup, Riin Maide ning Cloe Jancis.

Järgmisena näeb SAALi kaasproduktsioone juba festivalil Baltoscandal, mille kavas on Maria Metsalu “The Well” ning Mart Kangro, Juhan Ulfsaki ja Eero Epneri “Kas te olete oma kohaga rahul?”. Septembris algab uus hooaeg koostöös Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumiga: SAALis jõuab lavale Marten Esko ja Mihkel Ilusa projekt “T2. Järgmised nädalad on otsustavad”, mida tegijad nimetavad lavastuslik-installatiivseks näituseruumi kogemuseks.

Lisainfo: www.saal.ee

Siim Tõniste ja Üüve-Lydia Toompere sotsiaalses kestvuslavastuses etendab igaüks iseennast. Üheks enneolematuks tervikuks põimuvad publiku küsimused, päevakajalised sündmused, neile reageerivad ja kommentaare andvad etendajad ning live DJ-setid.

Tallinna Kunstihoones toimuva lavastuse käivitav jõud on dialoog: pealtvaatajad saavad etendajalt küsida ükskõik mida. Küsida võib tõepoolest kõike! Osalejate ja etendajate dialoogi kulg on ennustamatu, kuid samal ajal võrdselt kõigi juhtida.

Keskpäevast südaööni toimuvas lavastuses vastutavad etenduskogemuse eest võrdselt nii etendajad kui ka publik. Igaüks saab grupist väljuda ja end teiste ette etendaja olukorda asetada, kusjuures etendajale jääb alati võimalus mitte vastata. Tema liikumine on nähtav kommentaar ja ilming sellest, kuidas küsimused talle mõjuvad. Selles sotsiaalse koreograafia projektis põimuvad individuaalsetesse ja kollektiivsetesse käitumismustritesse ühes ruumis viibivate inimeste suhted: otsused, kõhklused, teod ja tegematajätmised.

“Selle ja teiste meie lavastuste puhul on alati põnev väljakutse avatuse hoidmine, seekord peab meil kahel olema 12-tunnine valmisolek võtta asju sellistena, nagu nad on. Sellest võrsub mentaliteet võtta mistahes olukordi võimalustena, mitte kohustustena. Seda ka igapäevaselt. Loodame, et sarnaselt suhtub asjasse ka meie publik. Me ei sunni kedagi midagi tegema. Pakume võimaluse ja oleme tänulikud, kui sellest kinni haaratakse,” ütlevad autorid 11. juunil etenduva kestvuslavastuse kohta.

Peale Tõniste, Toompere ja külastajate võtavad projektist osa DJ-d Laura Sinimäe, Tanel Mütt, Harli Jaanimägi ja Kevin Park, kes lisavad lavastuse vältel tekkivale helikeskkonnale ja selles toimuvale dialoogile oma mõjutused. Lavastus valmib Tallinna Kunstihoone ja Kanuti Gildi SAALi koostööna.

Siim Tõniste ja Üüve-Lydia Toompere on vabakutselised etenduskunstnikud, lavastajad ning koreograafid. Nende looming põhineb kogukondlikel uurimustel ja dokumentaalsetel materjalidel. Viimased koostööd on sotsiaalse koreograafia ja osalusteatri lavastus „supersocial“ (augustis 2020, Kanuti Gildi SAALi kaasprodukstioon) ja sel aastal Paide teatris esietendunud "Teine asi", mis vaatles kogukonda läbi igapäevaste esemete ning mille raames avas uksed Paide Rahva Muuseum. Valle-Sten Maiste nimetab Toompere ja Tõniste lavastust „supersocial“ 2020. teatriaasta üheks tähelepanuväärsemaks lavastuseks ning nende lähenemist ainesele ja selleks valitud vormi uudseks, mis ei toetu üldteada mustritele. Sügisel 2020 võitsid nad festivali „Fast Forward – Europäisches Festival für junge Regie“ residentuuripreemia.

Toimumisaeg ja koht: 11. juuni kell 12.00–23.59, Tallinna Kunstihoone, Vabaduse väljak 8. Piletid saadaval eelmüügis Fientas. Etendus kestab 12 tundi. Pileteid saab soetada 60-minutiliste külastuskordade kaupa, ostes ühe või mitu külastuskorda korraga. Sissepääs alates keskpäevast igal täis- ja pooltunnil, galeriis viibib korraga kindel arv osalejaid. Täpsem info saadetakse pärast piletiostu e-posti teel.

Kanuti Gildi SAAL kuulutab välja avaliku konkursi kolme residentuurikoha täitmiseks. Residentuur on suunatud Eestist pärit või Eestis resideeruvale kunstnikule, on tasustatud Kulka toel ja oma olemuselt pigem aeg uurimiseks ja katsetamiseks kui valmis lavastuse või teoseni jõudmiseks.

Residente saame võõrustada üheks kuuks sügisperioodil (september-november) Keldrisaalis või Püha Vaimu SAALis.

Ootame teie ideede kirjeldusi, residentuuri ajalist ja ruumieelistust ning CV-sid hiljemalt 5. juuniks aadressile saal@saal.ee.

14. mail esietendub Kanuti Gildi SAALis Netti Nüganeni lavastus “Müüt: päeva äärel”. Lavastuse keskeks kujundiks on ajaloo erinevaid kihte sisaldav arheoloogiline kaevandus, milles tegutseb pseudoarheoloog, kes maapinnast esemeid kaevab. Luues müüte põimib lavastus reaalsust ja fiktsiooni, tegeledes seekaudu spekulatiivse mineviku-tuleviku loomisega. Etendused toimuvad maikuus Kanuti Gildi SAALis nii eesti kui ka inglise keeles.

“Müüt: päeva äärel” uurib maakoort ning lähtub kuulujutust, et maapinna kihtidest leiab sotsioloogiliste muutuste ja kollektiivsete konfiguratsioonide käigus tekkinud sajandite tagust hõõrdejõudu. Et maakoores on säilinud geoloogilised rännakud, mälestused ning marsid, mis loovad magneetilist soojust, võimaldades – ideaalsetes tingimustes – ületada ihu kõdunemist.

Lavastuse peategelane väljub maakoorest, et ajada korda oma ajutised asjad ning siis uuesti igaveseks kaduda. Kunstnik kirjeldab: “Kui kaua on ta seal kõdunemist võites olnud, ei tea keegi. Maakihid muutuvad üha paksemaks ja tema muudkui roomab ja roomab ja roomab ja roomab. Ülespoole, kus päikesekiired maakoore pragudest läbi tungivad. Tema pikad sõrmeküüned kraabivad mullakoorikut ja ta õhkab tulipunaselt, lõõtsub ägedusest, keeb. Värske õhk on kurgule kriipiv, valgus silmale liiga ere – kuid ta väljub. Täielikus segaduses, peata, selgroota. Ta vajab vormi: mis tahes kindlat stiili, mille külge klammerduda.”

Nüganeni sõnul esitab ta lavastuses rohkem küsimusi kui annab vastuseid, mängides seekaudu vaatenurkade erinevustega. Kellele kuuluvad esemed, mis maa seest välja tulevad? Kas leidjale, maapinnale, riigile või esmetele endile? Kelle lugusid kuulatakse?

Netti Nüganen (Amsterdam/Tallinn) on performance kunstnik, koreograaf, esineja ning muusik. Ta on lõpetanud Amsterdami Kunstikoolis (SNDO) koreograafia eriala BA. Nüganeni video- ja lavatööd jutustavad lugusid karakteritest, kes tema sees koos eksisteerivad: tõstja, teismeline vlogger, detektiiv, arheoloog jm. Tema eelnev kokkupuude teatri, tantsu, tsirkuse ja spordiga ajendab teda küsitama kõike seda, mis on äratuntav ning lähenema valvsa ja hoolika tähelepanuga kõigele, mis tundub võõras või kohatu. Vasturääkivustest ning ideede paljususest inspiratsiooni leides, tegeleb Nüganen maailma loomisega, mis alistub kaasaegsusele kohasele konfliktsusele ning absurdile. Tema töid on esitatud Frascatis Amsterdamis, Batard Festivalil, Tartu Kunstimuuseumis, Kanuti Gildi SAALis, KIM? galeriis, Lissaboni Filmifestivalil, My Wild Flag Festivalil jm.

Lavastus, esitus: Netti Nüganen; lavakujundus, kostüümid: Pire Sova; dramaturgia: Sabine Cmelniski; helikujundus: Artjom Astrov; valguskujundus: Priidu Adlas; tekstiline abi: Keiu Krikmann; graafiline disain: Yunie Chae; projektijuhtimine: Siim Tõniste, Eneli Järs; kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Netti Nüganen; toetaja: Eesti Kultuurkapital.

Esietendus: 14.05.22, Kanuti Gildi SAAL
Kestus: 90min

4.-15. maini toimub Bernis, Šveitsis 40. aastast juubelit tähistav teatrifestival auawirleben Theaterfestival, kuhu on kutsutud lausa kolm Kanuti Gildi SAALi lavastust: Mart Kangro, Eero Epneri ja Juhan Ulfsaki “Kas te olete oma kohaga rahul”, Karolin Poska “Sinu nirvaanale” ning Kristina Normani “Kergem kui naine”.

Auawirleben Theaterfestival Bern on legendaarne kaasaegsete etenduskunstide festival Šveitsis, mida korraldatakse alates 1982. aastast. Kanuti Gildi SAAL on varemgi oma kaasproduktsioonidega auawirlebeni teatrifestivalil osalenud: näiteks möödunud aastal sai festivalil näha Mart Kangro lavastust “Enneminevik”. Välisetenduste andmine on üks Kanuti Gildi SAALi põhitegevusi ja see on oluline etenduskunstide valdkonna tutvustamiseks ja arendamiseks.

“Kas te olete oma kohaga rahul” on Mart Kangro, Juhan Ulfsaki ja Eero Epneri lavastus vaatest, ridadest ning ruutmeetri keskmisest hinnast. Lavastus sellest, mis jääb, ja kus alati on tahetud elada. Mis on see, millest me oleme ilma jäänud? Aga see, millest unistame? Mis on see, mis laguneb ja mis on see, mida näeme oma viienda korruse aknast? Etendused Bernis 5.,6. ja 7. mail toimuvad inglise keeles.

Karolin Poska soolo “Sinu nirvaanale” on kohaspetsiifiline lavastus, kus Poska kutsub publiku endaga rännakule läbi keldrisoppide. Lavastus proovib läbi kehalise kogemuse jõuda lähemale tänapäeval elamise tundele. 2021. aastal nomineeriti Karolin Poska lavastusega Eesti teatri tantsuauhinnale. Etendused Bernis 9. ja 10. mail.

"Lighter Than Woman" on Kristina Normani dokumentaal-poeetiline lavastus elu raskuse ületamisest otseses ja kaudses tähenduses. Tänavu Eestist ka Veneetsia biennaalil esindav Norman vaatleb Itaalia seni ainukest naisastronauti Samantha Cristoforettit kui inimest, kes on elu raskuse päris otseses tähenduses ületanud, jõudes avakosmose kaalutusse. Paralleelselt vaatleb Norman Itaalias töötavaid Ukraina võõrtöölisi, kellest on saanud omastehooldajad Itaalia peredes, ning kes kannavad itaallaste elude lõpuaastate metafoorset, aga vanureid tõstes ka päris otsest raskust. Etendused Bernis 13. ja 14. mail.

Lisaks on festivali programmis läti kunstnike Jana Jacuka ja Laura Stašāne näitus “Physical Evidence Museum”, mis möödunud aastal toimus ka Eestis festivali SAAL Biennaal raames. Näitusega reisivad Šveitsi ka Eestis kogutud lood koduvägivallast.

Kokku antakse Bernis kolme lavastusega 9 etendust.

Festivali koduleht: https://auawirleben.ch/en#/

Etenduskunstnik Johhan Rosenberg, kelle möödunud aasta lavastus “Eden Detail” (koos Jette Loona Hermanisega) nomineeriti teatriauhindadele lausa kolmes kategoorias, tuleb 2. mail Kanuti Gildi SAALis välja oma uue soolotööga “traps”. Lavastus kasvas välja Rosenbergi lõputööst “T.R.A.P.S” Amsterdami ülikoolis SNDO, mis milles ta uuris tähenduse kadumist keeles.

“trapsi” lavastusprotsessi otsustas Rosenberg alustada stsenograafiast. Stsenograafiks kutsus ta Ungari päritolu kunstniku ning koreograafi Júlia Sára Vavra, et uudistada, kuidas läheneda stsenograafiale läbi koreograafilise mõtlemise. Eesmärgiks võeti luua hallutsinogeenne ruum märgadest ja vettivatest seintest. Et iga asi saaks muutuda niipea, kui see vaataja keeles või meeles tähendust võtma hakkab. Kunstniku sõnul põhineb kogu ülejäänud lavastuse materjal alguselt loodud ruumil.

Lavastuse algidee pärineb kunstniku reisist Siberisse – Eesti külasse Ülem-Suetseki, kus tema elumaja seinad vettisid ning võõrustajar Laine pajatas talle saladusi ja külafantaasiaid maailma toimimisest. Sealt sündis lavastuse keskne kujund – hüpnootiline loomaaed, mis moodustab ürgse mänguruumi.

Rosenberg kasutab oma loomingus läbivalt sõnamängu. Sõnal “traps” on inglise keeles samuti mitmeid tähendusi. Kunstnik avab neist mõnda: “traps” tähendab unustatud asju keldris. On olemas trap-muusika ja “trap mouth” ehk räpane suu, mis ropendab kogu aeg või ei oska end alati väljendada. Trap space on klubi tagaruum, kus antakse salaja narkotsi.” Lavastuse põhilõksuks peab Rosenberg mäletamist, unustamist, iseendaga manipuleerimist ning seda, kuidas enda jaoks tähendusi muuta. Kuid Rosenbergi sõnul on juba koreograafina soololavastuse tegemine lõks.

Kunstnik kirjeldab oma tööd järgmiselt: “Lavastus toimub märgade seinte vahel, kus pesitseb keha, kes pidevalt oma vedelat identiteeti vahendab. Otsides silmsidet tundmatu maailmaga, et seda seejärel peeglina kasutada, on tal julgust tagasi vaadata ning iseenda sotsiaalsust peegeldada. “traps” proovib tabada juba kinni püütut, kuid veel tundmatut. Jahtides unustusse jäänud asju, “traps” on räppiv pulss ja toores liha, mis on programmeeritud tarbima. See on keeleauk, katkine troon, rämpssuu ja lekkiv mootor. See träpib, rämmab, avaneb, peatab ja sonib meie kohaloluga vägagi rõhuvas minevikus, elades ägedas ning hirmuäratavas tulevikus.”

Lavastus etendub intiimses Püha Vaimu SAALis, kuhu mahub publikut vaid veidi üle 35 inimese. Lavastuse helikujunduse autor on Karl Saks. Dramaturgidena osalevad projektis Maike Lond ning Netti Nüganen ja valguskunstnikuna Priidu Adlas.

Johhan Rosenberg on 1997. aastal sündinud vabakutseline kunstnik, kes tegutseb tantsu ja etenduskunstide valdkonnas. Aastal 2020 lõpetas ta Amsterdamis (SNDO) koreograafiaõpingud. Tema tööde koreograafiline jaht konstrueerib keskkondi ja liikumise artefakte, mida ta vahendab mina-pildi ja publiku pilgu läbi. Otsides teadmatut ja tundmatuid keskkondi, muutuvad keele ja identiteetide funktsionaalsused kehastunud kontekstideks ümbruse loomise protsessis. Toore sõnavara ja mängulisuse kaudu kihistab ta keha, teksti ja heli, et kohtuda kollektiivses teadvus-arhitektuuris. Rosenberg on esitanud oma töid Amsterdamis (Frascati, Dansmakers, Veem House for Performance), Moskvas (ZIL), Haagis (Het Nationale), St.Peterburgis (SDVIG), Berliinis (Studio dB) ja Tallinnas (EKA Galerii, EKKM, ULM ja Kanuti Gildi SAAL) ning osalenud mitmetes rahvusvahelistes projektides tantsija ja dramaturgina. Koos Jette Loona Hermanisega pälvis ta lavastuse “Eden Detail” eest 2022. aastal Eesti teatri auhindade tantsuauhinna.

Esietendus ja etendused toimuvad 2., 3., 5., 6. ja 7. mail kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Etendusele 6. mail järgneb vestlus kunstnikuga, mida viib läbi Liisbeth Horn.

Lisainfo: www.saal.ee

MTÜ Teine Tants poolt 2022. aasta II kvartali loominguliste stipendiumite saajad on: Hanna Junti, Daniela Privis, Henri Hütt, Karolin Poska, Kristina Norman, Kevin Park, Mart Kangro, Juhan Ulfsak, Eero Epner, Oliver Kulpsoo, Maria Arusoo, Artjom Astrov, Maria Metsalu, Riina Maidre, Jette Loona Hermanis, Johhan Rosenberg.

Täna, rahvusvahelisel tantsupäeval jagati Kanuti Gildi SAALis Sõltumatu Etenduskunsti Auhindadest välja kasvanud omaalgatuslikke preemiaid, mille eesmärk on tunnustada etenduskunsti valdkonna tegijaid kompromissitute sisekategooriate kaudu. Auhindu jagati traditsioonilise ühise hommikusöögi raames.
Patrick R. Vesi auhinna silmapaistva tegevuse eest etenduskunstide väljal pälvis Urmas Lüüs, kes on viimastel aastatel silma paistnud nii kirjutaja kui ka kunstnikuna.
Karolin Poska andis sel aastal esmakordselt välja auhinna “Kolleegi auhinna”, mille pälvis Joanna Kalm tantsuRUUMi vedamise eest.

Head tantsupäeva!

Johhan Rosenberg, kelle möödunud aasta lavastus “Eden Detail” (koos Jette Loona Hermanisega) nomineeriti teatriauhindadele lausa kolmes kategoorias, tuleb 2. mail Kanuti Gildi SAALis välja oma uue soolotööga “traps”. Lavastus kasvas välja Rosenbergi lõputööst “T.R.A.P.S” Amsterdami ülikoolis SNDO, milles ta uuris poeetilise kujundi rolli kehalise aktiveerimise kaudu ja tähenduse kadumist keeles.

Lavastuse “traps” keskkond on ümbritsetud märgade seintega, mis etenduse kulgedes laguneb, moondub ja avaneb. Keskseks kujundiks on hüpnootiline loomaaed, mis moodustab ürgse mänguruumi. Kunstnik sai idee reisist Siberisse – Eesti külasse Ülem-Suetseki, kus tema elumaja seinad vettisid ning kostitaja-misjonär Laine pajatas talle saladusi ja külafantaasiaid maailma toimimisest. Lisaks on lavastust mõjutanud ka Rosenbergi akupunktuuri õpingud Hiina Meditsiini Ülikoolis Hollandis.

Kunstnik kirjeldab oma tööd järgmiselt: “Lavastus toimub märgade seinte vahel, kus pesitseb keha, kes pidevalt oma vedelat identiteeti vahendab. Otsides silmsidet tundmatu maailmaga, et seda seejärel peeglina kasutada, on tal julgust tagasi vaadata ning iseenda sotsiaalsust peegeldada. “traps” proovib tabada juba kinni püütut, kuid veel tundmatut. Jahtides unustusse jäänud asju, “traps” on räppiv pulss ja toores liha, mis on programmeeritud tarbima. See on keeleauk, katkine troon, rämpssuu ja lekkiv mootor. See träpib, rämmab, avaneb, peatab ja sonib meie kohaloluga vägagi rõhuvas minevikus, elades ägedas ning hirmuäratavas tulevikus.”

Lavastus etendub intiimses Püha Vaimu SAALis, kuhu mahub publikut vaid veidi üle 35 inimese. Ruumi on kujundanud Ungari päritolu kunstnik Júlia Sára Vavra ning lavastuse helikujunduse autor on Karl Saks. Dramaturgidena osalevad projektis Maike Lond ning Netti Nüganen ja valguskunstnikuna Priidu Adlas.

Johhan Rosenberg on 1997. aastal sündinud vabakutseline kunstnik, kes tegutseb tantsu ja etenduskunstide valdkonnas. Aastal 2020. Lõpetas ta Amsterdamis (SNDO) koreograafiaõpingud. Tema tööde koreograafiline jaht konstrueerib keskkondi ja liikumise artefakte, mida ta vahendab mina-pildi ja publiku pilgu läbi. Otsides teadmatut ja tundmatuid keskkondi, muutuvad keele ja identiteetide funktsionaalsused kehastunud kontekstideks ümbruse loomise protsessis. Toore sõnavara ja mängulisuse kaudu kihistab ta keha, teksti ja heli, et kohtuda kollektiivses teadvus-arhitektuuris. Rosenberg on esitanud oma töid Amsterdamis (Frascati, Dansmakers, Veem House for Performance), Moskvas (ZIL), Haagis (Het Nationale), St.Peterburgis (SDVIG), Berliinis (Studio dB) ja Tallinnas (EKA Galerii, EKKM, ULM ja Kanuti Gildi SAAL) ning osalenud mitmetes rahvusvahelistes projektides tantsija ja dramaturgina. Koos Jette Loona Hermanisega pälvis ta lavastuse “Eden Detail” eest 2022. aastal Eesti teatri auhindade tantsuauhinna.

Esietendus ja etendused toimuvad 2., 3., 5., 6. ja 7. mail kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Etendusele 6. mail järgneb vestlus kunstnikuga, mida viib läbi Liisbeth Horn.
Piletid müügil Fientas ja kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal.

Lisainfo: www.saal.ee

Kontakt:
Eneli Järs
Kanuti Gildi SAAL
eneli@saal.ee / +372 5069655

18.-23. aprillini korraldab Kanuti Gildi SAAL Tartus festivali Ümberlülitus, võttes kaasa neli lavastust: Karolin Poska “Sinu nirvaanale”, Riina Maidre ja Andri Luubi “Yokoonomatopoeemid, Maria Metsalu “The Well” ning alles festivalil esietenduva The Biofilm Sistersi “Pure Pink Pox”. Et tekiks uudne kombinatsioon kaasaegsest etenduskunstist ning Tartu vaimust, toob SAAL Tartusse ka performatiivse raamatupoe Kausaal ning korraldab kunstikuvestlusi ja arutelusid koostöös Tartu Ülikooli teatriteaduste üliõpilastega.

“Ümberlülituse” programm laotub mööda Tartut laiali, oodatud ja ootamatutes kohtades. Festivalinädalat alustab Karolin Poska kohaspetsiifiline lavastus “Sinu nirvaanale”, mille kaks etendust leiavad aset Tartu Kunstimajas. Andri Luubi ja Riina Maidre 60ndate performants-suurkujust Yoko Onost inspireeritud galerii-lavastus “Yokonomatopoeemid” etendub kolm korda äsja valminud tARTu poe galerii ülemistes ruumides. Maria Metsalu ja rahvusvahelise trupi lavastust “The Well” saab näha kaks korda Tartu Genialistide Klubis. Metsalu, kes on Tartust pärit, on nüüdseks juba aastaid maailma eri paigus tuuritanud etenduskunstnik. Festivalil toimub ka The Biofilm Sistersi (Arolin Raudva, Katrin Kreutzberg, Mari-Liis Eskusson ja Alise Bokaldere) uue lavastuse “Pure Pink Pox” esietendus Tartu Uues Teatris. Performatiivne raamatupood Kausaal #3 toimub Kirjandusklubis Salong – koostöös rühmitusega Unholy 3nity – on ühendavaks lüliks kirjanduse ja etenduskunsti vahel, et näidata, kuidas need kaks valdkonda omavahel suhestuda võivad.

Ümberlülitus on nagu mixtape, mille tallinlased on tartlastele armastusega kokku pannud. Intensiivne nädal, mille programmi iga teos vaatleb etenduskunsti võimalusi ja võimatusi erineva nurga alt, kust iga vaataja võib leida endale sobiliku portaali või tee parema kunsti mõistmiseni ja kogemiseni. Festival pakub Tartu vaatajatele ja skeenele unikaalset programmi, mis ühendab etenduskunsti, teatri, visuaalkunsti ja kirjanduse ringkondi.

Lisainfo programmi ja piletite kohta: https://saal.ee/festival/mberllitus-2554/program/

Projektijuht: Maarja Kalmre
Graafiline disainer: Jaan Evart
Tehniline tiim: Henry Kasch, Kristiina Tang
Tiim: Eneli Järs, Kaie Küünal, Heneliis Notton, Priit Raud, Siim Tõniste
Festivali toetavad: Eesti Kultuurkapital, Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond ja Rahvakultuuri Keskus

Made in Estonia Maraton on sel aastal juba 15. korda toimuv etenduskunstide lühivormide festival. Maratonil osaleb sel aastal 34 erinevat kunstnikku ja kollektiivi.
Osalemise ainukeseks tingimuseks on, et kuni 10-minutiline etteaste oleks valminud spetsiaalselt maratoni jaoks, seega seda, mis laval toimuma hakkab, teavad vaid tehnikud. Maratonil võib paari tunniga kuulmatust saada kuulsus, mõttesähvatusest lõpptulemus, kellest iganes kunstnik ning kunstnikust jällegi kes iganes. Maarin Mürk on kirjeldanud Made in Estonia Maratoni kui assortiikarpi, kust igaüks midagi meelepärast leiab.

Kui tavapäraselt koosneb maraton kolmest plokist: blackbox, videoplokk ja tühi lava, siis sel aastal tähistatakse sünnipäeva millegi teistsugusega: Eesti Kunstiakadeemia stsenograafiatudengid loovad valmis lavakujunduse n-ö punk-plokile. Lavaga saavad kunstnikud tutvuma tulla vaid mõni päev varem, mis teeb punk-plokis osalemisest omaette mängulise väljakutse.

Sel aastal astuvad Made in Estonia Maratonil üles järgmised kunstnikud ning rühmitused: Kärdi ja Raaheli duo, Jaan Kosmos, Sigrid Savi, Elina Soosaar, Joanna Kalm, Madli Paves, Laura Kvelstein, Eline Selgis, Pääsu-Liis Kens, Helina Karvak, Sofia Filippou, Riina Varol, Mari Uibo, Steve Vanoni, Üks isiksus, Merilin Põldsam, Vasilina Kuksova, Romet Kaljo, Sorcerer, Greta Liht, Kirke Talu, Alissa Naaber, Amanda Tender, Maarja Tosin, Lisette Sivard, Loora Kaubi, Kausaal, Henri Hütt, Silja Uhs, Mona Tärk, Alexei Gordin, Kristina Koobak, Olesja Semenkova, Paul Beaudoin, Taavi Rekkaro, Tormi Torop, Pille-Triinu Maiste, Liisbeth Kirss, Kribul, Alina Birjuk, Ryan Galer, Wilhelm Blomberg, Carolyn Veensalu, Karmen Teesi Pregel, Unholy 3nity, Elo Vahtrik, Kaisa Kattai, Eva Metspalju, Mark Nathan Monak, Markus Ian Monak, Marta ja Edgar Vunsh, rühmitus jyung eesti, .E.M.A., Tantsuvastased, Mathias Väärsi, IAN dance company pluss sõbrad, Jekaterina Kultajeva, Kristino Rav, Laura Liventaal ja Katriin Maitsalu.

“”Made in Estonia Maraton“ annabki üheks õhtuks võimaluse ventileerida just oma katsetusi. Loetud minutite jooksul saab iga registreerunud etendaja realiseerida ühe efektse idee, aga sealjuures on kõik nagu päris: saalitäie publiku ees professionaalse tehnilise toega. See on harjutamiseks ja katsetamiseks legitiimne ruum, aga see on ka eesriide tagant välja tulemine, mitte enam lihtsalt sõprade ringis improviseerimine. Panused on kõrged, aga läbikukkumisel pole vaja karta kriitilisi arvustusi ega tagaseljajutte.” – Maarin Mürk, Sirp

Made in Estonia Maraton algab 12. märtsil kell 16.00 Kanuti Gildi SAALis. Ürituse täpne ajakava selgub toimumise päeval. Piletid müügil Fientas ja kohtade olemasolul kohapeal. Kogu Made in Estonia Maratoni piletitulu annetatakse Ukraina Kultuurikeskusele.
SAALi pääsevad tõendi alusel kõik COVID-19 vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud külastajad. Teatris on kohustuslik kanda maski.
Lisainfo: www.saal.ee

Valgus: Aleksandr Mirson
Heli: Kenn-Eerik Kannike
Video: Mikk-Mait Kivi
Lavakujundus: Anita Kremm, Kristel Zimmer, Liisamari Viik, Linda Mai Kari (Eesti Kunstiakadeemia)
Kujundused: Jaan Evart
Tehnilised lahendused: Henry Kasch, Kristiina Tang
Projektijuhid: Heneliis Notton, Kristiina Tang
Tiim: Priit Raud, Maarja Kalmre, Eneli Järs, Kaie Küünal, Siim Tõniste
Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Täna, 18. veebruaril, esietendub Maria Metsalu lavastuse “The Well” galeriiversioon Antwerpenis, festivali Radiant Nights #3 raames.

Radiant Nights on neli korda aastas toimuv minifestival, mis pakub sissevaadet kaasaegse kunsti tänasesse ja homsesse, tuues publiku ette värskeid ja jõulisi etenduskunsti teoseid. Kasutades sõna “särav”, esitleb festival kunstnikke, kes uurivad oma loominguga erinevaid maailmas olemise viise ning kelle looming on mitmekülgne, üllatav, radikaalne ja erutav.

“The Well” on järg Maria Metsalu 2017. aastal esietendunud soolotööle “Mademoiselle x”, mis janunes inimliku läheduse, puudutuse ja kaastunde järele. Oma eelmise soolotööga tuuritas Metsalu edukalt mitmel pool Euroopas ja ka New Yorgis. Uude töösse on Metsalu kaasanud tekstilooja Jaakko Pallasvuo Soomest, inglise muusiku Oxhy ning serbia juurtega etendaja Bosa Mina. Eestist liituvad metallikunstnik Tarvo Porroson ja valguskunstnik Priidu Adlas.

Lavastuse peategelasel pole perekonda, sõpru ega sidemeid. Ta langetatakse kaevu oma nelja psühhoterapeudi poolt - need on AJ, Brian, Kevin ja Nick. Tema ülesandeks, kaevu põhjas nahkdiivanil lamades, on kirjutada ja anda maailmale tagasi struktuur. Lavastuse ruum muutub erootiliseks mõttemaailmaks - sisemiseks ja salajaseks ruumiks. See ruum mõjub vangistavalt vääralt käituvale ja reaalsusest eraldatud kehale, mis kuuleb asju, mida ei tohiks kuulda, ja näeb asju, mida seal pole. “The Well” kujutleb pealtvaatajate tavapäraselt vaid tunnistavat pilku kliinilise pilguna. See on kutse publikule tunnetada oma võimu ja teadvustada, kuidas see mõjub laval olevale kehale, jäämata vaid passiivseks vaatlejaks.

Maria Metsalu (1990) on eesti päritolu koreograaf ja kunstnik, kes lõpetas 2016. aastal Amsterdami Kunstiülikooli SNDO (School for New Dance Development). Metsalu käsitleb performance’it kui radikaalset ruumi, mis on võimeline looma uusi tähendusi ning vaatamis- ja nägemisviise. Lisaks oma soolotööle on ta rahvusvahelise kunstikollektiivi Young boy dancing group üks asutajaliikmeid ning on teinud koostööd ja esinenud teiste seas Tino Sehgali, Michele Rizzo, Nils Amadeus Lange ja Gelitiniga. Tema soolo- ja grupitöid on näidatud mitmel pool Euroopas ning ka USA-s.

Idee: Maria Metsalu
Tekst: Jaakko Pallasvuo, Maria Metsalu
Heli: Oxhy
Etendajad: Maria Metsalu, Bosa Mina
Kunstnik: Tarvo Porroson
Dramaturgiline tugi: Manuel David Schweiler, Nicolás Facundo Rosés Ponce
Valgus: Priidu Adlas
Projektijuht: Kaie Küünal, Eneli Järs
Tehniline tugi: Henry Kasch, Kristiina Tang
Fotod: „The Well“, 3hd 2021: Harnessing Control, images by Ink Agop, © Creamcake
Toetajad: Eesti Kultuur Maailmas, Eesti Kultuurkapital
Residentuuritoetus: FABRIKKEN for Kunst og Design, Esitystaiteen Keskus, HIAP – Helsinki International Artist Programme, Nordic Culture Point
Kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL, Maria Metsalu
Esietendus: 20.12.2021, Kanuti Gildi SAAL, Tallinn
Esimene showing: 23.10.2021, 3hd Festival, Park Center Treptow, Berliin
Lavastus on inglise keeles.

Lisainfo: saal.ee

Täna, 7. veebruaril Kanuti Gildi SAALis esietenduv “Motell Düskroonia” on mänguline heliprotseduur, mis toimub reaalajas. Lavastus nihestab ajataju, kasutades selleks heli. Hirtentreu kutsus kokku teadusliku bändi nimega X, mis tegeleb aegruumide ja piltide kirjeldamisega helilises plaanis. Bändi kuuluvad heliloojad Liisa Hirsch, Tont (Siim Kuusemäe), Hello Upan ning Kalle Tikas. Lavastuse tarbeks on loodud fiktiivne uurimuskeskus, kus püütakse kirjeldada meeleseisundit nimega düskroonia, mis tähendab kultuurilise ja ajalise segiolekut.

Lavastuse keskseks kujundiks on mängulaud. Hirtentreu, kes viibis juhuslikult 2019. aasta oktoobris revolutsiooni ajal Liibanonis, peab seda töö alguspunktiks. Tänaval elavat tuld nähes tundis Hirtentreu, kuidas temast on saanud inimene mängulaual. Mängulaua abil saavad ka “Motell Düskroonias” seguneda helid, mis on loodud, kirjeldamaks erinevaid meeleseisundeid. Laval kohtutakse nelja erineva heliloojaga: klassikalise helilooja Liisa Hirschi, metalli- ja helikunstniku Tondi, eksperimentaalse heli-improviseerija Hello Upani ning spontaanselt loova Kalle Tikase.

Lavastus on sündinud koostööloome meetodil – lisaks kujutava kunsti taustaga Hirtentreule on lavastusse on kaasatud mitmed heliloojad ja dramaturgid. Kaasamõtlejatena osalevad lavastusprotsessis veel dramaturg Alissa Šnaider ning Berliini kunstnik Eva-Meyer Keller, kelle tööd “Death is Certain” on aastate eest ka Kanuti Gildi SAALis näidatud.

Madlen Hirtentreu (1993) on kunstnik, kes töötab kujutava kunsti ja etenduskunsti liideses.
Ta lõpetas 2014. aastal Milaano IED ülikooli visuaalkultuuri ja majanduse eriala (BA) ning 2017. aastal Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri eriala (MA). Ta on täiendanud end materjalitehnoloogia õppes Itaalias. Teda huvitavad objektid ja meediumid, mis suudavad võistelda inimkeha kohaloluga oma laetuses ja intensiivsuses: ellu ärganud objekt ja ruum, milles etendaja muundub vahendajaks, võib öelda ka skulptoriks. Tema lähenemisviisi iseloomustab visuaalse ja etenduskunstide vahelise piiri konstruktiivne eiramine. Kunstnikku käivitavad teemad nagu ürgne horisont, kordus, kaotatud tulevikud ja kliinilised seisundid. Tundmatuga seotud kõhedus omab potentsiaali paljastada lähivaatlusel hapruse märke, avades seeläbi uusi tõlgendusi ja tähendusi lahtiharutatud ajas. Hirtentreu on osalenud näitustel alates 2015. aastast ning teinud koostööd kunstnikuna etenduskunstide kontekstis.

Esietendus 7.02, järgmised etendused 9., 10., 12., 14., 17., 18. ja 21. veebruaril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. 9. veebruaril järgneb etendusele vestlus kunstnikega, mida viib läbi Kiwa.

Etendustele pääsevad tõendi alusel kõik COVID-19 vastu vaktsineeritud ja haiguse läbi põdenud külastajad. Teatris on kohustuslik kanda maski. Piletid müügil Fientas ning kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal.

Lisainfo: www.saal.ee

MTÜ Teine Tants poolt 2022. aasta I kvartali loominguliste stipendiumite saajad on: Mart Kangro, Juhan Ulfsak, Eero Epner, Oliver Kulpsoo, Maria Metsalu, Riina Maidre, Madlen Hirtentreu, Anita Kremm, Maarin Ektermann.

“The Well” on järg Maria Metsalu 2017. aastal esietendunud soolotööle “Mademoiselle x”, mis janunes inimliku läheduse, puudutuse ja kaastunde järele. Oma eelmise soolotööga tuuritas Metsalu edukalt mitmel pool Euroopas ja New Yorgis. Uude töösse on Metsalu kaasanud tekstilooja Jaakko Pallasvuo Soomest, inglise muusiku Oxhy ning serbia juurtega etendaja Bosa Mina. Eestist liituvad metallikunstnik Tarvo Porroson ja valgustaja Priidu Adlas.

Lavastuse peategelasel pole perekonda, sõpru ega sidemeid. Ta langetatakse kaevu oma nelja psühhoterapeudi poolt - need on AJ, Brian, Kevin ja Nick. Tema ülesandeks, kaevu põhjas nahkdiivanil lamades, on kirjutada ja anda maailmale tagasi struktuur. Lavastuse ruum muutub erootiliseks mõttemaailmaks - sisemiseks ja salajaseks ruumiks. See ruum mõjub vangistavalt vääralt käituvale ja reaalsusest eraldatud kehale, mis kuuleb asju, mida ei tohiks kuulda, ja näeb asju, mida seal pole. “The Well” kujutleb pealtvaatajate tavapäraselt vaid tunnistavat pilku kliinilise pilguna. See on kutse publikule tunnetada oma võimu ja teadvustada, kuidas see mõjub laval olevale kehale, jäämata vaid passiivseks vaatlejaks.

Maria Metsalu (1990) on eesti päritolu koreograaf ja kunstnik, kes lõpetas 2016. aastal Amsterdami Kunstiülikooli SNDO (School for New Dance Development). Metsalu käsitleb performance’it kui radikaalset ruumi, mis on võimeline looma uusi tähendusi ning vaatamis- ja nägemisviise. Lisaks oma soolotööle on ta rahvusvahelise kunstikollektiivi Young boy dancing group üks asutajaliikmeid ning on teinud koostööd ja esinenud teiste seas Tino Sehgali, Michele Rizzo, Nils Amadeus Lange ja Gelitiniga. Tema soolo- ja grupitöid on näidatud mitmel pool Euroopas ning ka USA-s.

Esietendus 20. detsembril, järgmised etendused 21., 22., 28. ja 29. kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Etendusele 22. detsembril järgneb vestlus, mida viib läbi Maria Arusoo.

Vahetult enne esietendust, 19. Detsembril avaneb Eesti Kunstiakadeemia väligaleriis Metsalu, Pallasvuo ja Porrosoni ühisnäitus, kus saab näha lavastusega seotud ja meeskonna loodud visuaale ja tekste. Samal õhtul saab kuulda Oxhy kontserti Sveta baaris.

Idee: Maria Metsalu
Tekst: Jaakko Pallasvuo, Maria Metsalu
Heli: Oxhy
Etendajad: Maria Metsalu, Bosa Mina
Kunstnik: Tarvo Porroson
Dramaturgiline tugi: Manuel David Schweiler, Nicolás Facundo Rosés Ponce
Valgus: Priidu Adlas
Projektijuht: Kaie Küünal, Eneli Järs
Tehniline tugi: Henry Kasch, Kristiina Tang
Fotod: „The Well“, 3hd 2021: Harnessing Control, images by Ink Agop, © Creamcake
Toetajad: Eesti Kultuur Maailmas, Eesti Kultuurkapital
Residentuuritoetus: FABRIKKEN for Kunst og Design, Esitystaiteen Keskus, HIAP – Helsinki International Artist Programme, Nordic Culture Point
Kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL, Maria Metsalu
Esietendus: 20.12.2021, Kanuti Gildi SAAL, Tallinn
Esimene showing: 23.10.2021, 3hd Festival, Park Center Treptow, Berliin
Lavastus on inglise keeles.

MTÜ Teine Tants poolt 2021. aasta IV kvartali loominguliste stipendiumite saajad on: Marta Vunsch, Mart Kangro, Juhan Ulfsak, Eero Epner, Oliver Kulpsoo, Elina Masing, Ellen Vene, Jaakko Pallasvou, Henri Hütt

13. novembril alustab Kanuti Gildi SAALi ning eˉlektroni koostöös liikuv raamatupood ja ürituste sari Kausaal, mis on avatud kord kuus. Kausaal #1 leiab aset Kanuti Gildi SAALi keldrisaalis. Raamatupood kutsub külastajaid üles ruumi kaasaktiveerima- ja looma, osaledes seal toimuvates tegevustes: tuuridel, digitaalsetes kirjutamiskatsetustes ning mängulistes ettelugemistes.

Teemafookus on igal korral erinev, uurides lugemis- ja kirjutamispraktikaid, lugemiseks mõeldud ruume jpm. Samuti töötab Kausaal välja sündmuste formaate, püüdes seeläbi luua pinnast uute ideede tekkimiseks. Kausaali siht on tutvustada välismaiseid ja kohalikke eksperimenteerivaid kirjutisi ning pakkuda värsket valikut raamatutest. Kuna poest leiab palju ingliskeelseid raamatuid, toimetab Kausaalgi kakskeelselt - nii inglise kui ka eesti keeles.

Esimene sündmus 13. novembril keskendub sissejuhatustele - hetkedele enne süvitsi minemist. Kuidas saavutada valmisolek lugemiseks? Mis roll on sissejuhatustel raamatutes ning mis juhtuks, kui sissejuhatused ära kaotada? Kas praegu - hajuva tähelepanuvõime ajastul - on paksude raamatute ja pikkade lõikude aeg möödas? Kas sügavuti minemises on midagi muutunud?

Kausaali kureerivad Heneliis Notton Kanuti Gildi SAAList ning Bohdana Korohod eˉlektronist. Idee kasvas välja SAAL Biennaalist, mille raames võõrustas festival Brüsselis baseeruvat lugemissaali/raamatupoodi rile*.

Kuigi Kausaali jaoks on oluline ka ühine koosviibimine, siis praeguse olukorra tõttu tervishoius püüab Kausaal end tutvustada ka neile, kes füüsiliselt kohale tulla ei saa. Kausaaliga saab tutvuda ka Instagramis, jälgides kontot kausaal_bookshop. Raamatupood on avatud vastavalt kehtivatele valitsuse korraldustele, vahemikus 12.00-22.00 aadressil Pühavaimu 5. Sündmuste toimumise ajal (14:00-15:30 ja 18:00-19:00) saavad poodi külastada vaid COVID-19 vastu vaktsineeritud või läbipõdemistõendiga inimesi. Muul ajal on oodatud kõik maski kandvad inimesed.

18. oktoobril esietendub Kanuti Gildi SAALis etenduskunstnik Elina Masingu provokatiivne debüütlavastus “Fairy Tale Arch”. Lavastuses tegeleb Masing muutumise mõtestamisega ning uurib, kuidas seda tähistada. Masing ning etendajad Kärt Koppel ja Jaan Hellermann avavad lavastuses enda läbitud muutusi - nii paratamatuid muutusi inimkehas kui ka soovi kapitalistlikus ühiskonnas pidevalt muutuda, aga jääda siiski igavesti nooreks.

Töö alguspunktiks oli kirurgiline iluprotseduur - Masing läbis möödunud kevadel subnasaalse huule tõstmise. Videomaterjali kaudu saab publik vaatemänguliselt osa kõhedustundest, mis tekib noa alla minnes ning end pärast muutumist nähes. Seekaudu käsitleb Masing ühiskonna poolt seatud ootusi välimusele ning modelleeritud iluga kaasnevaid tabusid. Teisalt intrigeeris Masingut küsimus, kui kaugele ollakse valmis kunsti, ideaalide ja eneseteostuse nimel minema.

Hellermann, kes on ühtlasi Eesti Kurtide Noorte Organisatsiooni juhatuse liige, kaotas 21-aastaselt kuulmise. Selle kaudu vaatleb lavastus füüsilisi ning tihti paratamatuid muutusi. Olles rääkinud paljude kurtidest noortega sai Masingu jaoks oluliseks, et tema lavastus sobiks ka kurtidele ja vaegkuuljatele. “Nad saavad filmifestivalidel käia, aga miks nad etendusele oodatud pole?” Prooviprotsessi ajal suhtlevad etendajad omavahel Messengeri grupivestluses ning Masing ja Koppel õpivad paralleelselt rahvusvahelist viipekeelt. Seeläbi otsib lavastus ka vormiliselt võimalusi vaegkuuljast vaatajale info edastamiseks, jäämata vaid subtiitrite tasandile.

Kärt Koppel uurib kapitalistlikku tähistamist, ostes juustupulga päeval poest juustupulki või kreemitäidisega sõõriku päeval sõõrikuid. “Siiani ei ole tähtpäevade ja traditsioonide tähistamine minu jaoks oluline olnud. Samas on mind painanud küsimus, miks tähtpäevade taga vaid reklaami ja kavalat majandustõusu toetavat skeemi näen. Lõin päeviku eesmärgil Instagrami konto @celebrationaday, et pidada järge oma tähistamistest. Esietenduseks olen 100 päeva tähistanud!”

Elina Masing õppis tantsukunsti Tallinna Balletikoolis ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias. Ta on vabakutseline satanistist kunstnik, kelle loomingus on keskne vastuoluliste teemade tõstatamine provokatiivsel ning tihtipeale naeruvääristaval moel. Elina Masing on tuntud ka oma muusikalise alter ego Valge Tüdrukuna. Oma varasemates projektides on autor uurinud vaatemängulisust, naiiveksperimentaalsust ning näilist valikuvabadust kui manipulatsiooni ja moraali küsimust. Tema töö “Maagiline Metamorfoos” ainuetendus 2020. aastal Tartu Interdistsiplinaari Festivali raames Tartu Elektriteatris ning see tähistab Masingu huvi algust muutumise ja duaalsuse vastu. Tema lõputöö “Spasibo Tebja” esietendus elektron.art platvormil mais 2021.

Lavastaja: Elina Masing
Etendajad: Kärt Koppel, Jaan Hellermann, Elina Masing
Lavakujundus, kostüümid: Liisbeth Kirss
Helikujundus: Florian Wahl
Dramaturgia: Henri Hütt, Ruslan Stepanov
Valguskujundus, tehnilised lahendused: Henry Kasch, Kalle Tikas
Fotod, video: Tristan Czar Aasmäe
Projektijuht: Maarja Kalmre
Eriline tänu: Eliise-Brigita Mõisamaa, Margus Terasmees, Henri Vaikre, Christinas Clinic, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum
Kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL, Elina Masing
Toetajad: Eesti Kultuurkapital
Esietendus: 18.10.2021, Kanuti Gildi SAAL
Kestus: 90min
Lavastus on inglise ja rahvusvahelises viipekeeles

Etendused toimuvad 18., 20., 21., 23. ja 28. oktoobril Püha Vaimu SAALis. 20. oktoobri etendusele järgneb vestlus kunstnikuga. Piletid on müügil Fientas ja vabade kohtade olemasolul kohapeal.

Lavastuse trailer: https://vimeo.com/manage/videos/615923158
Lisainfo: www.saal.ee

MTÜ Teine Tants poolt 2021. aasta III kvartali loominguliste stipendiumite saajad on: Mart Kangro, Juhan Ulfsak, Eero Epner, Maria Arusoo, Oliver Kulpsoo,, Artjom Astrov, Ruslan Stepanov, Kalle Tikas, Alissa Šnaider, Üüve-Lydia Toompere, Siim Tõniste, Karl Saks, Karolin Poska, Katrin Enni, Keithy Kuuspu, Henri Hütt.

Kanuti Gildi SAALi uuel hooajal saab näha Elina Masingu, Maria Metsalu, Madlen Hirtentreu, The Biofilm Sistersi ja Netti Nüganeni uuslavastusi. 2021/2022 hooaja töödes tegeletakse keha, eraldatuse ja ajalise nihestatusega. Kumab läbi pandeemiajärgselt kõhedat tuleviku-utoopiat, mis on poeetiliselt põimunud hetkel aktuaalsete teemadega.

15. oktoobril toimub SAALi 20. sünnipäeva puhul valminud raamatu “20 aastat festivali” esitlus. Novembris saab hoo sisse raamatupood ning ürituste sari Kausaal, mis avastab uusi kirjutamis- ja lugemispraktikaid.

Esimene sügisene esietendus toimub 18. oktoobril, kui Püha Vaimu SAALis saab näha noore etenduskunstniku Elina Masingu provokatiivset debüütlavastust. Toetudes isiklikule kogemusele käsitleb lavastus “Fairy Tale Arch” muutusi ning nende tähistamist. Töö alguspunktiks on kirurgiline iluprotseduur - Masing läbis lavastuse jaoks subnasaalse huule tõstmise. Kliinikus filmitud materjali kaudu tunneb vaataja kõhedust, mis tekib noa alla minnes ning end pärast muutumist nähes.

Detsembris esietendub Maria Metsalu uuslavastus “Kaev”. See on järg autori eelmisele soololavastusele "Mademoiselle x" (2017), mis tuuritas edukalt mitmel pool Euroopas ja New Yorgis. Uues töös intrigeerib Metsalu ühtäkki reaalsuseks muutunud sci-fi stsenaarium, kus kehad on ruumi üksinda jäetud. Tallinna Linnagaleriis esietendub Üüve-Lydia Toompere ja Siim Tõniste sotsiaalne kestvuslavastus “Kas sa etendad iseennast?”, mille sisu sünnib kohapeal koos vaatajatega.

Hooaja teises pooles esietenduva Madlen Hirtentreu lavastuse “Motel Dyschronia” keskmes on kultuuriline ja ajaline segiolek. The Biofilm Sisters (Arolin Raudva, Mari-Liis Eskusson, Katrin Kreutzberg ning Alise Bokaldere) on liikunud edasi oma eelmisest lavastusest “All That Goes Right”, mis tegeles fašistlike ideede tekke ja kujunemisega. Uuel hooajal näeb ka Netti Nüganeni lavastust, kus kunstnik tegeleb arheoloogiaga, kombineerides ajaloolist täpsust fantaasiaga.

Sügisel näeb viimaseid kordi palju tähelepanu pälvinud töid “Planet Alexithymia” (Karl Saks) ja “Workshop” (Mart Kangro, Juhan Ulfsak, Eero Epner). Samuti on programmis veel “Kas te olete oma kohaga rahul” (Mart Kangro, Juhan Ulfsak, Eero Epner) ning “Gangstarapi” (Artjom Astrov, Ruslan Stepanov) etendused. Uuelgi hooajal näeb Kanuti Gildi SAALis lavastusi Tartu Uue Teatri ning Musta Kasti mängukavast. Oktoobrist jätkub ka Improtesti kontserdisari ning kevadel on oodata lühivormide festivali Made in Estonia Maratoni.

Vaatamata keerulisele olukorrale on ka käesolev hooaeg alanud tuuritamise tähe all. SAALi kaasprodutseeritud lavastusi on juba näha saanud Ljubljanas, Paides, Viljandis, Tartus, Stockholmis ja Kopenhaagenis. Ees ootavad veel Narva, Berliin jne. Jätkuvad ka residentuurid nii Eesti kui põhjamaade kunstnikele.

21. hooaeg sai (eel)stardi juba augustis toimunud rahvusvahelise SAAL Biennaaliga, kus esietendusid kaks uut teost – Taani koreograafi Adriano Wilfert Jenseni “mixed feelings” ning produktsiooniplatvormi RESKRIPT (Maarin Mürk, Henri Hütt) rännak “Artist Walk”.

Kanuti Gildi SAALi toetajad on Kultuuriministeerium, Kultuurkapital ning Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet.

Kanuti Gildi SAAL kuulutab välja avaliku konkursi kahe residentuurikoha täitmiseks. Residentuur on suunatud Eestist pärit või Eestis resideeruvale kunstnikule, on tasustatud Kulka toel ja on oma olemuselt pigem aeg uurimiseks ja katsetamiseks kui valmis lavastuse või teoseni jõudmiseks.
Residente saame võõrustada novembris 2021 (Keldrisaalis) või märtsis 2022 (Püha Vaimu SAALis).

Ootame teie ideede kirjeldusi, residentuuri ajalist ja ruumieelistust ning CV-sid hiljemalt 30. septembriks aadressile saal@saal.ee.

Homse Üüve-Lydia Toompere ja Siim Tõniste „supersocial“ etendusega Staatsschauspiel Dresdenis lõppeb Kanuti Gildi SAALi juubelihooaeg. Juulis etendus viiel korral Toompere ja Tõniste sotsiaalse koreograafia lavastus Dresdeni erinevates avalikes kohtades. Toompere ja Tõniste pidid algselt etendama lavastust möödunud aasta novembris festivalil Fast Forward - Europäisches Festival für junge Regie.

Kuigi füüsilisi etendusi sel ajal toimuda ei saanud, võitsid kunstnikud festivali residentuuripreemia, mis realiseerus selle aasta aprillis ja juunis uurimistööga kohalike kogukonnaorganisatsioonide juures. Hooaja alguses Tartu Interdistsiplinaar festivalil esietendunud lavastus vaatleb, kuidas mõjutab sotsiaalne keskkond vaba arvamuse kujunemist ja sellele kindlaksjäämist.

Loomulikult oli lõppenud 20. hooaeg keeruline ning väljakutseid esitav, aga Kanuti Gildi SAALi meeskonna ning meiega töötavate vabakutseliste kunstnike ühise pingutuse tulemusena saadi edukalt hakkama. Suureks abiks olid ka Kultuuriministeeriumi, Töötukassa ja Tallinna Linnavalitsuse kriisiabi toetused.

Suutsime kiiresti ümber orienteeruda ka voogedastusplatvormidel tehtavate etenduskunstide juurde. Kaasprodutseerisime inglise trupi Forced Entertainmenti 36 Shakespeare’i näidendi põhjal valminud lavastusi, mida interneti vahendusel jälgisid kümned tuhanded vaatajad üle maailma. Koostöös Varssavi Nowy teatriga tõlkisime eesti keelde tuntud Poola lavastaja Krzysztof Warlikowski meistriteose „Me sõidame ära“ ning edastasime selle eesti publikule tasuta. Septembris toimunud 99-tunnist lavastust koos Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia CPPM-i tudengitega sai jälgida reaalajas nii kohapeal kui ka internetis. 2020. aasta teatripäeval Riia Dirty Deal Teatros esietenduma pidanud lavastus “Māksla/Kunst” jõudis publikuni tänavu teatripäeval ühekordse voogedastusena.

Hooaja jooksul olime kaasprodutsendiks kokku 12 väga eriilmelisele ning originaalsele uuslavastusele. Neist neli toimusid Kanuti Gildi SAALis, viis olid kohaspetsiifilised ning kolm voogedastusena. Voogedastusena toimunud Forced Entertainmenti projekt sisaldas tegelikult 36 Shakespeare’i lavastuse esietendusi üheksa nädala jooksul, aga Eesti teatristatistika eripära tõttu nimetame seda üheks esietenduseks.

Hooajal 2020-2021 esietendusid Mart Kangro, Juhan Ulfsaki ja Eero Epneri „Kas te olete oma kohaga rahul“; Üüve-Lydia Toompere ja Siim Tõniste „supersocial“; Peader Kirk’i ja Simona Gonella (CPPM) „Kuhu minek“; Forced Entertainment’i “Kogutud teosed: lauapealne Shakespeare: Kodus”; Karolin Poska „Sinu nirvaanale“; Radouan Mriziga “Tafukt”; Henri Hüti ja Algorütmide „Cathexis“; Jette Loona Hermanise ja Johhan Rosenbergi “Eden Detail”; Seo-hwon Ji, Seren Oroszvary, Paolo Panizza, Iveta Pole, Marshall Stay “YourSpace”; Alise Danovska, Henri Hütt, Ieva Kauliņa, Kārlis Krūmiņš “Māksla/Kunst”; Artjom Astrovi ja Ruslan Stepanovi “Gangstarap” ning Laur Kaunissaare “Mäletan/ Ei mäleta”.

Aasta üheks tippsündmuseks oli 8. NU Performance festival, mida korraldame koostöös Uue Performantsi Seltsiga. Seekordse festivali kuraatorid olid Margit Säde ja Egija Inzule ning teemaks sai „Hääl ja midagi veel“. Festivalil nägi uusi ja varem valminud performantseid, lavastusi, lugemisi, modulaarsüntesaatorite kompositsioone, protsessipõhiseid koostöid ja kontserte 24 kunstnikult Eestist, Lätis, Leedust, Rootsist, Saksamaalt, Hollandist, Inglismaalt ja Šveitsist. Festivali toimumine oli omamoodi ime, kuna paljudes riikides kehtisid endiselt karmid piirangud.

Meie jaoks üks tähtsamaid tegevusi on residentuuride võimaldamine kunstnikele. 2020. aastal pakkusime residentuuri (peale aasta jooksul esietendunud kunstnike) kokku kolmele kunstnikule ja kollektiivile. Residentuuride puhul on meie partneriteks ja toetajateks Eesti Kultuurkapital, MORE THAN THIS võrgustik ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Põhja- ja Baltimaade Mobiilsusprogramm. 2018. aastast oleme üle-Euroopalise võrgustiku MORE THAN THIS liikmed. Sellesse kuuluvad lisaks meile ka teatrid ja festivalid Prantsusmaalt, Itaaliast, Portugalist, Hispaaniast ning viis koostööpartnerit Palestiinast, Belgiast, Hispaaniast ja Prantsusmaalt.

Kanuti Gildi SAAL on kindlalt Eesti enim rahvusvaheliselt tuuritav etendusasutus. Vaatamata keerulisele olukorrale tuuritasid meie kaasproduktsioonid välismaal ka 20. hooajal. Kokku toimus 20 etendust kuue erineva lavastusega kaheksas erinevas riigis – Soomes, Belgias, Šveitsis, Sloveenias, Lätis, Portugalis, Saksamaal ja Leedus.

Kokku toimus üle 220 avaliku kureeritud ürituse (etendused, kontserdid, loengud, kohtumised, ettenäitamised, näitused, voogteater jne). Koos voogteatri vaatajatega oli kõigi ürituste publikuarv kokku üle 32 000 inimese (kellest pea 9000 said osa nn tavaetendustest).

Kuna eritingimustes juubelipidustusi ei toimunud, planeerime tähistada väärikat sünnipäeva järgmise hooaja alguses. Kanuti Gildi SAALi 21. hooaeg algab 12. augustil rahvusvahelise SAAL Biennaaliga, mida kureerib Annika Üprus.

Ilusat suve ja püsime terved!

19. rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2021 toimub 12.-29.08 Tallinnas. Festival koosneb kolmele pikemale nädalalõpule koondatud ürituste jadadest, mille raames esitleme 13 kunstnike kooslust.

SAAL Biennaalile on kutsutud kunstnikud: Jette Loona Hermanis (Tallinn/Riia) ja Johhan Rosenberg (Muusika küla), Maud Blandel (Lausanne), Adriano Wilfert Jensen (Kopenhaagen/Brüssel), produktsiooniplatvorm RESKRIPT (Tallinn), RILE* raamatupood-projektiruum (Brüssel), Maija Hirvanen ja Juha Valkeapää (Helsingi), Yulia Arsen (Moskva), Chloe Chignell (Brüssel), Quim Bigas (Barcelona/Kopenhaagen), Laura Stašāne ja Jana Jacuka (Riia), Karolin Poska (Tallinn), Kate McIntosh (Brüssel), Dries Verhoeven (Amsterdam/Utrecht).
Festival toimub nii ootuspärastes teatrisaalides Kanuti Gildi SAALis, Sakala 3 Teatrimajas, Vabal Laval kui ka linnaruumis Telliskivi Loomelinnakus, Linnahalli tagusel kail ning teekondadel nende kohtade vahel.

Nüüd, kus üleilmne pandeemia on puhastanud meie meeled, on hea võimalus tulla ja uudistada, millised ettepanekud ühiskogemuseks teevad seekordse festivali kunstnikud. Lisaks suurepärastele etendustele ootuspärastes teatrisaalides võib sirvida raamatuid RILE* raamatupoes, mis seab end sisse Kanuti Gildi SAALi keldrisaalis või võtta ette jalutuskäigu RESKRIPTi poolt kaasatud kunstnikuga tähelepanelikus aeg-ruumis. Seekordne festival on tõenäoliselt poeetilisem ja intiimsem kui eelmised, aga samas on meil seljataga värske kogemus ühisruumi haprusest. Ühtlasi pole puudust ka sotsiaalkriitilistest teemadest, mida kogeb nii Laura Stašāne ja Jana Jacuka kohalike lugude põhjal avatavas vägivalla teemat lahkavas “Physical Evidence Museum’is” kui Dries Verhoeveni installatsiooni “Happiness” puhul, mille käigus juhitakse tähelepanu meie emotsionaalse reaalsuse kohaldamise viisidele.
Festivali avavad noored koreograafid Jette Loona Hermanis ja Johhan Rosenberg, kelle külluslik lavastus “Eden Detail” esietendus hetk enne viimast pandeemiapausi, aga festival annab uue võimaluse seda näha.

SAAL Biennaali põhiolemuse võtab tõenäoliselt kõige paremini kokku festivali lõpusirgel Kate McIntosh oma uuslavastusega “To Speak Light Pours Out“. McIntosh on selle tagamaid kommenteerinud niimoodi: „Väidetavalt ühes ruumis koos viibides inimeste südamerütm ühtlustub, aga nende hingamine jääb alati erinevaks. Teatrikogemus toob meid ühte ruumi ja annab võimaluse olla teadlik paljudest erinevatest perspektiividest ning loob teatud ühtsuse, kuid selle juures säilitab igaüks meist oma olemuse. See on hea kujund ilmestamaks seda, kuidas olla üheaegselt ühendatud, aga samas polürütmilised.“
SAAL Biennaali jaoks on olnud oluline elavdada sidet kohaliku skeenega ja leida erinevaid viise, kuidas jagada oma ressursse. Jätkub koostöö kohalike tantsukunstnike algatustega Tantsuruum ja Tantsumassiv ning ettevalmistamisel on eksperiment “eˉlektron signal. SAAL Biennaal radio”.

SAAL Biennaal 2021 toetajad ja partnerid: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Põhja- ja Baltimaade mobiilsusprogramm, Pro Helvetia, PICE, Flaami Valitsus, Performing Arts Fund NL, Vaba Lava, Sakala 3 Teatrimaja, Telliskivi Loomelinnak, Go Hotel Shnelli, Hestia Hotel Group, Tantsuruum, Tantsumassiiv, eˉlektron, IDAraadio jpt.
SAAL Biennaal 2021 festivali korraldades lähtume samadest põhimõtetest, mida oleme rakendanud Kanuti Gildi SAALis ehk antud hetkel kehtivatest koroona viiruse levikut piiravatest reeglitest publiku, külaliskunstnike ja meeskonna parima heaolu nimel.

Kuraator: Annika Üprus
Korraldaja: Kanuti Gildi SAAL
Graafiline disain: Jaan Evart
Lisainfo ja festivali täielik kava: saal.ee/festivals/
Festivali etenduste soodushinnaga piletid eelmüügis Fientas: fienta.ee

Kontakt:
Eneli Järs
+372 5069655 / eneli@saal.ee

MTÜ Teine Tants poolt 2021. aasta II kvartali loominguliste stipendiumite saajad on: Alissa Šnaider, Kalle Tikas, Ruslan Stepanov, Karl Saks, Mart Kangro, Juhan Ulfsak Eero Epner, Oliver Kulpsoo, Artjom Astrov, Laur Kaunissaare, Kairi Mändla, Aet Ader, Siim Reispass, Markus Robam, Riina Maidre, Simeoni Sundja, Laura Stasane, Urmas Lüüs, Argo Vals, Siim Tõniste, Üüve-Lydia Toompere, Epp Kubu, Lilli-Krõõt Repnau, Eva Labotkin, Nele Suisalu.

5. juunil esietendub Laur Kaunissaare lavastus “Mäletan / Ei mäleta”. Lavastus toimub Eestimaa Kommunistliku Partei arhiivi tänaseks suuresti unustatud hoones Tõnismäel. Ringkäiku lähimälu hämaruses viivad läbi näitlejad Riina Maidre ja Simeoni Sundja.

Eestimaa Kommunistliku Partei arhiivi hoone on kujund, et mõelda mäletamisest ja mitte mäletamisest. Iga päev salvestub kuskile triljon megabaiti uut informatsiooni. Mida mäletatakse? Mida ei mäletata? Kui palju saab mäletada? Kellel ja millel on õigus olla unustatud ja mida on parem mitte mäletada, kui materjali on veoautotäite kaupa, mitukümmend aastat puhast lugemist? Kuidas mõelda lähiminevikust lõputu mälu ajastul, kuidas temasse suhtuda? Millist rolli mängib lähimineviku mitte mäletamine oleviku ja tuleviku sünnis?

Aastani 1991 koguti just sellesse hoonesse regulaarselt infot EKP ja tema liikmete tegevuse kohta. Siin asus kõik see, mida EKP tahtis, et temast tulevikus mäletataks. Õigemini, mida mäletavad paberid. Nüüd on EKP lähiminevik ja kõik siia kogutu on muutunud arhiivimäluks. Aga inimmälu ja arhiivimälu ei pruugi mäletada ühte ja sedasama ning nad võivad ka midagi üldse mitte mäletada.

Laur Kaunissaare on olnud dramaturg Teater NO99-s, Kanuti Gildi SAALi''s ja Tallinna Linnateatris ning töötanud Vladislavs Nastavševsi, Ene-Liis Semperi, Tiit Ojasoo, Alissa Šnaideri, Semjon Aleksandrovski jt-ga. Viimastel aastatel on vabakutselisena sündinud koostööd Anna Lipponeni ja Petri Tuhkaneniga Helsingi trupist Studio Total ("Dreams for Sale", 2020 ja "ICE ICE Baby", 2019), Jarmo Rehaga ("WhiteWash", 2020 ja "Oomen", 2018) ja Kristina Normaniga ("Kergem kui naine", 2019). Dramatugina on Kaunissaare panustanud ka kaasaegse kunsti isikunäitustesse (Flo Kasearu "Ohustatud liigid", 2020 ja Sigrid Viiri "Võltspuhkaja", 2019). Ta lõpetas 2004. aastal Lavakunstikooli lavastajana.

Idee ja lavastus: Laur Kaunissaare
Esitus: Riina Maidre ja Simeoni Sundja
Kunst ja ruum: Kairi Mändla ja Aet Ader (b210 Arhitektid)
Heli: Markus Robam ja Argo Vals
Valgus: Siim Reispass
Projektijuht: Eneli Järs
Kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL ja Laur Kaunissaare
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Kristi ja Siim Kallase Fond, Riigi Kinnisvara AS, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Eesti Arhitektide Liit, Von Krahli Teater
Esitendus: 5. juuni 2021
Kestus: 90’
Eesti keeles

Etendused toimuvad 6.,8.,9.,10.,12.,13.,19.,20. ja 21. juunil aadressil Tõnismäe 16/1.
Piletid on müügil Fientas ja kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal.
Järgime Terviseameti, Kultuuriministeeriumi ning Vabariigi valitsuse nõuandeid ja ettekirjutusi.

Aprillis esietenduma pidanud “Gangstarap” jõuab publiku ette 27. mail. Sel kevadel saab lavastust näha vaid kahel korral.

Artjom ja Ruslan jätkavad sealt, kus kunagi pooleli jäädi. “Gangstarap” algas sellest, et suvel sõitis Ruslan Artjomile Viini külla ning omavahel arutades kõndisid nad maha 100 kilomeetrit. Kui nende eelmine ühine lavastus “Performance STLis” seadis fookuse grupidünaamikale, siis nüüd pööravad nad pilgu omavahelisele loomingulisele sünergiale. Samuti on “Gangstarap” kunstnike jaoks võimalus astuda välja oma konventsionaalsetest rollidest, olemata sel korral lavastaja-heliloojana erinevatel positisoonidel.

“Gangstarap” tegutseb vahealas, liikudes pendli kombel ühest servast teise, kuid puudutades igal korral keskkohta. Vaheala märgib alati ka ühisosa - kui lahutab, siis ka liidab. Nii töötasid kunstnikudki lavastusprotsessi jooksul omaette. Üks ühel, teine teisel pool, keskel rõngas.

“Kui keegi kardab, et ta peab laval olema, siis ei pea kartma. Seda lavastust saab vaadata lihtsalt kui meelelahutust. Kui kellelgi on vajadus, võib mõelda kaasa. Siis saab midagi muud ka.” - Artjom Astrov 2021

Ruslan Stepanovi ja Artjom Astrovi koostöös on varasemalt publikuni jõudnud lavastused Performance STL-is (Sõltumata Tantsu Lava, märts 2019) ja Невесомость (Kanuti Gildi SAAL, jaanuar 2018).

Ruslan Stepanov on tantsija ja koreograafina töötanud Vanemuise balletitrupis, elanud ja töötanud Saksamaal Görlitzis ja Berliinis, hetkel tegutseb vabakutselisena Eestis.

Artjom Astrov on aktiivselt osalenud kaasaegse etenduskunsti valdkonnas alates 2016. aastast, peamiselt helikunstniku rollis. Ta on esitanud enda muusikat mitmel festivalil Euroopas ning on plaadifirma Serious Serious asutaja.

Autorid, esitajad: Artjom Astrov, Ruslan Stepanov
Muusika: Artjom Astrov, Kino
Valguskujundus: Kalle Tikas
Dramaturgiline tugi, fotod: Alissa Šnaider
Projektijuht: Kaie Küünal
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Artjom Astrov, Ruslan Stepanov
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Esietendus: 27.05.2021, Kanuti Gildi SAAL
Kestus: 90´
Eesti keeles

Piletid on müügil Fientas ja kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal. Järgime Terviseameti, Kultuuriministeeriumi ning Vabariigi valitsuse nõuandeid ja ettekirjutusi. Saali täituvus on 50% ja istumine hajutatud.

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) ja Kanuti Gildi SAAL kutsuvad huvilisi osa saama kunstiprojektist „Reskriptitud EKKMi kogude külastus“, mille raames muutub 4. maist kuni 16. maini EKKMi näitusemaja hoidlaks ning selle kunstikollektsiooni tutvustab produktsiooniplatvorm Reskript (Maarin Mürk ja Henri Hütt).

EKKM on kunstiasutus, mis, võtnud omale muuseumi nime, tegeleb pidevalt ka selle nime taga asuva institutsiooni taas- ja ümbermõtestamisega. Nagu muuseumile kohane, omab EKKM kunstiteoste kogu, mis on olnud osa EKKMi tegevusest juba 2007. aastast saadik.

Reskript on EKKMi kutsel viinud läbi kogude inventuuri, otsinud ladudest ja garaažidest välja nii teoseid kui säilmeid, kogunud kokku seotud legendid ja uurinud, mida EKKMi kogu erinevate osapoolte jaoks üldse tähendab. Selle uurimistöö tagajärjeks on senise kogude jaotuse („tehingud“, „annetused“, „deponeeringud“) ümbertegemine, mitmete uute kogude algatamise ja tulevikku suunatud kogumispoliitika põhimõtete väljapakkumine. Oma sõna ütlevad ringkäigu jooksul kogude teemal sekka ka EKKMi juhatus, tegevtiim ning kunstnikud, kelle teosed kogudes on.

Näitusemajast saab kaheks nädalaks täiemahuline koguhoidla. Ekskursioonidel avatakse külastajatele tsoonid, kuhu tavapäraselt ligi ei pääse, osalejatele usaldatakse infot, mida kuskil kirjas ei ole, tutvutakse teostega, millest paljusid ei ole publikule aastaid näidatud ning arutatakse koos, mida tähendab EKKMi mäng muuseumiks olemisega.

EKKMi kogude külastamine toimub ainult giidiga juhitud ekskursiooni käigus eelregistreerimisega. Ekskursioonid toimuvad erinevatel aegadel ning igal ekskursioonil on erinev giid. Ühel ekskursioonil saab osaleda limiteeritud arv inimesi, tagatud on hajutumine, maskide nõue ning desomine. Suur osa tuurist toimub EKKMi välitingimustes: siseruumides toimub individuaalne külastus audiogiidi abil. Registreerunutele saadetakse enne näitusekülastust meeldetuletus oma isikliku seadme kaasavõtmiseks.

Ekskursioonide ajakava ja registreerimine: fienta.com/et/s/reskript-ekkm

Ekskursioonist valmib videoteos, mille esitlus toimub projekti pidulikul lõpetamisel 16. mail EKKMi hoovis. Videoteose autorid on Mikk-Mait Kivi ja Emer Värk.

Projektist jääb järele vihik, mis sisaldab reskripteeritud kogude tutvustust ning EKKMi juhatuse, tegevtiimi ning kogus leiduvate teoste autorite mõtteid EKKMi kogu teemadel.

Erilised tänud: Marten Esko, Kaisa-Piia Pedajas, Annika Räim, eˉlektron

Reskript on kultuurielu rituaale ja korduma kippuvaid mustreid nihestav produktsiooniplatvorm, mis alates 2019 tegutseb Kanuti Gildi SAALi egiidi all.
Rohkem infot leiad siit: https://saal.ee/performance/6216/

Autorid ja ekskursioonijuhid: Henri Hütt ja Maarin Mürk
Graafiline disain: Jaan Evart
Hoidla korrastamine ja teoste paigutus: Johannes Säre
Video: Mikk-Mait Kivi ja Emer Värk
Projektijuht: Evelyn Raudsepp
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL
Kestvus: 1,5 tundi
Fotod: Roman-Sten Tõnissoo

5-7. maini saab Berni teatrifestivalil Auawirleben näha Mart Kangro soololavastust “ENNEMINEVIK”. Eelmisel aastal oli “ENNEMINEVIK” kutsutud ka Riiga ning Trondheimi, kuid Auawirleben on esimene festival pärast möödunud aasta oktoobrit, kuhu Kanuti Gildi SAALi kaasproduktsioon reisida saab. Välisetenduste andmine on üks Kanuti Gildi SAALi põhitegevusi ja see on oluline etenduskunstide valdkonna tutvustamiseks ja arendamiseks.

Auawirleben Theaterfestival Bern on kaasaegsete etenduskunstide festival Šveitsis, mida korraldatakse alates 1982. aastast. Kanuti Gildi SAAL on varemgi korduvalt oma kaasproduktsioonidega Auawirlebeni teatrifestivalil osalenud.

"ENNEMINEVIK" kõneleb mäletamisest ja amneesiast, mis käivad alati käsikäes. Mida me otsustame mäletada ja mida unustada? Kas me oleme see, mida me mäletame, või see, mida me oleme otsustanud mitte mäletada? Kas on olemas ajalooline mälu? Aga ühiskondlik? Mis on üleüldse see, mis mäletab? Millest kõneleb see kriim? See lõhn? See pommiauk?

Mart Kangro on vabakutseline etenduskunstnik, koreograaf ja lavastaja. Ta keskendub oma töödes inimkeha ja liigutuse tähenduslikkusele teatris kui semiootilises aegruumis ning lavasituatsiooni olemuslikele küsimustele. Viimastel aastatel on ta toonud lavale ka töid draamanäitlejatega, kus ta ise esinejana lavale ei astu (Teater NO99s ja Von Krahli Teatris, samuti Moskvas). Lavastuse “ENNEMINEVIK” eest pälvis ta teatri aastaauhindade tantsukunsti auhinna.

Idee, lavastus, esitus: Mart Kangro / Dramaturgia: Mart Kangro, Eero Epner / Tehniline juht: Kalle Tikas / Lava, heli, valgus: Kalle Tikas, Mart Kangro, Anu Vahtra / Ruumi konsultatsioon: Anu Vahtra / Projektijuht: Kaie Küünal / Foto: Alan Proosa / Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Moving in November (Helsingi) / Toetaja: Eesti Kultuurkapital / Esietendus: 14.10.2019, Kanuti Gildi SAAL

Festivali koduleht: https://www.auawirleben.ch/en/programm/past-perfect-mart-kangro#/
“ENNEMINEVIK”: https://saal.ee/performance/enneminevik-96/

Täna, rahvusvahelisel tantsupäeval jagati Sõltumatu Etenduskunsti Auhindadest välja kasvanud omaalgatuslikke preemiaid, mille eesmärk on tunnustada etenduskunsti valdkonna tegijaid kompromissitute sisekategooriate kaudu. Kuna traditsioonilist tantsupäeva hommikusööki Kanuti Gildi SAALis ka sel aastal ei toimunud, anti auhinnad üle virtuaalsel teel Zoom keskkonnas.

Viiendat korda anti välja Oliver Kulpsoo nimeline auhind, mille pälvis Kanuti Gildi SAALi majatehnik Henry Kasch. Žüriis olid lisaks Oliver Kulpsoole ka eelmised laureaadid Mairika Plakso, Raho Aadla, Kai Valtna ja Karolin Tamm.

Patrick R. Vesi auhinna silmapaistva tegevuse eest etenduskunstide väljal 2020. aastal pälvis Artjom Astrov.

Head tantsupäeva!

Etenduskunstide lühivormide festival Made in Estonia Maraton @ e‾lektron toimub juba sel laupäeval, 20. märtsil kell 18:00 online’is elektron.art vahendusel. 14. korda toimuv festival liigub veebi mitte ainult olude sunnil vaid ka selleks, et näidata, et reaalajas loodav etenduskunst internetis on uus tähistamist väärt formaat.

Maratonil võib paari tunniga kuulmatust saada kuulsus, mõttesähvatusest lõpptulemus, kellest iganes kunstnik ning kunstnikust jällegi kes iganes. Seda, mis täpsemalt kaamera ees juhtuma hakkab, ei tea keegi. Vaataja võib otselülituse teel sattuda kellegi korteri vannituppa, maamaja õunapuuaeda, inimtühja liinibussi või Kanuti lavale. Kindel on see, et iga mõne minuti järel võidakse vaataja kaamera vahendusel täiesti uude kohta paisata. Tähelepanu, mis veebiüritusi jälgides kuhugi kaob, võib asenduda hoopis erilise tundega, et nähtud etteastet ei saa kunagi hiljem kogeda. Nagu ütleb festivali projektijuht Maarja: “Kõik, mis laval toimub, saab läbi.” Kui me midagi teame, siis seda, et 7 minuti pikkus on üldjuhul ainult 7 minutit.

Sel aastal astuvad üles järgmised kunstnikud: fluxxious_, Paul Beauidoin, Siim Tõniste, Liisi Hint, Shion-Yokoo Ruttas & Rommi Ruttas & Jari Matsi & Judith Parts, Anumai Raska & Johanna Vaiksoo, Ursula Rummel, Annabel Tanila & Kärt Koppel & Daniela Privis, Emer Värk, Lumi Vihterpal & Jekaterina Kultajeva & Kristino Rav, Helina Karvak & Liis Konsap & Kirte Jõesaar, Nele Marie Tiidelepp, Silvia Sosaar, Henri Hütt, Anna Preobrazhenskaya-Maier, Katrena Lenzo, Eline Selgis & Anni Zupping, Rait Rosin, Ringhold, Ruta Ronja Pakalne & Indrek Kornel

Maraton 2021 tiim:
Projektijuhid: Kaie Olmre, Maarja Kalmre
Tehniline meeskond: Henry Kasch, Mikk-Mait Kivi, Hendrik Kaljujärv, Taavet Jannsen, Siimar Kivisild
Kanuti Gildi SAAL: Eneli Järs, Heneliis Notton, Annika Üprus, Priit Raud, Kaie Küünal
Õhtujuht: Indrek Spungin
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, e‾lektron.art
Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Õhtu pilet 5eur müügil Fientas: https://fienta.com/et/made-in-estonia-maraton-at-e-lektron
Lisainfo: www.saal.ee
Foto: Joosep Pank. Made in Estonia Maraton 2020. Pilt publikust

Voogteater eˉlektron on saanud aastaseks ja avab kevadhooaja “Made in Estonia Maraton” ja “Kõheda vastasmõju festival” sündmustega. Virtuaalse etenduskunsti energiavahetusele annab hoogu juurde ka platvormi edasiarendus, kus osalejad saavad lisaks etenduse nautimisele suhelda ka spetsiaalselt loodud virtuaalses teatrifuajees.

20. märtsil toimuv lühivormide festival “Made in Estonia Maraton”, on etenduskunstide pidustus, mis toimub juba aastast 2006 Kanuti Gildi SAALis, kuid esmakordselt voogedastusena elektron.live platvormil. Sel kureerimata festivalil võivad osaleda kõik kunstnikud kuni 7-minutiliste etenduskunstidest inspireeritud etteastetega, mis loodud spetsiaalselt selleks sündmuseks. Kõik etendused, nii nagu päris laval, toimuvad ainult reaalajas publiku vahetu pilgu all.
    
    
    1.-4. aprillil toimub juba teistkordselt rahvusvaheline “Kõheda vastasmõju festival”, mis toob vaatajateni lisaks etenduskunstidele ka kontserdid ja installatsioonid. Festival on inspireeritud Albert Einsteini poolt kirjeldatud kõheda vastasmõju fenomenist, milles omavahel valgusaastate kaugusel olevad objektid teineteist mõjutavad vaatamata sellele, kas objektid teineteise olemasolust üldse teadlikud on.
    
    
    Omapoolset vastasmõju tunnetust pakuvad: Hiroaki Umeda, Rimini Protokoll, Rourou Ye, Inga Salurand, Liis Vares, Avan Omer, Hendrik Kaljujärv, Mary Notari, 5 Horses, Kannabinõid, Bohdana Korohod, Maria Paiste, Artjom Astrov, +aave+, Samuli Tanner, Asuna, Zahir jt. Täpsem info on leitav SIIT.
    
    
    Kõheda vastasmõju festivali toetab Eesti kultuurkapital ja Eesti kultuuriministeerium.
    
    
    eˉlektron on platvorm, mis keskendub virtuaalse teatrikeskkonna loomisele, et teatrimajadel oleks lisaks traditsioonilisele teatrisaalile ka oma virtuaalsaal voogetenduste, kontserdite, seminaride ja proovide tegemiseks.
    
    
    eˉlektroni toetab Eesti kultuuriministeerium.
    
    
    Rohkem infot:
    eˉlektron:
    Kaie Olmre
    kaie@elektron.art
    5241778
    
    
    https://elektron.art

https://elektron.live/

Lühivormide festival Made in Estonia Maraton tuleb, kuid nagu sellele (ja eelmisele) aastale kohane, veidi teistmoodi. 20. märtsil algusega kell 18:00 toimub Made in Estonia Maraton esmakordselt voogedastusena elektron.live platvormil. Made in Estonia maraton on alates 2006. aastast Kanuti Gildi SAALis toimuv etenduskunstide pidustus - kureerimata festival, millest kõik saavad osa võtta juhul, kui etteaste on loodud spetsiaalselt maratoni jaoks ning mahub lühiformaadi aja sisse.


Sel aastal kutsume nagu ikka kunstnikke üles maratonil osalema kuni 7-minutiliste etenduskunstidest inspireeritud etteastetega, mis on loodud spetsiaalselt maratoni jaoks ning kõik etteasted toimuvad seekord ainult reaalajas.


Mida see tähendab?


See tähendab, et etteaste sooritavad kunstnikud kas koduste, stuudio või üldsegi puuduvate seinte vahel omades selleks ainult internetiühendust ja kaameraga arvutit. Lisaks on kõigil soovijatel võimalus kasutada Kanuti Gildi SAALi suure lava avarust, kus selle aasta tehniline meeskond aitab internetiülekandega. Kõik etteasted toimuvad reaalselt, päriselt, samaaegselt (võib-olla siiski paarikümne sekundilise hilinemisega) ürituse enda toimumise ajaga.


Vaatajatele pakume seekord võimalust lülituda pidustusega elektron.live digitaalsel platvormil, kus lisaks vaatemängule saab suhelda ka teiste vaatajate ja osalejatega eraldi selle jaoks loodud vestlustoas.


Maraton, 1,2,3!


Piletid Fientas: https://fienta.com/et/made-in-estonia-maraton-at-e-lektron


2021. aasta korraldusmeeskond:


Projektijuhid: Maarja Kalmre, Kaie Olmre
Tehniline tugi: Hendrik Kaljujärv, Mikk-Mait Kivi, Henry Kasch
Õhtujuht: Riina Maidre
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, e‾lektron.art
Foto: Made in Estonia Maraton 2020 Rait Rosina etteaste “Jälle seesama kevad” . Foto autor: Joosep Pank
Lisainfo: saal.ee

!Üleskutse! osaleda etenduskunstide lühivormide festivalil Made in Estonia Maraton @ e‾lektron
Lühivormide festival Made in Estonia Maraton tuleb, kuid nagu sellele aastale (ja eelmisele) kohane, veidi teistmoodi. 20. märtsil toimub Made in Estonia Maraton esmakordselt voogedastusena elektron.live digitaalsel platvormil.
Mida see tähendab?
See tähendab, et kutsume nagu ikka üles maratonil osalema kuni 7-minutiliste etenduskunstidest inspireeritud etteastetega, mis peavad olema originaal-looming loodud spetsiaalselt maratoni jaoks ning kõik toimuma reaalajas.
Mida sel aastal tähendab?
See tähendab, et kui sul on kodus/stuudios/kuskil mujal korralik internetiühendus ja kaameraga arvuti, siis saad sa oma etteaste teha seal. Kui sul puudub tehniline võimekus või jääb lihtsalt avarusest puudu, on võimalik etteaste sooritada ka Kanuti Gildi SAALis, kus filmime ja edastame selle ise internetivoogudesse koostöös elektron.live'iga. Seega Kanutis kohapeal ei pea muretsema muu, kui enda etteaste pärast. Loomulikult instrueerimine ja proovime aegsasti läbi, kuidas kodust (või mujalt) ülekannet teha. Tule teeme sellest sellise etenduskunstide pralle, mida Internet pole veel varem näinud!
Anna teada oma ettepanekust hiljemalt 1. märtsiks aadressil maarja@saal.ee

MTÜ Teine Tants poolt 2021. aasta I kvartali loominguliste stipendiumite saajad on: Johhan Rosenberg, Jette Loona Hermanis, Aleksandr Mirson, Angela Pilliroog, Matiss Rucko, Maarja Tõnisson, Mart Kangro, Juhan Ulfsak, Eero Epner, Oliver Kulpsoo, Artjom Astrov, Karolin Poska, Katrin Enni, Epp Kubu, Lilli-Krõõt Repnau, Eva Labotkin, Urmas Lüüs, Kaspar Aus, Laur Kaunissaare, Heneliis Notton, Kaja Kann, Henri Hütt, Elina Masing, Keithy Kuuspu, Taavet Jansen, Maike Lond, Kadri Noormets, Karl Saks, Ruslan Stepanov, Aare Pilv, Siimar Kivisild, Indrek Spungin.

1. veebruaril esietendub Kanuti Gildi SAALis uue generatsiooni etenduskunstnike Jette Loona Hermanise ja Johhan Rosenbergi uuslavastus “Eden Detail”.

Jette Loona Hermanis ja Johhan Rosenberg on noored etenduskunstnikud, kes pärast 4 aastat kestnud õpet SNDO’s (School for New Dance Development) Amsterdamis on naasnud kodumaale, et luua oma esimene ühistöö, vaadates lavastuses “Eden Detail” uue pilguga otsa eestlastikkusele. Kunstnikud on loonud lavastuses oma enda reeglite järgi maailma – Eedeni – , kohatute detailide süsteemi, millele omistatud uued ja vanad tähendused ning need asetatud üllatuslikku konteksti. Tegemist on lavastusega, kus vaataja rändab läbi kummastavate objektide ja valmilike tegelaste võttes omaks (või siis mitte) jonnaka eestlasliku sõgeduse.

Kärbitud loodus, kopitanud tantsusammud, marineerima jäänud lootus ja kuivale jäänud kannud. Mokad pakkus, sõnavägi tühi. Läks metsavana kuube silmad pahupidi. Jalatallad veritsevad, pastlad näkku panevad. Lõgisevad sitaseened sandilaulu halavad. Titt on metsast välja saanud, nahk kõdu-sõge. Kadunud ta kõri ja taignaks taotud tõde. Söeks põlend silmad ja ära vettind küür - ta rindade vahel auk on löödud viimsel volbriööl. Hüpper-samet lageraiul, hingevits, mis vaikust kööb. Tasakesi kraaksatades, tahmaid triipe kivvi lööb. Too rotipesa kolle, mis lõhkudes end ehib ja laastades loob - see jäärapäiselt oma kampsunit koob. Veritsevad linnud, me vaarikamoos. Tuhakeerises rämmati ses igaveses loos.

Johhan Rosenberg on Muusika külast pärit etendaja ja koreograaf. Lõpetanud Amsterdamis Kunstikooli (SNDO) koreograafia eriala, tantsu- ja muusikaõpingute taustaga. Tema tööd otsivad avastamata alasid varjatud ruumidest, leides uusi vaatenurki sinna peidetud ja hanguma jäetud teemadele. Johhan uurib keele ja identiteedi olemust, mis on aluseks ümbruse loomise protsessis. Toore sõnavara ja mängulisuse kaudu kasutab ta keha, teksti ja heli - kohtumiseks ühtses teadmuses.

Jette Loona Hermanis on Eesti ja Läti verd etenduskunstnik, esineja ning koreograaf, õppinud teatrit, tantsu ja muusikat ning lõpetanud Amsterdami Kunstikoolis SNDO koreograafia eriala. Jette töö igaveseks saatjaks on müstiline transtsendentsus ehk ületavus; igatsusega väljendada afekti. Tugevalt digiajastust mõjutatuna on materjalil karjuv tung enese tsentraliseerimise ning online minapildi raiumise järele, eksponeerides tundelisi narratiive enese ja eksistentsi suhtes. Storytelling kui kontsept, mille alt mitmetähenduslikud suhtumised ning ideed tärkavad.

Koreograafia, lavastus: Jette Loona Hermanis, Johhan Rosenberg; esitus:Johhan Rosenberg, Jette Loona Hermanis, Eden Olev, Andoni Zamora Txakartegi; dramaturg: Maarja Tõnisson; valguskujundus, tehnilised lahendused: Henry Kasch, Sasha Mirson; dekoratsioonid, kunstnik: Matīss Rucko; kostüümikunstnik: Angela Pilliroog; grimmikunstnik: Martina Gofman; grimmikunstniku assistent: Kerli Soans; projektijuhid: Eneli Järs, Maarja Kalmre; kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL, Jette Loona Hermanis, Johhan Rosenberg; toetaja: Eesti Kultuurkapital; kestus: 80min

Esietendus ja etendused: 1., 3., 4., 6. ja 7. veebruaril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Etendusele 3. veebruaril järgneb vestlus kunstnikega, mida viib läbi Sveta Grigorjeva.

Piletid on müügil Fientas ja kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal. Järgime Terviseameti, Kultuuriministeeriumi ning Vabariigi valitsuse nõuandeid ja ettekirjutusi. Saali täituvus on 50% ja istumine hajutatud.

Karolin Poska soolo “Sinu nirvaanale” esietendub 5. detsembril Kanuti Gildi SAALis. Tegu on kohaspetsiifilise lavastusega, kus Poska kutsub publiku endaga rännakule läbi keldrisoppide ning mida mahub tänastele oludele vastavalt vaatama vaid piiratud publikuhulk.

Lavastus “Sinu nirvaanale” proovib läbi kehalise kogemuse jõuda lähemale tänapäeval elamise tundele. Lavastaja ei hakka moraali lugema ega anna hinnanguid, vaid kutsub tumedatel aegadel lahtiste silmadega unistama. Kasutades keha, objekte, häält, maagiat ja ruumi, proovib ta elamise ärevuses luua lohutust.

Ta paneb enda puusad valetama, ta paneb sibula nutma, ta teeb midagi, mis viib mitte millegini – miski pole tõene ja kõik on võimalik. Ta näeb igavesti, ootab nirvaanat, kaaperdab, kukub jalad koos ja ihkab, mida süda saab. Ta kutsub sind osa saama ilma osalemata.

Karolin Poska on Tallinnas tegutsev koreograaf, etenduskunstnik ja tantsija. Talle meeldib transformeerida reaalsust, mängida objektide ja publiku ootustega. Tema esimene soololavastus “Thank you, you are welcome, THANK YOU, you are welcome, thank you” etendus mitmel pool Eestis ja ka piiri taga. Hetkel uudistab ta visuaalkunsti piirimail, õppides kaasaegset kunsti Eesti Kunstiakadeemias.

“Sinu nirvaanale” etendused Kanuti Gildi SAALis 5. - 13. detsembrini ja 25. - 29. jaanuarini.

Lavastaja/etendaja: Karolin Poska
Kunstnik: Maret Tamme
Helikujundaja: Katrin Enni
Valgus: Marko Odar
Dramaturgiline tugi, projektijuht: Kaie Küünal
Aitäh: Hanna Kritten Tangsoo, Theodore Parker
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Floratrade OÜ
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL
Esietendus: 5.12.2020 Kanuti Gildi SAAL
Keel ei ole takistuseks.

Lavastusele puudub ligipääs liikumisraskustega inimestele, vabandame!

Fotod: Martin Buschmann

(Call for residency - scroll down for English)

Kuulutame välja konkursi täitmaks kaks residentuurikohta 2021 esimesel poolaastal Kanuti Gildi SAALis.

Tegemist on ühekuulise residentuuriga, mida toetab stipendiumiga Eesti Kultuurkapital ning mille peamine eesmärk on pakkuda kunstnikule võimalust eksperimenteerida, arendada oma ideid ja uurida huvipakkuvaid teemasid.

Residentuuriruumiks saab vastavalt teie eelistatud ajale pakkuda kas Püha Vaimu SAALi või keldrisaali.

Ootame teie ideede kirjeldusi, residentuuri ajalist ja ruumi eelistust ning CV-sid kuni 14. detsembrini 2021 aadressile saal@saal.ee.

Üleskutse on avatud jagamiseks!

Call for residency!

Kanuti Gildi SAAL is looking for artist-in-residency in the first half of year 2021.

We have two one month residency vacancies, which are funded by Estonian Cultural Endowment and its very nature is to offer a chance to experiment and research on a relevant topic for the artist.

Resident(s) can work at Püha Vaimu SAAL or at Cellar Hall according to your preferred residency time.

The residency is opened for artists who are residing in Estonia or come from Estonia.

We are waiting your idea descriptions, preferred period and room for residency and CVs to saal@saal.ee. Deadline is 14th of December 2021.

This call is open for sharing!

Tallinnas asuv kaasaegsete etenduskunstide keskus Kanuti Gildi SAAL toob oma selle hooaja kaks palju meediakaja saanud kaasproduktsiooni Tartu Uude Teatrisse: Mart Kangro, Juhan Ulfsaki ja Eero Epneri uuslavastus "Kas te olete oma kohaga rahul" 4. ja 5. novembril ning Karl Saksa "Planet Alexithymia" 7. novembril Tartu Uues Teatris.
Lisaks mainitud etendustele toimuvad ka lisategevused, näiteks leiavad aset juba traditsiooniks saanud vestlusringid kunstnikega, mis sünnivad koostöös Tartu Ülikooli teatriteaduse õppetooliga ja mida viivad läbi noored teatriteaduse üliõpilased. 4. novembril pärast etendust toimub vestlusring Mart Kangro, Juhan Ulfsaki ja Eero Epneriga ja 7. novembril pärast etendust toimub vestlusring Karl Saksaga.
Programmi mahub ka 6. novembril toimuv briti teatritrupi Forced Entertainment koostöös Kanuti Gildi SAALi mammutprojekti Kogutud teosed: Lauapealne Shakespeare ühisvaatamine kell 22:00 Tartu Uues Teatri väikses saalis. Seekord lülitub meie ekraanile Shakespeare'i näidendi "Troilus ja Cressida" lavastatud ekraniseering Jerry Kilicki esituses. Ühisvaatamine on tasuta ja inglise keeles ingliskeelsete subtiitritega.

Mart Kangro, Juhan Ulfsaki ja Eero Epneri lavastus “Kas te olete oma kohaga rahul”

“Juhan Ulfsaki, Eero Epneri ja Mart Kangro ühendust (UEK) võib siiski pidada puhast kunsti viljeleva teatri supergrupiks. Omas vallas meenutab UEK koos helivõlur Artjom Astroviga staaride taseme poolest täiesti miljoni dollari kvartetti.” Valle-Sten Maiste “Miljoni dollari kvarteti hääbumisgruuv” Sirp, 11.09.2020

Mart Kangro, Juhan Ulfsaki ja Eero Epneri lavastus koostöös Artjom Astrovi, Oliver Kulpsoo ja Maria Arusooga on vaatest, ridadest ning ruutmeetri keskmisest hinnast. Mis on see, millest me oleme ilma jäänud? Aga see, millest unistame? Mis on see, mis laguneb ja mis on see, mida näeme oma viienda korruse aknast? Rulood ja koonduslaager, harmoonia ning aknaruut. Millest me mõtleme, kui me mõtleme kinnisvarast? Me mõtleme perspektiividest.

Karl Saks “Planet Alexithymia”

„Planet Alexithymia“, olemata sõnumilt sotsiaalne või poliitiline, annab edasi just seda seisundit, mida võiks tunda inimene, kel on ära lõigatud turvatunnet pakkuv ja minevikust lähtuv, samas alusetuid tulevikulootusi pakkuv „suur lugu“, mis asetab ta igavikulisse kohalolutundesse.” Madis Kolk “Sõnatu hinge sündroom” Sirp, 20.07.2020

Planet Alexithymia on teadusulmeline vaate- ja kuuldemäng, mis ammutab informatsiooni eksperimentidest, protseduuridest, sündroomidest ja diagnoosidest.

Tartu etendusi toetab Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond ja Rahvakultuuri Keskus

Etenduste piletid on eemüügis Fientas ja kohtade olemasolul pool tundu enne algust kohapeal.

MTÜ Teine Tants poolt 2020. aasta IV kvartali loominguliste stipendiumite saajad on: Karl Saks, Riho Meister, Juhan Ulfsak, Oliver Kulpsoo, Marko Odar, Mart Kangro, Artjom Astrov, Eero Epner, Maria Arussoo, Alissa šnaider, Erkki Luuk, Katrin Essenson, Ott Karulin, Riina Oruaas, Heneliis Notton, Anders Härm, Maarin Ektermann, Hedi-Liis Toome, Laur Kaunissaare, Maike Lond, Kalle Tikas, Aleksander Väljamäe, Karolin Poska, Katrin Enni, Maret Tamme, Siim Tõniste, Üüve-Lydia Toompere, Kristina Norman, Erik Norkroos.

13-22. novembril 2020 toimub Tallinnas 8. NU Performance Festival. Seekordse rahvusvahelise etenduskunstide festivali teemaks on “Hääl ja midagi veel”, mida kureerivad Margit Säde ja Egija Inzule.

„Hääl ja midagi veel” üritab haarata häält: töötada häälega, tunnustada häält, kasutada häält, kuulata häält ja sellesse sekkuda, võidelda hääle eest, nõustuda, häälega vaielda ja kaasa laulda, hääle taktis kehad liikuma panna ja uinuda.

Nii nagu keha, on ka hääl oma poeesia ja poliitika, aktsentide ja dialektide, vigadega grammatika kütkes. Keel viivitleb suus, lipsab korraks välja lobisema, tema sõnavara on keeleotsal, ta kordab ja parandab end... Selle, mida keel peidab, ütleb välja keha. Häälega, olgu siis valju või vaiksega, teeme end kuuldavaks, olgu siis väljas, toas, ühiskonnas või poliitikas. Just hääle kaudu saab privaatne avalikuks.

Tänavune festivaliprogramm seob kokku terve loominguliste väljenduste ja avalduste polüfoonia ning on jaotatud temaatilisteks õhtuteks. See annab sõna hääle emotsionaalse, ühiskondliku ja poliitilise potentsiaali avamisele. Programmi kuulub luule, rütmi loomine, sünteetilised helid, sisse kirjutatud narratiivid ja ajaloolised kontekstid, huumor, tegevus, osalemine ja kollektiivne hääl, vaikus, ja – nagu pealkirigi vihjab – midagi veel. Nende erinevate seisukohtade kõrvutamine illustreerib seda, kuidas valdavaid narratiive, konstrueeritud soorolle ja valitsevat poliitilist retoorikat saab hääle performatiivsusega kahtluse alla seada. Väga erineva taustaga kunstnikud uurivad ja annavad uusi määratlusi tänapäeva kõneaktidele, töötavad läbi hääle- ja keelepiirid, nihutavad tähendusi ja identiteete.

Festival toimub Kanuti Gildi SAALis, Sveta Baaris ja Sakala 3 hoones ja seda saadab programm I.D.A. raadios. Programm NUPP pakub täiendavat pilguheitu, mis hõlmab ka festivali esinejate loomingu tutvustamist ja lähemalt selgitamist. Raadio kui meedium kannab hääle ja heli ühest kohast teise ning teeb nii võimalikuks mängida kõikvõimalike suhetega – elavate ja salvestatud, kohalolevate ja eemalviibivate, elavate ja surnutega ning nendega, kes kuulavad, ja nendega, kes ei kuula.

Äsja tellitud ja varem valminud performance’eid, lugemisi, modulaarsüntesaatorite kompositsioone, protsessipõhiseid koostöid ja kontserte kombineerides häälestab festivali kese end hääle tehniliste, kontseptuaalsete, ent ka juhuslike suhete lainepikkusele.

Kümne päeva jooksul saab näha järgmiste kunstnike töid ja etteasteid:
Eglė Budvytytė (Amsterdam-Vilnius), Egija Inzule (Riia-Zürich) ja Margit Säde (Tallinn-Zürich), Gerry Bibby (Berlin), Jelena Glazova (Riia), Eglė Budvytytė (Amsterdam-Vilnius), Alice Hagenbruch (Kleve) ja Tobias Orzeszko (Leipzig), Nancy Nakamura Räpipunt (Viin-Väätsa-Tallinn), Yasmyn (Tallinn), Michele Rizzo (Amsterdam), Erik Bünger (Berliin), Sveta Grigorjeva (Tallinn), Hiwa K (Sulaymaniyah-Berliin), Vika Matuzaitė (Vilnius) ja amatöörkoor Smiltatė (Nida), Ana Mendes (London-Stockholm), Lina Lapelyte (Vilnius), Lolina (London), Serious Serious Showreel: Michaela Kisling, Till Megerle, Artjom Astrov (Viin-Berliin-Tallinn), Practice Room: Court Rat, arxcharlaide & baribari mai, Marta & Edgar Vunsh ja Ganna Bogomol, Queer womxn DJ collective (Vilnius), MajorDanger (Tallinn), James Lórien MacDonald (Helsingi), Querelle (Kaunas), Doris Hallmägi (Tallinn), Nicolas Buzzi (Zürich), Darkside (Tartu), Nina Elektrichka (Riia), Hanna-Liisa Lavonen, Jaanika Arum, Helen Västrik, Katrin Enni, Helle Ly Tomberg, Ellen Vene, Andre Joosep Arming ja Kleer Keret Tali (Tallinn)

Festivali kuraatorid:
Margit Säde on Tallinnas ja Zürichis töötav sõltumatu kuraator ja kunstitöötaja. Kuraatori, haridustöötaja, produtsendi ja kunstniku rollide vaheldudes on tema peamisteks huvipakkuvateks teemadeks subjektiivsus, prekaarsus, kollektiivsus ja ka keel, inimpsüühika ning hääl. Oma ettevõtmistes rõhutab ta isealgatatud, koostööl ja protsessil põhinevat kunstipraktikat. 2017 – 2020 töötas ta Eesti Kunstiakadeemias Kaasaegse Kunsti magistriprogrammi õppekava juhi ja külalisdotsendina.
Egija Inzule on kuraator ja Vilniuse Kunstiakadeemia Nida Art Colony (NAC) praegune juht Nidas, Leedus. Selleks et vastata NACi hübriidsele iseloomule, töötab Inzule protsesside arendamisel ja algatab produktsioone, mis lähtuvad ajaloolisest, geo- ja sotsiopoliitilisest analüüsist ja asukoha mõtestamisest, keskendudes selle koha olulisusele ja rollile. Ta on uurimus- ja residentuuriprogrammi Neringa Forest Architecture (Neringa Metsa Arhitektuur) kaasasutaja. Organistasioon keskendub ruumilistele ja materiaalsetele protsessidele, metsandusele ja politiika kujundamisele, et analüüsida metsa kui infrastuktuuri laiemat ulatust Põhja- ja Baltimaade regioonis.

Festivali toetajad ja partnerid: Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kultuuriamet, Rootsi Suursaatkond Tallinnas, ProHelvetia, Feministeerium, I.D.A. raadio, Nida Art Colony, SAALstuudio, Sakala 3, Serious Serious, Sveta Baar jt.

Festivali kava avalikustatakse ja piletid ning passid saabuvad müügile novembri alguses Fientas ja kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal. Korraldajad jätavad endile õiguse teha kavas muudatusi.

Jälgime pidevalt Terviseameti, Kultuuriministeeriumi ning Vabariigi valitsuse nõuandeid ja ettekirjutusi. Meie peamiseks prioriteediks on ja jääb kunstnike, korraldajate ja külastajate tervis, ohutus ja heaolu.

Täna, 28. septembril esietendub Tallinnas Kanuti Gildi SAALis Karl Saksa uuslavastus „Planet Alexithymia“. Lavastus nägi ilmavalgust juba Baltoscandal festivalil ning pärast sealset esietendust on terve tiim ehk Karl Saks, Ruslan Stepanov, Maike Lond, Henry Kasch, Maarja Kalmre ja septembrist lliitunud kunstnik Johannes Säre veetnud proovisaalis kuu aega, et muuta lavastus eestikeelseks, ehitada Johannese kavandatud lavakujundus ning lihvida kunstilisi ideid ja lahendusi. Kanuti Gildi SAALi esietendus on järgmine osa ja peatükk tervikust.

Karl on intervjuus lavastuse kohta öelnud järgmiselt: ““Planet Alexithymia” räägib nii kaugest kui ka kõige lähedasemast oskamatusest väljendada sõnadega, mida tunned või mis su ümber toimub.”

Keha, mis on surutud keskkonda või teadvus, mis on surutud kehasse, peab tegelema rutiini ja pragmaatiliste kordustega - olgu see blackboxis, vanglas või põllumaal. Sealt tulenev taastekkiv jada ja fenomen, kuidas keha ja psühholoogia olukorraga kohanevad või mitte, on lavastuse fookuseks.

“Planet Alexithymia” on minimalistlik vaate- ja kuuldemäng, mis ammutab informatsiooni eksperimentidest, protseduuridest, sündroomidest ja diagnoosidest.

Karl Saks on vabakutseline koreograaf, tantsija ja helikunstnik. Ta lõpetas 2009. aastal Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna (BA) ning 2017. aastal Eesti Kunstiakadeemia uusmeedia eriala (MA). Saks on loonud kolm soololavastust ning teinud koostööd nii helikunstniku, dramaturgi, esineja, lavastaja assistendi kui kaas-lavastajana teatri, filmi ja galerii kontekstis. Ta on osa muusikalisest kollektiivist Cubus Larvik.

• Aleksitüümia on subkliiniline fenomen, mis hõlmab endas emotsionaalse teadlikkuse puudumist või täpsemalt raskusi tunnete tuvastamisel ja kirjeldamisel ning nende eristamisel emotsionaalsest erutusest tulenevatest kehalisest aistingutest

**Jesper Hoffmeyer Biosemiootika. Uurimus elu märkidest ja märkide elust

Autor, helikujundus: Karl Saks
Dramaturg: Maike Lond
Laval: Ruslan Stepanov, Karl Saks
Valguskujundus, tehniline tugi: Henry Kasch
Kunstnik: Johannes Säre
Projektijuht: Maarja Kalmre
Kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL, eˉlektron
“MORE THAN THIS” residentuurid EL kultuuriprogrammi toetusel: Parallele Festival (Marseille), Materials Diversos festival (Lissabon)
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Akzonobel Baltics
Kestus: 60 min
Lavastus on eesti keeles
Esietendus: 1.07.2020, Baltoscandal Festival, Rakvere

Tallinna esietendus ja etendused 28., 29. ja 30. septembril ning 19. ja 20. oktoobril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Etendusele 29. septembril järgneb vestlus kunstnikuga, mida modereerib Eik Hermann.

Algselt 2015. aastal Briti ja kogu maailma ühe tunnustatuima teatrikollektiivi Forced Entertainmenti poolt esietendunud “Kogutud teostes” loovad kuus etendajat kõigist Shakespeare’i näidenditest kompaktsed versioonid, mida esitatakse koomiliselt ja koduselt, kasutades ühemeetrisele lavapinnale asetatud tavalisel laual tegelaskujudeks argiesemeid.

Alates tänasest, 17. septembrist saab 9 nädala jooksul Kanuti Gildi SAALi vahendusel voogedastusena kaasa elada Forced Entertainmenti projekti “Kogutud teosed: lauapealne Shakespeare: Kodus” raames kõigile 36le Shakespeare’i näidendile. Erakorraliselt avame suurprojekti 17. septembril kell 22:00 “Macbeth’i” ühisvaatamisega Kanuti Gildi SAALis.

2017. aasta septembris oli Kanuti Gildi SAALil au võõrustada sama projekti Tallinnas, nüüdses edasiarenduses saame Shakespeare'i näidendite tegelastele kaasa elada virtuaalse ülekande teel näitlejate kodudest.

Forced Entertainment on kaua aega huvitunud virtuaalsest ja kirjeldavast etendusvormist, uurides läbi aastate erinevaid viise kuidas tuua ebatavalisi stseene, kujundeid ja lugusid lavale keele kaudu. Trupi täiesti uudsel suunal vaadeldakse lavastusega “Kogutud teosed: lauapealne Shakespeare” Shakespeare’i komöödiates, tragöödiates, ajaloolistes kirjutistes ja hilisemates näidendites jutustuste dünaamilisust. Järgneb lihtne ja idiosünkraatiline, absurdne ja veidralt kütkestav lo-fi stiilis kodukootud nukuteater. Näidendite lood ärkavad ellu ilmekas miniatuurvormis. “Kogutud teoseid” on etendatud teatrites üle maailma ja ka interneti teel kantud tuhandete rahvusvaheliste vaatajateni. Ajal, mil globaalne pandeemia on sundinud inimesi kodudesse ning uueks moeväljendiks on saanud distantsi hoidmine, leiab tükk uue ja intiimsema elu läbi ‘koju tulemise’.

“Kogutud teostega” käsitleb Forced Entertainment esmakordselt draamakirjandust ja Shakespeare’i pärandit ning selles koduversioonis, mis laotub laiali üheksale nädalale, toimub omamoodi vaikne aga ambitsioonikas lavastuste tasandamine ja avamine.

1984. aastast alates Sheffieldis tegutsev teatrikollektiiv Forced Entertainment on juba kaua olnud teatri- ja etenduskunstide maailma kõrgeimas tipus. Eestiga seovad truppi pikaajalised loomingulised sidemed. Baltoscandali festivalil on nad ülesastunud 2014 ja 2018. Trupp tegutseb teatrikunsti suurkuju Tim Etchells’i juhtimisel, kes on ka “Kogutud teoste” lavastajaks. Tim Etchells osales oma soolotööga 2016. aasta Baltoscandali festivalil. Samal aastal autasustati truppi rahvusvaheliselt väga prestiizika Ibseni teatri auhinnaga, pikaajalise teatrikunsti arendamise eest.

“Kogutud teosed: lauapealne Shakespeare: Kodus” kava:


Nädal 1
17.09 “Macbeth” esitab Richard Lowdon
18.09 “Pericles” esitab Cathy Naden
19.09 “The Merchant of Venice” ("Veneetsia kaupmees") esitab Claire Marshall
20.09 “A Midsummer Night’s Dream” ("Suveöö unenägu") esitab Jerry Killick




Nädal 2
24.09 “Romeo and Juliet” esitab Terry O’Connor
25.09 “King John” esitab Cathy Naden
26.09 “Titus Andronicus” esitab Robin Arthur
27.09 “Much Ado About Nothing” ("Palju kära ei millestki") esitab Richard Lowdon




Nädal 3
01.10 “Hamlet” esitab Terry O’Connor
02.10 “Loves Labour’s Lost” ("Asjatu armuvaev") esitab Robin Arthur
03.10 “The Winter’s Tale” ("Talvemuinasjutt") esitab Cathy Naden
04.10 “All’s Well That Ends Well” ("Lõpp hea kõik hea") esitab Claire Marshall




Nädal 4
08.10 “Richard II” esitab Terry O’Connor
09.10 “Henry IV” Part 1 esitab Jerry Killick
10.10 “Henry IV” Part 2 esitab Jerry Killick
11.10 “Henry V” esitab Claire Marshall




Nädal 5
15.10 “Henry VI” Part 1 esitab Richard Lowdon
16.10 “Henry VI” Part 2 esitab Richard Lowdon
17.10 “Henry VI” Part 3 esitab Richard Lowdon
18.10 “Richard III” esitab Claire Marshall




Nädal 6
22.10 “Measure for Measure” ("Mõõt mõõdu vastu") esitab Cathy Naden
23.10 “Corialanus” esitab Jerry Killick
24.10 “The Merry Wives of Windsor” ("Windsori lõbusad naised") esitab Terry O’Connor
25.10 “King Lear” esitab Robin Arthur




Nädal 7
29.10 “Twelfth Night” ("Kaheteistkümnes öö") esitab Jerry Killick
30.10 “Cymbeline” esitab Terry O’Connor
31.10 “Julius Caesar” esitab Robin Arthur
01.11 “Antony and Cleopatra” esitab Cathy Naden




Nädal 8
05.11 “Two Gentlemen of Verona” ("Kaks veroonlast") esitab Claire Marshall
06.11 “Troilus and Cressida” esitab Jerry Killick
07.11 “As You Like It” ("Nagu teile meeldib") esitab Robin Arthur
08.11 “Othello” esitab Cathy Naden




Nädal 9
12.11 “Taming of the Shrew” ("Tõrksa taltsutus") esitab Claire Marshall
13.11 The Comedy of Errors ("Eksituste komöödia") esitab Terry O’Connor
14.11 Timon of Athens ("Timon Ateenast") esitab Robin Arthur
15.11 The Tempest ("Torm") esitab Richard Lowdon




Idee ja teostus: Forced Entertainment
Esitajad: Robin Arthur, Jerry Killick, Richard Lowdon, Claire Marshall, Cathy Naden ja Terry O’Connor
Lavastaja: Tim Etchells
Tekst: Robin Arthur, Tim Etchells, Jerry Killick, Richard Lowdon, Claire Marshall, Cathy Naden ja Terry O’Connor
Digitaalse produktsiooni juht: Jim Harrison
Toetajad, kaasprodutsendid, partnerid: Kanuti Gildi SAAL; Kunstfestspiele Hannover, Künstlerhaus Mousonturm, PACT Zollverein, Romaeuropa Festival, Shakespeare Festival Neuss ja UCLA’s Center for the Art of Performance. Samuti esitatakse Portland Institute for Contemporary Art’s 2020 Time-Based Art Festival osana.

Sisselogimine: www.saal.ee
Vaatamine on tasuta.


Kõigil päevadel algab voogedastus kell 22:00 (20:00 Suurbritannia aja järgi).
Igal pühapäeval pärast etendust toimuvad vestlused selle nädala esinejatega Zoomis, kuhu saab registreerida siin: www.forcedentertainment.com

Algselt 2015. aastal Briti ja kogu maailma ühe tunnustatuima teatrikollektiivi Forced Entertainmenti poolt esietendunud “Kogutud teostes” loovad kuus etendajat kõigist Shakespeare’i näidenditest kompaktsed versioonid, mida esitatakse koomiliselt ja koduselt, kasutades ühemeetrisele lavapinnale asetatud tavalisel laual tegelaskujudeks argiesemeid.


Alates 17. septembrist saab 9 nädala jooksul Kanuti Gildi SAALi vahendusel voogedastusena kaasa elada Forced Entertainmenti projekti “Kogutud teosed: lauapealne Shakespeare: Kodus” raames kõigile 36le Shakespeare’i näidendile. Erakorraliselt avame suurprojekti 17. septembril kell 22:00 “Macbeth’i” ühisvaatamisega Kanuti Gildi SAALis.


Septembrikuus 2017. aastal oli Kanuti Gildi SAALil au võõrustada sama projekti Tallinnas, nüüdses edasiarenduses saame Shakespeare'i näidendite tegelastele kaasa elada virtuaalse ülekande teel näitlejate kodudest.

Sisselogimine: www.saal.ee
Vaatamine on tasuta.

Täna, 28. augustil kell 21:00 esietendub festivalil Tartu Interdistsiplinaar Üüve-Lydia Toompere ja Siim Tõniste osalusteatri ja sotsiaalse koreograafia lavastus “supersocial”. Lavastus vaatleb, kuidas mõjutab sotsiaalne keskkond vaba arvamuse kujunemist ja sellele kindlaksjäämist. Kas meie põhimõtted jäävad vankumatuks ka sotsiaalse surve all või mitte? Kas me arvame kodus teki all sama, mida suuremas grupis või kogukonnas? Kas ja kuidas toimib see füüsiliselt distantsilt? Mille nimel tasub teha kompromisse ja milline on demokraatia tervis laiemalt?

Etendustel luuakse parasjagu kehtivate distantsireeglitega arvestav mõnus ja avatud keskkond, milles osalejad saavad kujundada ja väljendada oma vaateid poliitiliselt ja ühiskondlikult põletavatel teemadel ning positsioneerida end läbi arvamuste ja tegude. “supersocial” annab igaühele võimaluse saada iseenda sotsiaalseks superkangelaseks, kes päästab maailma just nii palju, kui parajasti soovib, suudab või viitsib. Kedagi ei sunnita, aga ega midagi ei juhtu ka, kui keegi midagi ette ei võta.

Etendused on tasuta, et tagada kõigile võrdsed võimalused osaleda. Toimumiskohtadeks on erinevad paigad, millest ükski pole (päris) traditsiooiline teatrilava, vaid valitud on etenduspaigad, mis on erineval kombel laiema avalikkuse jaoks avatud.
Lavastus on sündinud kogukonnapõhise eeltöö ja uurimuse tulemusel, mille käigus autorid on umbes kahe aasta vältel läbi viinud töötubasid erinevate vanusegruppidega. Alustades peamiselt liikumise ja sotsiaalse koreograafia teemadest üldisemalt, suundusid nad edasi küsimusteni, kuidas sotsiaalne surve väljendub füüsilises keskonnas ja kuidas see kandub üle demokraatia tervise küsimustele laiemalt.

Toompere ja Tõniste on etenduskunstnikud, kes on mõlemad lõpetanud TLÜ koreograafia osakonna. Loomingulise tandemina on nad varem välja tulnud lavastustega “Plaan T” (2018) ja “True Skin” (2015). Neid ühendab huvi sotsiaalse vastutuse rakendamise vastu etenduskunstis.

Toompere elab ja töötab Berliinis, kus ta omandab teist kõrgharidust Berliini Kunstide Ülikoolis (UdK) kommunikatsiooni erialal. Seal alustas ta oma klubitantsu ja technomuusika töötubade sarjaga “Techno Praxis”. Toompere on asutajaliige ettevõttes be.liquid, mis juhib eraettevõtete tähelepanu ühiskonna probleemidele ning nõuab neilt suuremat sotsiaalset vastutust.

Tõniste elab ja töötab Tallinnas. Vabakutselise loojana on ta teinud koostööd Kanuti Gildi SAALi, Tartu Uue Teatri, Vaba Lava, Sõltumatu Tantsu Lava, Eesti Draamateatri ja mitmete teiste etendusasutustega. Produtsendina tegutseb ta MTÜ Vaba Vorm ridades, mille viimaseks suuremaks ettevõtmiseks oli seksuaalharidusliku noortelavastuse “Kuidas öelda jah?” väljatoomine. Lisaks töötab ta tantsu- ja teatriõpetajana. Viimasel ajal on proovinud kätt ka kirjutajana, eelkõige lühijuttude žanris.

Autorid, etendajad: Siim Tõniste, Üüve-Lydia Toompere
Etendajad: Maryn-Liis Rüütelmaa jt
Heli: Dillon Sutherland
Kunstnik: Mari Škerin
Valgus ja tehnilised lahendused: Henry Kasch
Projektijuht: Kaie Küünal
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL
Esietendus: 28.08.2020, Tartu Interdistsiplinaar festival
Kestus: 90’
Etendus on eesti ja inglise keeles.

ESIETENDUS 28.08 Tartu Interdistsiplinaar festivalil
29.08 Tartu Interdistsiplinaar
1.09 Viljandi Tantusnädal
4.09 Pelgulinna Rahvamaja
10.09 Maarjamäe loss
13.09 Sakala 3 teatrimaja
Pärast viimast etendust toimub ka vestlus, mida viib läbi teatrikriitik ja -mõtestaja Valle-Sten Maiste.

Etendused on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine. Tallinna etendustele saab regsitreeruda siin: https://fienta.com/et/s/supersocial
Tartu ja Viljandi etendustele vastvalt Tartu Interdistriplinaari ja Viljandi Tantsunädala kaudu.

Täna, 24. augustil esietendub Kanuti Gildi SAALis Mart Kangro, Juhan Ulfsaki ja Eero Epneri uuslavastus koostöös Maria Arusoo, Oliver Kulpsoo ja Artjom Astroviga. “Kas te olete oma kohaga rahul” on vaatest, ridadest ning ruutmeetri keskmisest hinnast. Lavastus sellest, mis jääb ja kus alati on tahetud elada. Nende loomingulise koosluse eelmine lavastus “Workshop” oli Eesti Teatriauhinnad 2019 etenduskunstide auhinna laureaat ning seda on võimalik siiani näha nii Eestis kui välismaal.

Mis on see, millest me oleme ilma jäänud? Aga see, millest unistame? Mis on see, mis laguneb ja mis on see, mida näeme oma viienda korruse aknast? Rulood ja koonduslaager, harmoonia ning aknaruut. Millest me mõtleme, kui me mõtleme kinnisvarast? Me mõtleme perspektiividest.

Mart Kangro on vabakutseline koreograaf, lavastaja, tantsija. Ta keskendub oma töödes inimkeha ja liigutuse tähenduslikkusele teatris kui semiootilises aegruumis ning lavasituatsiooni olemuslikele küsimustele. Tema lavastusi, on esitatud olulistel festivalidel üle kogu Euroopa rohkem kui 20 riigis. Viimastel aastatel on ta toonud lavale ka töid draamanäitlejatega, kus ta ise esinejana lavale ei astu.

Juhan Ulfsak on näitleja ja lavastaja. Alates 1990ndatest on tema jõuline mängulaad ning kunstilised printsiibid kujundanud väga olulisel määral Eesti avangardteatri palet. Töötades Von Krahli Teatris nii näitlejana kui viimastel aastatel ka lavastajana on Ulfsak lähtunud anarhismist, pungist, dekadentsist, sürrealismist ja kontseptualismist, kuid tema loodud teater on rekontekstualiseerinud ka klassikalisemat sõnateatrit.

Eero Epner oli dramaturg Teater NO99s alates teatri asutamisest 2005. aastal. On teinud koostööd pea paarikümne lavastajaga, sh olnud korduvalt nii Kangro kui Ulfsaki lavastuste dramaturg.

Autorid-esitajad: Mart Kangro, Juhan Ulfsak, Eero Epner
Dramaturg: Maria Arusoo
Valguskunstnik, tehniline direktor: Oliver Kulpsoo
Helikunstnik: Artjom Astrov
Fotograaf: Alissa Šnaider
Projektijuht: Annika Üprus
Kaasprodutsent: Kanuti Gildi SAAL
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Kestus: 90’
Etendus on eesti keeles.

Etendused 24., 25. ja 26. augustil ning 28., 29. ja 30. oktoobril Kanuti Gildi SAALis Tallinnas ja 11. ja 12. septembril ERMi Hurda SAALis DRAAMA festivalil Tartus. Etendusele 25. augustil järgneb vestlus kunstnikega, mida viib läbi Oliver Issak.

Pileti müügil Fientas ja kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal. Lisainfo www.saal.ee

Kanuti Gildi SAAL avab oma juubelihooaja augustikuu lõpus pakkudes uusi ja vanu lavastusi nii kodus kui võõrsil.
Kuigi proovid ja residentuurid on meil toimunud läbi suve, toimub ametlik hooaja avamine 24. augustil. Sellel päeval esietendub suures saalis Mart Kangro, Juhan Ulfsaki ja Eero Epneri uuslavastus „Kas te olete oma kohaga rahul“. Nende esimene koostöölavastus „Workshop“ tekitas kirgi ja vastuolu ning midagi muud pole oodata ka seekord. Pärast etendusi Tallinnas astutakse üles Draama festivalil Tartus ning Tallinna publik näeb neid veel oktoobris, detsembris, jaanuaris...
Sama nädala reedel, 28. augustil esietendub festivalil Tartu Interditsiplinaar Üüve-Lydia Toompere ja Siim Tõniste osalusteatri ja sotsiaalse koreograafia lavastus „supersocial“. Kui Tartus esitletakse nende tööd Elektriteatris (28.08) ja Rongijaamas (29.08) ning Viljandis Tantsunädala raames Avatud Noortetoas (1.09), siis Tallinna publikul on võimalus osaleda lavastuses Pelgulinna Rahvamajas (4.09), Maarjamäe lossis (10.09) ning Sakala 3 teatrimajas (13.09). Osalemine on tasuta kuid eelregistreerimisega.
Katsetused on osa Kanuti Gildi SAALi „vereringest“ ja seega pole üllatus, et järgmised esietendused on tavapärasest erinevamad.

1.-5. septembrini saab nii kohapeal kui ka interneti keskkonnas kaasa elada 99 tunnisele etendusele „KUHU MINEK“, mis toimub Jüri Naela poolt juhitava EMTA Kaasaegsete etenduskunstide magistriõppe programmi ja Kanuti Gildi SAALi koostööna. Etendus toimub EMTA black boxis 1. septembril alates kella 19:00st kuni kella 22:00ni 5. septembril.

Kanuti Gildi SAALil on heameel olla briti tipptrupi Forced Entertainment uue online projekti kaasprodutsendiks. Kolm aastat tagasi esitasid trupi näitlejad Tallinnas 6 päeva jooksul ühe kaupa kõik 36 Shakespeare’i näidendit. Praeguses eriolukorras toimub see aga voogedastusena näitlejate köökidest 9 nädala jooksul 17. septembrist kuni 15. novembrini. Eesti publikul on võimalik etendusi jälgida tasuta Kanuti Gildi SAALi kodulehe kaudu. Projekti avapauguna saab 17. septembril esimesena vaadata “Macbeth’i“ Richard Lowdoni esituses suurelt ekraanilt Kanuti Gildi SAALis. Hooaja jooksul on oodata veel rahvusvahelisi online projekte.

Kevadel ära jäänud Karl Saksa uuslavastus “Planet Alexithymia” esietendus juulis Baltoscandal festivalil Rakveres ning septembri lõpus jõutakse lõpuks ka Tallinna esietenduseni. Teise Baltoscandlil esietendunud lavastusena saab varsti Kanuti Gildi SAALis näha loomingulise platvormi eˉlektron visuaalselt intrigeerivat lavastust “Romeo & Julia #5”. Detsembri alguses toob Karolin Poska Keldrisaalis välja oma teise soololavastuse, mis seekord ongi algimpulsi saanud keldrite eraklikust võlust.

Samuti saab sügisel näha kevadel edasilükatud lavastusi “Workshop”, Kristina Normani “Kergem kui naine” ja Mart Kangro “Enneminevik”.
Ja nagu ikka tulevad meile külla oma vanade ja uute lemmikutega Tartu Uus Teater, Teater Kelm ja Teater Must Kast.

NU Performance festivali toimumise võimalikkuse üle novembris peame hoolega aru, kuid hetkel midagi kindlat väita ei saa.

Nagu ikka tuuritavad Kanuti Gildi SAALi kaasproduktsioonid nii meil kui mujal. Kohe augustis on Kristina Normani lavastust „Kergem kui naine“ võimalik näha nii Baseli teatrifestivalil kui Draama festivalil Tartus. Edasi ootavad Klaipeda, Praha, Varssavi jt. Francesca Grilli „Sparks“-i esitletakse Mladi Levi festivalil Ljubljanas.

Hooaja teises pooles jõuavad oma uuslavastustega esietendusteni Jette Loona Hermanis ja Johhan Rosenberg ning Ruslan Stepanov ja Artjom Astrov. Koostöös Dirty Deal Teatro’ga peaks Riias esietenduma koostöölavastus, milles osaleb eesti etenduskunstnik Henri Hütt.

Etenduskunstide keskus Kanuti Gildi SAAL tähistab oma 20. sünnipäeva 2021. aasta jaanuarikuu lõpus.

Jälgime pidevalt Terviseameti, Kultuuriministeeriumi ning Vabariigi valitsuse nõuandeid ja ettekirjutusi. Meie peamiseks prioriteediks on ja jääb kunstnike, korraldajate ja külastajate tervis, ohutus ja heaolu.

Näeme etendustel!

MTÜ Teine Tants poolt 2020. aasta III kvartali loominguliste stipendiumite saajad on: Andres Tenusaar, Hendrik Kaljujärv, Henri Hütt, Mailiis Laur, Rommi Ruttas, Aleksander Väljamäe, Mark Raidpere, Kristina Norman, Erik Norkroos, Laur Kaunissaare, Mart Kangro, Kalle Tikas, Alissa Šnaider, Eero Epner, Juhan Ulfsak, Maria Arusoo, Oliver Kulpsoo, Artjom Astrov, Karl Saks, Siim Tõniste, Üüve-Lydia Toompere,Kaja Kann, Rene Mäe.

Kanuti Gildi SAALi 19. hooaeg on lõppenud. Tegemist oli ühe hoogsa ja terasega, mis sai läbi epideemia tõttu varakult nagu kõigil teistelgi. Siiski tuleb pidada hooaega väga õnnestunuks, jätkates otsingulist ja rahvusvahelist joont esietendus meie kaasproduktsioonina 8 uuslavastust: Alissa Šnaideri triloogia “Weird tales I have tried to write”, Madlen Hirtentreu performatiivne installatsioon “Clinic after Boat”, Itaalia loomingulise platvormi Mali Weil lavastus “Forests | Unlearning”, Mart Kangro kaua oodatud soololavastus „ENNEMINEVIK“, Henri Hüti ja Maarin Mürgi omapärane ja eksperimentaalne projekt produktsiooniplatvorm „RESKRIPT“, Iggy Lond Malmborgi duett Rea Lestaga „Things in My Mouth“, Emer Värgi vastuoluline „You Will See So Many Pretty Things“ ning Netti Nüganeni ja Laura Van Bergemi „Victoria saladus“. Kolm planeeritud esietendust lükkusid tulevasse hooaega. Kokku jõudis hooaja jooksul toimuda 164 avalikku üritust, millest võttis osa umbes 15 000 inimest.
Lisaks rahvusvaheliste kunstnike uuslavastuste kaasprodutseerimisele, kutsutakse meie lavastusi tihti ka teistesse riikidesse. Kokku toimus möödunud hooajal 29 külalisetendust Sloveenias, Rootsis, Lätis, Norras, Iirimaal, Soomes ja Belgias. Epideemia tõttu jäi välisriikides aga ära lausa 24 külalisetendust. Kanuti Gildi SAAL on oma kaasproduktsioonidega hetkel kõige rohkem välismaal tuuritav Eesti teater.
Hooaja tipphetkede hulka kuuluvad muidugi rahvusvahelise etenduskunstide festivali SAAL Biennaal korraldamine ning traditsiooniline etenduskunstide lühivormide festival Made in Estonia Maraton. Lisaks olime nõu ja jõuga abiks loomingulise platvormi eˉlektron Eesti esimese virtuaalse etenduskunstide festivali Kõheda vastasmõju festivali korraldamisel.
Meid ootab ees juubelihooaeg, sest 2021. aastal 30. jaanuaril tähistame me oma 20. aastapäeva. Kõik need aastad on meie fookuses olnud kunstnikud. Kunstnikud nii Eestist kui mujalt, kunstnikud, kes ei karda riskida, kes on huvitatud ümberringi toimuvast. On väga hea meel kuulutada välja järgmise hooaja esietendused, mille kaasprodutsendiks on Kanuti Gildi SAAL.
Esimesed esietendused ootavad meid ees juba varsti, festivalil Baltoscandal Rakveres. Karl Saksa aprillis välja tulema pidanud uuslavastus “Planet Alexithymia” esietendub 1. juulil Rakvere teatri väikeses saalis, järgmised etendused toimuvad juba septembris Kanuti Gildi SAALi suurel laval. Baltoscandali esimesel päeval jõuab Rakvere teatri suures saalis publiku ette ka loomingulise platvormi eˉlektron esimene lavatöö “Romeo & Julia #5”. Samal festivalil saab näha ka Kristina Normani palju vastukaja tekitanud loeng-lavastust “Kergem kui naine”.
Hooaega oma majas alustame augusti lõpus, kui esietendub kaua oodatud ning samuti edasi lükatud uuslavastus triolt Mart Kangro, Eero Epner ja Juhan Ulfsak. Sellelt koosseisult võib oodata kõike. Seekord on teemadena välja toodud kinnisvara ja perspektiivid.
Pea samal ajal augusti lõpus esietendub aga hoopis Tartus Siim Tõniste ja Üüve-Lydia Toompere osalusteatri lavastus “supersocial”, mis saab avalöögi uuel festivalil Tartu Interdistsiplinaar ning jõuab septembri alguses ka Viljandi ja Tallinna publiku ette.
Inglise tipptrupp Forced Entertainment on Eestit külastanud mitu korda, viimati 2017. aasta sügisel, kui publikule etendati nädala jooksul Kanuti Gildi SAALis kõik Shakespeare'i teadaolevad 36 näidendit, kasutades igapäevaseid esemeid köögist. Sellel sügisel tuuakse need 36 Shakespeare'i näidendit taas publiku ette, aga interneti vahendusel näitlejate koduköökidest. Kokku 9 nädalat, nädalas 4 lavastust. Kanuti Gildi SAALil on au olla sellise põneva projekti kaasprodutsendiks. Edasi ootavad publikut Karolin Poska, Marta ja Edgar Vunshi ning Artjom Astrovi ja Ruslan Stepanovi uuslavastused.

Näeme teatris! Osta pilet ja toeta omasid.
www.saal.ee

MTÜ Teine Tants poolt 2020. aasta II kvartali loominguliste stipendiumite saajad on: Iggy Lond Malmborg, Rea Lest-Liik, Gloria Hao, Kalle Tikas, Silver Soorsk, Henri Hütt, Kristina Norman, Erik Norkroos, Mart Kangro

Täna, rahvusvahelisel tantsupäeval, jagati Sõltumatu Etenduskunsti Auhindadest välja kasvanud omaalgatuslikke preemiaid. Kuna traditsioonilist tantsupäeva hommikusööki Kanuti Gildi SAALis sel aastal ei toimunud, anti auhinnad üle virtuaalsel teel Zoom keskkonnas. Jagati juba traditsiooniks muutunud preemiaid, aga oli ka uusi üllatajaid. Kokku anti välja 6 auhinda.

Esmakordselt andsid auhinnad välja ZUGA ühendatud tantsijad: “Alustame endale lähemalt, arvestades 2 + 2 olukorda anname välja 2 auhinda. Me ei välista, et auhindu võib edaspidi olla rohkem või vähem. Mõttelise auhinna anname kogu tantsukogukonnale.” Auhinna HEA HELI laureaat on Lauri-Dag Tüür ja auhinna VÄÄRT VALGUS laureaat Oliver Kulpsoo.

Interaktiivne Üksus MTÜ tunnustab Alissa Šnaiderit julguse eest luua lavastus, mis nii suurejooneliselt eri meediumite sümbioosiga mängib. Tema lavastus “Weird tales I have tried to write” on suurepärane näide, kuidas panna tööle iga meedium nii, et see on samaaegselt iseseisev teos kui ka lavastuse terviku osa.

Oliver Kulpsoo nimelise auhinna pälvis Karolin Tamm. Žüriis olid lisaks Oliver Kulpsoole ka eelmised laureaadid Mairika Plakso, Raho Aadla ja Kai Valtna.

Patrick R. Vesi auhinna ennastsalgava tegevuse eest etenduskunstide väljal 2019. aastal pälvis Maike Lond Malmborg.

Henri Hüti nimelise muusikalise kujunduse eripreemia pälvis Robert Nikolajev esteetilise närvi tabamise eest lavastuses “You Will See So Many Pretty Things”.

Head tantsupäeva!

Rahvusvahelisel tantsupäeval, 29. aprillil jagatakse Sõltumatu Etenduskunsti Auhindadest välja kasvanud omaalgatuslikke preemiaid. Ka sel aastal kutsume auhindu andma igaühe, kes tunneb, et etenduskunsti valdkonnas oleks vaja kedagi tunnustada ja tähistada. Hetkel on teada, et oma auhinna annavad välja Patrick R. Vesi, Henri Hütt ja Oliver Kulpsoo.

Preemiad antakse välja tantsupäeval just seetõttu, et rõhutada kaasaegse etenduskunsti lätteid Eestis. Koreograafid on alati tegutsenud omakeskis, ilma suure vastanduseta balletiteatrile või traditsioonilisele sõnateatrile. Siiski on koreograafide ruum alati arvestanud üldist ja sealjuures ka Teist. Loomulikult on kaasajas olemisel meeletu surve enese kaotamisele, aga las ta olla, kõik ei pea maailmas püsima, püsima peab mõtlemine, aktiivne suhe ja oma ideede teostamine, muutuse praktiseerimine. Kõik see toimub meie ühises ruumis. Ei ole põhjust vaielda igaveste teemade üle, et mis on tants ja mis on etenduskunst.

Kuna olukord ei võimalda ühiseks hommikusöögiks Kanuti Gildi SAALi kogunemist, siis tähistame hommikut oma kodudes ja kohtume virtuaalsel teel ühises Zoom keskkonnas kolmapäeval kell 10:00-12:00. Siis toimub ka auhindade jagamine. Liituda soovijatel palume endast märku anda aadressil kutse@saal.ee.

Etenduskunsti lühivormide festival MADE IN ESTONIA MARATON toimub 16. märtsil juba 12. korda Kanuti Gildi SAALis.

„Made in Estonia maraton“ on justkui vastupanuruum, kus tasakaalustatakse valitsevaid kultuuritöö mustreid, asetatakse rõhud valmistoote lõplikkuse asemel vahevariantidele, harjutatakse publikuna empaatiat ja solidaarsust.“ (Maarin Mürk, Sirp, 20.04.2018 „Fännikiri „Made in Estonia maratonile““)

Etenduskunstide pühadeaeg on käes! Etenduskunstide THE GOOD, THE BAD, THE UGLY - lühivormide festival Made in Estonia maraton tuleb sel aastal 16. märtsil, et anda võimaluse kõigile, kes soovivad katsetada uusi ideid, panna ennast proovile publiku ees või lihtsalt tulla vaatajana osa saama ühest erakordsest õhtust. Hoolimata ürituse nimest pole tegemist võistlusega vaid ühisüritusega, mille loovad need, kes laval, lava taga ja saalis.

Ürituse kava on seekord nagu ka iga kord kureerimata. Õhtu koosneb traditsiooniliselt kolmest blokist: alustame black boxis, vahepeal lisandub lavale video ekraan ning lõpetame tühjas, lisanditeta saalis.

Seekord astuvad maratonil üles ja näitavad oma loomingut: Elina Masing, Sigrid Savi, Karolin Poska, Katrin Kreutzberg, Üüve-Lydia Toompere, Siim Tõniste, Raho Aadla, Joosep Jürgenson ja Maria Lee Liivak, Liis Maria Kaabel ja Matthias Kann, Edgar Vunsh, Henri Hütt, Andre Joosep Arming ja Karl-Christoph Rebane, Laura Kõiv, Rait Rosin, Ryan Galer, Keithy Kuuspu, Ragnar Uustal, eleOnora, Karoline Suhhov, Vishnu Vardhani Rajan, 10 x 10 meetrit, Sylvia Köster, Brite Vilgo, Liina Mai Püüa jt.

Palume stardijoonele!

Made in Estonia maraton 2019 tiim:
Heli: Kenn-Eerik Kannike
Valgus: Jari Matsi
Tehniline tugi ja teostus: Henry Kasch, Maarja Kalmre, Kaie Küünal
Toetajad ja partnerid: Eesti Kultuurkapital, Fritz-Kola, Valmiermuiža
Foto: Laura Uustal

Piletid müügil Piletilevist ning kohtade olemasolul enne algust kohapeal.
Lisainfo: www.saal.ee

Laupäeval, 29. veebruaril esietendub Kanuti Gildi SAALis Netti Nüganeni ja Laura van Bergemi lavastus “Victoria saladus” / “Victoria's secret”. Nüganen ja van Bergem on mõlemad lõpetanud Amsterdami Kunstikooli (SNDO), see on nende esimene koostöö ning Nüganeni jaoks ka esimene õpingute järgne Eestis loodud lavastus. Lavastust mängitakse veebruaris ja märtsis Kanuti Gildi SAALis kokku viiel korral.

Ruumi-aja-masinas ilmuvad Nüganen ja van Bergem ning kõnelevad eelmise sajandi dialooge, suhestudes nii igiaja kui lähiminevikuga. Elutoast kasiinosse, relvapoodi ja sohu reisides otsivad nad narratiive mitte-lineaarsel ajateljel. Baldahhiin-narivoodi, vahvlilokid, keraamiline padi, harf. Muusika ja tantsu abil loovad nad kompositsioone kummalisse, müstilisse ja progressiivsesse tänapäeva. Elav sündmus, mida mälestuse sähvides oma tulevikku suunatud silmadega vaadata.

Netti Nüganen on lõpetanud Amsterdami Kunstikoolis (SNDO) koreograafia eriala. Tema video- ja lavatööd jutustavad lugusid karakteritest, kes tema sees koos eksisteerivad: tõstja, teismeline vlogger, detektiiv, kauboi jt. Läbi müstilisuse kehastab ta nende karakterite banaalset igapäeva ja harjumusi. Leides lohutust vasturääkivustest ning ideede paljususest, püüab Nüganen läheneda valvsa ja hoolika tähelepanuga kõigele, mis tundub võõras ja kohatu. Eesti publikul on olnud võimalus näha teda laval SAAL Biennaal 2019 festivailil Florentina Holzingeri lavastuses “Apollon” ning septembris 2019 Kanuti Gildi SAALi hooaja avaüritusel, kus ta esitles oma diplomilavastust “B B”.

Laura van Bergem on Amsterdamis sündinud koreograaf ja tantsija. Tantsijatreening viis ta Amsterdami Kunstikooli, kus ta lõpetas 2018. aastal SNDO koreograafia eriala. Enne koreograafiaõpinguid tegeles ta akadeemilise filosoofiaga, mis on osutunud oluliseks tema lavastustes. Van Bergem läheneb oma ideedele mänguliselt ja kõrvutab vasturääkivusi, luues elavaid ning tihti provotseerivaid kollaaže. 2011. aastast kuulub ta gruppi The Imperial Armpits, mis uurib meelelahutuslikku tähelepanu luues etteasteid peokonteksti.

Idee, lavastus, esitus: Laura van Bergem, Netti Nüganen
Videokunstnik: Ando Naulainen
Dramaturg: Bruno Listopad
Valguskujundus, tehnilised lahendused: Henry Kasch
Helikujundus: Artjom Astrov
Dekoratsioonid: Mari Viik
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL

Esietendus ja etendusted toimuvad 29. veebruaril ning 2., 3., 13. ja 14. märtsil kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. Etendus on inglise keeles ja kestab 70 minutit. Etendusele 2. märtsil järgneb vestlus kunstnikega.

Täna, 14. veebruaril toimub Kanuti Gildi SAALis Iggy Lond Malmborgi lavastuse “Things in my mouth” (“Asjad minu suus”) Eesti esietendus. Esmakordselt oli lavastust võimalik näha möödunud aasta novembris Rosendal teatris Trondheimis. “Things in my mouth” etendub vaid neljal korral- 14.-18. veebruarini, laval on Rea Lest ja Iggy Lond Malmborg.

Iggy Lond Malmborg lahkab jätkuvalt teatrisituatsiooni ja selle suhet samastumisprotsessidega, jätkates oma kahe eelneva soolo "b o n e r " (2014) ja "Physics and Phantasma" (2017) jälgedes. Tema uue teose "Things in my mouth" fookuses on hääl. Siinjuures mitte niivõrd bioloogilise võimekusena, vaid õpitud kultuurilise nähtusena; kui nurgakivi nn "stabiilsete identiteetide" – soo, rassi, klassi, seksuaalse identiteedi – loomisel ja esitamisel nii laval kui ühiskonnas.

Hääl – milline kummaline kehaosa. Me ei näe seda ega saa seda katsuda. Erinevalt ülejäänud kehast ei ole see püsiv: seda ei ole olemas lihtsalt iseenesest (meeldib see meile või mitte), häält peab tekitama. Selleks et see maailmas kuuldavaks teha, on vaja otsust ja kehalist tegevust ning selle olemasolu on kaduv: see haihtub samal hetkel, kui see on saanud kuuldavaks. Samal ajal on see üks põhilisi elu tunnuseid.
Hääl on justkui sild sisemise ja välise vahel, seetõttu tõlgendatakse seda sageli, nii nagu sõrmejälgegi, ainulaadsena. Lavastus aga väidab, et see on arusaamatus, see on väljamõeldis inimese autonoomia kohta. Selle asemel käsitletakse hääle avaldumist kui midagi, mis on alati/juba olemas, meid lihtsalt tõmmatakse sellesse.
Kõik saab (kohe peale algset traumat – sündi) alguse kontrollimatu karjega, ühe pika täishäälikuga. Justkui mingi kaitsemehhanismi ajel kodustame me oma hääle, tükeldame selle etteantud helide ja foneemide koguks, millest saab kokku panna sõnu, lauseid, laule, virinat, armastusavaldusi jne. Soovimatud helid puhastatakse välja ja unustatakse. Seega iga ütlus, iga heli, mis meie suust väljub, on juba iseenesest midagi, mida on varem öeldud. Inimkõne pole midagi muud kui põlvkondade viisi kõnelnud suude kaja. Või ehk hääle kui sellise kaja. Midagi, mis on olnud olemas enne meid, enne kui me sündisime. Võib-olla isegi enne inimest ennast. Ehk on hääl viirus, keel selle sümptom ja meie pole muud midagi kui peremeesloomad.

Iggy Lond Malmborg (1987) on vabakutseline näitleja ja etenduskunstnik, kes tegutseb nii Malmös kui Tallinnas. Kuigi klassikalise näitlejaharidusega (Malmö Teatriakadeemia), kasutab ta erinevaid esteetikaid ja stiile nii soolodes kui koostöödes. Tema põhihuvi seisneb reaalse etendussituatsiooni olukorra kasutamises mudelina, millele rakendada lavastuse diskursust. Kasutades strateegiaid, mida võib võrrelda minimalismiga, toob ta fookusesse teatri (võimu)struktuurid, vaadeldes teatrit kui hierarhilist masinat, mis koosneb (alateadlikest) kaasamise ja eraldamise mustritest.
Hetkel tuuritab ta lavastustega "b o n e r" (2014), "99 Words for Void" (duo Maike Lond Malmborgiga 2015), "Physics and Phantasma" (2017) ja "Things in my mouth" (2019), mis kõik on valminud koostöös Kanuti Gildi SAALiga. Neid lavastusi on näidatud erinevatel festivalidel ja etenduspaikades, nagu Spielart (München), Baltic Circle (Helsingi), TnBA (Bordeaux), Baltoscandal (Rakvere), Auawirleben (Bern), Nanterre-Amandiers (Pariis), FFT (Düsseldorf), Bastard Festival (Trondheim), Sophiensäle (Berliin), Staatstheater Nürnberg, Nowy Teatr (Varssavi), Palm Off Fest (Praha) ja Dublin Theatre Festival. Alates 2009. aastast teeb ta koostööd Johannes Schmitiga duo White on White nime all, 17/18 hooajal esietendusid neil Maxim Gorki teatris Berliinis lavastused “Fuck me ! (we didn’t make it)“ ja “Tyskland“.

Idee, tekst, lavastus: Iggy Lond Malmborg
Esitus: Rea Lest, Iggy Lond Malmborg
Dramaturg: Johan Jönson
Tehnilised lahendused, heli, valgus: Kalle Tikas
Videokujundus: Gloria Hao
Fotod: Alissa Šnaider, Arne Hauge
Õmblejad: Helen Ananiassen, Liina Ananiassen
Projektijuht: Eneli Järs
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL (Tallinn), Rosendal Teater (Trondheim), Black Box Teater (Oslo), BIT teatergarasjen (Bergen) and FFT (Düsseldorf)
Koostöös: Inkonst (Malmö)
Toetajad: Eesti Kultuurkapital , Swedish Arts Council, Malmö city
Kestus: 75min
Etendus on inglise keeles.

Etendused toimuvad 14., 15., 17. ja 18. veebruaril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis.
Etendusele 15. veebruaril järgneb vestlus kunstnikuga, mida viib läbi Anders Härm.

Lisainfo: https://saal.ee/et/performance/6167

MTÜ Teine Tants poolt 2020. aasta I kvartali loominguliste stipendiumite saajad on: Emer Värk, Karl Saks, Mart Kangro, Eero Epner, Juhan Ulfsak, Oliver Kulpsoo, Artjom Astrov, Iggy Lond Malmborg, Maike Lond Malmborg, Kalle Tikas, Rea Lest Liik, Kristina Norman, Maria Netti Nüganen, Lee Kelomees

Täna, 1. septembril toovad EMTA kaasaegsete etenduskunstide magistrantuuri tudengid lavale 99-tunnise kestvuslavastuse „Kuhu minek“. Etendus algab 1. septembril kell 19.00 ja lõpeb 99 tundi hiljem, 5. septembril kell 22.00. Etendust on võimalik vaadata ööpäevaringselt kohapeal EMTA uues Blackbox’is või online’s elektron.live platvormi vahendusel.

„Kuhu minek” on lavastus sellest hetkest, siin ja praegu, igal sekundil muutuvast, iga inimese jaoks erinevast. Mida iganes see tähendab, kuhu iganes see meid viib, see hetk küsib küsimusi. „Kuhu minek“ pakub võimalust 99-tunniseks koos olemiseks, otsimiseks, läheduse loomiseks ja ühenduses püsimiseks, andmiseks ja vastu võtmiseks, vaatamiseks, tajumiseks, kuulamiseks, mõtisklemiseks. Non-stop. Ei otsita lihtsaid vastuseid, küll aga võetakse julgelt aega, et küsida küsimusi. Sest see töö on vaja ära teha.

Lavastajad Simona Gonella (Itaalia) ja Peader Kirk (Suurbritannia), kunstnik Emer Värk, valguskunstnik Priidu Adlas, heli Raido Linkmann, video Mikk-Mait Kivi, kostüüm Moonika Lausvee. Laval EMTA kaasaegsete etenduskunstide rahvusvahelise magistrantuuri (CPPM) tudengid Agnes Oberauer (Austria), Iveta Pole (Läti), Joonas Tagel (Eesti), Keithy Kuuspu (Eesti), Lea Sekulic (Horvaatia), Liisa Saaremäel (Eesti), Marshall Stay (Austraalia), Martina Buhagiar (Malta), Paolo Panizza (Itaalia), Ragnar Uustal (Eesti), Seren Oroszvary (Austraalia), Simona Medolago (Itaalia), SeoHwon Ji (Lõuna-Korea), Sylvia Köster (Eesti) ja Giacomo Veronesi (Itaalia).

CPPM (MA in Contemporary Physical Performance Making) on EMTA uus rahvusvaheline magistriõppekava, kuhu võeti eelmisel aastal esmakordselt vastu 16 tudengit kümnest riigist. Õppekava eesmärk on anda noortele etenduskunstnikele võimalus töötada maailma tipptegijate käe all ja läbi selle arendada omaenda loomingulist käekirja. Esimesel õppeaastal õpetasid CPPM õppekaval Tadashi Endo (Jaapan/Saksamaa), Eddie Martinez (Wuppertal Tanztheater Pina Bausch, Saksamaa), Kasper Vandenberghe (Jan Fabre Troubelyn, Belgia), Ryen Perkins-Gangnes (Gecko Teater, Suurbritannia), Yorgos Karamalegos (Physical Lab, Kreeka), Stacy Makishi (Hawaii), Marilena Dara (Jasmin Vardimon Company, Suurbritannia), Agnieszka Mendel (Gardzienice, Poola), Will Bond ja Stephen Webber (SITI Company, USA), Guillaume Pige (Theatre Re, Suurbritannia), Simona Scholari (Itaalia), Iona Kewney (Ultima Vez, Belgia), Ana Sanchez-Colberg (Puerto Rico), Giacomo Veronesi (Itaalia), Imanuel Schipper (Rimini Protokoll, Saksamaa), Anne Türnpu, Madli Pesti, Maret Mursa, Anna Ranczakowska, Marin Johnson, Lilian Reinmets, Anne-Liis Poll. Õppekava juhib professor Jüri Nael. Eelnevalt on CPPMi tudengid üles astunud identiteedikabarees „Drag show vol2“ (Sakala 3) ja kreeka tragöödia ainelises lavastuses „16 soolot“ (Von Krahli Teater).

"Kuhu minek" kestvuslavastust on Sul võimalus jälgida 99 tunni vältel, soetades terveks selleks perioodiks passi, kuid selle saamiseks tuleb kiirustada, kuna müüki jõuab neid vaid piiratud arv https://fienta.com/et/wheredoyou-10442 . Teine võimalus on olla osaline päevapiletiga, mis annab märgitud ajavahemikul Sulle sissepääsu etendust mitu korda külastada https://fienta.com/et/s/wheredoyou . Kolmas võimalus on jälgida etendust tasuta https://cppm.elektron.live/.

„Kuhu minek“ on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Kanuti Gildi SAALi ja elektron.live koostööprojekt. Lavastuse valmimist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia projekt EMTASTRA).

Jälgime pidevalt Terviseameti, Kultuuriministeeriumi ning Vabariigi valitsuse nõuandeid ja ettekirjutusi. Meie peamiseks prioriteediks on ja jääb kunstnike, korraldajate ja külastajate tervis, ohutus ja heaolu.

Lisainformatsioon:
Prof Jüri Nael
Juri.Nael@eamt.ee
58550217
www.mastersincppm.com

Kuulutame välja konkursi täitmaks kaks residentuurikohta 2020 esimesel poolaastal Püha Vaimu SAALis.
Tegemist on ühekuulise residentuuriga, mida toetab stipendiumiga Eesti Kultuurkapital ning mille peamine eesmärk on pakkuda kunstnikule võimalust eksperimenteerida, arendada oma ideid ja uurida huvipakkuvaid teemasid.
Residentuuri ajaks palume valida kas jaanuar, veebruar, mai või juuni 2020.
Ootame teie ideede kirjeldusi, residentuuri ajalist eelistust ja CV-sid  kuni 19. detsembrini 2019 aadressile saal@saal.ee.

ResidentuurÜleskutse on avatud jagamiseks!

29. novembril esietendub Rosendal teatris Trondheimis Kanuti Gildi SAALi kaasproduktsioonina valmiv Iggy Lond Malmborgi uuslavastus “Things in my mouth”. Etenduses on laval lisaks Iggy Lond Malmborgile ka tunnustatud eesti näitleja Rea Lest-Liik. Eesti esietendus toimub Kanuti Gildi SAALis 2020. aasta veebruaris.

Iggy Lond Malmborg lahkab jätkuvalt teatrisituatsiooni ja selle suhet samastumisprotsessidega, jätkates oma kahe eelneva soolo, Kanuti Gildi SAALi kaasproduktsioonide “b o n e r“ (2014) ja “Physics and Phantasma“ (2017) jälgedes.

Tema uue valmiva lavastuse “Things in my mouth“ (Asjad minu suus) fookuses on hääl. Siinjuures mitte kui peamiselt bioloogilist võimekust, vaid kui õpitud kultuurilist nähtust; kui nurgakivi nn „stabiilsete identiteetide“ – soo, rassi, klassi, seksuaalse identiteedi – loomisel ja esitamisel nii laval kui ühiskonnas.
Hääl – milline kummaline kehaosa. Me ei näe seda ega saa seda katsuda. Erinevalt ülejäänud kehast ei ole see püsiv: seda ei ole olemas lihtsalt iseenesest (meeldib see meile või mitte), häält peab tekitama. Selleks et see teha maailmas kuuldavaks on vaja otsust ja kehaslist tegevust ning selle olemasolu on kaduv: see haihtub samal hetkel, kui see on saanud kuuldavaks. Samal ajal on see üks põhilisi elu tunnuseid.
Hääl on justkui sild sisemuse ja välise vahel, seetõttu tõlgendatakse seda sageli, nii nagu sõrmejälgegi, ainulaadsena. Lavastus väidab, et see aga on arusaamatus, et see on väljamõeldis inimese autonoomia kohta. Selle asemel käsitletakse hääle avaldumist kui midagi, mis on alati/juba olemas, meid lihtsalt tõmmatakse sellesse.
Kõik saab alguse (kohe peale algset traumat – sündi) kontrollimatu karjega, ühe pika täishäälikuga. Justkui mingi kaitsemehhanismi ajel me kodustame oma hääle, me tükeldame selle etteantud helide ja foneemide koguks, millest saab kokku panna sõnu, lauseid, laule, virinat, armastusavaldusi jne. Soovimatud helid puhastatakse välja ja unustatakse. Ja siis iga ütlus iga heli, mis meie suust väljub, on juba iseenesest midagi, mida on varem öeldud. Inimkõne pole midagi muud kui põlvkondade viisi kõnelnud suude kaja. Või ehk hääle kui sellise kaja. Midagi, mis on olnud olemas enne meid, enne kui me sündisime. Võib-olla isegi enne inimest ennast. Ehk on hääl viirus, keel selle sümptom ja meie pole midagi rohkemat kui selle peremeesloomad.

Iggy Lond Malmborg on Eestis ja Rootsis tegutsev vabakutseline näitleja ja etenduskunstnik. Kuigi klassikalise näitlejaharidusega Malmö Teatriakadeemiast, kasutab ta erinevat esteetikat ja stiile nii soolodes kui koostöödes. Tema põhihuvi seisneb reaalse etendussituatsiooni olukorra kasutamises mudelina, millele rakendada lavastuse diskursust.
Tema viimased, Kanuti Gildi SAALis esietendunud lavastused on “b o n e r“, “99 Words for Void“ (duo koos Maike Lond Malmborgiga) ja “Physics and Phantasma“, mida on näidatud mitmetes mainekates Euroopa teatrites ja festivalidel, nagu Spielart (Münich), Baltic Circle (Helsinki), TnBA (Bordeaux), Baltoscandal (Rakvere), Auawirleben (Bern), Nanterre-Amandiers (Paris), FFT (Düsseldorf), Bastard Festival (Trondheim), Sophiensäle (Berlin), Staatstheater Nürnberg, Nowy Teatr (Warsaw), Black Box teater (Oslo), Palm Off Fest (Prague), Stamsund teaterfestival (Stamsund), LOFFT (Leipzig), Dublin Theatre Festival (Dublin) jt.
Alates 2009. aastast teeb ta koostööd ka Johannes Schmit'iga (GER) duona White on White, nende viimane lavastus “Tyskland“ esietendus 2018. aastal Maxim Gorki Teatris Berliinis.

Idee ja teksti autor, lavastaja: Iggy Lond Malmborg
Etendajad: Rea Lest-Liik ja Iggy Lond Malmborg
Dramaturg: Johan Jönson
Valgus- ja helikunstnik, tehnilised lahendused: Kalle Tikas
Videodisainer: Gloria Hao
Foto: Alissa Šnaider
Projektijuht: Eneli Järs
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Rosendal Teater (Trondheim), Black Box Teater
(Oslo), BIT-Garasjen (Bergen), FFT (Düsseldorf)
Koostöös: Inkonst (Malmö)
Kestus: 90min
Etendus on inglise keeles

Lisainfo: www.saal.ee

MTÜ Teine Tants poolt 2019. aasta IV kvartali loominguliste stipendiumite saajad on: Kalle Tikas, Iggy Lond Malmborg, Maike Lond Malmborg, Juhan Ulfsak, Eero Epner, Oliver Kulpsoo, Maria Arusoo, Artjom Astrov, Laur Kaunissaare, Karl Saks, Mart Kangro.

Henri Hütt ja Maarin Mürk nihestavad, värskendavad ja mõtestavad ümber kultuurisündmuste formaate luues uue produktsiooniplatvormi RESKRIPT.

RESKRIPTi pidulik lavastatud gala ja esmaesitlus toimub 14. novembril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Järgnevad aktsioonid toimuvad sel hooajal EKAs, EKKMis, Tallinna Kunstihoones ja Sõltumatu Tantsu Laval.
Kultuurielus on paika loksunud terve rida sündmuseid, millel osalemist peetakse valdkonda kuulumisel ülimalt olulisteks. Ringlemine avamistel, esietendustel-linastustel, vestlusringides nii laval kui publiku seas toodab sümboolset ja sotsiaalset kapitali, aitab hoida “pildil”. Samas toimuvad need üritused suhteliselt samamoodi üle terve kultuurivaldkonna, justkui inertsist ning neile endile ei pöörata kuigi palju tähelepanu. See on mõnes mõttes ka mõistetav, tegemist ongi nn kõrvalproduktidega, mis on mõeldud millegi rambivalgusesse toomiseks – sündinud on uus teos! Või kellegi rambivalgusesse toomiseks – vaadake, millised huvitavad inimesed meil siin tegutsevad!
Pidev toimumine, kuid formaadina tähelepanuta jätmine on kaasa toonud selle, et kõik need eelpoolnimetatud korduvad rituaalid kukuvad tihti üsna igavatena välja. Jälle samad inimesed, sunnitud small talk, kohmetud kõned, moderaator laseb ühel panelistil kõigist üle sõita… Kas oleks võimalik, et meie kultuurielu ristumispunktid oleksid natukene põnevamad, erutaksid meid natukene rohkem? Sest avamised, esitlused, vestlusringid, kohtumisõhtud loojatega jms ei kao kuhugi, kuid nendes osalemise meeleolu võiks jõuda kaugemale Pavlovi koera refleksidest või automaatpiloodil tegutsemisest. Kinnitage turvavööd!
Produktsiooniplatvorm RESKRIPT pakub välja neljale sündmuse tüübile – avamised, vestlusringid, kohtumised kunstnikuga, raamatuesitlused – uued stsenaariumid, mille alusel kultuuriasutused ja -korraldajad saavad turgutada tüütuseni tuttavaid olukordi. Iga sündmusekategooria jaoks on välja töötatud mitmeid stsenaariumeid, mis sisaldavad vajaminevate tingimuste kirjeldust ning detailseid juhiseid nihestuse korraldamiseks. Stsenaariumite tutvustused leiduvad RESKRIPTi tootekataloogis, mida saab soetada Kanuti Gildi SAAList.

Maarin Mürk (1983) on kunstitöötaja, kes tegeleb kaasaegse kunsti, rohkem ja vähem eksperimentaalse hariduse, kunstikriitika jms teemade vahel kokkupuutepunktide loomisega. Tema viimane suurem projekt oli koos Mary-Ann Talvistuga EV100 raames korraldatud „Kunstnikud kogudes”, mille eest pälviti ka Kulka aastapreemia ja äramärkimine muuseumiauhindadel. Igapäevaselt töötab ta Eesti Kunstiakadeemias üldteooriaainete keskuse juhataja ja lektorina ning juhib Klassikaraadios kord kuus eetris olevat saadet Kunstiministeerium (koos Indrek Grigoriga).

Henri Hütt (1985) on (etendus)kunstnik, kelle laia loominguspektrisse kuuluvad tehnoloogilise dominandiga etenduskunsti vormid, helietendused, lavastatudn näitused, kureerimised, kirjutamised, installatiivsete etenduste genereerimised ja muu tabamatu. Lähtub kestuses olemisest, sest kes palju teeb, see jõuab vähe ajalukku. Henri loomingulistest näidetest leiab käesolevas dekaadis lavastusi, mis hõlmavad kõiki teatreid kui ka tühja ruumi mikrotonaalset värelust.

Sobiva stsenaariumi leidmisel tuleks võtta ühendust RESKRIPTi produtsendi Maarja Kalmrega (maarja@saal.ee) ning esitada tellimus. Stsenaariumid on tasulised, varieerudes vastavalt komplitseeritusele, kuid nende hinnastamisel on arvestatud siinsete kultuuriasutuste hinnatundlikust.

Idee ja teostus: Henri Hütt, Maarin Mürk
Produtsent: Maarja Kalmre
Kunstnik, graafiline disain: Jaan Evart
Foto: Renee Altrov
RESKRIPTi ekspertgrupp: Aleksei Gordin, Flo Kasearu, Aet Kuusik, Taivo Lints, Sille Pihlak, Siim Ghert Preiman, Ingrid Ruudi, Juhan Soomets
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL
Täname: Riina Maidre, Vox Populi koor
Toetajad: Eesti Kultuurkapital
Kestus: 90min

Piletid müügil Piletilevis ja kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal.

"Lighter Than Woman" on dokumentaal-poeetiline lavastus elu raskuse ületamisest otseses ja kaudses tähenduses. Norman vaatleb Itaalia seni ainukest naisastronauti Samantha Cristoforettit kui inimest, kes on elu raskuse päris otseses tähenduses ületanud, jõudes avakosmose kaalutusse. Paralleelselt vaatleb Norman Itaalias töötavaid Ukraina võõrtöölisi, kellest on saanud omastehooldajad Itaalia peredes ning kes kannavad itaallaste elude lõpuaastate metafoorset, aga vanureid tõstes ka päris otsest raskust. Ometi ei vaju need naised võõraste elude raskuse all looka. Vastupidi, nemadki suudavad - ka avakosmoseta - gravitatsiooni ületada. Kuidas see on võimalik ja mis on töö roll inimese eluõnnes - seda uuribki Normani teos, milles segunevad dokumentaalne uurimus, poeetilised paralleelid ning raskusjõudu trotsiv pilk inimelu kõige raskematele hetkedele.

Kristina Norman: “Paljud Euroopa ühiskonnad muutuvad üha konservatiivsemateks ja on otsustavalt sisserände vastu. Peamised poliitilised jõud Itaalias toetavad jõuliselt traditsioonilist peremudelit. Ometi, vastavalt statistikale on rohkem kui kahes miljonis Itaalia peres immigrandist tööline, kes on traditsioonide säilitaja rollis. Nendes peredes, mida mina isiklikult külastasin oma uurimistöö ajal olid nendeks naised endise idabloki maadest. Nad hoolitsevad vanemate pereliikmete eest, valmistavad traditsioonilisi itaalia toite ja teevad käsitööd. Levinud maailmavaated põrkuvad tegeliku olukorraga. Just sellised paradoksid iseloomustavad meie ajastut.”

Kunstiharidusega Kristina Norman on võrdselt tegev nii kaasaegse kunsti kui dokumentaalfilmi alal. Tegeledes kollektiivse mälu, unustamise ja avaliku ruumi ja mälu seostega, otsib ta võimalusi, kuidas füüsiliselt või ka sümboolselt uuritavasse ruumi või teemasse siseneda. Enamus tema teoseid on esitatud video-installatsioonina, kuid performatiivsus ja kohaspetsiifilisus mängivad samuti tähtsat rolli. Ta esindas Eestit 2009. aasta Veneetsia Biennaalil. Normani viimased tööd tegelevad migratsiooni valupunktidega, keskendudes mälule ja avalikule arvamusele.

Autor ja esitaja: Kristina Norman, dramaturg: Laur Kaunissaare, kaameratöö/fotod/etenduste läbiviimine: Erik Norkroos, koreograafiline tugi: Joanna Kalm, Karolin Poska, helilooja: Jēkabs Nīmanis (Läti), valguskujundus: Oliver Kulpsoo, kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL (EE), Santarcangelo festival (IT), Läti Uue Teatri Instituut (LT), Emilia Romagna Teatro Fondazione / Atlas of Transitions project (IT). Lavastus esietendus: 05.07.2019 Teatrino della Collegiata, Santarcangelo festivalil, Itaalias ning seda esitleti Homo Novus festivalisl Riias, Lätis septembris 2019.

Tallinna esietendus toimub Kanuti Gildi SAALis 31. oktoobril ja järgmised etendused on 1. ja 2. novembril (eesti keeles inglise keelsete subtiitritega) ning 9. novembril (inglise keeles eesti keelsete subtiitritega).

Piletid müügil Piletilevis ja olemasolul pool tundi enne algust kohapeal.
Lisainfo: https://saal.ee/et/performance/5992

Kristina Normani dokumentaal-poeetiline lavastus “Lighter Than Woman / Kergem kui naine” etendub Kanuti Gildi SAALis

"Lighter Than Woman" on dokumentaal-poeetiline lavastus elu raskuse ületamisest otseses ja kaudses tähenduses. Norman vaatleb Itaalia seni ainukest naisastronauti Samantha Cristoforettit kui inimest, kes on elu raskuse päris otseses tähenduses ületanud, jõudes avakosmose kaalutusse. Paralleelselt vaatleb Norman Itaalias töötavaid Ukraina võõrtöölisi, kellest on saanud omastehooldajad Itaalia peredes ning kes kannavad itaallaste elude lõpuaastate metafoorset, aga vanureid tõstes ka päris otsest raskust. Ometi ei vaju need naised võõraste elude raskuse all looka. Vastupidi, nemadki suudavad, ka avakosmoseta gravitatsiooni ületada. Kuidas on see võimalik ja mis on töö roll inimese eluõnnes - seda uuribki Normani teos, milles segunevad dokumentaalne uurimus, poeetilised paralleelid ning raskusjõudu trotsiv pilk inimelu kõige raskematele hetkedele.

Kunstiharidusega Kristina Norman on võrdselt tegev nii kaasaegse kunsti kui dokumentaalfilmi alal. Tegeledes kollektiivse mälu, unustamise ja avaliku ruumi ja mälu seostega, otsib ta võimalusi, kuidas füüsiliselt või ka sümboolselt uuritavasse ruumi või teemasse siseneda. Enamus tema teoseid on esitatud video-installatsioonina, kuid performatiivsus ja kohaspetsiifilisus mängivad samuti tähtsat rolli. Ta esindas Eestit 2009. aasta Veneetsia Biennaalil. Normani viimased tööd tegelevad migratsiooni valupunktidega, keskendudes mälule ja avalikule arvamusele.

Autor ja esitaja: Kristina Norman, dramaturg: Laur Kaunissaare, kaameratöö/fotod/etenduste läbiviimine: Erik Norkroos, koreograafiline tugi: Joanna Kalm, Karolin Poska, helilooja: Jēkabs Nīmanis (Läti), valguskujundus: Oliver Kulpsoo, kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL (EE), Santarcangelo festival (IT), Läti Uue Teatri Instituut (LT), Emilia Romagna Teatro Fondazione / Atlas of Transitions project (IT). Lavastus esietendus: 05.07.2019 Teatrino della Collegiata, Santarcangelo festivalil, Itaalias ning oli osa Homo Novus festivalist Riias, Lätis septembris 2019.

Tallinna esietendus toimub Kanuti Gildi SAALis 31. oktoobril ja järgmised etendused on 1. ja 2. novembril (eesti keeles inglise keelsete subtiitritega) ning 9. novembril (inglise keeles eesti keelsete subtiitritega).

Piletid müügil Piletilevis ja olemasolul pool tundi enne algust kohapeal.
Lisainfo: https://saal.ee/et/performance/5992

Tartlastele tuttav etenduskunstide keskus Kanuti Gildi SAAL toob oma kaks värskelt esietendunud lavastust järgmisel nädalal Tartusse: The Biofilm Sisters (koosseisus Arolin Raudva, Mari-Liis Eskusson, Katrin Kreutzberg, Alise Bokaldere) lavastus "All that goes right" Genialistide Klubis ja Mart Kangro äsja sel nädalal esietendunud soololavastus "ENNEMINEVIK" Tartu Uues Teatris. 24. ja 26. oktoobri etendustele järgneb vestlus kunstnikega, mida viivad läbi Tartu Ülikooli teatriteaduse üliõpilased.

"All that goes right" on välja kasvanud nelja tantsija kohtumisest. Lavastuses jälgitakse omaenda käitumuslikkust ning taju, kasutades selleks erinevaid tekstiloome vahendeid. See on otsing sotsiaalsetest piiridest ja sellest, millal need ületatakse. Kuidas nende pealtnäha täiesti kahjutute naiste olemine ja öeldu loob situatsioone, mis jätavad kõrvale inimesi, kes nendega samasse sotsiaalsesse gruppi ei mahu. Kuidas lihtne arvamus võib muutuda grupi üleseks reegliks ja normiks? Ning kuidas muutuda ümbritsevate süsteemide poolt kujundatud subjektist neid samu süsteeme kujundavaks entiteetiks?

Biofilm on saast, mis koguneb pliidi ja selle kõrval paikneva kapi vahele. Me teame, et see on seal, kuid lihtsam on seda ignoreerida kui sellega midagi ette võtta. Me kasutame biofilmi mõtlemisruumina ilma igasuguse püüdluseta seda ära koristada.

The Biofilm Sisters on valged heteroseksuaalsed naised, kes tunnistavad oma keskklassi unistuste olemasolu. Nad on turvalised ja armsad, mõtiskledes selle üle, millal saab ületatud ohtlikkuse piir. Alise Madara Bokaldere on vabakutseline tantsija ja koreograaf, kes lõpetas Läti Kultuuriakadeemia. Ta on sel aastal nomineeritud Läti Tantsuahindade galal nii parima koreograafi kui ka parima tantsulavastuse kategoorias. Mari-Liis Eskusson on vabakutseline tantsukunstnik, kes on osalenud Von Krahli teatri, Tallinna Linnateatri, Tallinna Tantsuteater lavastustes ja teistes projektides. Katrin Kreutzberg on viimased kuus aastat on ta töötanud professionaalse treenerina, vabakutselise tantsija ning performance kunstniku ja tantsuõpetajana. Arolin Raudva töötab nüüd vabakutselise tantsija, koreograafi ja lavastajana. Ta on üks lavastuste “Olmeulmad” ja “Olmeulmad 2” autoritest ja etendajatest ning loonud koreograafia Martti Helde lavastusele “Vanamees ja meri”. Mari-Liis, Katrin ja Arolin on lõpetanud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti erialal.

Autorid ja esitajad: Arolin Raudva, Mari-Liis Eskusson, Katrin Kreutzberg, Alise Madara Bokaldere; dramaturgiline tugi: Iggy, Maike Lond Malmborg; valguskujundus: Oliver Kulpsoo; kostüümid: Kärt Hammer; tehniline tugi: Henry Kasch; esietendus: 21.05.2019, Kanuti Gildi SAAL. Lavastus on inglise keeles ja kestab 60min.

Mart Kangro soololavastus "ENNEMINEVIK" kõneleb mäletamisest ja amneesiast, mis käivad alati käsikäes. Mida me otsustame mäletada ja mida unustada? Kas me oleme see, mida me mäletame, või see, mida me oleme otsustanud mitte mäletada? Kas on olemas ajalooline mälu? Aga ühiskondlik? Mis on üleüldse see, mis mäletab? Millest kõneleb see kriim? See lõhn? See pommiauk?

Mart Kangro on vabakutseline etenduskunstnik, koreograaf ja lavastaja. Ta keskendub oma töödes inimkeha ja liigutuse tähenduslikkusele teatris kui semiootilises aegruumis ning lavasituatsiooni olemuslikele küsimustele. Viimastel aastatel on ta toonud lavale ka töid draamanäitlejatega, kus ta ise esinejana lavale ei astu (Teater NO99s ja Von Krahli Teatris, samuti Moskvas).

Autor ja laval: Mart Kangro; dramaturgia: Eero Epner, Mart Kangro; helikujundus: Kalle Tikas; valgus ja tehnilised lahendused: Kalle Tikas, Henry Kasch; ruumi konsultant: Anu Vahtra; kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Moving in November festival (Helsingi); esietendus: 14.10.2019, Kanuti Gildi SAAL. Lavastus on eesti keeles ja kestab 75min.

Mõlema lavastuse toomist Tartusse on toetanud Tartu Linnavalitsus.
Piletid müügil Piletilevis ja kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal.
Lisainfo: www.saal.ee

Täna, 14. oktoobril esietendub Kanuti Gildi SAALis Mart Kangro uus soololavastus "ENNEMINEVIK". Lavastus kõneleb mäletamisest ja amneesiast, mis käivad alati käsikäes. Mida me otsustame mäletada ja mida unustada? Kas me oleme see, mida me mäletame, või see, mida me oleme otsustanud mitte mäletada? Kas on olemas ajalooline mälu? Aga ühiskondlik? Mis on üleüldse see, mis mäletab? Millest kõneleb see kriim? See lõhn? See pommiauk?

Nii kaua, kui ma mäletan, olen ma soojadel õhtutel joonud alati Aperol Spritzi. Paljud minu elu kõige olulisemad jutuajamised või meeldejäävamad kohtumised teiste inimestega mõnes parginurgas, festivalikeskuses või sõpradel külas olles on möödunud selle aperitiivi, vahuveini ja mullivee oranžika segu seltsis. Kuidas see algas, ma ei mäleta. Võib-olla see jook maitses mulle. Võib-olla oli midagi tema värvis − värviline sillerdus ei olnud liialt pealetükkiv ja edev, vaid piisavalt kitšilik, et mõjuda coolina. Alkohol selle segus ei mõjunud kunagi haamrilöögina pähe, vaid rammestas su lihased ja tõi öösel kaasa rauge segamatu une.
Ent Aperol Spritz ei maitse mulle juba enam ammu. Ta on lääge ja lahja korraga. Tema värv on muutunud tüütuks ja tema poolt loodud sotsiaalsetes kontaktides pole midagi eksklusiivset, sest seda jooki joovad nüüd kõik. Tema valmissegamine on üksluine ja igav, koostisosad ning nende vahekorrad ei muutu kunagi, mitte midagi selle joogi valmistamisest ei jäeta kujutlusvõime hooleks − minu klaasis kordub muutumatul kujul alati üks ja seesama segu.
Ja ometi palun ma sobiva hetke saabudes baarimeestel või sõpradel endale ikkagi välja valada ühe Aperol Spritzi ning istun siis, oranž vedelik klaasis, koketeerides mõnel eeslinna rõdul. Õhtud on soojad ja tuletavad meelde paljusid sooje õhtuid enne seda. Vahel sajab. Loksutan apelsiniviiluga kaunistatud kristallselget kokteili ja joon mõned sõõmud. Seejärel vaatan, kuidas kuiva kätte jäänud jääkuubikud klaasis aeglaselt, kuid pöördumatult ära sulavad.
Mart Kangro (s 1952)

Mart Kangro on vabakutseline etenduskunstnik, koreograaf ja lavastaja. Ta keskendub oma töödes inimkeha ja liigutuse tähenduslikkusele teatris kui semiootilises aegruumis ning lavasituatsiooni olemuslikele küsimustele. Viimastel aastatel on ta toonud lavale ka töid draamanäitlejatega, kus ta ise esinejana lavale ei astu (Teater NO99s ja Von Krahli Teatris, samuti Moskvas).

Autor, laval: Mart Kangro; dramaturgia: Eero Epner, Mart Kangro; helikujundus: Kalle Tikas; valgus ja tehnilised lahendused: Kalle Tikas, Henry Kasch; ruumi konsultatsioon: Anu Vahtra, kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Moving in November festival (Helsingi)

Esietendus ja etendused toimuvad Kanuti Gildi SAALis Tallinnas 14. ja 15. oktoobril, 7. novembril, 21., 22. ja 23. veebruaril ning Tartu Uues Teatris 25. ja 26. oktoobril.
Pärast 15. oktoobri etendust Tallinnas järgneb vestlus kunstnikega, mida viib läbi Madis Kolk. Pärast 26. oktoobri etendust Tartus järgneb vestlus kunstnikuga, mida viivad läbi Tartu Ülikooli teatriteaduste üliõpilased.

Piletid müügil Piletilevis ja olemasolul pool tundi enne algust kohapeal.

2.-5. oktoobrini etendub Kanuti Gildi SAALi keldrisaalis soome etenduskunstnike Juha Valkeapää ja Taito Hoffréni värske lavastus „Pelko/Fear/Hirm“. Kevadel lavastuse valmimisel Kanuti Gildi SAALis toimunud residentuuri protsessi jätkuks jõuab see nüüd 2. oktoobril eesti esietenduseni. Valkeapää ja Hoffrén on eesti publikule juba tuttav, olles oma töödega varem kutsutud nii Baltoscandal festivalile kui Kanuti Gildi SAALi programmi.

Hirmud ühendavad inimesi, ületades sotsiaalseid klasse. „Pelko/Fear/Hirm“ liigub detailsest üldiseks, kohalikust globaalseks, väikesest suureks. Lavastus räägib isiklikest ja lokaalsetest hirmudest, mis muutuvad üldiseks ja globaalseks – vähemalt mõttetasandil. Isiklikud hirmud on universaalsed. Mida ma kardan? Mida jätan tegemata, kuna kardan? Hirm tapab uudishimu ja piirab elu. Kas me vaatame mujale ja miks? Kas ma julgen kellelegi silma vaadata, kas ma julgen vastu astuda probleemile, endale, teistele? Teisest küljest – hirm kaitseb meid ja muudab elu turvalisemaks. Kes kasutab hirme ära, kes hirmutab ja miks? Millal tekitab turvalisuse loomine hirmu?

Juha Valkeapää on vokaal- ja etenduskunstnik Helsingist. Magistrikraadiga teatriteaduses ja ungari keeles on ta kunstnikuna iseõppija. Oma 25-aastase karjääri jooksul on ta nii üksi kui erinevates grupeeringutes loonud lavastusi, installatsioone, raadioteoseid ja helimaastikke, mida on esitatud mitmel pool Soomes ja ka rahvusvaheliselt. 2014. aastast on Valkeapää etenduskunstide maja Mad House Helsinki üks vedajatest.

Taito Hoffrén on laulja, interpreet ja helilooja ning õppinud Sibeliuse Akadeemia folkmuusika osakonnas. Töötanud teatris nii helilooja kui helikunstnikuna, kirjutab ta hetkel doktoritööd runolaulust Helsingi Kunstiülikoolis. Lisaks tegutseb Hoffrén heliinsenerina ja on oma plaadifirma “Äänia” alt välja andnud rohkem kui 30 Soome ja maailmamuusika kogumikku. Aastatel 2006-2015 oli ta Sommelo Ethno muusikafestivali kunstiline juht. Ta elab Pukkilas.

Valkeapää ja Hoffrén on varem koos töötanud projektides: “Wooden Guy” (2016), “Ten journeys to a place where nothing happens” (2010-14), “Male Spaces” (2006-08), “Vocal theatre Iki-Turso” (1999-) ja “Kalevala” (1997-1999).
www.juhavalkeapaa.net
www.taitohoffren.aania.fi

Idee ja esitus: Juha Valkeapää, Taito Hoffrén; maalid: Niina Lehtonen Braun; joonistused: Pukkilan kuvataidekoulu; disskusioonipartner: Tero Nauha; produktsioon: Juha Valkeapää’s Voice;, kaasprodutsendid: Kanteleen Ääniä, Hangö Teaterträff, BIT Teatergarasjen Bergen, Kanuti Gildi SAAL; toetajad: Arts Promotion Centre Finland, Eesti Kultuurkapital; residentuurid: Kajaani Poetry Week 2018, Kanuti Gildi SAAL 2019

Etendused toimuvad 2.-5. oktoobril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALi keldrisaalis (sissepääs Pühavaimu 5). Etendus on inglise ja soome keeles. Saalis on piiratud arv kohti. Piletid müügil Piletilevis ja kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal.

Lisainfo: www.saal.ee

MTÜ Teine Tants poolt 2019. aasta III kvartali loominguliste stipendiumite saajad on: Kristina Norman, Erik Norkroos, Alissa Šnaider, Tanel Tommingas, Tuuli Raadik, Mihkel Tomberg, Sigrid Savi, Madlen Hirtentreu, Juhan Ulfsak, Eero Epner, Mart Kangro, Oliver Kulpsuu, Artjom Astrov, Maria Arusoo, Karl Saks, Maike Lond Malmborg, Nele Suisalu, Elina Masing, Maria Netti Nüganen

Kanuti Gildi SAAL alustab oma 19. hooaega 23. septembril kolme etenduse maratoniga.
Hooaeg ise algas muidugi juba varem, Annika Üpruse kureeritud suurejoonelise ja täissaalidele toimunud SAAL Biennaaliga. Festivalil esietendus kolm lavastust, sealhulgas ka kaks Eesti kunstnike lavastust - Madlen Hirtentreu performatiivne installatsioon “Kliinik pärast paati” ja Alissa Šnaideri suurejoonelise projekti “Weird tales I have tried to write” teine peatükk ning Itaalia grupi Mali Weil “Forests / Unlearning” lavaversioon.
Möödunud sisutiheda festivali hingust on tunda ka hooaja avaõhtul, kui esietendub Alissa Šnaideri projekti „Weird tales I have Tried to Write“ kolmas peatükk, mille esimene osa oli fotoprojekt ning teine osa SAAL Biennaali raames Noblessneri Shipyard’is etendunud spektaakel-performance. Nüüd kulgevad kõik elemendid väikesesse-intiimsesse stuudiosse, et taas tekkida-ilmuda.
Õhtu algab kahe kodumaise etenduskunsti tulevikutegijaga – alles üliõpilase staatuses Elina Masing ning SNDO kõrgkooli lõpetanud Netti Nüganen. Selline õhtu/festival iseloomustab hästi meie pikaaegseid püüdlusi teha koostööd nii juba nimekate kui ka alles loometeed alustavate kunstnikega.

Avaõhtut alustab Elina Masingu Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ülemeelik kursusetöö „iamunaetrik@hot.ee”, mida sai kevadel näha nii Viljandis kui Tallinnas. Nüüd saavad sellest osa ka need, kellel see kevadel nägemata jäi.
Teisena näitab Amsterdami Kunstide Ülikooli teatri ja tantsu akadeemia prestiižika SNDO (School of New Dance Development) suvel lõpetanud Netti Nüganen oma diplomitööd “B B”, mis tõukub tema pühendumisest tõstespordile. Järgmise aasta kevadel esietendub Kanuti Gildi SAALis tema uuslavastus.
Sügis-talve hooajal esietendub veel neli oodatud lavastust. Juba 14. oktoobril esietendub Mart Kangro soololavastus “Enneminevik”. Mart Kangro on viimastel aastatel lavastanud mitmel pool ning mitmete partneritega, kuid oma viimase soololavastusega astus ta publiku ette 6 aastat tagasi - 2013. aastal.
Maarin Mürk ja Henri Hütt tulevad novembrikuus välja enneolematu projektiga, mis painutab teatuid sotsiaalselt kinnistunud formaate teatri- ja kultuuriväljal.
Novembri lõpus jõuab lavaküpseks eesti-rootsi lavastaja ja näitleja Iggy Lond Malmborgi lavastus “Things in my mouth”. Peale Iggy osaleb lavastuses näitlejanna Rea Lest. Lavastus esietendub uhiuues Rosendali teatris Trondheimis, Norras. Eestis saab seda näha järgmise aasta alguses.
Aasta lõpus pakub põnevust tuntud videokunstniku Emer Värgi visuaalselt paeluv ja mõtlemisainet pakkuv uuslavastus.
Samuti saab hooaja esimeses pooles näha kahte suvel väljaspool Eestit esietendunud tööd, mis koguvad juba tuntust teatrifestivalidel Euroopas. 2.-5. oktoobrini saab meie keldrisaalis näha väga mõnusa ning usaldust äratava stiiliga Eesti publikut võlunud Soome kunstnike Juha Valkeapää ja Taito Hoffreni ajakohast lavastust “Pelko/ Fear/ Hirm”. Novembris jõuab lõpuks kodupubliku ette suvel Itaalias esietendunud Kristina Normani loeng-etendus “Lighter Than Woman”.
Kohe hooaja alguses jätkub ka meie kauaegne kunstnike residentuuride kava. Oktoobris resideerub Püha Vaimu SAALis Jette Loona Hermanis ning detsembris Kädi Metsoja.

Nagu ikka ootame ka sellel hooajal külla hoolega valitud külalisi: Teater Kelm, kontsertsari Improtest, Tartu Uus Teater, Teater Must Kast, Ansambel U, Üle Heli festival, moekunstnik Laivi ja teised.

Õnneks kutsutakse ka meie kaasproduktsioone külla. Eelmisel hooajal andsime rekordilised 57 külalisetendust 16 riigis ning hoog ei tundu raugevat ja sügis-talvel võib meid näha teatrites ja festivalidel nii Stockholmis, Riias, Trondheimis, Helsingis, Dublinis kui Bergenis. Juba oktoobris saab kahte lavastust näha ka Tartus. Mart Kangro “Enneminevik” Tartu Uues Teatris ning eelmise hooaja lõpus ilmavalgust näinud Arolin Raudva, Mari-Liis Eskussoni, Katrin Kreutzbergi ja Alise Bokaldere (ehk The Biofilm Sisters) lavastust “All That Goes Right” Genialistide klubis.

Kanuti Gildi SAALi 19. hooaeg tuleb hoogne ning terane. Hooaja teises pooles on oodata Netti Nüganeni, Üüve-Lydia Toompere ja Siim Tõniste, Henri Hüti ja Kárlis Krúminši, Karl Saksa ning Mart Kangro-Juhan Ulfsaki-Eero Epneri uuslavastusi. Kokku koguneb hooajal 12 esietendust.

P.S. 2019. aastalõpu „Workshop“-i piletid on juba müügis.
Püsi lainel ja näeme teatris!

Rahvusvahelise etenduskunstide festivali SAAL Biennaal on jõudnud viimasesse nädalasse, 29.-31. augustini saab Tallinnas näha Euroopa tipptegijate lavastusi. Programmi täidavad Eestis, Itaalias, Belgias, Austrias ja Taanis tegutsevate kunstnike tööd.

Veel kolmel päeval - neljapäevast laupäevani - on Noblessner Shipyardis võimalik kogeda Madlen Hirtentreu installatsiooni “Kliinik pärast paati”, laupäeval toimuvad sessioonid taas koos live muusikaga. Neljapäeva õhtul avab Noblessner Shipyard oma uksed Serious Serious poolt korraldatud ürituseks Summertime Offline, kus performance'ite, live muusika ja DJ set'idega astuvad üles Sandra Kosorotova, Pire Sova, Keiu Krikmann, Ando Naulainen, Kisling, Renzo van Steenbergen, Benzokai, Mihkel Kleis, Wondering o.

Neljapäeval ja reedel etendub neljal korral Tallinna Õpetajate majas Itaalia kunstniku Francesca Grilli eriline lavastus “Sparks”, milles osaleb 11 eesti last, kes on koos lavastajaga nädal aega Tallinnas töötanud. Lavastus on valminud SAAL Biennaali kaasproduktsioonina. Francesca Grilli kommenteerib lavastuse protsessi järgmiselt “Mind huvitab vastutustunne, mille ma annan laste kätesse, mille toetan nende kindlale usule oma nägemusse tulevikust ja mõtetesse tuleviku kohta. Selline tegevus kannab sügavalt harivat tähendust; ideed etendusest kui maagilisest ja vajalikust teost. Mina usun utoopia poole teel olemisse kui sotsiaalsesse eesmärki, isegi kui selle tulemus jääb üksnes millekski imetabaseks ja käegakatsutamatuks, mõistetamatuks.”

Reedel etendub Sakala 3 Teatrimajas tunnustatud ja varemgi korduvalt Eestit külastanud Belgia-Taani koreograafi Mette Ingvartseni lavastus “21 pornographies”. Ingvartsen uurib pornograafilisuse toimimist hulga erootiliste ja afektiivsete materjalide vahendusel. Kogemused, mis vaatajale selle etenduse käigus osaks saavad, võivad ulatuda kujuteldavatest kuni kõhus keerama panevateni.

Festivali lõpetab Kanuti Gildi SAALis kurikuulsa Belgia-Austria lavastaja ja koreograafi Florentina Holzingeri lavastus “Apollon”. Holzinger avaldab muljet rea väga füüsiliste etteastetega, propageerides möödapääsmatult vastupidavuse ja elujõu täielikku väljendamist – loov, seksuaalne, füüsiline ja humoorikas. Apolloniga vihjab Holzinger Balanchine'i neoklassikalisele kvartetile Apollon Musagète. Loo keskmes on Apollon – kreeka mütoloogia kunstide jumal. Varvaskingades koreograaf ja tema muusad tõukavad, olümpiamängude kaalus raskused õlgadel ja naeratus näol, selle postripoisi oma troonilt. Selle humoorikas-raevuka hävitustöö kaudu klassikalise narratiivi kallal käsitleb Holzinger müüti väidetavalt täiuslikust naisest – naiskunstnikust endast.

Festival on siiani toimunud täissaalidele ning lavastuste piletid on ka sel nädalal juba välja müüdud, kuid võimalik on veel registreeruda Madlen Hirtentreu “Kliinik pärast paati” sessioonidele ning tulla neljapäeva õhtul Serious Serious üritusele Summertime Offline Noblessner Shipyardis.

SAAL Biennaal 2019 toetajad ja partnerid on Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kultuuriamet, MORE THAN THIS projekt - EL kultuuriprogrammi toetusel, i-Portunus - EL kultuuriprogrammi toetusel, Acción Cultural Española (AC/E), Flaami valitsus, Prantsuse Instituut, Valmiermuiža, Von Krahli Teater, Noblessneri sadamalinnak, Sakala 3 teatrimaja jpt.

SAAL Biennaal 2019 toimub 14. - 31. augustini Tallinnas.
Festivali kuraator: Annika Üprus
Lisainfo ja täielik kava: www.saal.ee

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal on jõudnud teise festivalinädalasse. Tänasest laupäevani saab vaadata Prantsusmaalt, Itaaliast, Eestist ja Katalooniast pärit kunstnike teoseid.

Festivali teise nädala avab “MORE THAN THIS moments of reflection” vestlustesari koostöös kuraatori ja teoreetiku Simone Frangiga Itaaliast. Arutelud lähtuvad mõistetest külalislahkus, nihestatus, komplekssus, poliitiline keha ning peegeldavad ühtlasi ka samal ajal toimuvaid etendusi. Vestlused on vabas vormis ning soovivad pakkuda mõtteainet nii teoreetikutele kui ka teistele kunstihuvilistele.

Järgmisena saab kogeda Sara Leghissa / STRASSE linnaruumis toimuvat kohaspetsiiflist avalikku loengut, mis mõtestab suhet illegaalse tegevuse ja avaliku ruumi vahel. Leghissa sõnab selle teose kohta: ”Ma soovin rääkida sellest, kuidas me saame illegaalset tegevust kõigi silme all imiteerida, pakkudes sellega publikule välja võimalikke viise, kuidas omaenda väiteid avalikult esitada ja avalikku vastupanu osutada.”

Kehametsikus väljendub sel nädalal mitmes eri vormis. Marion Siéferti teoses “Le Grand Sommeil”, kasutab lavastaja täiskasvanu keha selleks, et jutustada lapse lugu suhetest pere, valitsuse ja kunstiga, seades kahtluse alla kehtivaid norme. Núria Guiu Sagarra lavastus “Likes” näitab, milline on kaasaegse keha roll meie internetikultuuris. Millise koha omandab keha, vorm, välimus, tohutul hulgal kordi sotsiaalmeediast läbi lastud kehakuvand suhtes like’dega?

Laupäeval etenduv Anne Lise Gaci “La Caresse du Coma ft. Ange 92 Kcal” ("Surma silitus ft. Ange 92 Kcal") lähtub kunstniku soovist ümber mõtestada suhteid teistega - inimeste suhteid kui ka digitaalseid, taimseid või loomseid suhteid. Etendus triivib peatükist peatükki, püüdes alati “muuta reaalsust hübriidseks, et lasta tegevusel selles märkamatult ilmneda”.

Ka on kavas kolm Eesti kunstnike teost. Neljapäeval saab Sõltumatu Tantsu Laval mõelda Ruslan Stepanovi ja Artjom Astrovi lavastuses “Performance STLis” kasutu olemisest ja ohvritundest, mis on tekkinud Eesti ühiskonnas paralleelselt identiteedikriisi ja tõrjutusega. Eelmisel nädalal esietendunud Madlen Hirtentreu installatsioon “Kliinik pärast paati” on avatud Noblessner Shipyardis reedel ja laupäeval. Reedel saab taaskord näha Kanuti Gildi SAALis eelmisel hooajal esietendunud Sigrid Savi “Pushing daisies” nihestatud lavastust.

18. rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal toimub kuni 31. augustini Tallinnas. Festival toimub ka järgmisel nädalavahetusel, mil on võimalus näha kunstnike Francesca Grilli (Itaalia), Mette Ingvartsen (Belgia-Taani), Florentina Holzinger (Belgia-Austria) ja Madlen Hirtentreu (Eesti) teoseid.

SAAL Biennaal 2019 toetajad ja partnerid on Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kultuuriamet, MORE THAN THIS projekt - EL kultuuriprogrammi toetusel, i-Portunus - EL kultuuriprogrammi toetusel, Acción Cultural Española (AC/E), Flaami valitsus, Prantsuse Instituut, Valmiermuiža, Von Krahli Teater, Noblessneri sadamalinnak, Sakala 3 teatrimaja jpt.

SAAL Biennaal 2019 toimub 14. - 31. augustini Tallinnas.
Festivali kuraator: Annika Üprus
Lisainfo ja täielik kava: www.saal.ee
Etenduste piletid eelmüügis Piletilevis: www.piletilevi.ee

Tänasest kuni 31. augustini saab Tallinnas näha 13 etenduskunstniku teoseid. Suur osa festivalil toimuvatest lavastusest on Kanuti Gildi SAALi ja SAAL Biennaali poolt kaasprodutseeritud. Sisuline fookus on kehametsikusel ja nihestatuse variatsioonidel.

Festivali esimene nädal algab Adriano Wilfert Jenseni tantsulavastusega “feelings”, mis on nii tants kui selle toimumispaik. “feelings” avab etendusruumi kui praktikat ning kaasab publikut mõtestama oma kohalolu vaatajana. Jenseni meelest on vaatemäng või etendus vähem seotud teose kui objektiga vaid kohaga, kus vaataja saab teost kogedes luua oma praktika. Seega julgustatakse etendust vaatama rohkem kui ühe korra.

Samuti saab avapäeval näha Madlen Hirtentreu performatiivset installatsiooni “Kliinik pärast paati”, mille sessioonid toimuvad kindlatel aegadel kogu festivali vältel. Kunstnik loob Noblessner Shipyardi erilise kliiniku, milles tegeletakse häirete võimendamise ja aktsepteerimisega sugestiivses ja poeetilises heliruumis.

Itaalia kunstnikerühmituse MALI WEIL lavastus “Forests | Unlearning” on aktsioon ja uurimus, mis leiab aset kodanikuks olemise äärealadel. MALI WEIL on kaasanud etendusse noored esitajad Eestist ning üheskoos püütakse hapras ruumis leida metsa kui polüfoonilist, rituaalset jutustust, mis hägustab aega ja kogemust.

Ainult ühel korral, 15. augustil esitatakse Alissa Šnaideri performance’it “Weird tales I have tried to write” Noblessner Shipyardis. Loodav keskkond vanas laevatehases on ettearvamatu ning kehade liikumine, põrkumine ja üleslükkejõud sõltub väga pisikestest muutujatest. Vaatajate ette vormub haruldane ruum, mis oma ülima pingestatusega välgatab vaid hetkeks.

Festivali kuraator Annika Üprus kommenteerib selleaastast programmi järgmiselt: “Kunstnike tööd julgustavad olema silmitsi oma keha metsikusega või panevad proovile meie valmisoleku olla üdini kohal ehk kehastunud käesolevas hetkes kogu selle ilus ja õuduses. Ühtlasi tajun kehalise kohalolu olulisust käesolevas poliitilis-sotsiaalses olukorras, mis on manipuleeritavate baasemotsioonidega silmitsi seismise eelduseks. Näen kunsti rolli olulisust selles, et välja tuua ja anda võimalus mitmetähenduslikkusele. Poliitilisus lisandub sellel hetkel, mil vaatajatena peame otsustama, kuidas end vaadatava suhtes positsioneerida.”

SAAL Biennaal festivali teisel nädalalõpul 22.-24.08 ootavad ees lavastused, mis tegelevad infoülekülluses võõrandunud keha- ja reaalsustajuga. Näha saab eesti publikule tuttavat Sigrid Savi “Pushing Dasies”, prantsuse kunstniku Anne Lise Le Gaci ja katalaani koreograafi Núria Guiu Sagarra tööd. Prantsuse lavastaja Marion Siéferti lavastuses saab kogeda perspektiivinihet ning Ruslan Stepanovi ja Artjom Astrovi töö viib vaatajad sujuvalt mugavustsoonist leebesse anarhiasse. Linnaruumis on võimalus osa saada itaalia kunstniku Sara Leghissa / Strasse plakatiaktsioonist, mis kompab (il)legaalsuse piire. Lisaks toimuvad Kanuti Gildi SAALis EL kaastoetusel teoks saava projekti MORE THAN THIS temaatilised vestlused koostöös Marseilles’ tegutseva Parallèle festivali ja itaalia kuraatori Simone Frangiga.
SAAL Biennaal festivali kolmas nädalalõpp 29.-31.08 pakub ühelt poolt habrast kogemust – itaalia kunstniku Francesca Grilli töö “Sparks”, millesse on kaasatud kohalikud lapsed, annab võimaluse usaldada end hetkeks laste kätesse. Teiselt poolt pakub nädal korralikus annuses nihestatud kehaobsessioone ja omamoodi mõtlemapanevat meelelahutust. Esitlusele tulevad Mette Ingvartseni soolo “21 pornographies” ja Florentina Holzingeri “Apollon”. Lisaks on võimalus osaleda Florentina Holzingeri ja Euroopa kickpoksi tšempioni Orinta van der Zee transformatiivse võitluskunsti töötoas koostöös TANTSURUUMIGA.
SAAL Biennaali öövööndis ootavad ees kohtumised – 24.08 Kauplus Aasias Nūform’i ja 29.08 Noblessner Shipyardis Serious Serious muusikute ja kunstnikega.

SAAL Biennaal 2019 toetajad ja partnerid on Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kultuuriamet, MORE THAN THIS projekt - EL kultuuriprogrammi toetusel, i-Portunus - EL kultuuriprogrammi toetusel, Acción Cultural Española (AC/E), Flaami valitsus, Prantsuse Instituut, Valmiermuiža, Von Krahli Teater, Noblessneri sadamalinnak, Sakala 3 teatrimaja jpt.

SAAL Biennaal 2019 toimub 14. - 31. augustini Tallinnas.
Festivali kuraator: Annika Üprus
Lisainfo ja täielik kava: www.saal.ee
Etenduste piletid eelmüügis Piletilevis: www.piletilevi.ee

SAAL Biennaali esimese nädalalõpu fookus on Noblessneri Sadamalinnakus toimuvatel üritustel. Noblessner Shipyardis avaneb 14. augustil Madlen Hirtentreu performatiivne installatsioon “Kliinik pärast paati” ja 15. augustil Alissa Šnaideri ühel korral aset leidev performance “Weird tales I have tried to write” teine peatükk.

Madlen Hirtentreu “Kliinik pärast paati” esitatakse protseduuri formaadis. Sessioonidele, mis toimuvad kuni 31. augustini, on vajalik eelnev registreerimine. 14. augustil saab installatsiooniheli kuulda Artjom Astrovi ja Mihkel Tombergi live esituses.

15. augustil toimub ühekordse üritusena Noblessner Shipyardis Alissa Šnaideri performance “Weird tales I have tried to write”. Tegemist on teise peatükiga Šnaideri erinevate kunstiteoste seeriast. Esimene peatükk kasutas foto meediumit ja kolmas peatükk võtab kuju septembris 2019 Kanuti Gildi SAALis. Projektis löövad kaasa professionaalsed tantsijad, etendajad ja kunstnikud Eestist ja välismaalt - Ruslan Stepanov, Maarja Tõnisson, Alan Proosa, Andrius Mulokas, Kaisa Kattai, Madlen Hirtentreu, Renzo van Steenbergen, Ilja Šmidt, Epp Kubu, Henry Kasch jt.

Lisaks saab festivali esimesel nädalal Sakala 3 teatrimajas kogeda Taani koreograafi ja etenduskunstniku Adriano Wilfert Jenseni lavastust “feelings” ning Kanuti Gildi SAALis Itaalia loomingulise platvormi MALI WEIL uurimuslikku aktsiooni “Forests | Unlearning”.

18. rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal toimub 14.-31. augustini Tallinnas. Seekord on festivali programm kontsentreeritud kolmele nädalalõpule, mille käigus on võimalik kohtuda 13 kunstniku loominguga. Sisuline fookus on kehametsikusel ja nihestatuse variatsioonidel. Lisaks esimesele nädalavahetusele on oma töödega kutsutud festivalile järgmised kunstnikud - Ruslan Stepanov (Eesti), Artjom Astrov (Eesti), Sara Leghissa / Strasse (Itaalia), Marion Siéfert (Prantsusmaa), Sigrid Savi (Eesti), Núria Guiu Sagarra (Kataloonia), Anne Lise Le Gac (Prantsusmaa), Francesca Grilli (Itaalia), Mette Ingvartsen (Belgia-Taani), Florentina Holzinger (Belgia).

Suurem osa lavastusi toimub pigem ootuspäraselt teatrimajades ja etenduse vormis – Kanuti Gildi SAALis, Sakala 3 teatrimajas, STL’is, Von Krahli Teatris, kuid asju juhtub ka linnaruumis ja veel vapralt uuendustele vastupanu ostutavas Noblessner Shipyardi aukartustäratavas mereäärses hoones.

SAAL Biennaal 2019 toetajad ja partnerid on Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kultuuriamet, MORE THAN THIS projekt - EL kultuuriprogrammi toetusel, i-Portunus - EL kultuuriprogrammi toetusel, Acción Cultural Española (AC/E), Flaami valitsus, Prantsuse Instituut, Valmiermuiža, Von Krahli Teater, Noblessner Shipyard, Sakala 3 teatrimaja jpt.

Festivali passid ja soodushinnaga üksikpiletid on müügil kuni 7. augustini Piletilevis.

SAAL Biennaal 2019 toimub 14. - 31. augustini Tallinnas.
Festivali kuraator: Annika Üprus
Lisainfo ja täielik kava: https://saal.ee/et/festival/5937/program
Etenduste piletid eelmüügis Piletilevis: www.piletilevi.ee

Kanuti Gildi SAALi 18. hooaeg on üks edukamaid ja põnevamaid läbi ajaloo, mida jääb iseloomustama 3 märksõna: remont, rahvusvahelisus, aktiivsus. Nii rahvusvahelist, teguderohket, elamusterohket ning rõõmu pakkuvat hooaega annab ajaloost otsida. Ja seda vaatamata sellele, et hooaeg algas kaks kuud hiljem pikaleveninud remondi tõttu ning kogu meeskonna pingutuste tulemusena suutsime ümber orienteeruda tegevustele väljaspool oma maja.

18. hooajal esietendusid meie statsionaaris Kadri Noormetsa “Maandatud tõotus”, Sigrid Savi “Pushing Daisies”, Kädi Metsoja “tegeele”, Arolin Raudva, Mari-Liis Eskussoni, Katrin Kreutzbergi, Alise Bokaldere (ehk The Biofilm Sisters) “All That Goes Right”.
    Väljaspool meie oma maja nägid ilmavalgust Henri Hüti ja Veiko Tubina “Sisenemine sisenemisse” Tartus, Jarmo Reha “Oomen” Narvas, Adriano Wilfred Jenseni “feelings” Taanis, Juha Valkeapää ja Taito Hoffreni “Pelko/ Fear” Soomes ning Kristina Normani “Lighter Than Woman” Itaalias. Lisaks olime kaasprodutsendid Kristjan Suitsu installatsioonile “Waiting For The Future” NU Performance festivali raames.
    Kokku sündis Kanuti Gildi SAALi kaasproduktsioonina sellel hooajal 10 uuslavastust ja installatsiooni.

Üks suur ja mitmeid aastaid kestnud koostöö sai ka läbi. Märtsis toimus ooperi „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“ viimane etendus. Palju vastakaid arvamusi tekitanud lavateos valmis Rahvusooper Estonia, Kanuti Gildi SAALi ning MIMprojecti koostöös. Kokku toimus 10 etendust. Lavastus valmis EV100 teatrisarja „Sajandi lugu“ raames.

2018-2019 hooaeg oli rikas ka eriliste ürituste poolest. Koostöös Kunsthaus Dresdeni ning Goethe Instituudiga korraldasime Tallinnas kaks mitme päevast ettevõtmist pealkirja all Freiraum Tallinn. Üles astusid Isaac Chong Wai, Sarah Vanhee, Sven Johne, Eva Neklyaeva, Erik Alalooga, Eva Meyer-Keller, Joanna Warsza. Koostöös Kunsthaus Dresdeniga kutsusid nad sama projekti raames külla Jaan Toomiku, Flo Kasearu, Kristina Normani, Tiit Ojasoo ning Ene-Liis Semperi oma töödega.
Üle aasta toimuva NU Performance festivali kuraatoriteks olid seekord Henri Hütt ja Mihkel Ilus, kes olid 7. korda toimuva festivali alapealkirjaks valinud “Objekt ja kollektiiv”. Alati üllatusi täis ning pinget pakkuv festival tõi ka seekord kohale imelisi esinejaid ning palju publikut.
19. jaanuaril kogunesid Kanuti Gildi SAALis kõigi suuremate erakondade esindajad, et avada Eesti kultuuripoliitika sõlmküsimused. Enne valimisi toimus esimene Poliitikapidu.
Nagu ikka möödus ootamatult esinejate ning publiku rohkelt, kiiresti ning meeleolukalt etenduskunstide lühivormide festival Made in Estonia maraton ja seda juba 12. aastat järjest.
LAT.EST festival sai novembris teoks vahetult pärast Läti 100. sünnipäeva ning tutvustas Läti kaasaegseid (etendus)kunstnikke ning nende mõtteid ja tegemisi, olles pühendatud koostööle ja kõigele, mis meid ühendab. LAT.EST festivali korraldasime koostöös Läti Uue Teatri Instituudiga ning see kuulus nii EV100 kui LV100 kultuuriprogrammi. Festivali tuumaks oli omanäoline lavastus liivlastest “The First to Leave “mille autoriteks olid helilooja Toms Auniņš, stsenograafid Austra Hauks ja Epp Kubu, koreograafid Joanna Kalm ja Karolin Poska, visuaal- ja videokunstnik Kristina Norman, dramaturg, lavastaja ja etendaja Kārlis Krūmiņš ning lavastaja Valters Sīlis. Tallinna etendustel osalesid ka kammerkoor Collegium Musicale ning eesti tantsijad. Lisaks sai näha Laura Kvelsteini ja Rūta Ronja Pakalne, Katrīna Neiburga, Austra Hauksi, Janis Snikersi, Emer Värgi ning Voldemārs Johansonsi töid.

Kanuti Gildi SAALis astus sellel hooajal publiku ette kunstnikke 13 riigist. Oma lavastusi näitasid Kanuti Gildi SAALis endiselt Eesti sõltumatu teatri ja muusika põhitegijad Tartu Uus Teater, Teater Kelm, Teater Must Kast, Kinoteater, Ansambel U: jt. Võõrustasime World Music Days festivali, NuQ Treff festivali ning improvisatsioonilise muusika kontserdite sarja Improtest.

Kanuti Gildi SAAL on alati pidanud oluliseks kunstnikele paremate töötingimuste loomist ja teeb seda ka edaspidi. 18. hooajal resideerus meil kokku 8 kunstnikku või loomingulist kollektiivi.

Meie kaasproduktsioonidest jätkasid nii eelmiste hooaegade kui tänavuse aasta 11 lavastust ringreise nii Eestis kui ka Soomes, Saksamaal, Lätis, Norras, Belgias, Iisraelis, Tšehhis, Hollandis, Taanis Valgevenes, Leedus, Šotimaal, Itaalias, Austrias, Šveitsis, Islandil ning Gröönimaal (kokku 16 riigis). Ringreisidel anti sel hooajal kokku 52 etendust. See on keskmiselt umbes 1 külalisetendus nädalas ning sellega peaks Kanuti Gildi SAAL kindlalt olema Eesti kõige tuuritavam etendusasutus.
Kokku toimus Kanuti Gildi SAALi korraldusel üle 260 ürituse, mida vaatas ja jälgis üle 21000 inimese.
Oli hea hooaeg (aga järgmine tuleb parem)!

Uut, 19. hooaega alustab rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2019, kus astub üles 13 kunstnikku või kollektiivi 7 erinevast riigist. Festival toimub 14-31. augustini, kuraator on Annika Üprus. Festivali täpse info ja kava leiab www.saal.ee

Täname kõiki kunstnikke, kellega on olnud au koos töötada!

Samuti täname häid koostööpartnereid: Rahvusooper Estonia, MORE THAN THIS ja FIT võrgustikud, Goethe Instituut / Freiraum, Kinoteater, TADaC, Improtest, Grupp Trükiagentuur, Piletilevi, Von Krahli Teater, Tartu Uus Teater, Teater Must Kast, Teater Kelm, SAALdisain, Valmiermuiža, Briti Nõukogu, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Ansambel U:, Läti Uue Teatri Instituut, Kunsthaus Dresden, Uue Performantsi Selts jt.
Kanuti Gildi SAALi toetavad Eesti Kultuuriministeerium, Tallinna Kultuuriamet ja Eesti Kultuurkapital.

18. rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal toimub 14.-31.08 Tallinnas. Seekord on festival programm kontsentreeritud kolmele nädalalõpule, mille käigus on võimalik kohtuda 13 kunstniku loominguga. Sisuline fookus on kehametsikusel ja nihestatuse variatsioonidel.

“SAAL Biennaal 2019 kavakeha põhineb väga isiklikul kehapõhisel lähenemisel elule üldisemalt – tajudes ja suhestudes teiste inimeste ning situatsioonidega läbi kehalise kohalolu. Sellest lähtudes kaasasin seekord kunstnikud, kes on oma töödes teravalt teadlikud sellise kehapõhisuse võimalikest pimenurkadest või hägusaladest. Nende tööd julgustavad olema silmitsi oma keha metsikusega või panevad proovile meie valmisoleku olla üdini kohal ehk kehastunud käesolevas hetkes kogu selle ilus ja õuduses. Ühtlasi tajun kehalise kohalolu olulisust käesolevas poliitilis-sotsiaalses olukorras, mis on manipuleeritavate baasemotsioonidega silmitsi seismise eelduseks.”
Annika Üprus SAAL Biennaal 2019 kuraator

SAAL Biennaal 2019 programmi on kutsutud oma töödega järgmised kunstnikud - Adriano Wilfert Jensen (Taani), Madlen Hirtentreu (Eesti), Alissa Šnaider (Eesti), Mali Weil (Itaalia), Ruslan Stepanov (Eesti), Artjom Astrov (Eesti), Sara Leghissa / Strasse (Itaalia), Marion Siéfert (Prantsusmaa), Sigrid Savi (Eesti), Nuria Guiu Sagarra (Kataloonia), Anne Lise Le Gac (Prantsusmaa), Francesca Grilli (Itaalia), Mette Ingvartsen (Belgia-Taani), Florentina Holzinger (Belgia).
SAAL Biennaal sisaldab mitmeid uusi töid, mis on välja kasvanud pikaajalisemast dialoogist kunstnikega ning on Kanuti Gildi SAALi ja SAAL Biennaali poolt kaasprodutseeritud. Nagu näiteks – Adriano Wilfert Jenseni, Francesca Grilli ja Mali Weili lavastused ning festivali ajal toimuvad Madlen Hirtentreu performatiivne installatsioon, Alissa Šnaideri uuslavastus ja Sara Leghissa linnaruumiaktsioon.
Suurem osa lavastusi toimub pigem ootuspärastes teatrimajades ja etenduse vormis – Kanuti Gildi SAALis, Sakala 3 teatrimajas, STL’is, Von Krahli Teatris, kuid asju juhtub ka linnaruumis ja veel vapralt uuendustele vastupanu ostutavas Noblessner Shipyardi aukartustäratavas mereäärses hoones.

Seekordse SAAL Biennaali muudavad eriliseks lisaks kolmele nädalalõpule koondatud lavastustele veel mitmed lisategevused. Koostöös Marseilles’ tegutseva Parallèle festivaliga on toimunud osaliselt festivali programmis olevate lavastuste valik. See toimub seoses ühise EL kultuuriprogammi toetusel teostuva MORE THAN THIS projektiga, mis toimub 2018-2021. Sellega seotult toimuvad festivali teisel nädalavahetusel lisaks etendustele ka vestlused koostöös kuraatori ja teoreetiku Simone Frangiga Itaaliast. Arutelud lähtuvad mõistetest külalislahkus, nihestatus, komplekssus, poliitiline keha ning peegeldavad ühtlasi ka samal ajal toimuvaid etendusi.
Pidades oluliseks tihedaid seoseid kohaliku kaasaegse tantsu ja etenduskunstide kogukonnaga võtab SAAL Biennaal koos festivalil osalevate kunstnikega ette ühepäevase väljasõidu iseorganiseeruvasse Massia residentuurikeskusesse, kus toimub suvine tantsukunstnike organiseeritud TANTSUMASIIV. Koostöös TANTSURUUMIGA viivad koreograaf Florentina Holzinger ja Euroopa kickpoksi tšempion Orinta van der Zee festivali viimasel nädalalõpul läbi workshopi.

SAAL Biennaal 2019 toetajad ja partnerid on Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kultuuriamet, MORE THAN THIS projekt - EL kultuuriprogrammi toetusel, i-Portunus - EL kultuuriprogrammi toetusel, Acción Cultural Española (AC/E), Flaami valitsus, Prantsuse Instituut, Valmiermuiža, Von Krahli Teater, Noblessner Shipyard, Sakala 3 teatrimaja jpt.

SAAL Biennaal 2019 toimub 14. - 31. augustini Tallinnas.
Festivali kuraator: Annika Üprus
Lisainfo ja täielik kava: https://saal.ee/et/festival/5937/program
Etenduste piletid eelmüügis Piletilevis: www.piletilevi.ee

Foto: Alicce Brazzit
Festivali visuaal: Jaan Evart

Lavastust "Workshop" on viimase aasta jooksul etendatud erinevatel festivalidel Soomes, Lätis ja Šveitsis, mõnes neist korduvalt. Vastukajad Mart Kangro, Juhan Ulfsaki ja Eero Epneri lavastusele on olnud positiivsed. Helsingin Sanomat kirjutas pärast külalisetendusi Espoos: "Oma temaatikalt võiks Workshop kergesti lahjeneda keskealisete teatrimeeste enesehaletsuslikuks arveteklaarimiseks. Aga nii ei juhtu. Meheksolemise mudeleid ja tänapäeva väärtusmaailma lahatakse nutikalt. Esitajad ühendavad vahetut isiklikkust ja võõrandunud teatrimänge väga meisterilikult." Lavastusele antakse maksimumpunktid ning lisatakse: "Etendust Workshop võib kirjeldada kui teatud täielikku elamiseõpetust, kus käiakse läbi inimese olemus rakutasandilt homo sapiensini ja jõutakse erinevate oskuste kaudu suuremate, elu mõtte üle arutlevate sfäärideni. Esinejad võtavad huumori kaudu distantsi, aga tõsised eksistentsiaalsed kriisid on laval tõelised."
Möödunud nädalal osales lavastus saksakeelse ruumi ühel olulisemal festivalil auawirleben Bernis. Ajalehes Der Bund arvas kriitik: "Nad võtavad pealtnäha juhuslikult ette verdtarretavaid teemasid − uinuvast imikust minnakse otse üle surnuga ümberkäimiseni − ja seeläbi näitavad nad täiuslikkuse iha teises valguses. Milleks see kõik? Kangro, Ulfsak ja Epner annavad aimu tühisusest, mis saadab inimese igavest õppimist, vaevanägemist ja pingutusi."
Lavastus on kutsutud veel festivalidele Sloveenias, Norras ja Leedus.

Eestis näib "Workshopi" taas aasta lõpus. Etendused toimuvad 28-30. detsembril Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas.

Lavastuse autorid Mart Kangro, Juhan Ulfsak ja Eero Epner, valguskunstnik Oliver Kulpsoo, helikunstnik Artjom Astrov, produtsent Maria Arusoo, kaasprodutsent Kanuti Gildi SAAL.

Lisainfo: www.saal.ee

Täna, 21. mail esietendub Kanuti Gildi SAALis The Biofilm Sisters’i uuslavastus “All That Goes Right”. Järgmised etendused toimuvad nädala aja pärast, 28.-30. mail.

“All That Goes Right” on välja kasvanud nelja tantsija kohtumisest. Lavastuses jälgitakse omaenda käitumuslikkust ning taju, kasutades selleks erinevaid tekstiloome vahendeid. See on otsing sotsiaalsetest piiridest ja sellest, millal need ületatakse. Kuidas nende pealtnäha täiesti kahjutute naiste olemine ja öeldu loob situatsioone, mis jätavad kõrvale inimesi, kes nendega samasse sotsiaalsesse gruppi ei mahu.
Kuidas lihtne arvamus võib muutuda grupi üleseks reegliks ja normiks? Ning kuidas muutuda ümbritsevate süsteemide poolt kujundatud subjektist neid samu süsteeme kujundavaks entiteetiks?

Biofilm on saast, mis koguneb pliidi ja selle kõrval paikneva kapi vahele. Me kõik teame, et see on seal, kuid lihtsam on seda ignoreerida kui sellega midagi ette võtta. Nad kasutavad biofilmi oma lavastuses mõtlemisruumina ilma igasuguse püüdluseta seda ära koristada.
Arolin Raudva, Katrin Kreutzberg, Mari-Liis Eskusson ja Alise Bokaldere on The Biofilm Sisters - valged heteroseksuaalsed naised, kes tunnistavad oma keskklassi unistuste olemasolu. Nad on turvalised ja armsad, mõtiskledes selle üle, millal saab ületatud ohtlikkuse piir.

Mari-Liis Eskusson on vabakutseline tantsukunstnik, kes on lõpetanud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala 2013. aastal. Tema lavastus “vägisi” (Sõltumatu Tantsu Ühendus 2014) oli nomineeritud tantsu auhinna kategoorias 2015. Ta on töötanud tantsija, koreograafi ja dramaturgina koos Arolin Raudva, Raho Aadla ja Kristiina Vilipõlluga lavastustes “Vanamees ja meri” (Von Krahl ja Linnateater 2015), “Näkipunuja” (Sõltumatu Tantsu Lava 2015), “DI” (Tallinna Tantsuteater 2016), “Beetareaalsus” (Urban festival “UIT” 2017).

Katrin Kreutzberg on lõpetanud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala 2012. aastal. Viimased kuus aastat on ta töötanud professionaalse rühmatreeningute läbiviijana, vabakutselise tantsija ning performance kunstnikuna ning ka tantsuõpetajana. Suurimad tantsualased koostööd on tal olnud Rahvusooper Estoniaga ning koreograaf Raho Aadlaga. Seni on kunstnikuna olnud enimkasutatavaks vormiks sooloperformance'id.

Arolin Raudva on vabakutseline tantsukunstnik, kes on lõpetanud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala 2013. aastal, töötab Arolin nüüd tantsija, koreograafi ja lavastajana. Ta on üks lavastuste “Olmeulmad” (2016) ja “Olmeulmad 2” (2018) autoritest ja etendajatest (mõlemad teosed olid nomineeritud Teatri aastaauhindadel), lõi koreograafia Martti Helde lavastusele “Vanamees ja meri” ning on osalenud tantsijana paljudes projektides.

Alise Madara Bokaldere on Riias tegutsev vabakutseline tantsija ja koreograaf, kes on lõpetanud Läti Kultuuriakadeemia kaasaegse tantsu erialal 2018. aastal. Ta on sel aastal esimest korda toimuval Läti Tantsuahindade galal nomineeritud nii parima koreograafi kui ka parima tantsulavastuse (“The Translation of my eyes”) kategoorias.

Esietendus toimub 21. mail kell 19:30, järgmised etendused 28.-30. mail kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Etendusele 28. mail järgneb vestlus kunstnikega.

Autorid-esitajad: Arolin Raudva, Mari-Liis Eskusson, Katrin Kreutzberg, Alise Bokaldere
Dramaturgiline tugi: Maike Lond Malmborg, Iggy Lond Malmborg
Valguskujundus: Oliver Kulpsoo
Kostüümid: Kärt Hammer
Tehniline tugi: Henry Kasch
Foto: Sandra Palm
Graafiline disain: Jaan Evart
Toetajad: Eesti Kultuurkapital
Residentuuritoetus: Põhja- ja Baltimaade Mobiilsusprogramm
Inglise keeles.

Piletid eelmüügis Piletilevis 8/12 EUR ning kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal 10/15 EUR.

Kontakt:
Maarja Kalmre
maarja@saal.ee / +372 5564 7931
Kanuti Gildi SAAL / www.saal.ee

21. mail Kanuti Gildi SAALis esietenduv lavastus “All That Goes Right” on välja kasvanud nelja tantsija kohtumisest. Lavastuses jälgitakse omaenda käitumuslikkust ning taju, kasutades selleks erinevaid tekstiloome vahendeid. See on otsing sotsiaalsetest piiridest ja sellest, millal need ületatakse. Kuidas nende pealtnäha täiesti kahjutute naiste olemine ja öeldu loob situatsioone, mis jätavad kõrvale inimesi, kes nendega samasse sotsiaalsesse gruppi ei mahu.
    Kuidas lihtne arvamus võib muutuda grupi üleseks reegliks ja normiks? Ning kuidas muutuda ümbritsevate süsteemide poolt kujundatud subjektist neid samu süsteeme kujundavaks entiteetiks?

Biofilm on saast, mis koguneb pliidi ja selle kõrval paikneva kapi vahele. Me kõik teame, et see on seal, kuid lihtsam on seda ignoreerida kui sellega midagi ette võtta. Nad kasutavad biofilmi oma lavastuses mõtlemisruumina ilma igasuguse püüdluseta seda ära koristada.
Arolin Raudva, Katrin Kreutzberg, Mari-Liis Eskusson ja Alise Bokaldere on The Biofilm Sisters - valged heteroseksuaalsed naised, kes tunnistavad oma keskklassi unistuste olemasolu. Nad on turvalised ja armsad, mõtiskledes selle üle, millal saab ületatud ohtlikkuse piir.

Mari-Liis Eskusson on vabakutseline tantsukunstnik, kes on lõpetanud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala 2013. aastal. Tema lavastus “vägisi” (Sõltumatu Tantsu Ühendus 2014) oli nomineeritud tantsu auhinna kategoorias 2015. Ta on töötanud tantsija, koreograafi ja dramaturgina koos Arolin Raudva, Raho Aadla ja Kristiina Vilipõlluga lavastustes “Vanamees ja meri” (Von Krahl ja Linnateater 2015), “Näkipunuja” (Sõltumatu Tantsu Lava 2015), “DI” (Tallinna Tantsuteater 2016), “Beetareaalsus” (Urban festival “UIT” 2017).
Katrin Kreutzberg on lõpetanud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala 2012. aastal. Viimased kuus aastat on ta töötanud professionaalse rühmatreeningute läbiviijana, vabakutselise tantsija ning performance kunstnikuna ning ka tantsuõpetajana. Suurimad tantsualased koostööd on tal olnud Rahvusooper Estoniaga ning koreograaf Raho Aadlaga. Seni on kunstnikuna olnud enimkasutatavaks vormiks sooloperformance'id.

Arolin Raudva on vabakutseline tantsukunstnik, kes on lõpetanud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala 2013. aastal, töötab Arolin nüüd tantsija, koreograafi ja lavastajana. Ta on üks lavastuste “Olmeulmad” (2016) ja “Olmeulmad 2” (2018) autoritest ja etendajatest (mõlemad teosed olid nomineeritud Teatri aastaauhindadel), lõi koreograafia Martti Helde lavastusele “Vanamees ja meri” ning on osalenud tantsijana paljudes projektides.

Alise Madara Bokaldere on Riias tegutsev vabakutseline tantsija ja koreograaf, kes on lõpetanud Läti Kultuuriakadeemia kaasaegse tantsu erialal 2018. aastal. Ta on sel aastal esimest korda toimuval Läti Tantsuahindade galal nomineeritud nii parima koreograafi kui ka parima tantsulavastuse (“The Translation of my eyes”) kategoorias.

Esietendus toimub 21. mail kell 19:30, järgmised etendused 28.-30. mail kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Etendusele 28. mail järgneb vestlus kunstnikega.

Autorid-esitajad: Arolin Raudva, Mari-Liis Eskusson, Katrin Kreutzberg, Alise Bokaldere
Dramaturgiline tugi: Maike Lond Malmborg, Iggy Lond Malmborg
Valguskujundus: Oliver Kulpsoo
Kostüümid: Kärt Hammer
Tehniline tugi: Henry Kasch
Foto: Sandra Palm
Graafiline disain: Jaan Evart
Toetajad: Eesti Kultuurkapital
Residentuuritoetus: Põhja- ja Baltimaade Mobiilsusprogramm
Inglise keeles.

Piletid eelmüügis Piletilevis 8/12 EUR ning kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal 10/15 EUR.

Kontakt:
Maarja Kalmre
maarja@saal.ee / +372 5564 7931
Kanuti Gildi SAAL / www.saal.ee

Homme ja ülehomme antakse lavastusega Workshop kaks etendust Šveitsi pealinnas Bernis toimuval festivalil auawirleben. auawirleben on üks saksakeelse ruumi olulisemaid teatrifestivale, mis toimub juba 1980ndate aastate algusest. Festivalile on teiste seas kutsutud Christoph Marthaleri, Alvis Hermanise, Frank Castorfi jt lavastusi. Sel aastal on lisaks Juhan Ulfsaki, Mart Kangro ja Eero Epneri lavastusele “Workshop” festivalile kutsutud ka Poola Nowy Teatr, Kate McIntosh, Maxim Gorki Theater Berliinist jt. Lavastust Workshop mängitakse Šveitsis inglise keeles. Järgmisena mängitakse Workshopi teatrifestivalidel Sloveenias ja Norras.

Laval Mart Kangro, Juhan Ulfsak ning Eero Epner, valguskunstnik Oliver Kulpsoo, helikunstnik Artjom Astrov, produtsent Maria Arusoo ning kaasproduktsioon Kanuti Gildi SAAL.

Lisainfo: www.saal.ee

MTÜ Teine Tants poolt 2019. aasta II kvartali loominguliste stipendiumite saajad on: Henri Hütt, Veiko Tubin, Alise Bokaldere, Eero Epner, Juhan Ulfsak, Mart Kangro, Oliver Kulpsoo, Maria Arusoo, Artjom Astrov, Maike Lond Malborg, Kalle Tikas.

Täna, rahvusvahelisel tantsupäeval, Kanuti Gildi SAALis toimunud traditsioonilisel hommikusöögil anti Sõltumatu Etenduskunsti Auhindadest välja kasvanud omaalgatuslikke preemiaid.

Henri Hüti nimelise muusikalise kujunduse eripreemia pälvis Taavet Jansen heli füüsilise olemuse eest lavastuses “Hingake! Ärge hingake!”.

Patrick R. Vesi auhinna ennastsalgava tegevuse eest etenduskunstide väljal 2018. aastal pälvis Epp Kubu.

Oliver Kulpsoo nimelise preemia sai Kai Valtna.

Õhtu lõppeb Henri Hüti ja Tencu Püha Vaimu SAALi residentuuri showinguga !i, mis hakkab Kanuti Gildi SAALis kell 19:30.

Rahvusvahelisel tantsupäeval, 29. aprillil, kell 10 algab Kanuti Gildi SAALis juba traditsiooniks saanud hommikusöök. Hommikusöögil, täpsemalt kell 11, antakse Sõltumatu Etenduskunsti Auhindadest välja kasvanud omaalgatuslikke preemiaid.

Hetkel on teada, et antakse üle Henri Hüti nimeline muusikalise kujunduse eripreemia, Patrick R. Vesi auhind ennastsalgava tegevuse eest etenduskunstide väljal 2018. aastal ja Oliver Kulpsoo nimeline preemia.

Tantsupäev jätkub kell 12 STL-is, kus toimub temaatiline üritus teater | tants, üritus kestab 17:30ni.
Õhtu lõppeb Henri Hüti ja Tencu Püha Vaimu SAALi residentuuri showinguga !i, mis hakkab Kanuti Gildi SAALis kell 19:30.

11. aprillil esietendub Kanuti Gildi SAALis Kädi Metsoja abstarktne põnevik “tegeele”. Metsoja esimene soolo on tantsulavastus, mis kõdidab närve õigele thrillerile kohaselt. Kui varem on Metsoja lavastanud teisetele tanstijatele ja tsirkuseartistidele, siis nüüd astub ta oma loominguga ise lavalaudadele.

“tegeele” on abstraktne koreograafiline põnevik, kus peategelane satub füüsiliselt olukordadesse, kus eelnevalt omandatud kogemused enam ei aita, riskid on enneolematult kõrged ja väljapääs on võimatu, kõik uksed on sulgunud. Tegelikult täiesti võimatu seni, kuni kõik eelnevalt omandatud teadmised on kustutatud. Põnevikule kohaselt harutatakse umbsõlmed loo lõpuks, väline hädaoht on muudetud sisemiseks olemiseks. Kuid veel enne seda tuleb peategelasel teostada katsed ja mõista, kas alla on hirmsam kukkuda kui üles. Uurida, et kui ta pole siin, siis kas ta on seal või pole teda üldse? Inimene, kes sulgeb ukse, pole enam see sama, kes ukse avas.

Kädi Metsoja on lapsepõlvest peale tegelenud tsirkuse ja akrobaatikaga. Veetnud oma päevad Von Krahli Teatri tagaruumides konnates või Kanuti Gildi SAALi poodiumite all luurekat mängides. Osalenud OMAtsirkuse lavastustes, millega on reisitud Kihnu, Hiiumaale, Tartusse, Palamusele, Jõhvi, Rakverre, Tallinna, Berliini, Stockholmi, Freiburgi, Kellenhusenisse, Washingtoni ja New Yorki. Pärast keskkooli lõpetamist otsustas ta kõigest lahti rebida, võttis seljakoti ja ostis üheotsapileti Hispaaniasse. Seljakott jäi Hispaaniasse, ise liikus ta edasi kultuurimekasse Berliini. Selle ajaperioodi tajudest on kantud ka “tegeele” õhustik. See on piisav hulk isiklikke ja erinevaid füüsilisi suuruseid, mida saab tajuda. Kädi liikumiskeel on akrobaatiline, rütmistatud ja süsteemne. Alates 2011. aastast on ta olnud tsirkuse ja akrobaatika koreograaf ja lavastaja. Ta on lavastanud kolm tsirkuse- ja tantsulavastust: “OMAmoodi 23.12”, “moiste” ja “Mina!Mina!Mina!”.

Tantsija ja lavastaja: Kädi Metsoja
Kunstnik: Lars Schmidt
Valgus: Karolin Tamm
Heli: Renzo van Steenbergen
Lava: Margus Terasmees
Dramaturg: Kaja Kann
Liikumisjuht: Kert Ridaste
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Kestus: 60min
Keel ei ole takistuseks.

Esietendus 11. aprillil kell 19:30, järgmised etendused 13., 15. ja 16. aprillil Kanuti Gildi SAALis.
Etendusele 13. aprillil järgneb vestlus kunstnikuga.

Piletid müügil Piletilevis ja kohtade olemas olul pool tundi enne etenduse algust kohapeal. Lisainfo www.saal.ee

Etenduskunsti lühivormide festival MADE IN ESTONIA MARATON toimub 16. märtsil juba 12. korda Kanuti Gildi SAALis.

„Made in Estonia maraton“ on justkui vastupanuruum, kus tasakaalustatakse valitsevaid kultuuritöö mustreid, asetatakse rõhud valmistoote lõplikkuse asemel vahevariantidele, harjutatakse publikuna empaatiat ja solidaarsust.“ (Maarin Mürk, Sirp, 20.04.2018 „Fännikiri „Made in Estonia maratonile““)

Etenduskunstide pühadeaeg on käes! Etenduskunstide THE GOOD, THE BAD, THE UGLY - lühivormide festival Made in Estonia maraton tuleb sel aastal 16. märtsil, et anda võimaluse kõigile, kes soovivad katsetada uusi ideid, panna ennast proovile publiku ees või lihtsalt tulla vaatajana osa saama ühest erakordsest õhtust. Hoolimata ürituse nimest pole tegemist võistlusega vaid ühisüritusega, mille loovad need, kes laval, lava taga ja saalis.

Ürituse kava on seekord nagu ka iga kord kureerimata. Õhtu koosneb traditsiooniliselt kolmest blokist: alustame black boxis, vahepeal lisandub lavale video ekraan ning lõpetame tühjas, lisanditeta saalis.

Seekord astuvad maratonil üles ja näitavad oma loomingut: Elina Masing, Sigrid Savi, Karolin Poska, Katrin Kreutzberg, Üüve-Lydia Toompere, Siim Tõniste, Raho Aadla, Joosep Jürgenson ja Maria Lee Liivak, Liis Maria Kaabel ja Matthias Kann, Edgar Vunsh, Henri Hütt, Andre Joosep Arming ja Karl-Christoph Rebane, Laura Kõiv, Rait Rosin, Ryan Galer, Keithy Kuuspu, Ragnar Uustal, eleOnora, Karoline Suhhov, Vishnu Vardhani Rajan, 10 x 10 meetrit, Sylvia Köster, Brite Vilgo, Liina Mai Püüa jt.

Palume stardijoonele!

Made in Estonia maraton 2019 tiim:
Heli: Kenn-Eerik Kannike
Valgus: Jari Matsi
Tehniline tugi ja teostus: Henry Kasch, Maarja Kalmre, Kaie Küünal
Toetajad ja partnerid: Eesti Kultuurkapital, Fritz-Kola, Valmiermuiža

Piletid müügil Piletilevist ning kohtade olemasolul enne algust kohapeal.
Lisainfo: www.saal.ee

Avaldati Eesti teatriauhindade nominendid. Palju õnne kõigile nomineerituile!
On meeliülendav leida nimekirjast nii mitmeid vabakutseliste kunstnike poolt loodud töid, mille kaasprodutsendiks on Kanuti Gildi SAAL – 9 nominatsiooni 4 kategoorias, 8 erinevat lavastust. Oleme uhked ja õnnelikud!

Algupärase dramaturgia auhinnale on nomineeritud:
Laur Kaunissaare, Aare Pilv, Jarmo Reha: Oomen

Etenduskunstide ühisauhinna nominendid:
MIMproject: Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas (koos Rahvusooperiga Estonia ja EV 100 „Sajandi lugu“)
Mart Kangro, Juhan Ulfsak ja Eero Epner: Workshop
Henri Hütt ja Mihkel Ilus: Kapriisid III ja Kapriisid 3,5 (koos Kiasma Teatriga)
Raho Aadla, Age Linkmann, Arolin Raudva ja Maarja Tõnisson, Kairi Mändla, Liisi Eesmaa, Revo Koplus, Hello Upan ja Killu Sukmit: Olmeulmad 2 (koos Grete Nellise, Helen Sürjega)
kadrinoormets: Maandatud tõotus

Tantsuauhinna nominendid:
Raho Aadla, Age Linkmann, Arolin Raudva ja Maarja Tõnisson: Olmeulmad 2 (koos Grete Nellise ja Helen Sürjega)
Ruslan Stepanov: Невесомость

Lavastuse muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhinna nominent:
Artjom Astrov: „Невесомость“, „Workshop“, „Plaan T“ (koos Vaba Vormiga)

PALJU ÕNNE!

MTÜ Teine Tants poolt 201. aasta I kvartali loominguliste stipendiumite saajad on: Laur Kaunissaare, Ivo Visak, Ott Karulin, Jim Ashilevi, Alari Rammo, Katrin Merike Nyman Metcalf, Epp Kubu, Kenn-Eerik Kannike, Jari Matsi, Maria Arusool, Mart Kangro, Juhan Ulfsak, Eero Epner, Artjom Astrov, Oliver Kulpsoo, Maike Lond Malmborg, Kalle Tikas, Katrin Kreutzberg, Tuuli Peremees, Helen Veidebaum, Maarja Tõnisson, Marie Pullerits, Arolin Raudva, Maria Uppin, Triinu Leppik-Upkin, Liis Vares, Helen Västrik

Pressiteade 26.02.2019
FREIRAUM TALLINN 2 ürituste seeria vabadusest – viimane vaatus

FREIRAUM TALLINN 2 ehk ürituste seeria vabaduse teemal saab lõpu sel nädalavahetusel, 2. ja 3. märtsil Kanuti Gildi SAALis. Selle raames esitleme kunstnikke, kes seavad küsimuse alla harjumuspärase, meie valdavad mõtte ja tegutsemisviisid, otsides sellele tulevikkuvaatavaid alternatiive.
Erik Alalooga esitleb oma kuupikkuse residentuuri tulemit, esitades hüpoteetilise küsimuse, kas on võimalik muutuda dissidendiks vaadeldes tehnoloogia hüperarengu kinnikiilumisi või neid ise tekitades, huvist näha kuidas asjad toimivad.
Meil hea meel taas-esitleda Eva Meyer-Kelleri performance’it “Death is Certain”, mida on Tallinnas juba korra näidatud- Nu Performance festivali raames aastal 2005. Eva Meyer-Keller muudab argise brutaalseks säilitades sealjuures omamoodi kerguse ja huumorimeele, muutes meid elegantselt pealtvaatajatest kaasosalisteks kõnetades seeläbi tänases päevas vägagi aktuaalseid teemasid.
Esmakordselt on rõõm võõrustada tunnustatud kuraatorit Joanna Warzat, kes esitleb raamatut “A City Curating Reader. Public Art Munich 2018”. Tegemist on tema kolme kuulise avaliku ruumi kunsti projektiga Game Changers Müncheni linna kontekstis. Raamat dokumenteerib sel puhul ellu kutsutud 21 avaliku ruumi kunstiteost ning sisaldab valiku esseid kunsti rollist avalikus ruumis. Tõstatades küsimusi – mis on avalik avalikus kunstis? Milline võiks olla linnakureerimine? Millist rolli mängib kunst ideede vormimisel? Avalik kunst mitte meetrites vaid minutites ehk jagatud ühise ajalise kogemusena? Joanna Warsza sõnul - “küsimus pole selles, kas me tahame olla osa meie ajastu muutustest vaid selles kuidas me positsioneerime end nendes.”

FREIRAUM TALLINN 2 ürituste ajakava:
02.03 18:00 ERIK ALALOOGA “I love machnes and machines love me” residentuuri showing
02.03 19:30 EVA MAYER-KELLER (Berliin) „Death is Certain“
03.03 18:00 JOANNA WARSZA (Berliin) “A City Curating Reader. Public Art Munich 2018” raamatuesitlus
03.03 19:30 EVA MAYER-KELLER (Berliin) „Death is Certain“

Freiraum (vabaruum) on Goethe Instituudi algatatud üleeuroopaline projekt, millesse on kaasatud 53 partnerit kultuuri-, kunsti- ja teadusringkondadest ning kodanikuühiskonnast, kes tegelevad 40 linnas küsimusega - mida tähendab vabadus tänapäeva Euroopas? Freiraumi koostööpartnerid püstitasid projekti alguses kohalikust kontekstist tulenevalt vabadusega seotud küsimused, millest lähtudes püütakse üheskoos otsida vastuseid 2018-2019 jooksul läbi viidavate ürituste raames.
Kanuti Gildi SAALi dialoogipartneriks projekti raames on ainsana Saksamaad esindav organisatsioon Kunsthaus Dresden, kes tõstatas küsimuse: olukorras kus linn ja avalik ruum on aina rohkem mõjutatud parempoolsete populistlike initsiatiivide poolt alates aastast 2014 - mida saab kunst kui vabaduse keel teha käesoleval ängistuse ajal? Koostöös Goethe Instituudiga Tallinnas püstitasime küsimuse: kas me võime olla õnnelikud? keskendudes vabaduse ja vastutuse vahelistele suhetele ning era- ja avaliku elu positiivsetele aspektidele Eestis. Olles kogenud sajandeid välismaist okupatsiooni, väärtustame oma isiklikku vabadust, mis väljendub kõrgelt arenenud digitaalses infrastruktuuris ja positiivselt laetud vigadest õppimise kultuurist.
2018-2019 aasta jooksul toimunud Freiraumi üritustesse Dresdenis ja Tallinnas on olnud kaasatud järgnevad kunstnikud ja kuraatorid: Jaan Toomik, Marian Bogusz, Christa Jeitner, Isaac Chong Wai, Sarah Vanhee, Sven Johne, Eva Neklyaeva, Svea Duwe, Manaf Halbouni, Sven Johne, Daniel Kahn, Flo Kaesaru, Kristina Norman, Max Kowalewski, Raul Walch, Teater NO99, Tools for Action, Jaan Toomik, Zentrum für Politische Schönheit, Erik Alalooga, Eva Mayer-Keller, Joanna Warsza ning lisaks sai Tallinnas teoks POLIITIKAPIDU kuhu olid kaasatud kõikide suuremate poliitiliste parteide esindajad.

Üritused saavad teoks koostöös Goethe Instituudiga. Rohkem infot projektist:
www.goethe.de/prj/fre/de/index.html?wt_sc=freiraum
www.saal.ee

Kanuti Gildi SAALis esietendub 7. veebruaril Sigrid Savi soololavastus "Pushing Daisies", mis ajab kaasaegset koreograafiat uutele absurdsuse tasanditele. Tema uus soololavastus, kuigi piisavalt abstraktne, et võimaldada iga vaataja jaoks isiklikke mõtlemisviise, keskendub endiselt isiksuse, identiteedi, semiootilise süsteemi paradoksidele ja meie elu mõjutava kultuurilise alateadvuse teemadele. Selle elav, humoorikas isikupära, julge ja sürreaalne seatud disain, hämar helimaastik ja mängulised üllatused seavad värskendust pettumistele ja ootustele.

Lavastus „Pushing Daisies“ keskendub stimulatsioonile ja surmale kollektiivselt jagatud elamuses - hoiatab aga ka ei hoia selle eest. Keskkondlikud aina korduvad ilmingud justkui disainivad personad. Toimub avalik programmeerimine - inimeste tunnetuse vahendamine meediasemiootika barbaarsest kasutamisest kuni peene kujundamiseni käitumuslikus meeles, jättes ebamääraseks, kus vajadus eelneb pakkumisele või pakkumine motiveerib nõudlust. Lavastus taotleb meeleheitlikku effecti, mis paneb mõtestama vulgaarsust ja universaalsete kompositsioonide teket. Nähtamisi passiivses, varjatult aktiivses vahekorras hakatakse vastu võtma ja esitama ikoone.

Sigrid Savi on töötanud vabakutselise tantsijana Tallinna Tantsuteatris, Ugala Teatris, Sõltumatu Tantsu Laval, Vaba Laval ning aktiivsema lavastamiseni jõudnud alates 2015. aastast peale koreograaf-tantsuõpetaja eriala lõpetamist Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Sigrid elab ja töötab hetkel Berliinis. Tema töid iseloomustavad brutaalselt naiivsed võtted nii ülesehituses kui ka esituses. Oma loomingulises töös tähtsustab Sigrid vaataja kogemuslikke perspektiive ja stilistilist kõla, õppides teadlikult töötama nii koos kaanonitega kui ka neist lahus.
Tema esimest soolotööd „Imagine There's a Fish“ on esitatud lisaks Eestile Norras, Saksamaal, Šotimaal, Lätis, Ukrainas. Koostöös Jon Konkoliga loodud performance`it „Not this pillow fight“ (2018) on esitatud New Yorkis ja Berliinis.

Esietendus toimub 7. veebruaril kell 19:30, järgmised etendused 8. ja 12.-14. veebruaril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Etendusele 12. veebruaril järgneb vestlus kunstnikuga, mida viib läbi Mart Kangro.

Autor, esitus: Sigrid Savi, kunstiline tugi ja teostus: Hanna Kritten Tangsoo, Marko Odar, Ivar Piterskihh, heli: Jon Konkol, kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, toetajad: Eesti Kultuurkapital, kestus: 45min. Lavastus on inglise keeles.

Piletid eelmüügis Piletilevis 8/12 EUR ning kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal 10/15 EUR.

Kuidas võidetakse kultuuripoliitikaga valimisi? 19. jaanuaril kogunevad Kanuti Gildi SAAL-is kõigi suuremate erakondade esindajad, et avada Eesti kultuuripoliitika sõlmküsimused. Poliitikud. Moderaatorid. Publik. Vahekommentaarid. Kirg ja sõnaosavus. Kaevume põhimõtete ja võib-olla teravustenigi. Arutelupäevast teeb otseülekande ERRi kultuuriportaal.

Kui tihti jõuavad Eesti kultuuripoliitikateemalised sõnavõtud kaugemale põhiseaduse preambuli meeldetuletamisest? Millal täidavad kultuuripoliitilised seisukohad Pirita tee või Puškini tänava reklaampinnad? Kuhu viib kultuuripoliitika status quo ja millised on alternatiivid? Võib arvata, et Eesti poliitilistel jõududel on kultuuripoliitika tuleviku osas palju seisukohti, aga kuulda on neid harva. Kas kultuur ei too hääli? Selles ei saa olla kindel enne, kui kultuuripoliitika (nii kitsas kui laias tähenduses) valimiste eel korralikult läbi arutada. Just selleks „Poliitikapidu“ toimubki.

AJAKAVA 19.01.2019

13:30 avatakse uksed.

14:00-15:15 LOOMEVABADUS JA ISIKUÕIGUSED
Millal on põhjendatud isikuõiguste riive loominguliste eesmärkide täitmiseks? Millal on loomevabaduse piiramine õigustatud? Mis põhjused kaaluvad üles loomevabaduse? Kuidas tagada loomevabadus isikuõigusi riivamata? Mis on riigi roll loomevabaduse tagamisel? Millal on riigil õigus loomevabadust piirata? Kust algab tsensuur? Mil määral on riik vastutav loovisikute enesetsensuuri eest? Kui palju mitmekesisust vajab Eesti kultuur?

16:00-17:15 KOHALIK/RIIKLIK/RAHVUSVAHELINE
Kes ei tahaks rohkem Arvo Pärte, aga kust nad tulevad? Kui pikas perspektiivis mõõta kultuurinvesteeringute tasuvust? Millises tasakaalus on ja/või peaksid olema Eesti kultuuris arengus kohalik, riiklik ja rahvusvaheline mõõde? Kuidas võiksid kultuuripoliitikat suunata kohalikud omavalitsused? Mis on Eesti kultuuris eestilikku ja millised on eestilikkuse kõrval muud riiklikud huvid kultuuri suhtes? Kas rahvusvaheline tähendab lihtsalt kümme korda kuulsam või veel midagi? Mille järgi otsustada kultuurinähtuste sordiaretuslik eeliskastmine? Kuidas kultuuris kestlikult kahaneda? Kuidas lasta kultuuriinstitutsioonidel surra?

18:00-19:00 KULTUUR – KELLE VÕI MILLE TEENISTUSES?
Kas kultuuripoliitikaga saab võita valimisi? Kuidas mõjutab Eesti kultuur Eesti majandust? Kes on Eesti kultuurimaastikul esindamata? Kas laulupidu saaks olla ka teisiti? Mille osas valitseb Eesti kultuuripoliitikas poliitiliste jõudude ülene konsensus? Milline mõju on kultuurimaastikule rahastuse tsüklilisusel (EV100, kultuuripealinnad)?

19:00 Väljajuhatus muusika ja muuga.

Üritust toetab Goethe Instituut projekti Freiraum raames.
Üritus on tasuta.

Kanuti Gildi SAAL tähistab Poola Vabariigi 100. sünnipäeva Poola tippteatri omanäolise viipekeelele keskenduva lavastusega "Üks viibe". 28. ja 29. novembril saab Tallinnas Kanuti Gildi SAALis kogeda Varssavi Nowy Teatri omanäolist viipekeelele keskenduvat lavastust "Üks viibe" / "One Gesture", kus osatäitjateks on kurdid ning mille on lavale toonud Wojtek Ziemilski ja Wojciech Pustoła.

”Üks viibe” on lavastus maailmaga suhtlemisest – suhtlemisest kuuljate maailma ja selle teise, kurtide maailmaga. Kuidas toimib kommunikatsioon? Kuidas tekivad, kantakse edasi ning töödeldakse teadmisi, emotsioone ja kultuuri üldisemalt. Kui keel on ainus reaalsus, millele meil on ligipääs ("Minu keele piirid on ühtlasi ka minu maailma piirid", ütles kunagi Ludwig Wittgenstein), siis mida võiksime õppida kurtide keelelt. Millised kogemused suhtlemisel on universaalsed ja millised ainuomased vaid viipekeelele?
Lavastus "Üks viibe" / "One Gesture" esietendus septembris 2016 ja seda on siiani mängitud teatrites ja festivalidel Poolas, Leedus, Saksamaal, Norras, Bosnias, Slovakkias, Tšehhis, Šveitsis ning Hiinas. Eelmise aasta festivalil Zürcher Theater Spektakel auhinnati lavastus Grand Prix’ga.

Etendus on tasuta, inglise ja eesti keelsete subtiitritega ning sobilik kogu perele alates gümnaasiumiealistest.
Tasuta etendusele sissepääsu tagab registreerumine siin:
https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSdwKa9y30r2WkkLtfx3X9w6LFtLXhz7rIdPrA20y_SpP-9d8w/viewform

Wojtek Ziemilski on teatrilavastaja ja visuaalkunstnik. Tema tööd ulatuvad erinevatesse valdkondadesse, toetudes etenduskunstide mitmekesisusele. Sageli töötab ta mitteprofessionaalsete näitlejatega. XS Art Centre asutaja, Varssavi Galeria BWAga seotud Golgota Picnic Polska kaasasutaja. Ta annab loenguid eksperimentaalteatri uute suundade teemal Riiklikus teatrikunsti akadeemias Varssavis ja Varssavi ülikoolis.
Wojciech Pustoła on visuaalkunstnik, kelle huviorbiidis on film, skulptuur, performance ja stsenograafia. Viimastel aastatel teinud videoinstallatsioone ja märkimisväärselt minimalistlikku ning funktsionaalset stsenograafiat koostöös teatrilavastaja Wojtek Ziemilskiga.
NOWY TEATR on koht, kus avardatakse kunsti lahinguvälja. Selle on loonud Krzysztof Warlikowski ja grupp tema regulaarseid koostööpartnereid. Nowy Teatr tahab rakendada tööle dialoogiruumi publikuga, mitte piirata end üksnes teatrialaste püüdlustega.

Lavastaja: Wojtek Ziemilski; lavakujundus, kaaslavastaja: Wojciech Pustoła; valguskunstnik: Artur Sienicki; muusika: Aleksander Żurowski; kostüümikunstnik: Krystian Jarnuszkiewicz; esitajad: Marta Abramczyk, Jolanta Sadłowska, Paweł Sosiński, Adam Stoyanov; konsultatsioon: Katarzyna Głozak; etenduse juht: Marta Śmierzchalska; lavastaja abi: Joanna Niemirska; tõlge: Katarzyna Głozak, Agnieszka Misiewicz, Anna Borycka, Małgorzata Wasilewska; peaprodutsent: Maria Wilska; produtsendi assistent: Marta Kielar; foto: Kobas Laksa; tehniline koordinaator: Bartek Braun; valgus: Patryk Adamski; video: Marek Kurpios; heli: Wojciech Starowic; kaasprodutsent: Nowy Teatr

Etendused Tallinnas on rahastatud Poola Vabariigi Kultuuri- ja rahvuspärandi ministeeriumi vahenditest mitmeaastase programmi "Taasiseseisev Poola 2017-2021" raames ning Adam Mickiewiczi Instituudi programmi "Kultuurisillad" raames.

Etendused toimuvad kolmapäeval, 28. novembril kell 19:30 ja neljapäeval, 29. novembril kell 14:00 ning 19:30 Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn). Etendusele 28.11 järgneb vestlus autoritega, mis on tõlgitud inglise, eesti ja eesti viipekeelde.

Tähistamaks Läti ja Eesti 100. sünnipäeva korraldavad Kanuti Gildi SAAL ja Läti Uue Teatri Instituut kahe naabri etenduskunstide uusimaid hoiakuid, suhtumisi, väärtusi ja tegusid tutvustavaid festivale Riias ning Tallinnas. Tänasest kuni 25. novembrini toimub Kanuti Gildi SAALis Läti uusi (etendus)kunstnikke ja nende töid tutvustav festival LAT.EST.
Riias toimus festival vahetult enne Eesti sünnipäeva veebruaris ja sellele olid kutsud Maike Lond Malmborg, Iggy Lond Malmborg, Mart Kangro, Eero Epner, Juhan Ulfsak, teater NO99 ning esietendus Eesti ja Läti kunstnike poolt loodud teatrilavastus liivlastest “The First to Leave”.
LAT.EST festival saab teoks vahetult peale Läti 100. sünnipäeva Kanuti Gildi SAALis ning tutvustab Läti kaasaegseid (etendus)kunstnikke ning nende mõtteid ja tegemisi. Samuti on see pühendatud koostööle ja kõigele, mis meid ühendab.

Nii Riias kui Tallinnas toimuvate festivalide tuumaks on omanäoline lavastus liivlastest “The First to Leave “ (Esimesena lahkuja). Olgugi et suhtumine liivlastesse on kummaski riigis erinev, on see rahvus mänginud olulist rolli riigiks olemise ning Lätis ja Eestis valitsevate erinevate ideoloogiate kontekstis. Liivlaste saatus on kui meeldetuletus kõige ebapüsivast loomusest siin maailmas ja kui hoiatus, et ühe väikese rahvuse kadumine võib olla kiire ja kohene. Etendus vaatleb lähemalt kummagi riigi poliitika rolli liivlaste elus ja mida täna tähendab olla liivlane. Lõpuks küsib see küsimuse: „Kas kadumine on päriselt tragöödia?“ „Esimesena lahkuja“ autoriteks on helilooja Toms Auniņš, stsenograafid Austra Hauks ja Epp Kubu, koreograafid Joanna Kalm ja Karolin Poska, visuaal- ja videokunstnik Kristina Norman, dramaturg, lavastaja ja etendaja Kārlis Krūmiņš ning lavastaja Valters Sīlis. Tallinna etendustel osalevad ka kammerkoor Collegium Musicale ning eesti tantsijad.

2018.aasta rahvusvahelisel teatripäeval pärjati Rūta Ronja Pakalne ja Laura Kvelsteini lavastus “CONNEXT” Eesti teatriauhinna galal aasta parimaks tantsulavastuseks. Kahjuks pole seda õrna ning mõtlemapanevat lavastust väga paljud huvilised aga siiani näinud. Nüüd on see võimalus neljapäeval, 23. novembril.

Reedel saab teoks omanäoline kahe riigi videokunstnike kohtumine. Õhtu jooksul näitavad oma vähem või rohkem auhinnatud töid nii helis kui pildis Katrīna Neiburga, Austra Hauks & Jānis Sniķers ning Emer Värk.

Nädalavahetusel on harukordne võimalus kogeda ühe Läti tuntuima ja tunnustatuima kunstniku Voldemārs Johansons’i kinematograafilist keskkonda pealkirjaga ”THIRST”. Seda tööd on viimastel aastatel näha saanud paljudes muuseumides ja galeriides. LAT.EST festivalil on see võimas multimeedia installatsioon ainult kaheks päevaks kogemiseks väljas Tallinnas.

LAT.EST festivali korraldab Kanuti Gildi SAAL koostöös Läti Uue Teatri Instituudiga ning see kuulub nii EV100 kui LV100 kultuuriprogrammi.

Festivali kava: saal.ee/et/festival/5663/program

Tähistamaks Läti ja Eesti 100. sünnipäeva korraldavad Kanuti Gildi SAAL ja Läti Uue Teatri Instituut kahe naabri etenduskunstide uusimaid hoiakuid, suhtumisi, väärtusi ja tegusid tutvustavaid festivale Riias ning Tallinnas. 20.-25. novembrini toimub Kanuti Gildi SAALis Läti uusi (etendus)kunstnikke ja nende töid tutvustav festival LAT.EST.
Riias toimus festival vahetult enne Eesti sünnipäeva veebruaris ja sellele olid kutsud Maike Lond Malmborg, Iggy Lond Malmborg, Mart Kangro, Eero Epner, Juhan Ulfsak, teater NO99 ning esietendus Eesti ja Läti kunstnike poolt loodud teatrilavastus liivlastest “The First to Leave”.

LAT.EST festival saab teoks vahetult peale Läti 100. sünnipäeva Kanuti Gildi SAALis ning tutvustab Läti kaasaegseid (etendus)kunstnikke ning nende mõtteid ja tegemisi. Samuti on see pühendatud koostööle ja kõigele, mis meid ühendab.



Nii Riias kui Tallinnas toimuvate festivalide tuumaks on omanäoline lavastus liivlastest “The First to Leave “ (Esimesena lahkuja). Olgugi et suhtumine liivlastesse on kummaski riigis erinev, on see rahvus mänginud olulist rolli riigiks olemise ning Lätis ja Eestis valitsevate erinevate ideoloogiate kontekstis. Liivlaste saatus on kui meeldetuletus kõige ebapüsivast loomusest siin maailmas ja kui hoiatus, et ühe väikese rahvuse kadumine võib olla kiire ja kohene. Etendus vaatleb lähemalt kummagi riigi poliitika rolli liivlaste elus ja mida täna tähendab olla liivlane. Lõpuks küsib see küsimuse: „Kas kadumine on päriselt tragöödia?“ „Esimesena lahkuja“ autoriteks on helilooja Toms Auniņš, stsenograafid Austra Hauks ja Epp Kubu, koreograafid Joanna Kalm ja Karolin Poska, visuaal- ja videokunstnik Kristina Norman, dramaturg, lavastaja ja etendaja Kārlis Krūmiņš ning lavastaja Valters Sīlis. Tallinna etendustel osalevad ka kammerkoor Collegium Musicale ning eesti tantsijad.



2018.aasta rahvusvahelisel teatripäeval pärjati Rūta Ronja Pakalne ja Laura Kvelsteini lavastus “CONNEXT” Eesti teatriauhinna galal aasta parimaks tantsulavastuseks. Kahjuks pole seda õrna ning mõtlemapanevat lavastust väga paljud huvilised aga siiani näinud. Nüüd on see võimalus neljapäeval, 23. novembril.



Reedel saab teoks omanäoline kahe riigi videokunstnike kohtumine. Õhtu jooksul näitavad oma vähem või rohkem auhinnatud töid nii helis kui pildis Katrīna Neiburga, Austra Hauks & Jānis Sniķers ning Emer Värk.



Nädalavahetusel on harukordne võimalus kogeda ühe Läti tuntuima ja tunnustatuima kunstniku Voldemārs Johansons’i kinematograafilist keskkonda pealkirjaga ”THIRST”. Seda tööd on viimastel aastatel näha saanud paljudes muuseumides ja galeriides. LAT.EST festivalil on see võimas multimeedia installatsioon ainult kaheks päevaks kogemiseks väljas Tallinnas.



LAT.EST festivali korraldab Kanuti Gildi SAAL koostöös Läti Uue Teatri Instituudiga ning see kuulub nii EV100 kui LV100 kultuuriprogrammi.



Festivali kava:

[www.saal.ee}(https://www.saal.ee/et/)

20.-28. oktoobrini Tallinnas seitsmendat korda toimuva NU Performance Festival 2018 keskmes on objektse kunsti ajaliin ning performatiivsed võimalused, mis mõtestavad ümber publiku individuaalset ja kollektiivset kogemust. Terve nädala kestva programmi jooksul saab Tallinna erinevates esituspaikades näha nii kohalikke kui rahvusvahelisi ärksameelseid etendus- ning visuaalkunstnikke.

NU Performance Festivali 2018 kuraatoriteks on Henri Hütt ja Mihkel Ilus, kes on aktiivse kunstnike-duona tegutsenud läbi seitsme aasta. Kuraatorid kommenteerivad selleaastast festivali järgmiselt: “Seekordse NU Performance Festivali keskmes on objektse kunsti ajaliin ja performatiivsed võimalused ning etendused, mis mõtestavad ümber publiku kogemuse etenduse osana, seda nii individuaalses kui kollektiivses kogemuses. Meie huvi on otsida performatiivsust sealt, kus ei olda harjutud seda leidma. NUP18 programmi taustaks on muutuvad publikusuhted visuaalkunstide ja etenduskunstide kogemises. Etenduskunstidel on pakkuda kollektiivset ja selle võrra ühendavat kogemust ajateljega kunstiteostele, näituse-elamus saab aga anda väga individuaalset võimalust kunstiteosega suhestuda ja omas tempos näituse-rituaale tajuda. Meid on huvitanud just nende alade koostöö, kus mõlema valdkonna meetodid üksteist täiendavad, luues uusi võimalusi nii objektse kunsti mõtestamiseks kui ka uuteks koos-kogemise viisideks.”

Festivali avaõhtul saab Sveta Baaris näha erinevaid performance’eid siinsetelt tegevkunstnikelt. Õhtu tuleb pikk ning mitmekesine. Kadri Noormetsa Kanuti Gildi SAALis esietenduv lavastus “Maandatud tõotus” defineerib ennast vormi ning pealkirja kaudu ning tegeleb grupi kui kollektiiviga. Andrius Katinas, Vera Nevanlinna ning Salla Salin toovad Kultuurikatlasse oma 2015 aastal esietendunud lavastuse “Paper piece”. Nagu ka pealkiri viitab, on lavastuse põhiline fookus paberil kui koreograafilisel, performatiivsel ning installatiivsel meediumil. Eesti Raadio 1. stuudios saab kahel korral kuulata Gisèle Vienne’i ja Peter Rehbergi raadiolavastust “Jerk, the radioplay”, mille tekstiliseks lähtepunktiks on Ameerika sarimõrvari Dean Corlli sooritatud kuritegude kujuteldav – kummaline, poeetiline, naljakas ja morn – rekonstruktsioon ning milles keskendutakse nukunäitleja kunsti erakordselt skisofreenilisele olemusele. Raadiolavastuse formaat võimaldab intiimsemat kogemust.
Mustpeade Maja Valges saalis seab ennast üles visuaal- ja teatrikunsti piirimail tegutseva Lawrence Malstaf’i installatiivne lavastus “Shrink, 01995”. Ruumi on paigutatud 5 omapärast raami, milles asuvad vaakumpakendatud elusad kehad. Stockhomis elava ning töötava duo Nanna Nordströmi ning Gideonsson Londré “Thin Man” tegeleb konkreetsete esemete ning nende horisontaalse ja vertikaalse seisundiga. Mårten Spångberg on Tallinnas mitmeid kordi esinenud, seda nii teatri- kui visuaalkunsti kontekstis. Festivali kavas on tema “Digital Technology”, mida võib kirjeldada kui esemetelt tähenduse kaotamist ning uue andmist. Mehhiko juurtega Julia Rodriguez tegeleb oma lavastuses “Later” aja ning erinevate esemete ning sündmuste kadumise ja kaotamisega selles.
Laivi (Suurväli) analüüsib oma loomingus rõivastust ja keha katmise meetodeid laiemalt nii visuaal-esteetilisel, funktsionaalsel kui ekspressiivsel tasandil. ARSi Projektiruumis toimuv “Mystifying mundane” on Laivi performatiivsete moeinstallatsioonide seeria kolmas näitus.
Festivali kavast ei puudu ka vestlused kava teemafookuse üle. Kahel pärastlõunal on publik oodatud EKA uue maja galeriisse, kus teemal “Objekt kui esineja” arutlevad nii kohalikud kui rahvusvahelised teoreetikud ning praktikud. Toimub ka raamatuesitluste pärastlõuna, kus osalevad siinse kunstivälja olulisemad kirjastajad - Lugemik, Knock! Knock! Books ning ;paranoia. Lisaks tutvustab Mårten Spångberg etenduskunstide väljaannet “Movement Research”.

Sel aastal ühendasid NU Performance Festival ning 25.-28. oktoobrini kestev muusikafestival Üle Heli jõud ning kvaliteetse öise muusikavööndi eest vastutab Üle Heli kuraator Aivar Tõnso.

Henri Hütt on (etendus)kunstnik, kes väärtustab loomingulisi hübriidvorme, kuhu kuuluvad nii tehnoloogilise dominandiga etenduskunsti vormid, helietendused, lavastatud näituse kontseptsiooni arendamine ning koostööd erinevate valdkondade kunstnikega. Hütt on rühmituse MIMproject liige ning Baltikumi ja Skandinaavia kunstiülikoolide võrgustiku DAMA koordinaator.
Mihkel Ilus on (visuaal)kunstnik, kelle põhifookus on maal laiendatud väljal. See tähendab, et sageli töötab Ilus suuremõõtmelise installatsiooniga, milles maaliline lähenemine omab keskset rolli. Ilusa praktika oluline osa on ka kaasaegse näitusekultuuri ja etenduskunsti põimumine. Viimasel ajal tegeleb peamiselt objektse kunsti erinevuste uurimisega black box ja white cube tingimustes.

VII NU Performance Festival “Objekt ja kollektiiv”
Etenduskunstide festival / 20.-28.10.2018 Tallinn
KAVA

Laupäev 20.10
19:00 NU Performance Festival: Avaõhtu / Opening night
Sveta Baar (Telliskivi 62, Tallinn)

Esmaspäev 22.10
13:00 15:00 17:00 19:00 21:00 23:00 kadrinoormets (Tallinn) MAANDATUD TÕOTUS
Kanuti Gildi SAAL (Pikk 20, Tallinn)
16:00 Vestlusring / Discussion panel: Objekt kui esineja / Object as a performer
EKA uus galerii (Põhja pst. 7, Tallinn)
16:00 17:00 18:00 Kristjan Suits (Tallinn) Waiting for the future
Kanuti Gildi SAAL (Pikk 20, Tallinn)
20:30 Andrius Katinas, Vera Nevanlinna, Salla Salin (Helsingi) Paper piece
Kultuurikatel (Põhja pst. 27a, Tallinn)

Teisipäev 23.10
13:00 15:00 17:00 19:00 21:00 23:00 kadrinoormets (Tallinn) MAANDATUD TÕOTUS
Kanuti Gildi SAAL (Pikk 20, Tallinn)
16:00 17:00 18:00 Kristjan Suits (Tallinn) Waiting for the future
Kanuti Gildi SAAL (Pikk 20, Tallinn)
19:00 Gisèle Vienne, Peter Rehberg (Pariis-Viin) Jerk, the radioplay
Eesti Raadio 1. Stuudio (Kreutzwaldi 14, Tallinn)

Kolmapäev 24.10
13:00 15:00 17:00 19:00 21:00 23:00 kadrinoormets (Tallinn) MAANDATUD TÕOTUS
Kanuti Gildi SAAL (Pikk 20, Tallinn)
17:00 19:00 20:00 Lawrence Malstaf (Tromsø) SHRINK 01995
Mustpeade Maja (Pikk 26, Tallinn)
19:00 Gisèle Vienne, Peter Rehberg (Pariis-Viin) Jerk, the radioplay
Eesti Raadio 1. Stuudio (Kreutzwaldi 14, Tallinn)

Neljapäev 25.10
17:00 19:00 20:00 Lawrence Malstaf (Tromsø) SHRINK 01995
Mustpeade Maja (Pikk 26, Tallinn)
19:00 Nanna Nordström ja Gideonsson Londré (Stockholm) Thin Man: chapter I
Tallinna Kunstihoone (Vabaduse väljak 6, Tallinn)

Reede 26.10
16:00 Vestlusring / Discussion panel: Muutuvad publikusuhted / Audiencology
EKA uus galerii (Põhja pst. 7, Tallinn)
19:00 Nanna Nordström, Gideonsson Londré (Stockholm) Thin Man: chapter II
Tallinna Kunstihoone (Vabaduse väljak 6, Tallinn)
20:30 Mårten Spångberg (Stockholm-Berliin) Digital Technology
Kanuti Gildi SAAL (Pikk 20, Tallinn)

Laupäev 27.10
16:00 Performatiivsed raamatuesitlused / Performative book presentations
Kanuti Gildi SAAL (Pikk 20, Tallinn)
19:30 Julía Rodriguez (Mexico City-Berliin) Later
Kanuti Gildi SAAL (Pikk 20, Tallinn)
21:00 Laivi (Tallinn) Mystifying mundane + Üle Heli festival: BLYPKEN (Iași-Bukarest) live
ARSi Projektiruum (Pärnu mnt 154, Tallinn)

Pühapäev 28.10
18:00 Müsteerium XX väljasõit koos Üle Heli festivaliga
Buss väljub kell 17:00 Rahvusraamatukogu eest, tagasi kell 23:00.
Bussile registreerumine ja lisainfo: info@ule-heli.ee

Piletid Piletilevis ja kohapeal.

Toetajad ja partnerid: Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Tallinna Kultuuriamet, Rootsi Suursaatkond Tallinnas, Nordik Council of Ministers, Värska, ARSi Kunstilinnak, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstnike Liit, ERR Raadioteater, festival Üle Heli 2018, Grupp Trükiagentuur, JCDecaux, Kino Sõprus, Kultuurikatel, Mustpeade Maja, Printall, Tallinna Kunstihoone, SAALdisain, Sveta Baar,

Kuhu jääb inimene – siis kui droonid ja algoritmid on töö täielikult üle võtnud? Kuhu jääd sina ja millised märgid on sellest tulevikust sinu silme ees juba praegu? 5., 6. ja 7. oktoobril Kreenholmis etenduv ruumipoeetiline rännak „Oomen” käsitleb seda, kuidas töö tähendus on radikaalselt muutumas. Progressi pärituulest maha jäänud tühi ja postindustriaalne Kreenholmi manufaktuur on selle muutumise ideaalne näide. Lavastus vaatlebki Kreenholmi kui elavat kujundit.

„Oomen” põhineb avangardpoeet Aleksei Gastevi teosel „Töölislöögi poeesia”. Gastev sai sotsialistlikul Venemaal tuntuks kui teoreetik ja praktik, kelle huvi ja siht oli parandada tööliste efektiivsust vabrikutes. Tema tekstid on kui poeetilised plahvatused, Kreenholmi müüride vahel võtavad need installatiivse vormi. Etendavad Riina Maidre, Bert Raudsep, Pääru Oja, Jaanika Arum, Vox Populi segakoor ja Narva poistekoor.

Tööjõud, tööviljakus, tööaeg, töökoht. Töö on praeguse maailma keskne mõiste, on seda täna ja on olnud aastasadu. Kuhu on viinud miljardid klahvivajutused, kuhu ketrajate masinkiired näpuliigutused? Kuhu on viinud kolbid ja kompressorid, pooljuhid ja protsessorid? Edasi, aina edasi. Aga edasi kuhu? Ja kuhu jääb inimene?

Massid, majandus, marginaalid. Kreenholmi tehastes on töötanud tuhanded ja tuhanded. Minevik on proletaarne, olevik on postindustriaalne, tulevik on paljulubav nagu Milton Friedmani naeratus. Kuid on veel üks vaade. Kreenholmis ei vurise enam ammu ketrusmasinad, ei voola kangakilomeetrid. Progress on töö viinud lihtsalt edasi, tuhandete kilomeetrite taha, aga miski on siia ometi alles jäänud. Endena, oomenina kõrguvad Kreenholmi tühjad tehasehooned. Nad kõrguvad elava metafoorina kahe maailma piiril ja see piir pole vaid riikide vahel. Vaadake! Kui palju tähenduskihte! On Kreenholm oomen hea uue ilma saabumisest ja töö lõpust? Või vastupidi – ehk on Kreenholm oomen töö igavikkusest, isegi kui masinad ja kõikvõimsad algoritmid on selle inimeselt üle võtnud ja töö tähenduski on muutunud? Võib-olla oleme me alles progressi alguses? Kuhu viib inimeste ja masinate tahe ja mis on see sõnastamatu, mis jääb alles ka peale kurblikku viimast vilet?

Jarmo Reha (1991) on vabakutseline lavastaja ja näitleja, kes on varasemalt olnud teatris NO99. Reha on lõpetanud EMTA Lavakunstikooli XXVI lennu näitlejana. Tema viimaste tööde hulka kuuluvad rollid mängufilmis „Portugal“ ning lavastustes „BIG DATA“ ja „Pikse pill“. Lavastajana huvitub ta installatiivsest ruumist ja füüsilisest poeesiast.

Tekst: Aleksei Gastev
Lavastaja: Jarmo Reha
Kunstnik: Liina Tepand
Dramaturgid: Laur Kaunissaare, Aare Pilv
Helikunstnik: Argo Vals
Valguskunstnik: Karolin Tamm
Dirigendid: Janne Fridolin, Svetlana Gorjušina
Etendavad: Riina Maidre, Bert Raudsep, Pääru Oja, Vox Populi segakoor, Jaanika Arum ja Narva
poistekoor
Produtsent: Jarmo Reha
Kaasprodutsent: Kanuti Gildi SAAL
Projektijuht: Birgit Krullo
Esietendus: 5. oktoober kell 14:30
Etendused: 5. oktoober kell 18:00, 6. oktoober kell 14:30 ja 18:00, 7. oktoober kell 14:30
Kestus: 2h
Etendused on eesti keeles sünkroontõlkega vene keelde.

Lavastuse „Oomen” rännak algab Narvas Kreenholmi Manufaktuuri vana värava juurest, Joala 23. Palume riietuda ilmale vastavalt.

Piletid müügil Piletilevis ja tund enne algust kohapeal:
tavapilet – 22 EUR
sooduspilet – 19 EUR
autopakett – 19 EUR/in ehk nelja või enama koos ostetud pileti puhul ühe pileti hind 19 EUR
toetaja pilet – 35 EUR

„Oomen” valmib Eesti Vabariigi 100ndaks sünnipäevaks. Lavastuse teavitustegevust toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Narva Gate OÜ, Viru Keemia Grupp, Waldchnep, YEInternational AS, Tonart OÜ
Täname: Narva Muuseum, Ida-Viru Kutsehariduskeskus, Tartu Uus Teater, Rahvusooper Estonia, Tallinna Linnateater, Näkiallika Tööriistamuuseum, Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Kolimisrõõm, Artist Siseraadiod OÜ

20.-28. oktoobrini Tallinnas seitsmendat korda toimuva NU Performance Festival 2018 keskmes on objektse kunsti ajaliin ning performatiivsed võimalused, mis mõtestavad ümber publiku individuaalset ja kollektiivset kogemust. Terve nädala kestva programmi jooksul saab Tallinna erinevates esituspaikades näha nii kohalikke kui rahvusvahelisi ärksameelseid etendus-ning visuaalkunstnikke.

Programmi huvi on tuua esile ootamatut, viia kõrvale harjumuspärasest ning luua pinnast performatiivsuse avaramale tajumisele. Vaatemäng moodustub objektsuse performatiivsusest. Objekt ise ongi vaatemäng. Nii on festivali programmi valitud teosed, kus ühel või teisel moel on peategelaseks ning keskmes objekt. NU Performance Festivali 2018 kuraatoriteks on Henri Hütt ja Mihkel Ilus, kes on kunstnike-duona tegutsenud läbi seitsme aasta ning on aktiivsed. Kuraatorid on väga põnevil, “milline elu ootab ees objekti, mis on sidunud end performatiivsusega.”

Festivali avaõhtul saab Sveta Baaris näha erinevaid performance’eid siinsetelt tegevkunstnikelt. Õhtu tuleb pikk ning mitmekesine. Kadri Noormetsa esietenduv lavastus “Tõotatud maa” defineerib ennast vormi ning pealkirja kaudu ning tegeleb grupi kui kollektiiviga. Andrius Katinase, Vera Nevanlinna ning Salla Salin’i toovad Kultuurikatlasse oma 2015 aastal esietendunud lavastuse “Paper piece”. Nagu ka pealkiri viitab, on lavastuse põhiline fookus paberil kui koreograafilisel, performatiivsel ning installatiivsel meediumil. Eesti Raadio 1. stuudios saab kahel korral kuulata Gisèle Vienne’i ja Peter Rehbergi raadiolavastust “Jerk, the radioplay”, mille tekstiliselt lähtepunktiks on Ameerika sarimõrvari Dean Corlli sooritatud kuritegude kujuteldav – kummaline, poeetiline, naljakas ja morn – rekonstruktsioon ning milles keskendutakse nukunäitleja kunsti erakordselt skisofreenilisele olemusele. Raadiolavastuse formaat võimaldab intiimsemat kogemust.
Mustpeade Maja Valges saalis seab ennast üles visuaal- ja teatrikunsti piirimail tegutseva Lawrence Malstaf’ii installatiivne lavastus “Shrink, 01995”. Ruumi on paigutatud 5 omapärast raami, milles asuvad viis vaakumpakendatud elusat keha. Stockhomis elava ning töötava duo Nanna Nordströmi ning Gideonsson Londré “Thin Man” tegeleb konkreetsete esemete ning nende horisontaalse ja vertikaalse seisundiga. Mårten Spångberg on Tallinnas mitmeid kordi esinenud, seda nii teatri- kui visuaalkunsti kontekstis. Festivali kavas on tema “Digital Technology”, mida võib kirjeldada kui esemetelt tähenduse kaotamist ning uue andmist. Mehhiko juurtega Julia Rodriguez tegeleb oma lavastuses “Later” aja ning erinevate esemete ning sündmuste kadumise ja kaotamisega selles.
Laivi (Suurväli) analüüsib oma loomingus rõivastust ja keha katmise meetodeid laiemalt nii visuaal-esteetilisel, funktsionaalsel kui ekspressiivsel tasandil. ARSi Projektiruumis toimuv “Mystifying mundane” on Laivi performatiivsete moeinstallatsioonide seeria kolmas näitus.

Festivali kavast ei puudu ka vestlused kava teemafookuse üle. Kahel pärastlõunal on publik oodatud EKA uue maja galeriisse, kus teemal “Objekt kui esineja” arutlevad nii kohalikud kui rahvusvahelised teoreetikud ning praktikud. Toimub ka raamatuesitluste pärastlõuna, kus osalevad siinse kunstivälja olulisemad kirjastajad - Lugemik, Knock! Knock! Books ning ;paranoia. Lisaks tutvustab Mårten Spångberg etenduskunsti ajakirja “Movement Research” kevadel ilmunud numbrit, mille toimetaja ta oli.

Sel aastal ühendasid NU Performance Festival ning 25.-28. oktoobrini kestev muusikafestival Üle Heli jõud ning kvaliteetse öise muusikavööndi eest vastutab Üle Heli kuraator Aivar Tõnso.

Henri Hütt on (etendus)kunstnik, kes väärtustab loomingulisi hübriidvorme, kuhu kuuluvad nii tehnoloogilise dominandiga etenduskunsti vormid, helietendused, lavastatud näituse kontseptsiooni arendamine ning koostööd erinevate valdkondade kunstnikega. Hütt on rühmituse MIMproject liige ning Baltikumi ja Skandinaavia kunstiülikoolide võrgustiku DAMA koordinaator.
Mihkel Ilus on (visuaal)kunstnik, kelle põhifookus on maal laiendatud väljal. See tähendab, et sageli töötab Ilus suuremõõtmelise installatsiooniga, milles maaliline lähenemine omab keskset rolli. Ilusa praktika oluline osa on ka kaasaegse näitusekultuuri ja etenduskunsti põimumine. Viimasel ajal tegeleb peamiselt objektse kunsti erinevuste uurimisega black box ja white cube tingimustes.

VII NU Performance Festival “Objekt ja kollektiiv”
Etenduskunstide festival / 20.-28.10.2018 Tallinn

KAVA

Laupäev 20.10
20:00 NU Performance Festival: avaõhtu / opening night
Koht: Sveta Baar (Telliskivi 62, Tallinn)

Esmaspäev 22.10
13:00 15:00 17:00 19:00 21:00 23:00 Kadri Noormets (Tallinn) “MAANDATUD TÕOTUS”
Koht: Kanuti Gildi SAAL (Pikk 20, Tallinn)

16:00 Vestlusring “Objekt kui esineja” / discussion panel “Object as performer”
Koht: EKA uus galerii (Põhja pst. 7, Tallinn)
Tasuta/Free Entrance

16:00 17:00 18:00 Kristjan Suits (Tallinn) “Waiting for the future”
Koht: Kanuti Gildi SAAL, III korrus (Pikk 20, Tallinn)

20:30 Andrius Katinas, Vera Nevanlinna, Salla Salin (Helsingi) “Paper piece”
Koht: Kultuurikatel, Katelde saal (Põhja pst. 27a, Tallinn)

Teisipäev / Tuesday 23.10
13:00 15:00 17:00 19:00 21:00 23:00 Kadri Noormets (Tallinn) “MAANDATUD TÕOTUS”
Koht: Kanuti Gildi SAAL (Pikk 20, Tallinn)

16:00 17:00 18:00 Kristjan Suits (Tallinn) “Waiting for the future”
Koht: Kanuti Gildi SAAL, III korrus

19:00 Gisèle Vienne, Peter Rehberg (Pariis, Viin) “Jerk, the radioplay”
Koht: ERR 1. stuudio (Kreutzwaldi 14, Tallinn)

Kolmapäev / Wednesday 24.10
13:00 15:00 17:00 19:00 21:00 23:00 Kadri Noormets (Tallinn) “MAANDATUD TÕOTUS”
Koht: Kanuti Gildi SAAL (Pikk 20, Tallinn)

17:00 19:00 20:00 Lawrence Malstaf (Tromsø) “SHRINK 01995”
Koht: Mustpeade maja, Valge saal (Pikk 26, Tallinn)

19:00 Gisèle Vienne, Peter Rehberg (Pariis-Viin) “Jerk, the radioplay”
Koht: ERR 1. stuudio (Kreutzwaldi 14, Tallinn)

Neljapäev / Thursday 25.10
17:00 19:00 20:00 Lawrence Malstaf (Tromsø) “SHRINK 01995”
Koht: Mustpeade maja, Valge saal (Pikk 26, Tallinn)

19:00 Nanna Nordström ja Gideonsson Londré (Stockholm) “Thin Man (part 1)”
Koht: Kunstihoone (Vabaduse väljak 6, Tallinn)

Reede / Friday 26.10
16:00 Vestlusring “Objekt kui esineja” / discussion panel “Object as performer”
Koht: EKA uus galerii (Põhja pst. 7, Tallinn)
Tasuta/Free Entrance

19:00 Nanna Nordström, Gideonsson Londré (Stockholm) “Thin Man (part 2)
Koht: Kunstihoone (Vabaduse väljak 6, Tallinn)

20:30 Mårten Spångberg (Stockholm-Berliin) “Digital Technology”
Koht: Kanuti Gildi SAAL (Pikk 20, Tallinn

Laupäev / Saturday 27.10
16:00 Performatiivsed raamatuesitlused / Performative book presentations
Koht: Kanuti Gildi SAAL (Pikk 20, Tallinn)

19:30 Julía Rodriguez (Mexico City-Berliin) “Later”
Koht: Kanuti Gildi SAAL (Pikk 20, Tallinn)
21:00 Laivi (Tallinn) “Mystifying mundane” + festival Üle Heli kontsert
Koht: ARSi Projektiruum (Pärnu mnt 154, Tallinn)

Pühapäev / Sunday 28.10
17:00 mysteerium väljasõit koos festivaliga Üle Heli
NB! Alguskoht selgub. Info e-maili teel

Toetajad ja partnerid:
Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Tallinna, Kultuuriamet, Rootsi suursaatkond, Nordic Culture Point, Valmiermuiža, Eesti Kunstiakadeemia, Sveta Baar, Mustpeade Maja, ERR Raadioteater, Kultuurikatel, ARSi maja, Tallinna Kunstihoone, Eesti Kunstnike Liit, JCDecaux, festival Üle Heli jt.

FREIRAUM TALLINN 1 ehk seeria üritusi vabaduse teemal toimub 14-15.09 Kanuti Gildi SAALis ja Tallinna linnaruumis, mida korraldab Kanuti Gildi SAAL koostöös Goethe Instituudiga. Freiraum (vabaruum) on Goethe Instituudi algatatud üleeuroopaline projekt, millesse on kaasatud 53 partnerit kultuuri-, kunsti- ja teadusringkondadest ning kodanikuühiskonnast, kes tegelevad 40 linnas küsimusega: Mida tähendab vabadus tänapäeva Euroopas? Millised on selle piirid? Kuidas seda hoida ja tugevdada?

Freiraumi koostööpartnerid püstitasid koostöös Goethe Instituudi esindustega projekti alguses kohalikust kontekstist tulenevalt vabadusega seotud küsimused, millest lähtudes püütakse üheskoos otsida vastuseid 2018-2019 aasta jooksul läbi viidavate ürituste raames üle Euroopa.
Kanuti Gildi SAALi dialoogipartneriks Freiraum projekti raames on ainsana Saksamaad esindav organisatsioon Kunsthaus Dresden. Mõistmaks vabaduse teema tagamaid tuleb nii Dresdeni kui Tallinna puhul arvesse võtta mõnevõrra sarnaseid minevikukogemusi seoses autoritaarse režiimi ja suveräänsuse puudumisega. Viimastel aastatel on Dresdenis kasvanud inimestes hirm, et käesoleval muutuste ajastul saab meie tavapärane kultuuriline homogeensus ohustatud. See omakorda tõstatab küsimuse - milline on kunsti roll ajastul, mil humanistlikud ja demokraatlikud väärtused on ohustatud. Kunsti kui indiviidi häält - kas seda on selles olukorras üldse kuulda ning milliseid tingimusi oleks vaja selle kuuldavuse suurendamiseks? Sellest tulenevalt tõstatas Kunsthaus Dresden küsimuse - mida saab kunst kui vabaduse keel ära teha meie üha kasvava ängistuse ajastul?
Koostöös Goethe Instituudiga Tallinnas püstitasime eneseirooniliselt küsimuse: kas me võime olla õnnelikud? Keskendudes vabaduse ja vastutuse vahelistele suhetele ning era- ja avaliku elu positiivsetele aspektidele Eestis. Olles kogenud sajandeid välismaist okupatsiooni, väärtustame oma isiklikku vabadust, mis väljendub kõrgelt arenenud digitaalses infrastruktuuris ja positiivselt laetud vigadest õppimise kultuurist. Kuidas me tuleme toime sellega kaasnevate riskide ja vastutusega?

Freiraum Tallinn 1 raames esitleme kunstnikke, kelle tööd käsitlevad vabaduse mõiste eri tahke delikaatselt kuid vahedalt. Eesti publikule tuttava Sarah Vanhee dokumentaalfilm “The Making of Justice” annab üdini inimliku sissevaate õigluse, õigussüsteemi ja kinnipeetute reaalsustesse ning Sven Johne videoteos “A Sense of Warmth” peegeldab tänapäeva ühiskonna pealesuruva eneseteostuse paineid. Kuraator Eva Neklyaeva käsitleb oma ettekandes mängulis-tõsiselt vabaduse võimalikkust oma tööpraktikas nii etenduskunstides, poliitikas kui ka seksuaalsuses.
Oma panus vabaruumi on meil kõigil võimalik anda osaledes linnaruumis toimuvas Isaac Chong Wai etenduste seerias “The Collective Individual Exercises” 14 ja 15 septembril. Isaac Chong Wai on veendunud, et kui me tahame ette kujutada teistmoodi tulevikku, siis me peaksime selleks ette valmistuma ja seda nö harjutama, mitte jätkama olemasolevate normide keskset käitumist. Seetõttu on ta välja pakkunud võimaluse väljendada oma tulevikuvisioone, unistusi ja fantaasiaid ning järele proovida solidaarsust üheskoos selles etenduste seerias. Ootame kõiki huvilisi osalema laupäeval 15.09 Vabaduse väljakul toimuvasse etendusse “One Sound of Futures”, milles sul on võimalus koos 99 inimesega ühiselt luua elav skulptuur ja jagada oma tulevikuvisioone. Osavõtuks pole vaja eelnevat esinemiskogemust, täpsemad juhised saab osalemiseks registreerudes: https://goo.gl/forms/NUqlHLIGwpE4zGbb2. Ühtlasi on see ka igati sobilik viis ühiselt tähistada EV 100 pidustusi Vabaduse väljakul. Isaac Chong Wai etenduste seeriat “The Collective Individual Exercises” on eelnevalt etendatud erilise tähendusega linnaväljakutel nii Hollandis, Hong Kongis, Lõuna-Koreas kui Hiinas.

Kõik Freiraum Tallinna raames toimuvad üritused on tasuta.
Üritused saavad teoks koostöös Goethe Instituudiga. Etendused on osa projektist URBAN HEAT, EL kultuuriprogrammi toetusel. Pühendusega EV100 tähistamisele.

Rohkem projektist:
https://www.goethe.de/prj/fre/de/index.html?wt_sc=freiraum
www.saal.ee

Fotod: Performance by Isaac Chong Wai. Photo by Mariska Kerpel. Commissioned by SPRING Performing Arts Festival 2018. Video Still by Isaac Chong Wai. Commissioned by SPRING Performing Arts Festival 2018.

Freiraum Tallinn 1 ajakava:
14.09 17:30 ISAAC CHONG WAI (Hong Kong – Berliin) etendus “The Collective Individual Exercises – hugging, walking, laughing exercises” Balti Jaam – Vabaduse väljak
14.09 19:30 SARAH VANHEE (Brüssel) film “The Making of Justice” Kanuti Gildi SAAL
15.09 18:00 ISAAC CHONG WAI etendus “The Collective Individual Exercises – One Sound of the Futures” Vabaduse väljak
15.09 19:30 SVEN JOHNE (Berliin) video “A Sense of Warmth” Kanuti Gildi SAAL
15.09 20:00 EVA NEKLYAEVA (Santarcangelo) ettekanne “Taking playfulness seriously: exploring freedom in curatorial practice” Kanuti Gildi SAAL

FREIRAUM TALLINN 1 ehk seeria üritusi vabaduse teemal toimub 14-15.09 Kanuti Gildi SAALis ja Tallinna linnaruumis.
Kanuti Gildi SAAL korraldab Goethe Instituudi algatatud üleeuroopalise vabaduse mõistega tegeleva projekti Freiraum raames sarja temaatilisi üritusi Tallinnas. Freiraum’i ehk vabaruumi on kaasatud 53 partnerit kultuuri-, kunsti- ja teadusringkondadest ning kodanikuühiskonnast, kes tegelevad 40 linnas küsimusega - mida tähendab vabadus tänapäeva Euroopas? Millised on selle piirid? Kuidas seda hoida ja tugevdada?

Freiraumi koostööpartnerid püstitasid koostöös Goethe Instituudi esindustega projekti alguses kohalikust kontekstist tulenevalt vabadusega seotud küsimused, millest lähtudes püütakse üheskoos otsida vastuseid 2018-2019 aasta jooksul läbi viidavate ürituste raames üle Euroopa.
Kanuti Gildi SAALi dialoogipartneriks Freiraum projekti raames on ainsana Saksamaad esindav organisatsioon Kunsthaus Dresden. Mõistmaks vabaduse teema tagamaid tuleb nii Dresdeni kui Tallinna puhul arvesse võtta mõnevõrra sarnaseid minevikukogemusi seoses autoritaarse režiimi ja suveräänsuse puudumisega. Viimastel aastatel on Dresdenis kasvanud inimestes hirm, et käesoleval muutuste ajastul saab meie tavapärane kultuuriline homogeensus ohustatud. See omakorda tõstatab küsimuse - milline on kunsti roll ajastul, mil humanistlikud ja demokraatlikud väärtused on ohustatud. Kunsti kui indiviidi häält - kas seda on selles olukorras üldse kuulda ning milliseid tingimusi oleks vaja selle kuuldavuse suurendamiseks? Sellest tulenevalt tõstatas Kunsthaus Dresden küsimuse - mida saab kunst kui vabaduse keel ära teha meie üha kasvava ängistuse ajastul?
Koostöös Goethe Instituudiga Tallinnas püstitasime eneseirooniliselt küsimuse: kas me võime olla õnnelikud? Keskendudes vabaduse ja vastutuse vahelistele suhetele ning era- ja avaliku elu positiivsetele aspektidele Eestis. Olles kogenud sajandeid välismaist okupatsiooni, väärtustame oma isiklikku vabadust, mis väljendub kõrgelt arenenud digitaalses infrastruktuuris ja positiivselt laetud vigadest õppimise kultuurist. Kuidas me tuleme toime sellega kaasnevate riskide ja vastutusega?

Lähtudes nendest küsimustest esitleme Freiraum Tallinn 1 raames kunstnikke, kelle tööd käsitlevad delikaatselt kuid vahedalt ja sügavalt vabaduse mõiste eri tahke või selle varjukülgi. Eesti publikule tuttava Sarah Vanhee dokumentaalfilm “The Making of Justice” annab üdini inimliku sissevaate õigluse ja õigussüsteemi ning kinnipeetute reaalsustest. Sven Johne videoteos “A Sense of Warmth” peegeldab tänapäeva ühiskonna pealesuruva eneseteostuse paineid. Kuraator Eva Neklyaeva käsitleb oma loeng-ettekandes mängulis-tõsiselt vabaduse võimalikkust oma tööpraktikas nii etenduskunstides, poliitikas kui seksuaalsuses.
Lisaks Kanuti Gildi SAALis toimuvatele üritustele on 14-15.09 kavas ka etendused linnaruumis, kuhu on oodatud osalema kõik huvilised. Hong Kongist pärit Berliinis resideeruva kunstniku Isaac Chong Wai etenduste seeriat “The Collective Individual Exercises” on etendatud erilise tähendusega linnaväljakutel nii Hollandis, Hong Kongis, Lõuna-Koreas kui Hiinas. Isaac on veendunud, et kui me peaks ette kujutama uutmoodi tulevikku, siis me peaksime selleks ette valmistuma, mitte jätkama olemasolevate ideoloogiate ja normide keskset käitumist. Seetõttu on Isaac välja pakkunud kõigile võimaluse väljendada oma tulevikuvisioone, unistusi ja fantaasiaid ning järele proovida solidaarsust üheskoos. Sul on võimalus anda oma panus sellesse 15.09 koos 99 inimesega üheaegselt Vabaduse väljakul. See on igati sobilik viis sümboolselt tähistada EV100 pidustusi läbi tuleviku kujutlemise üheskoos Vabaduse väljakul!

Kõik Freiraum Tallinna raames toimuvad üritused on tasuta.
Üritused saavad teoks koostöös Goethe Instituudiga. Etendused on osa projektist URBAN HEAT, EL kultuuriprogrammi toetusel. Pühendusega EV100 tähistamisele.

Rohkem projektist:
https://www.goethe.de/prj/fre/de/index.html?wt_sc=freiraum

Freiraum Tallinn 1 ajakava:
14.09 17:30 ISAAC CHONG WAI (Hong Kong – Berliin) etendus “The Collective Individual Exercises – hugging, walking, laughing exercises” Balti Jaam – Vabaduse väljak
14.09 19:30 Kanuti Gildi SAAL SARAH VANHEE (Brüssel) film “The Making of Justice”
15.09 18:00 ISAAC CHONG WAI etendus “The Collective Individual Exercises – One Sound of the Futures” Vabaduse väljak
15.09 19:30 SVEN JOHNE (Berliin) video “A Sense of Warmth” Kanuti Gildi SAAL
15.09 20:00 EVA NEKLYAEVA (Santarcangelo) loeng-ettekanne “Taking playfulness seriously: exploring freedom in curatorial practice” Kanuti Gildi SAAL

ÜLESKUTSE – tule osale Isaac Chong Wai lavastuste seerias “The Collective Individual Exercises”

Freiraum Tallinna raames 14.+15.09

Kaasame inimesi Isaac Chong Wai etendusse jagades oma lugusid ja tulevikku
maailmaga. Etendus "The Collective Individual Exercises" kutsub sind
osalema avalikus ruumis koos erineva taustaga inimestega. Teost on
etendatud Hollandis, Hong Kongis, Lõuna-Koeras ja Hiinas. Meil on rõõm
kutsuda sind Tallinna versiooni!

Toimumisaeg: 15. septembril 15:30-18:30 (proov+etendus)

Etendust "The Collective Individual Exercises: One Sound of the Futures"
esitatakse Vabaduse väljakul 15. septembril vähemalt 100 osajelaga. Selleks
otsime inimesi, kes soovivad väljendada oma tulevikuvisiooni, unistusi ja
fantaasiaid koos 99 inimesega. Kõik 100 inimest esinevad koos ja räägivad
samal ajal oma tulevikust.

Osalemine on tasuta! Sul pole vaja eelnevat esinemiskogemust. Selles
projektis osalemiseks peab olema vähemalt 18 aastat vana (alla 18-aastastel
on vaja lapsevanema luba).

Osalemissoovist teada andmise tähtaeg: 10.09.18

Osalemiseks palume täita see küsimustik
https://goo.gl/forms/NUqlHLIGwpE4zGbb2, mis võtab 2-5 minutit.
Lisaküsimustele saab vastuseid meili teel: freiraumtallinn@gmail.com.

Peale 15. septembri etendust saab osaleda ka Isac Chong Wai
töötoas+etenduses 14. septembril. Etendus "The Collective Individual
Exercises: Hugging, Walking and Laughing Exercises" algab vähemalt 30
inimesega Balti Jaama ooteplatvormi eest ning lõppeb Vabaduse Väljakul.
Selleks otsime inimesi, kes soovivad osaleda Chog Wai töötoas ning keda
huvitab liikumine ja heli avalikus ruumis. Märgi küsimustikus ära, kui
soovid osaleda mõlemas. On võimalik osaleda rohkem kui ühes etenduses.

Freiraum ehk Vabaruum on Goethe Instituudi poolt algatatud projekt,
millesse on kaasatud partnerid üle Euroopa, kes tegelevad küsimusega - mida
tähendab vabadus tänapäeval? Kanuti Gildi SAAL korraldab sellega seoses
seeria temaatilisi üritusi. Olete oodatud osa saama ka teistest Freiraum
Tallinna sündmustest - Sarah Vanhee (Brüssel) filmilinastus, Sven Johne
(Berliin) videoesitlus ning vestlusring kunstnikega Kanuti Gildi SAALis.

Rohkem infot: www.saal.ee #freiraum

Facebook: “Freiraum Tallinn: Isaac Chong Wai”

Kunstniku kohta: www.isaacchongwai.com

ENG

OPEN CALL

Isaac Chong Wai performance series “The Collective Individual Exercises”

Part of Freiraum Tallinn 14.+15.09

We are looking for people to participate in the performance of Isaac Chong
Wai by sharing your futures and stories with the world. The performance
"The Collective Individual Exercises" invites you to be part of the mass
performance in public space with people from different backgrounds. The
work has been shown in the Netherlands, Hong Kong, South Korea and China.
We are excited to have you in the Tallinn version!

Time: 15. September 15:30-18:30 (rehearsal+performance)

The performance "The Collective Individual Exercises: One Sound of the
Futures" will be performed at the Freedom Square on the 15th September with
a minimum of 100 participants. For this performance we are looking for
people who would like to express their visions of the future, their dreams
and their fantasies together with 99 other people. During the performance
all 100 participants will perform together and talk at the same time about
their futures.

It is free to participate! You don’t need any performance-experience or
special skills. You need to be at least 18 years old to join this project
(If you are under 18, we will need the permission from your legal
guardian). You are never too old to join this project.

Please fill in this questionnaire https://goo.gl/forms/NUqlHLIGwpE4zGbb2.
This will take you 2-5 minutes. You can also send an e-mail to:
freiraumtallinn@gmail.com.

Deadline 10.09.18

Besides the performance on the 15th of September, there will be
workshop+performance by Isaac Chong Wai on the 14th of September where you
can also participate in. The performance "The Collective Individual
Exercises: Hugging, Walking and Laughing Exercises" will be performed from
Balti Jaam train station platform to the Freedom Square on the 14th
September with a minimum of 30 participants. For this performance we are
looking for people who would like to participate in the performance
workshop and perform together with other participants focusing on movement
and sound.

If you are interested in joining one of these performances you can let us
know via the questionnaire stated above. You can participate in more than
one performance.

This is a chance to take part in Freiraum, a project by the Goethe-Institut
which brings together 53 actors in culture, the arts, science and civil
society with 40 cities in Europe exploring the issues about today's
freedom. The event in Tallinn is being organised by Kanuti Gildi SAAL, an
independent centre for the performing arts.

The programme also includes Sarah Vanhee (Brussels) film screening, Sven
Johne (Berlin) video presentation and an artist talk.

More info: www.saal.ee #freiraum

Facebook: “Freiraum Tallinn: Isaac Chong Wai

About the artist: www.isaacchongwai.com

__

RUS

Призыв- приходи и участвуй!

В серии постановок художника Chong Wei

“Collective individual exercises” В рамках Freiraum в Таллинне
14.+15.09.2018

Желаем привлечь к участию добровольцев и желающих в представлениях
художника из Гонг Конга, работающему в Берлине Chong Wei, в постановку
“Collective Individual Exercises” в городском пространстве. Его
представления проходили в Европе на фестивале Spring в Утрехте, а так же в
Гонг Конге, Южной-Корее и в Китае.

Задача серий индивидуальных коллективных тренировок - это участие как
можно большего
количества абсолютно разных людей, представителей различного
культурного наследия
и изучить, - как мы сможем быть солидарными с друг другом во время
представления
и в городском пространстве, и чему мы можем из этого научиться.

Больше информации: www.isaacchongwai.com

Представления:

В Пятницу 14.09 в 17:30-18:30 Balti Jaam - Vabaduse väljak,

“Collective individual exercises” это представление, - совместное движение
под

руководством художника, начиная с перрона Балтийского Вокзала до Площади
Свободы.

В Субботу 15.09 в 18:00-18:30 Vabaduse väljak

“One sound of the futures”- это представление, в котором 100 человек под
руководством художника смогут одновременно говорить о своем понимании
будущего.

Время проведения:

Пятница, 14 сентября 2018 15:00-19:00

Суббота, 15 сентября 2018 14:00-19:00

Ждем вас участвовать в один из или в оба дня. Для участия нужный инструктаж
и совместная репетиция пройдут с представлением в один день. Ждем всех
желающих!

Ранний театральный опыт не обязателен.

Дай знать о своем желании участвовать до 10.09!

Freiraum или Vabaruum это проект от европейского партнёра Института
Гёте, занимающиеся
вопросом: что значит свобода в современной Европе. Kanuti Gildi

SAAL организует в связи с этим целую серию мероприятий. Также ждем вашего
участия в других Freiraum Tallinn событиях 14-15.09 - Sarah Vanhee
(Brüssel) экранизация, Sven Johne (Berliin) видеопредставление и беседы с
художниками в Kanuti Gildi SAAL.

Больше информации: www.saal.ee

Регистрация https://goo.gl/forms/NUqlHLIGwpE4zGbb2

Вопросы: freiraumtallinn@gmail.com

Facebook: “Freiraum Tallinn: Isaac Chong”

Kõiki Eesti teatreid hõlmav loeng-lavastus "Sisenemine sisenemisse" esietendub 6. septembril kell 21:00 Tartu Vanemuise väikeses majas DRAAMA 2018 festivali raames.

"Sisenemine sisenemisse" keskendub reaalse elu ning kujundatud situatsiooni vahelisele häälestamisele. Loeng-lavastuses on kokku kogutud kõikide Eesti teatrite ja etendusasutuste helilised publikukutsungid ja seostatud tähistajad. Heliline märguanne, mis reeglina tähistab etenduseks valmisolekut ning on signaal saali kogunemiseks, saab antud lavastuses keskseks tegelaseks. Lisaks erinevate kutsungite kuulamisele ja info kuvamisele, leiavad lavaruumis aset ka analüütilised mõtestavad protsessid.
Eesti on võrreldes ülejäänud Euroopaga väga unikaalne publiku heliliste kutsungite poolest. Teater Vanemuine poolt alguse saanud traditsioon (mis tähistas eelmisel aastal maja publikukutsungi juubelit) on sütitanud kõiki teatreid disainitud signaalile tähelepanu pöörama, sest üleminek elust kunsti kogemusse on samm lähemale identiteedi terviklikumale tajumise võimalusele. "Sisenemine sisenemisse" kui vaataja ning vaatemängu kohtumise valmisolek.

Autor, lavastaja, etendaja: Henri Hütt; Lavastaja, etendaja: Veiko Tubin; Kunstnik, disain: Jaan Evart; Tehniline tugi: Henry Kasch; Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL; Koostööpartner: Eesti Teatri Agentuur; Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Erilised tänud: Rahvusooper Estonia, Kuressaare Linnateater, Tallinna Linnateater, Eesti Draamateater, Endla Teater, NUKU Teater, Rakvere Teater, Teater NO99, Ugala Teater, Teater Vanemuine, Vene Teater, Tallinna Lasteteater, Arena, Banaanikala Projektiteater, Daysleepers, Eesti Tantsuagentuur, Emajõe Suveteater, Fine5 Tantsuteater, Goltsman Ballet, Ilmarine, Kanuti Gildi SAAL, Kell Kümme, Kinoteater, Miksteater, Must Kast, Piip ja Tuut Teater, Polygon Teater, Prem Productions, R.A.A.A.M., Sundown Entertainment, Sõltumatu Tantsu Lava (STL), Tallinna Tantsuteater, Tartu Uus Teater, Teoteater, Theatrum, Tuuleveski Teater, Vaba Lava, Vana Baskini Teater, Teater Varius, VAT Teater, Vilde Teater, Von Krahli Teater, Improteater Ruutu 10, Eesti Improteater / Arena, Improteater Impeerium, Improteater JAA, Raadioteater (nimekiri täieneb) & Pact Zollverein

Esietendus: 6. september kell 21:00 Eesti Teatri Festival DRAAMA 2018, järgmine etendus 1. oktoobril kell 19:30 rahvusvahelise muusikapäeva puhul Kanuti Gildi SAALis, millele järgneb ka vestlus kunstnikega. Lavastus kestab 75 minutit.
Piletid müügil Piletilevis – DRAAMA festival: https://www.piletilevi.ee/est/piletid/festival/teater/sisenemine-sisenemisse-henri-hutt-veiko-tubin-kanuti-gildi-saal-draama-2018-258156/
Kanuti Gildi SAALi etendus: https://www.piletilevi.ee/est/piletid/teater/performance/henri-hutt-veiko-tubin-loeng-etendus-sisenemine-sisenemisse-260721/

Kevadel avaldasime lootust, et "Oomen" saab siiski võimalikuks tulevikus. Nüüd ongi tulevik käes ja ennäe töövõitu. 5. oktoobril esietenduv ruumipoeetiline rännak "Oomen" käsitleb Kreenholmi elava kujundina sellest, kuidas töö tähendus on radikaalselt muutumas.

"Oomen" põhineb avangardpoeet Aleksei Gastevi teosel "Töölislöögi poeesia". Gastev sai sotsialistlikul Venemaal tuntuks kui teoreetik ja praktik, kelle huvi ja siht oli parandada tööliste efektiivsust vabrikutes. Tema tekstid on kui poeetilised plahvatused, Kreenholmi müüride vahel võtavad need installatiivse vormi. Etendavad Mirtel Pohla, Riina Maidre, Bert Raudsep, Pääru Oja ning Vox Populi koor.

Tööjõud, tööviljakus, tööaeg, töökoht. Töö on praeguse maailma keskne mõiste, on seda täna ja on olnud aastasadu. Kuhu on viinud miljardid klahvivajutused, kuhu ketrajate masinkiired näpuliigutused? Kuhu on viinud kolbid ja kompressorid, pooljuhid ja protsessorid? Edasi, aina edasi. Aga edasi kuhu? Ja kuhu jääb inimene?

Massid, majandus, marginaalid. Kreenholmi tehastes on töötanud tuhanded ja tuhanded. Minevik on proletaarne, olevik on postindustriaalne, tulevik on paljulubav nagu Milton Friedmani naeratus. Kuid on veel üks vaade. Kreenholmis ei vurise enam ammu ketrusmasinad, ei voola kangakilomeetrid. Progress on töö viinud lihtsalt edasi, tuhandete kilomeetrite taha, aga miski on siia ometi alles jäänud. Endena, oomenina kõrguvad Kreenholmi tühjad tehasehooned. Nad kõrguvad elava metafoorina kahe maailma piiril ja see piir pole vaid riikide vahel. Vaadake! Kui palju tähenduskihte! On Kreenholm oomen hea uue ilma saabumisest ja töö lõpust? Või vastupidi – ehk on Kreenholm oomen töö igavikkusest, isegi kui masinad ja kõikvõimsad algoritmid on selle inimeselt üle võtnud ja töö tähenduski on muutunud? Võib-olla oleme me alles progressi alguses? Kuhu viib inimeste ja masinate tahe ja mis on see sõnastamatu, mis jääb alles ka peale kurblikku viimast vilet?

Jarmo Reha (1991) on vabakutseline lavastaja ja näitleja, kes on varasemalt olnud teatris NO99. Reha on lõpetanud EMTA Lavakunstikooli XXVI lennu näitlejana. Tema viimaste tööde hulka kuuluvad rollid mängufilmis "Portugal" ning lavastustes "BIG DATA" ja "Pikse pill". Lavastajana huvitub ta installatiivsest ruumist ja füüsilisest poeesiast.

Tekst: Aleksei Gastev
Lavastaja: Jarmo Reha
Kunstnik: Liina Tepand
Dramaturgid: Laur Kaunissaare, Aare Pilv
Helikunstnik: Argo Vals
Valguskunstnik: Karolin Tamm
Dirigendid: Janne Fridolin, Svetlana Gorjušina
Etendavad: Mirtel Pohla, Riina Maidre, Bert Raudsep, Pääru Oja, Vox Populi koor ja Narva poistekoor
Produtsent: Jarmo Reha
Kaasprodutsent: Kanuti Gildi SAAL
Projektijuht: Birgit Krullo

Esietendus: 5. oktoober kell 14:30
Etendused: 5. oktoober kell 18:00, 6. oktoober kell 14:30 ja 18:00, 7. oktoober kell 14:30
Kestus: 2h

Lavastuse "Oomen" rännak algab Narvas Kreenholmi Manufaktuuri vana värava juurest, Joala 23. Palume riietuda ilmale vastavalt.
Etendused on eesti keeles sünkroontõlkega vene keelde.

Piletid müügil Piletilevis ja tund enne algust kohapeal:
tavapilet – 22 EUR
sooduspilet – 19 EUR
autopakett – 19 EUR/in ehk nelja või enama koos ostetud pileti puhul ühe pileti hind 19 EUR
toetaja pilet – 35 EUR

"Oomen" valmib Eesti Vabariigi 100ndaks sünnipäevaks. Lavastuse teavitustegevust toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Lavastust toetavad Narva Gate, Eesti Kultuurkapital, Viru Keemia Grupp
Täname: Tartu Uus Teater, Narva Muuseum, Elisa Eesti, Ida-Viru Ettevõtluskeskus

Alates 14. juunist saab Dresdeni Kunstihoones vaadata koostöös Kanuti Gildi SAALiga sündinud näitust „Freiheit zur Freiheit“, muu hulgas Jaan Toomiku videoinstallatsiooni „Oleg“. Näitus on osa üleeuroopalisest projektist Freiraum, mille algatas Goethe Instituut.

Mida tähendab vabadus tänapäeval Euroopas; kus on vabadus piiratud või ohus? Euroopa Goethe Instituutide projekti Freiraum raames alustavad Kanuti Gildi SAAL ja Dresdeni Kunstihoone ühist näituse- ja üritusesarja, mis käsitleb vabaduse küsimusi Euroopas. Näitusega „Freiheit zur Freiheit“, mis avatakse 14. juunil Dresdenis, uurivad projektipartnerid vabaduse eeldusi kahes üksteisest kaugel asuvas Euroopa punktis – Tallinnas ja Dresdenis.

Millistel tingimustel on vabadus üldse võimalik? Selleks et mõista Euroopa vabadust kunsti vaatenurgast, tundub oluline heita pilk minevikku. Dresdenis avatud näitusel esitletakse kolme kunstniku teoseid kolmest geograafilisest ja aja(loo)lisest perspektiivist – Mauthauseni ja Varssavi, Saksa Demokraatliku Vabariigi ja Poola Rahvavabariigi ning iseseisvuse taastamise eelse ja järgse Tallinna vahel. Terrori ja autoritaarsete režiimide kogemise kiuste peegeldub just Marian Boguszi, Christa Jeitneri ja Jaan Toomiku töödes tollase noore põlvkonna optimismi ja sõltumatust ning elavat püüdlust kunstilise vabaduse järele.

Näitus annab avalöögi järgmistele üritustele, mis toimuvad sügisel nii Dresdenis kui ka Tallinnas.

FREIRAUM
Projekt Freiraum soovib välja selgitada, kuidas on Euroopa linnades lood vabadusega. Millised küsimused tõusevad esile, kui kodanikud, teadlased ja kultuuritegelased mõtisklevad vabaduse mõiste üle konkreetses kohas? Milliseid probleeme konkreetses linnades nähakse? 38 Goethe Instituuti ja nende partnerid kunstivaldkonnast ja kodanikuühiskonnast vahetavad küsimusi elavalt üle kogu Euroopa ning leiavad küsimustele distantsilt vaatajate abil loovaid vastused.

Lähem info Goethe Instituudi kodulehel: www.goethe.de/freiraum
Partnerid:
www.kunsthausdresden.de
www.saal.ee

Sel laupäeval, 9. juunil toimub lavastuse "Workshop" etendus Soomes Hangö Teaterträff teatrifestivalil. Selle aasta veebruaris Kanuti Gildi SAALis esietendunud Juhan Ulfsaki, Mart Kangro ja Eero Epneri lavastus kutsuti festivalile, mille programmis on teiste seas ka Teatr Weimar, Viirus Teater, Klockriketeatern jpt. "Workshop" on lavastus õpetamisest ja õppimisest. Kuidas lüüa naela laua sisse. Kuidas õppida rääkima. Kuidas olla empaatiline. Õige hingamine sünnitamisel ja väärikuse säilitamine suremisel. Lavastuse valguskunstnik on Oliver Kulpsoo, helikunstnik Artjom Astrov, produtsent ja konsultant Maria Arusoo. Lavastuse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital, külalisetendus Hangös toimub Eesti Kultuuriministeerimi programmi Eesti kultuur maailmas toel.

Järgmised "Workshopi" etendused on Baltoscandal festivalil Rakveres 5., 6. ja 7. juulil.

Täpsem informatsioon:
Maria Arusoo
maria@cca.ee

Rahvusvaheline etenduskunstide biennaal NU Performance Festival ühendab sel aastal jõud muusikafestivaliga Üle Heli. Suure elevusega teatame, et oktoobris Tallinnas toimuvate festivalide ühised piiratud koguses pimepassid on saabunud müüki.

20.-28. oktoobril toimuv etenduskunstide biennaal NU Performance Festival ning 25. oktoobril algav muusikafestival Üle Heli ühendasid jõud, et tuua publikuni mitmekesine rahvusvaheline ja kohalik etenduskunste ning muusikat sisaldav programm. Tihe koostöö samaaegselt toimuvate festivalide vahel aitab luua senisest veelgi vaheldus- ja ideederikkama unikaalse terviku. Alates 6. juunist müüki tulnud piiratud kogus ühiseid festivalipasse võimaldavad külastada nii etendusi ja performance'id, kui ka kontserte ja klubiüritusi, mis toimuvad oktoobri eelviimasel nädalal.

VII NU Performance Festival toimub 20.-28. oktoobril 2018 ning kannab alapealkirja “Objekt ja kollektiiv”. Festival leiab aset sel aastal juba seitsmendat korda ning on läbi aastate olnud oodatud etenduskunstide biennaal. Esimese väljalaske puhul, 2005. aastal, sai saateks kirjutatud, et "festival uitab ringi teatri, kujutava ja performance`i kunsti, popmuusika ja kaasaegse tantsu vahemaastikel. See on defineerimatu, amorfne ning dünaamiline ala, kus põimuvad erinevad erialad, arusaamad, traditsioonid. Siin, õieti ei-kellegi-maal, tekivad hübriidsed kultuurivormid ning luuakse uusi autoripositsioone”. See on jätkuvalt relevantne ka 2018 aasta festivali ideoloogilise platvormi määratlemisel.

NU Performance Festivali selle-aastase programmi huvi on tuua esile ootamatut, viia kõrvale harjumuspärasest ning luua pinnast performatiivsuse avaramale tajumisele. Festivali keskmes on objektse kunsti ajaliin ning performatiivsed võimalused, mis mõtestavad ümber publiku individuaalset ja kollektiivset kogemust. Festivali kuraatoriteks on Henri Hütt ja Mihkel Ilus, kes on kunstnike-duona tegutsenud läbi seitsme aasta.

Käesoleval aastal toimuval festivalil Üle Heli on oodata kontserte, klubiõhtuid, heliinstallatsioone ning haridusliku eesmärgiga seminare ja vestlusringe. Samuti toimuvad festivali otsingulisele ja avastamisrõõmu taotlevale lähenemisele omaselt sündmused erinevates kohtades nii Tallinnas kui ka festivali lõpupäeval, 28. oktoobril toimuva eksootilise väljasõidu kaudu kaugemalgi.
Heliüleste tasandite muusikafestival Üle Heli keskendub žanrimääratluste asemel muusika tähenduslikkusele ja seostele erinevate kunstivaldkondadega. Festivali huviorbiidis muusikalised nähtused, mis väljuvad etteantud raamidest ja suhestuvad ümbritsevaga vabalt ning loominguliselt, esitades küsimusi ja pakkudes erinevaid tõlgendamis- ning dialoogivõimalusi ka heliülestel tasanditel.

Mõlema festivali programmid avalikustatakse augusti keskel ja siis tulevad müüki ka üksikpiletid.
Festivalide ühispassi on võimalik soetada Piletilevist: www.piletilevi.ee/est/piletid/nu-performance-festivali-ja-ule-heli-2018-pass-255508/

Kaasaegsete etenduskunstide keskus Kanuti Gildi SAAL toob oma 17. hooaja parimad lavastused 10.-12. mail Tartusse Genialistide Klubisse ja Tartu Uude Teatrisse.

Esimese etenduskunstnikuna astub 10. mail üles Tartus sündinud ja Amsterdamis maineka SNDO tantsukooli lõpetanud Maria Metsalu, kelle lavastus “Mademoiselle x” räägib meile loo naisest, kes olles elus on veendunud, et tegelikult on ta surnud. Selles reaalsuses on kõik võimalik ja lubatud. Läbi Mademoiselle x-i narratiivi, kes jõlgub zombina kuskil “vahepeal” nagu elav surnu, pannakse vaatluse alla etendaja motivatsioon ja seisund repetatiivsel sama etenduse ning materjali korduval esitamisel. Maria Metsalu on loonud peamiselt soolotöid, mis on kantud püsivast huvist iseenda persooni tekitamise, enese mütologiseerimise ja mina-loome vastu. Tema uurimisprotsessi olulisteks tahkudeks on füüsilise ja virtuaalse tegelikkuse kõrvutamine, nende kokkuviimine ja erinevuste mõistmine koostoime, sotsiaalse vahetuse ja teisenemise seisukohast. Metsalu on mainitud lavastusega tuuritanud New Yorgis, Pariisis, Londonis, Helsingis ja sõidab Tartust edasi Kopenhaagenisse.
11.ja 12. mail etendub kolme Eesti teatri suurkuju Mart Kangro, Juhan Ulfsaki ja Eero
Epneri lavastus “Workshop”, mis viib vaatajad didaktilisele ja poeetilisele teekonnale. Laval on dramaturg, koreograaf ja näitleja – kes kõik mängides oma rolli, kuid ka pidevalt vahetades neid loovad peaaegu täiusliku mõttelise ja kehalise koreograafia sümbioosis ruumi, kus saab mõttega rännata.

Neljapäeval, 10. mail Tartu Uues Teatris kavas olnud Ruslan Stepanovi soololavastus “Невесомость” jääb kahjuks kunstniku vigastuse tõttu ära.

NB! Lisaks põhiprogrammile toimuvad ka vestlusringid kunstnikega, mida modereerivad Tartu Ülikooli noored teatriteadlased – Eline Selgis, Hanna Maria Salong ja Lisanna Annus

Kanuti Gildi SAALi hooaja lõpufestival Facebookis: www.facebook.com/events/182190662583458/

Piiratud arv pileteid eelmüügis Piletilevis ja kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal: www.piletilevi.ee/est/piletid/kanuti-gildi-saali-etendused-tartus-56565/

Toetajad ja partnerid: Tartu Linnavalitsus, Rahvakultuuri Keskus, Valmiermuiža

Kanuti Gildi SAALi hooaja lõpufestivali kava:
N 10.05 20:30 MARIA METSALU “Mademoiselle x” Tartu Genialistide Klubi
R 11.05 19:00 MART KANGRO, JUHAN ULFSAK, EERO EPNER “Workshop” Tartu Uus Teater
L 12.05 19:00 MART KANGRO, JUHAN ULFSAK, EERO EPNER “Workshop” Tartu Uus Teater

Rahvusvahelisel tantsupäeval, 29. aprillil, tegi Kanuti Gildi SAAL koos huvilistega väljasõidu TANTS(U)GALAle, kus esitleti TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti diplomandide lavastusi ja mis lõpetas 13. korda toimunud Viljandi Tantsunädala.

TANTS(U)GALA raames anti üle Kanuti Gildi SAALi tantsupäeva hommikusöökidel välja antud Sõltumatu Etenduskunsti Auhindade traditsioonist välja kasvanud omaalgatuslikke preemiaid. Seekord jagati tunnustust järgnevalt:

-Patrick R. Vesi auhinna ennastsalgava tegevuse eest etenduskunstide välja 2017. aastal sai Iggy Lond Malmborg.

-Henri Hüti nimelise muusikalise kujunduse eripreemia sai Jakob Juhkam subkultuurse terviku loomise eest lavastuses “The Dreamers”.

-Oliver Kulpsoo nimelise auhinna sai Raho Aadla.

-Sandra Jõgeva poolt algatatud ja žürii hääletuse tulemusel pälvis esmakordse Kallutatud Jõu Preemia Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre. Tema enda väljendit kasutades "kunstipoliitika korrastamine" on saanud ägedate vastulausete ja protestide osaliseks, mis on leidnud väljundi nii arvamusartiklites, publitseeritud vestlusringides kui sotsiaalmeedia postitustes ja diskussioonides. Eravestlustest rääkimata. Soomre otsustele on ette heidetud kunstirahade koondumist kitsa ringkonna kätte, ebademokraatlikkust kunstirahade jagamisel ja kunstielu võtmist äärmiselt Tallinna-keskselt. Eriti teravat kriitikat on pälvinud tema otsus kaotada ära seni kõigile avatud Kultuuriministeeriumi galeriitaotluste voor 2016. a lõpus. Esimese Ojasoo ja Semperi nimelise Pereväärtuste Preemia pälvis eraeluline paar, kes on andnud oma parima, muutmaks riiklikku institutsiooni seda kahekesi juhtides millegi perefirma sarnaseks. Selle laureaadid on Tallinna Kunstihoone juhataja Taaniel Raudsepp ja sama asutuse kuraator Anneli Porri. Lisaks ilma konkursita oma elukaaslase vastutavale ametikohale töölevõtmise võib Tallinna Kunstihoone tegevuse puhul võitjapaari ajal esile tõsta selle tööpõhimõtete senisest läbipaistmatumateks muutmist, avaliku ja korralise näituseprojektide konkursi kaotamist, Kunstihoone nõukogu arvulist vähendamist. Viimasel ajal on paksu verd tekitanud Kunstihoone soov saada osa nende näitustel eksponeeritud kunstiteoste ka hilisemast müügisummast.

Kanuti Gildi SAAL teeb rahvusvahelise tantsupäeva puhul 29. aprillil väljasõidu koos huvilistega Viljandisse. Juba 13 korda toimub seal tantsupäevaga seoses Viljandi Tantsunädal http://tantsunadal.ee, mis kulmineerub TANTS(U)GALAga ehk TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti diplomandide lavastuste esitlemisega Ugala teatris.

TANTS(U)GALA raames antakse üle omaalgatuslikud preemiad, mis on välja kasvanud Kanuti Gildi SAALi tantsupäeva hommikusöökidel välja antud Sõltumatu Etenduskunsti Auhindade traditsioonist. Omaalgatuslike preemiate puhul on tegemist tunnustuse jagamisega isiklike kompromissitute sisekategooriate järgselt ja seekord lähevad üle andmisele: Henri Hüti nimeline muusikalise kujunduse eripreemia, Patrick R. Vesi auhind, Oliver Kulpsoo nimeline auhind ja Sandra Jõgeva algatatud preemiad.

Eelmisel tantsupäeva hommikusöögil Kanuti Gildi SAALis andis Kaja Kann välja omaalgatusliku Zoja Kosmodemjanska nimelise preemia Sandra Jõgevale. Vastusena sellele kutsus Sandra Jõgeva ellu eraalgatuslikud preemiad - Kallutatud Jõu Preemia ning Ojasoo ja Semperi nimelise Pereväärtuste Preemia, mille eesmärgiks on juhtida tähelepanu ebademokraatlikele ning läbipaistmatust süvendavatele nähtustele kaasaja Eesti kultuurimaastikul. Samuti üksikisikutele, ametiasutustele ja institutsioonidele, kes paljudes tekitavad mõtte, et "struktuurides on kallutatud jõud".
Kallutatud Jõu Preemia ei ole kindlasti otsene korruptsioonisüüdistus, kuigi selle "tööpealkiri" oli korruptsioonipreemia. Pigem on see märguanne, et mõne inimese või institutsiooni viimase aja tegevust tajutakse ebaõiglust ning ebavõrdsust süvendavana, et tema/selle tööpõhimõtted mõjuvad ebademokraatlike ning autokraatlikena. Ühe sõnaga kokku võttes mõjub tema/selle tegevus kallutatuna.
Kallutatud Jõu Preemia laureaadi valis 21. aprillil žürii koosseisus: Marian Kivila, Harry Liivrand, Karin Paulus, Sandra Jõgeva ja Triinu Jürves. Lähtuvalt sotsiaalmeedia üleskutsest anti üles nominendid (esitajad jäävad anonüümseks): RMK, Tallinna Kunstihoone, Muinsuskaitseamet, Eesti Kunstnike Liidu juhatus, Mark Soosaar, Paavo Nõgene, Märt Sults, Elin Kard, Manfred Vainokivi, Peep Puks ja Raimo Jõerand, Maria-Kristiina Soomre.
Nii Kallutatud Jõu preemia kui Ojasoo ja Semperi nimeline Pereväärtuste Preemia on mitterahalised auhinnad. Auhinnad on valmistanud skulptor Rene Reinumäe. Kuna ta ei võtnud oma erialase töö eest tasu, võib teda lugeda ühtlasi preemiate suursponsoriks.

Kõik preemiad antakse üle TANTS(U)GALAgal, täpsema päevakava leiab - www.ticketer.ee/tants-u-gala/.
Kanuti Gildi SAALi poolt algatatud omaalgatuslike auhindade jagamise nimekiri on jätkuvalt avatud, kel huvi võib lahkesti liituda!

Maike ja Iggy Lond Malmborgi “99 Words for Void” etendub Nowy Teatris Varssavis!

Homme, 26. aprillil saab Maike ja Iggy Lond Malmborgi lavastust“99 Words for Void” näha Nowy Teatris Varssavis.

Nowy Teatr on tunnustatud poola lavastaja Krzysztof Warlikowski 2008. aastal loodud uus teater, mis otsib aktiivselt dialoogi publikuga ning võtab julgelt sõna ka kultuuripoliitikas. Kanuti Gildi SAAL on Nowy teatriga samuti jätkuvas dialoogis ning koostöös, 2 aastat tagasi külastasime neid lavastusega “Three left hours”. Teatri kuraatorid on jälginud Maike ja Iggy Lond Malmborgi töid ning nüüd avanes võimalus nad ka Varssavisse esinema kutsuda.

Maike ja Iggy Lond Malmborg kommenteerivad lavastuse “99 Words for Void” esitamist Poolas: “99 Words for Void” vaatleb, kuidas humanistlik retoorika pöördub ümber ning muutub ennast välistavaks jõuks. Oleme selle lavastusega esinenud Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, kus humanismi toidetakse nö. rinnapiimaga ning peetakse immanentseks tõeks. Me oleme väga põnevil, kuidas me lavastus võetakse vastu paremäärmuslusliku päevapoliitika valguses. Kas Poola konteksis võiks öelda, et humanistlik retoorika on pigem vastupanu, mitte hegemoonia? Kas kriitikale on siis üldse kohta? Rainer Fassbinder väidab, et iga ülestõus saab alguse enesele noa selga löömisega, justkui kannaks see ise mürki, mida ta tahab eemaldada. Selliste mõtetega oleme me oleme tulnud Varssavisse ning loodame siit lahkuda võibolla haavatuna, kuid siiski tugevama enesekriitikaga.

Lavastus “99 Words for Void” (tõlge: 99 sõna tühjusele) vaatleb humanismi ja sellele toetuva "euroopalike väärtuste" tausta ning jälgib, kuidas neo-liberaalne poliitika on „inimlikkuse ideoloogia“ dissonantsi löönud - glitch, mis ideoloogilisi värdvorme ja võõrandumist toodab. See on lugu lootuse asendumisest soovidega, mis saavad rahuldatud värskelt röstitud kohviubade aroomiga.
Idee, lavastus, esitus: Iggy Lond Malmborg, Maike Lond Malmborg / Dramaturgia: Johan Jönson / Tehnilised lahendused: Kalle Tikas / Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Baltoscandal festival, Dublin Theatre Festival, Théâtre national de Bordeaux en Aquitaine, Teaterhuset Avant Garden / Projekt on kaasprodutseeritud NXTSTP-i poolt, EL Kultuuriprogrammi toetusel. / Lavastuse toimumist Nowy Teatris Varssavis toetab Eesti Kultuurkapital.

Aktiivset tuuritamist jätkab ka Iggy Lond Malmborgi lavastus “Physics and Phantasma”, mida on võimalik järgmisena näha Saksamaal Staatstheater'is Nürnbergis 30. juunil ning Sophiensaele's Berliinis 3. ja 4. juulil.

Nowy Teatr koduleht: www.nowyteatr.org/en/event/99%20words
Lavastuse “99 Words for Void” koduleht: www.saal.ee/et/performance/2921

Kuulutame välja konkursi täitmaks kaks residentuurikohta Püha Vaimu SAALis 2018. aasta septembris ja detsembris. Tegemist on ühekuulise residentuuriga, mida toetab stipendiumiga Eesti Kultuurkapital ning mille mõtteline laad on pigem pakkuda kunstnikule võimalust eksperimenteerida oma ideedega kuivõrd jõuda tervikliku etenduseni.

Ootame teie ideede kirjeldusi, residentuuri ajalist eelistust ja CV-sid kuni 21. maini aadressile saal@saal.ee.

Üleskutse on avatud jagamiseks.

Kanuti Gildi SAAL kutsub rahvusvahelise tantsupäeva puhul 29. aprillil väljasõidule Viljandisse TANTS(U)GALAle, mille käigus antakse üle ka omaalgatuslikud auhinnad!

Viljandi tantsunädal kulmineerub TANTS(U)GALAga ehk TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti diplomandide lavastuste esitlemisega Ugala teatris. Väljasõidule tulijatele on päevapilet 5.99 EURi ja täpsema ajakava leiab - www.ticketer.ee/tants-u-gala/.

Kanuti Gildi SAALi tantsupäeva hommikusöökide käigus välja kujunenud omaalgatuslike preemiate üleandmiseks ehk tunnustuse jagamiseks isiklike kompromissitute sisekategooriate järgselt on päevakavasse reserveeritud hetk kell 16:00. Seekord lähevad üle andmisele - Henri Hüti muusikalise kujunduse auhind, Patrick R. Vesi auhind, Oliver Kulpsoo nimeline auhind ning korruptsioonipreemia, mille annab üle Sandra Jõgeva. Omaalgatuslike auhindade jagamise nimekiri on avatud, kel huvi võib lahkesti liituda!

Väljasõidu buss, sümboolsete suupistete ja keelekastega, viib huvilised Tallinnast kell 11:00 Viljandisse ja toob kell 20:00 tagasi.

Kui oled kaasa tulemas anna sellest teada 23. aprilliks kaie@saal.ee, siis teame broneerida sulle koha bussis ja varuda klassikalise jäätisekokteili Ugala kohvikus.

Helsingis esietendub Henri Hüti ja Mihkel Ilusa “Kapriisid III”.

Reedel, 6. aprillil esietendub Helsingis Kiasma Teatris Kanuti Gildi SAALi kaasproduktsioonina Henri Hüti ja Mihkel Ilusa performatiivne installatsioon “Kapriisid III”. Lavastust saab näha kahel korral- 6. aprillil kell 19:00 ja 7. aprillil kell 16:00.

“Kapriisid III”-s domineerib musta- ja valge maagia kokkupõrge. Valgus tardub skulptuuriks, teatrikardin mõraneb. Oluline on vaatenurkade paljusus. Teatri mitte-dramaatilised elemendid on toodud esile ning liigne elulähedus jäetud tahaplaanile. Kapriisid kui meetod tegeleb performatiivse installatsiooni ning installatiivse performance’i võimaluste ning võimatustega. Toome teatri terminoloogia karakteriseeritult lavale. Metafüüsiliseks jäävad terminid nagu neljas sein, kontekst, teatrimaagia ja siirus kohtuvad oma kehaga. “Kapriisid III” algab etenduskunsti kollektiivsest kogemusest musta kasti esteetikas ning transformeerub samm-sammult valge kuubi individuaalsesse üksindusse, jättes vaataja ruumile alistuma.

Eelnevad Kapriiside väljundid on teostatud ning esitatud Eestis. Kolmas osa valmib koostöös Kiasma Teatriga, keskendub sealse konkreetse lavaruumi iseärasustele, milles 20. aasta jooksul erinevad aktsioonid toimunud on.

Henri Hütt on (etendus)kunstnik, kes väärtustab loomingulisi hübriidvorme, kuhu kuuluvad nii tehnoloogilise dominandiga etenduskunsti vormid, helietendused, lavastatud näituse kontseptsiooni arendamine ning koostööd erinevate valdkondade kunstnikega. On rühmituse MIMproject liige ning Baltikumi ja Skandinaavia kunstiülikoolide võrgustiku DAMA koordinaator.

Mihkel Ilus on visuaalkunstnik, kelle põhifookus on maali laiendatud väljal. See tähendab, et Ilus sageli töötab suuremõõtmelise installatsiooniga, milles maaliline lähenemine omab keskset rolli. Ilusa praktika oluline osa on ka kaasaegse näitusekultuuri ja etenduskunsti põimumine. Viimasel ajal tegeleb peamiselt objektse kunsti erinevuste uurimisega black box ja white cube tingimustes.

Idee, esitus: Henri Hütt, Mihkel Ilus; Tehniline tugi: Heikki Paasonen, Joonas Pehrsson; Kaasprodutsent: Kiasma Theatre, Kanuti Gildi SAAL; Toetajad: Eesti Kultuurkapital; Suured tänud: Emer Värk, Mihkel Tomberg, Revo Koplus

Lisainfo: kiasma.fi/esitykset-tapahtumat/henri-hutt-mihkel-ilus-est-caprices-iii/
Videointervjuu: www.youtube.com/watch?v=FEPTLI7HWEo&t=10s

Pressiteade 21.03.2018
Lavastust “Oomen” Narva Kreenholmi Manufaktuuris ei toimu.

Käesoleva pressiteatega anname teada, et 30. märtsil Narva Kreenholmi Manufaktuuris esietenduma pidanud lavastus “Oomen” jääb toimumata, kuna tehniliste keerukuste ning komplikatsioonide tõttu osutus see võimatuks. Kreenholmi Manufaktuur sai me üle seekord võitu.

“Kui töö ei lähe, siis mitte ägestuda, vaid teha parem vaheaeg, järele mõelda, ja asuda töö kallale jällegi tasapisi; isegi meelega ennast aeglustada, et end tagasi hoida.” – A. Gastev

“Oomeni” meeskond on teinud lavastuse valmimise nimel palju tööd, kuid alati pole see piisav. Täname kõiki toetajaid ja huvilisi ja loodame, et “Oomen” saab siiski võimalikuks tulevikus.

PDF pileti omanikel kannab Piletilevi kontor raha tagasi kontole, kust ost oli sooritatud. Raha laekub 7 tööpäeva jooksul. Tavapileteid ostetakse tagasi kõigis Piletilevi müügipunktides v.a Circle K teenindusjaamades.

Lisainfo:
Eneli Järs +372 5069655 eneli@saal.ee
Minna-Triin Kohv + 372 55634127 minnatriinkohv@gmail.com

Pressiteade: 20.03.2018
Homme esietendub Kanuti Gildi SAALis Üüve-Lydia Toompere, Siim Tõniste ja Piret Jaaksi lavastus “Plaan T”

Homme, 21. märtsil esietendub Kanuti GIldi SAALis Üüve-Lydia Toompere, Siim Tõniste ja Piret Jaaksi lavastus “Plaan T”. Lavastus on ainest saanud dokumentaalsest materjalist, mille jaoks lavastajad Üüve-Lydia Toompere ja Siim Tõniste ning dramaturg Piret Jaaks viisid möödunud aasta sügisel läbi uurimuse terrorismihirmust tänapäeva Eesti inimeste seas.

“Oktoobris 2017 kogunesime “Plaan T” lavastusmeeskonnaga Kanuti Gildi SAALi residentuuri ja kustusime külla ligi 70 inimest, et saada teada, milline terrorism nende arvates välja näeb. Lisaks palusime rääkida teemaga seotud isiklikest kogemustest ja sellest kui tõenäoliseks nad peavad terrorirünnaku toimumist Eestis. Meid huvitas ka see, millist meediat nad tarbivad ning kui tihti mõtlevad üldse sellistele asjadele. Need intervjuud oli ka meie lavastuse inspiratsiooniallikaks”, räägib üks lavastajatest Üüve-Lydia Toompere.

“Plaan T” vaatleb, milliseks võib kujuneda tulevikus igapäevaste tarbeasjade nagu näiteks auto maine ühiskonnas või teatrikülastus juhul, kui hirm ei lakka. Vaatab igaüht kui potentsiaalset terroristi ent laseb vaatajal endal sellele vastuse anda. Õpetab reageerima ootamatustele ning otsib abi ja selgitusi inimestelt, kellel on erilised võimed.

Üüve-Lydia Toompere on vabakutseline koreograaf, lavastaja ja etendaja, kes on omandanud koreograafia ja tantsu kõrghariduse Tallinna Ülikoolis. Toompere elab hetkel Berliinis ja õpib Berliini Kunstide Ülikoolis (Udk Berlin) kommunikatsiooni poliitilistes, sotsiaalsestes ning majanduslikes kontekstides.

Siim Tõniste on Tallinnas elav vabakutseline koreograaf, lavastaja ja etendaja. Ta on õppinud Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikoolis ning Praha Etenduskunstide Akadeemias. Ta töötab tantsu- ja teatripedagoogina. Lisaks on ta Hiiumaa TantsuFestivali ja Vaba Vormi meeskonnas.

Piret Jaaks on vabakutseline näitekirjanik ja dramaturg. Tartu Ülikoolis teatriteadust õppides alustas ta lühiproosa kirjutamisega ja avaldamisega, mis omakorda andis tõuke kirjutada dramaturgiat. Praegu õpib Piret Jaaks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikoolis doktoriõppes, kus uurib, kuidas luua dramaturgiat kogukondi kaasates.

Lavastuse autorid ja loojad on Siim Tõniste, Üüve-Lydia Toompere, Piret Jaaks. Kunstnik Inna Fleiser, helikunstnik DJ Mixer, valguskunstnik Oliver Kulpsoo, produktsiooni assistent Kaie Küünal, kunstniku assistent Mari Hinn. Etendajad Zoja Mellov, Üüve-Lydia Toompere, Siim Tõniste. Kaasproduktsioon Kanuti Gildi SAAL ja Vaba Vorm.

Esietendus toimub 21. märtsil kell 19:30, järgmised etendused 23., 24. Ja 26. märtsil kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Etendusele 23. märtsil järgneb vestlus kunstnikega. Lavastus kestab ca 90 minutit.

Lavastust toetavad Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia EMTASTRA projekt) ja Eesti Kultuurkapital.

Piletid eelmüügis Piletilevis 8/12 EUR ning kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal 10/15 EUR.

Pressiteade 9.03.2018
30.märtsil esietendub Narva Kreenholmi Manufaktuuris ekskursioon-lavastus „Oomen“.

Kevade hakul, alates 30. märtsist kuni 22. aprillini rändab publik üheksal korral Kreenholmi saarel asuval alal tööliste sissekäidud radu pidi Kreenholmi Manufaktuuri hoonetesse. Lavastus “Oomen” kutsub meid keskkonda, kus on tehtud palju tööd ning jutustab seal loo, mis tõstatab küsimusi ka meie praeguse ühiskonna ja selle hetkeseisu kohta. Lavastuses võtavad olulise rolli näitlejad Mirtel Pohla, Riina Maidre, Bert Raudsep, Pääru Oja ning Vox Populi koor.

Lavastus “Oomen” pakub kogemust ja kutsub inimese teekonnale. Lavastus on ekskursiivne ja viib inimese kokkupuutesse ideedemaailmaga, mille fragmendid ei ole kadunud. Näiteks masinism, mis lavastuse vaatenurgast võib esitada palju küsimusi. Kas oli aeg, millal mingi masin käima pandi? Kas see käib siiani? Kas on masinisme, mis veel käivad? Kas on masinaid, mida me enam ei kontrolli? Kas on ideelisi liikumisi või klassistumist, mida me enam ei taju? Aleksei Gastev sai sotsialistlikul Venemaal tuntuks kui teoreetik ja praktik, kelle huviks ja sihiks oli parandada tööliste efektiivsust vabrikutes. Gastevi ideed olid suunatud sellele, et inimene suudaks masinaga sammu pidada. Ta oli intelligent, kes töötas vabrikus. See on huvitav nähtus: inimene, kes mõtleb välja utoopia, kuid paneb ka käed külge. Küsimus, kas ja mil määral inimene on allutatud masinale, kerkib esile ka kapitalistlikus ühiskonnas. Aga see lavastus ei ole ainult Gastevist, vaid toob fookusse ka Kreenholmi loo – mis see on praegu, mis see on kunagi olnud ning mida seal on tehtud ja mõeldud.

Kreenholmi manufaktuur oli 19. sajandi teisel poolel kõige kaasaegsem tööstusettevõte Venemaa Keisririigis, ning mitu aastakümmet suurim tekstiilivabrik kogu Euroopas. 1913. aastal töötas seal üle kümne tuhande inimese. Vabriku ümbrusesse loodi kompaktne tööstusarhitektuuri kompleks, kuhu kuulusid vabrik, haigla, tööliste kasarmud, direktorite majad, Kreenholmi park. Hooned on ehitatud inglise stiilis, punasest telliskivist.

Lavastust mängitakse 30. märtsist kuni 22. aprillini kokku 9. korral- reedeti, laupäeviti ja pühapäeviti, et oleks võimalik tulla kohale üle eesti ning lisaks etenduse kogemisele avastada ka Narva linna.
Lavastuse “Oomen” rännak algab Kreenholmi vana värava juurest, Joala 23 vastas.
Lavastus on eesti keeles tõlkega vene keelde.
NB! Palume riietuda ilmastikule vastavalt ning soojalt!

Lavastaja: Jarmo Reha
Tekst: Aleksei Gastev
Kunstnik: Liina Tepand
Dramaturg: Aare Pilv
Helikunstnik: Argo Vals
Valguskunstnik: Revo Koplus
Dirigent: Janne Fridolin
Näitlejad: Mirtel Pohla, Riina Maidre, Bert Raudsep, Pääru Oja
Koor: Vox Populi
Produtsent: Minna-Triin Kohv
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL
Etenduse kestus: 1h 40min

Esietendus: 30. märts 2018 kell 19:00
Järgmised etendused: 31. märts; 13., 14., 20., 21. aprill kell 19:00; 1., 15., 22., aprill kell 16:00 Kreenholmi Manufaktuuris (Joala 23, Narva)
Piletid hinnaga 25€ (toetajapilet) / 18€ (täispilet) / 13€ (sooduspilet) müügis Piletilevis ja tund aega enne algust kohapeal.

Lavastust toetavad Eesti Kultuurkapital ja EV100.
Sponsorid ja toetajad: IVEK, Meresuu SPA ja Hotell, Narva Muuseum, Loov Eesti, Kolimisrõõm, kohvik Muna, Felandia, Narva Gate OÜ, Sander Siim, Akzo Nobel Baltics AS, Inger Hotell.

Lisainfo: www.saal.ee
Lavastuse Facebooki leht: www.facebook.com/narvaoomen/

Pressiteade: 6.03.2018
Kanuti Gildi SAALis esietendub lavastus terrorismihirmust.

21.märtsil esietendub Kanuti GIldi SAALis Üüve-Lydia Toompere, Siim Tõniste ja Piret Jaaksi lavastus “Plaan T”. Lavastus on ainest saanud dokumentaalsest materjalist, mille jaoks lavastajad Üüve-Lydia Toompere ja Siim Tõniste ning dramaturg Piret Jaaks viisid möödunud aasta sügisel läbi uurimuse terrorismihirmust tänapäeva Eesti inimeste seas.

Lavastaja Siim Tõniste: “Võtsime lavastuse aluseks n-ö valge kaubiku juhtumi, millest nähtub, et igapäevastest asjadest nagu auto võivad saada hirmuobjektid, kui need satuvad kuritegelikesse kätesse. Selle näite põhjal hakkasime ka Eesti inimesi küsitlema. Meie ligi 70 intervjueeritavat vastasid küsimustele, et milline oli nende esimene terrorikogemus, kui tõenäoliseks nad peavad terrorirünnaku toimumist Eestis, kust nad saavad infot juhtumite kohta, millist meediat nad tarbivad ning kui tihti mõtlevad üldse sellistele asjadele. Need intervjuud oli ka meie lavastuse inspiratsiooniallikaks.”

“Plaan T” vaatleb, milliseks võib kujuneda tulevikus igapäevaste tarbeasjade nagu näiteks auto maine ühiskonnas või teatrikülastus juhul, kui hirm ei lakka. Vaatab igaüht kui potentsiaalset terroristi ent laseb vaatajal endal sellele vastuse anda. Õpetab reageerima ootamatustele ning otsib abi ja selgitusi inimestelt, kellel on erilised võimed.

Üüve-Lydia Toompere on vabakutseline koreograaf, lavastaja ja etendaja, kes on omandanud koreograafia ja tantsu kõrghariduse Tallinna Ülikoolis. Toompere elab hetkel Berliinis ja õpib Berliini Kunstide Ülikoolis (Udk Berlin) kommunikatsiooni poliitilistes, sotsiaalsestes ning majanduslikes kontekstides.

Siim Tõniste on Tallinnas elav vabakutseline koreograaf, lavastaja ja etendaja. Ta on õppinud Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikoolis ning Praha Etenduskunstide Akadeemias. Ta töötab tantsu- ja teatripedagoogina. Lisaks on ta Hiiumaa TantsuFestivali ja Vaba Vormi meeskonnas.

Piret Jaaks on vabakutseline näitekirjanik ja dramaturg. Tartu Ülikoolis teatriteadust õppides alustas ta lühiproosa kirjutamisega ja avaldamisega, mis omakorda andis tõuke kirjutada dramaturgiat. Praegu õpib Piret Jaaks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikoolis doktoriõppes, kus uurib, kuidas luua dramaturgiat kogukondi kaasates.

Lavastuse autorid ja loojad on Siim Tõniste, Üüve-Lydia Toompere, Piret Jaaks. Kunstnik Inna Fleiser, helikunstnik DJ Mixer, valguskunstnik Oliver Kulpsoo, produktsiooni assistent Kaie Küünal, kunstniku assistent Mari Hinn. Etendajad Zoja Mellov, Üüve-Lydia Toompere, Siim Tõniste. Kaasproduktsioon Kanuti Gildi SAAL ja Vaba Vorm.

Esietendus toimub 21. märtsil kell 19:30, järgmised etendused 23., 24. Ja 26. märtsil kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Etendusele 23. märtsil järgneb vestlus kunstnikega. Lavastus kestab ca 90 minutit.

Lavastust toetavad Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia EMTASTRA projekt) ja Eesti Kultuurkapital.

Piletid eelmüügis Piletilevis 8/12 EUR ning kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal 10/15 EUR.

Pressiteade 5.03.2018
10.märtsil toimub Kanuti Gildi SAALis 11. etenduskunstide lühivormide festival MADE IN ESTONIA MARATON.

Etenduskunstide lühivormide festival MADE IN ESTONIA MARATON'' toimub täie lõbususega juba 11.korda Kanuti Gildi SAALis 10.märtsil.

Kaasaegsesse etenduskunsti on juba eos sisse kirjutatud katsetamine ja risk. MADE IN ESTONIA MARATON* pühitseb neid kaht omadust oma anarhilises meelelaadis ja kutsub kõikide maade etendajad ja muud tegelased kokku ning vaatame:

Mis toimib?

ja

Mis ei toimi?

Kohal on nii veteran-maratoonlased kui ka alles alustajad. Seega on loota maratonile omaseid eriilmelisi etteasteid õhkkonnas, kus hõljub magus illusioon potentsiaalist, kus kõik on võimalik!

Õhtu koosneb traditsiooniliselt kolmest blokist, alustame mustas kastis, vahepeal on videot kasutavate kunstnike blokk ja lõpetame tühjas, lisanditeta saalis.

Seekord astuvad maratonil üles ja näitavad oma loomingut: Elina Masing, Sigrid Savi, Karolin Poska, Enn Mikker, Katrin Kreutzberg, Üüve-Lydia Toompere ja Siim Tõniste, Joanna Kalm, Raho Aadla, Arolin Raudva, Mari-Liis Eskusson, Alise Bokaldere, Joosep Jürgenson, Kädi Metsoja, Helery Kuld ja Matthias Kann, Edgar Vunsh, Triin Tasuja, Henri Hütt, Emer Värk, Doris Tislar ja Hanna Junti, Chungin, Madlen Hirtentreu, URSULA jt.

START!

''Mitte segi ajada samanimeliste odavate koopiatega.

Toetajad ja partnerid: Eesti Kultuurkapital, Valmiermuiža pruulikoda, Fritz-Kola
Foto: Silvia Pärmann

Piletid hinnaga 8/12 EUR eelmüügis Piletilevis ning kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal.

Pressiteade 20.02.2018
Täna esietendub Kanuti Gildi SAALis Mart Kangro, Juhan Ulfsaki ja Eero Epneri lavastus “WORKSHOP”.

Täna, 20. veebruaril esietendub Kanuti Gildi SAALis Mart Kangro, Juhan Ulfsaki ja Eero Epneri lavastus “WORKSHOP”. See on lavastus õppimisest ja õpetamisest, kus laval on Ulfsak, Kangro ja Epner ise. Lavastust saab Kanuti Gildi SAALis näha veebruaris, märtsis ja aprillis kokku seitsmel korral.

Kuidas lüüa naela laua sisse. Kuidas õppida rääkima. Kuidas avada ust. Kuidas olla empaatiline. Kuidas aru saada geomeetriast ning kuidas vabaneda süütunde poolt põhjustatud kannatustest. Õpetamine on miski, mis saab alguse juba embrüos ning jätkub kuni aastakümneid hetkeni, mil inimesed molekulid lagunevad olematusse. Inimeseks ei sünnita, inimeseks õpitakse. Õpitakse, kuidas teha nii, et ebamäärasest bioloogilisest rakukogumist saab inimene. Vundamendi valamine. Vannitoa puhastamine nii, et kuhugi ei jääks inetuid plekke. Hammaste pesemine õige nurga all. Armastuse väljendamine. Õige hingamine sünnitamisel ja väärikuse säilitamine suremisel.
Kas sa teadsit, et..?

Esietendus toimub 20. veebruaril kell 19:30, järgmised etendused 21. veebruaril, 29. ja 30. märtsil ning 2., 3. ja 4. aprillil kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Etendusele 21. veebruaril järgneb vestlus kunstnikega, mida viivad läbi Hanno Soans ja Maria Arusoo.

Idee, teostus, esitus: Mart Kangro, Juhan Ulfsak, Eero Epner (NO99)
Produtsent, konsultant: Maria Arusoo
Helikujundus: Artjom Astrov
Valguskujundus: Oliver Kulpsoo
Kaasprodutsent: Kanuti Gildi SAAL
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Täname: Jana Kadastik, Hannes Praks, Kairi Mändla, Reigo Tammjärv

Piletid eelmüügis Piletilevis 8/12 EUR ning kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal 10/15 EUR.

Pressiteade 15.02.2018
Eesti-Läti kaasproduktsiooni “The First to Leave” esietendus 15.02.2018 Riias

Kingitusena Eesti 100. juubeli puhul toimub 15-18. veebruarini Riias eesti kaasaegsete etenduskunstide festival LATEST mida korraldab Läti Uue Teatri Instituut koostöös Kanuti Gildi SAALiga. Festivali keskne sündmus on eesti ja läti kunstnike ühistööna esietenduv lavastus “The First to Leave”. Läti Uue Teatri ja Kanuti Gildi SAALi kaasproduktsioonina valmiv lavastus esietendub 15. veebruaril ning järgmised etendused toimuvad 17 ja 18 veebruaril Eduarda Smiļģa teatri muuseumis Riias.

“The First to Leave” on sündinud kaheksa eesti ja läti kunstniku koostööst, mille käigus otsiti võimalikku ühist, siduvat teemat, mis kõnetaks kõiki kaasatud kunstnikke ja publikut mõlemal maal. Hoolimata sellest, et suhtumine liivlastesse on Eestis ja Lätis erinev, on selge, et liivlased on jätnud oma jälje mõlema riigi ajalukku. Liivlaste saatus on kui meeldetuletus maailma asjade ebapüsivusest ning hoiatus sellest kui kiire võib olla ühe väikese rahvuse kadumine. Lavastus vaatleb lähemalt mõlema riigi poliitilist rolli liivlaste elus, aga ka seda mida tähendab olla liivlane tänasel päeval. Lõpetuseks püstitades küsimuse – kas kadumine on tegelikult tragöödia?
“Üks selle lavastuse probleeme on seotud sellega kuidas enamus rakendab oma võimu vähemuse üle, muutes viimase olematuks. Probleeme, mis on seotud väikese hulga inimestega on lihtne ignoreerida, sest need on puudutavad ju kõigest olematut hulka rahvastikust...,” sõnas lavastuse üks autoritest Valters Silis.
Lavastuse autorid on lavastaja Valters Sīlis, kunstnik Kristina Norman, koreograafid Karolin Poska ja Joanna Kalm, helilooja Toms Auniņš, stsenograafid Epp Kubu ja Austra Hauks, dramaturg ja lavastaja Kāris Krūmiņš. Etendustesse Riias on kaasatud ka Marija Bērziņa (National Theatre), noortekoor “Balsis” ning tantsijad Alise Madara Bokaldere, Arina Buboviča, Laura Gorodko (Latvian Academy of Culture), Aksels Tomass Šelders, Marģers Vanags, Reinis Dāgs Zvirgzdiņš (LKA Latvian Culture College).

“The First to Leave” lavastuse ettevalmistused on kestnud juba poolteist aastat ning selle aja jooksul on toimunud residentuurid Oleru mõisas Lätis ja Massias Eestis ning mitmeid ekspeditsioone Liivimaale.
Lavastuse “The First to Leave” ja LATEST festivali algatajateks ja kaasprodutsentideks on Läti Uue Teatri Instituut ja Kanuti Gildi SAAL. See on osa Läti ja Eesti 100. sünnipäeva programmist ning seda toetavad Läti Kultuuriministeerium ja EV100. Läti 100 pidustuste puhul novembris on kavas omakorda läti uuema etenduskunsti festival Tallinnas.
LATEST festivali raames on võimalus osa saada ka peagi Kanuti Gildi SAALis esietenduvast Mart Kangro, Juhan Ulfsaki ja Eero Epneri uuslavastusest “workshop”. LATESTi programmis on veel Teater NO99, Iggy Lond Malmborgi, Maike Lond Malmborgi ja Juhan Ulfsaki lavastused.

Lisainfo:
theatre.lv/eng/festivals/latest/first-to-liiv/
saal.ee/et/performance/5230
www.ev100.ee/et/latest-festival-riias

Pressiteade 08.02.2018
Kanuti Gildi SAAL tähistab Eesti Vabariigi sünnipäeva Riias ja Helsingis.

Koostöös Läti Uue Teatri Instituudiga toimub 15-18. veebruaril Riias eesti kaasaegsete etenduskunstide festival LATEST ning Soome moodsa kunsti muuseumi teater Kiasma on kutsunud erinevad Eesti kaasaegse (etendus)kunsti esindajad Helsingisse 21-25. veebruaril, et tähistada Eesti 100. juubelit.

Riias toimuv festival LATEST kutsub avastama Eesti kaasaegset etenduskunsti, vaadeldes noorte kunstnike meeleolusid Eesti Vabariigi 100. aastapäeva pidustuste valguses ning lähemalt uurides Eesti ja Läti kunstnike koostööpotentsiaali. Programmi keskne üritus on Läti ja Eesti kunstnike kollektiivne produktsioon, millesse on kaasatud – lavastaja Valters Sīlis, kunstnik Kristina Norman, koreograafid Karolin Poska ja Joanna Kalm, helilooja Toms Auniņš, stsenograafid Epp Kubu ja Austra Hauks, dramaturg ja lavastaja Kāris Krūmiņš. Nende inspiratsiooniallikaks on Liivimaa etniline kogukond Läti ja Eesti riikide asutamise ja taasasutamise ajal. Külalisetenduste programmis on lisaks Teater NO99, Iggy Lond Malmborgi, Maike Lond Malmborgi, Mart Kangro- Juhan Ulfsak- Eero Epneri lavastused.
Projekti algatajateks ja kaasprodutsentideks on Läti Uue Teatri Instituut ja Kanuti Gildi SAAL. See on osa Läti ja Eesti 100. sünnipäeva programmist. Toetavad Läti Kultuuriministeerium ja EV100.

Helsingis aset leidev Eesti kaasaegse (etendus)kunsti festival UUE on moodsa kunsti muuseumi Kiasma poolt algatatud viiepäevane festival, et tähistada Eesti 100. juubelit. Külla on kutsutud erinevate valdkondade ärksameelsed kunstnikud: Flo Kasearu, Iggy Lond Malmborg, Maria Metsalu, Merike Estna, Kristina Norman, Teater NO99 ja SU-MU ning lisaks loovad konteksti Anu Allas ja Maria Arusoo. UUE festival saab teoks Kiasma näituse There and Back Again raames.

Lisainfo:
www.ev100.ee/et/latest-festival-riias
theatre.lv/eng/we-do/latest-estonian-theatre-programme-in-riga/
kiasma.fi/esitykset-tapahtumat/uue-virolaisen-nykyesitystaiteen-festivaali/

10.märtsil toimub Kanuti Gildi SAALi populaarseim üritus, milleks on etenduskunstide lühivormide festival made in estonia maraton*. Kui sul on juhtumisi peas keenud mõnda aega idee või tekib välkmõte seda lugedes, anna sellest kindlasti teada hiljemalt 28. veebruariks aadressil maarja@saal.ee. Kirjas võiks olla lisaks mainitud tehnilistele vajadustele ka kunstnike nimed ja etteastete lühikirjeldus.

Lühiformaadis lavastused, filmid, performance’id ja muu taoline peaks maksimaalselt kestma 10 minutit. Tegemist peab olema originaal-loominguga , mis valminud spetsiaalselt made in estonia maratoniks. See on ainukordne võimalus katsetada ja ennast proovile panna!

*Mitte segi ajada samanimeliste odavate koopiatega.

Pressiteade 1. veebruar 2018
Narva Kreenholmi Manufaktuuris esietendub lavastus “Oomen”

Narva Kreenholmi Manufaktuuris retkeldakse kummituslikus töölismanifestatsioonis.

Sel kevadel, suurvete ajal, Kreenholmi saarel asuval alal rändab publik tööliste sissekäidud radu pidi Kreenholmi Manufaktuuri hoonetesse.

Kas masinistlik maailmakord, mis tulihännana sähvatab üle maakera, tabades inimsüdameid, on Oomen? Kas Oomen ilmub korra ja läinud ta ongi... Kreenholmi üüratud tehasehooned on lasknud oma võlvidel paisuda, et mahutada ära põlvkondi tööd ja ühistahet, millest nüüd on saanud ahastamapanev museaalne tühimik. Sinna kutsume Aleksei Gastevi abil tagasi veel korra Töölislöögi Poeesia.

“Oomen” põhineb avangardpoeet Aleksei Gastevi teosel "Töölislöögi poeesia". A. Gastev sai sotsialistlikul Venemaal tuntuks kui teoreetik ja praktik, kelle huviks ja sihiks oli parandada tööliste efektiivsust vabrikutes. Suurimaks tehaseks meie aladel on Kreenholmi Manufaktuur, mis oma mastaapsuses kannab endas mehhaniseeritud töö vaimu ka tänapäeval.
Kreenholmi ruumid hoiavad endas nii suurejoonelise tööstuse hõngu kui ka õrna töölishinge katsumusi, mida saab tajuda nii kolossaalse vabriku territooriumil kui manufaktuuri siseruumides.

Paisuvalt monteeruva aegruumi loomiseks võtavad olulise rolli näitlejad Mirtel Pohla, Riina Maidre, Bert Raudsep, Pääru Oja ning Vox Populi koor**.

Lavastuse “Oomen” rännak algab Kreenholmi vana värava juurest, Joala 32 vastas. Palume riietuda ilmastikule vastavalt.

Lavastaja: Jarmo Reha
Tekst: Aleksei Gastev
Kunstnik: Liina Tepand
Dramaturg: Aare Pilv
Helikunstnik: Argo Vals
Valguskunstnik: Revo Koplus
Dirigent: Janne Fridolin
Näitlejad: Mirtel Pohla, Riina Maidre, Bert Raudsep, Pääru Oja
Koor: Vox Populi
Produtsent: Minna-Triin Kohv
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL
Etenduse kestus: 1h 40min

Esietendus: 30. märts 2018 kell 19:00
Järgmised etendused: 31. märts; 13., 14., 20., 21. aprill kell 19:00 ; 1., 15., 22., aprill kell 16:00
Piletid hinnaga 25€ (toetajapilet) / 18€ (täispilet) / 13€ (sooduspilet) müügis Piletilevis ja tund aega enne algust kohapeal.

Lavastust toetavad Eesti Kultuurkapital ja EV100
Sponsorid ja toetajad: IVEK, Meresuu SPA ja Hotell, Narva Muuseum, Loov Eesti, Kolimisrõõm, kohvik Muna, Felandia, Narva Gate OÜ, Sander Siim, Akzo Nobel Baltics AS, Inger Hotell.
Jälgi infot Facebookist

Kontakt: Minna-Triin Kohv, +372 55634127 / minnatriinkohv@gmail.com

Pressiteade 31.01.2018
Kanuti Gildi SAALis esieten dub Mart Kangro, Juhan Ulfsaki ja Eero Epneri lavastus “WORKSHOP”

20.veebruaril esietendub Kanuti Gildi SAALis Mart Kangro, Juhan Ulfsaki ja Eero Epneri lavastus “WORKSHOP”. See on lavastus õppimisest ja õpetamisest, kus laval on Ulfsak, Kangro ja Epner ise. Lavastust saab Kanuti Gildi SAALis näha veebruaris, märtsis ja aprillis kokku seitsmel korral.

Kuidas lüüa naela laua sisse. Kuidas õppida rääkima. Kuidas avada ust. Kuidas olla empaatiline. Kuidas aru saada geomeetriast ning kuidas vabaneda süütunde poolt põhjustatud kannatustest. Õpetamine on miski, mis saab alguse juba embrüos ning jätkub kuni aastakümneid hetkeni, mil inimesed molekulid lagunevad olematusse. Inimeseks ei sünnita, inimeseks õpitakse. Õpitakse, kuidas teha nii, et ebamäärasest bioloogilisest rakukogumist saab inimene. Vundamendi valamine. Vannitoa puhastamine nii, et kuhugi ei jääks inetuid plekke. Hammaste pesemine õige nurga all. Armastuse väljendamine. Õige hingamine sünnitamisel ja väärikuse säilitamine suremisel.
Kas sa teadsit, et..?

Esietendus toimub 20. veebruaril kell 19:30, järgmised etendused 21. veebruaril, 29. ja 30. märtsil ning 2., 3. ja 4. aprillil kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Etendusele 21. veebruaril järgneb vestlus kunstnikega.

Idee, teostus, esitus: Mart Kangro, Juhan Ulfsak, Eero Epner (NO99)
Produtsent, konsultant: Maria Arusoo
Helikujundus: Artjom Astrov
Valguskujundus: Oliver Kulpsoo
Kaasprodutsent: Kanuti Gildi SAAL
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Täname: Jana Kadastik, Hannes Praks, Kairi Mändla, Reigo Tammjärv

Piletid eelmüügis Piletilevis 8/12 EUR ning kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal 10/15 EUR.

Pressiteade 12.01.2018
Homme esietendub Kanuti Gildi SAALis Ruslan Stepanovi tantsulavastus “Невесомость”!

Ruslan Stepanov, kes on olnud pikemat aega tegev tantsija ja koreograafina nii Eestis kui Saksamaal, on viimaks jõudnud oma esimese sooloni. Homme, 13. jaanuaril esietendub Kanuti Gildi SAALis tema uus tantsulavastus, mis kannab pealkirja “Невесомость” - kaaluta ehk selline mõtete kaaluta seisund, mis võib tekkida hetkel, mil kogeme igavust.

A: Ruslan, how is pleasure and boredom connected to you?
R: Оба состояния периодически меня посещают. Иногда я получаю удовольствие от скуки, иногда скучаю от удовольствия.
А: Can you still do a split?
R: no
A: what is your favourite book?
R: "Так говорил Заратустра"

Ruslan Stepanov: “Maailm muutub ilmselgelt üha igavamaks, aga mulle meeldivad igavad asjad. Kui ma olen millestki tüdinenud, siis see ei tähenda tingimata, et see on kellelegi teisele igav. Tänapäeval on kogu meie ühiskond hõivatud huvitav olemisest (kõik peab olema kaasahaarav, nauditav, kohene), aga aja jooksul muutub kõik huvitav vältimatult igavaks, tuttavaks, kogetuks, tehtuks, suletuks, liikumatuks, tähendusetuks. Huvi millegi vastu on alati põgus ja selle peamine siht on igavuse peletamine. Igavus kui potentsiaali seisund, hetk mil on võimalik nihe teadvuses. Hetk, mil asjad mida me ei tea veel ega suuda ka ette kujutada võivad ilmneda/pähe tulla/juhtuda, aga sama hästi ka mitte. Hetk, mil juhus on ainus strateegia, mis omakorda sõltub spetsiifilistest tingimustest. Hetk, mil aeg on võimeline oma kulgu muutma. Mis on igavuse potentsiaal ja kui kaua see kestab? Mis juhtub peale seda kui meil on igav või kui me oleme igavad?”

Ruslan Stepanov lõpetas Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia koreograafi, tantsija ja tantsuõpetajana (2002). Perioodil 2002-2012 töötas ta teatris Vanemuine tantsija ja koreograafina. Seejärel 2012-2014 oli ta tantsutrupi Wee liige Gerhart Hauptmanni Teatris Görlitzis, Saksamaal. Trupiga koos anti külalisetendusi lisaks Saksamaale ka Iisraelis, Poolas ja Tšehhis. Alates 2014. aastast tegutseb Ruslan vabakutselise tantsukunstnikuna peamiselt Eestis ja Saksamaal.

Autor, lavastaja, etendaja: Ruslan Stepanov
Valguskunstnik, tehnilised lahendused: Oliver Kulpsoo
Mentor: Alissa Šnaider
Helikujundus: Artjom Astrov
Teleklipp: tencu
Graafiline disain: Jaan Evart
Kaasprodutsent: Kanuti Gildi SAAL
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Kestus: 60min
Keel ei ole takistuseks.

Esietendus ja etendused toimuvad 13. ja 30. jaanuaril ning 6. ja 7. veebruaril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. Etendusele 30.01 järgneb vestlus kunstnikuga. Piletid müügil Piletilevis ja pool tundi enne algust kohapeal.

Lavastuse koduleht: www.saal.ee/et/performance/5170
Lavastuse treiler: vimeo.com/249361755
Lavastuse videointervjuu: vimeo.com/250561702

Pressiteade 8.01.2018
Kanuti Gildi SAALis esietendub Ruslan Stepanovi tantsulavastus “Невесомость”.

Ruslan Stepanov, kes on olnud pikemat aega tegev tantsija ja koreograafina nii Eestis kui Saksamaal, on viimaks jõudnud oma esimese sooloni. Tema 13. jaanuaril Kanuti Gildi SAALis esietenduv tantsulavastus kannab pealkirja “Невесомость” - kaaluta ehk selline mõtete kaaluta seisund, mis võib tekkida hetkel, mil kogeme igavust.

A: Ruslan, how is pleasure and boredom connected to you?
R: Оба состояния периодически меня посещают. Иногда я получаю удовольствие от скуки, иногда скучаю от удовольствия.
А: Can you still do a split?
R: no
A: what is your favourite book?
R: "Так говорил Заратустра"

Ruslan Stepanov: “Maailm muutub ilmselgelt üha igavamaks, aga mulle meeldivad igavad asjad. Kui ma olen millestki tüdinenud, siis see ei tähenda tingimata, et see on kellelegi teisele igav. Tänapäeval on kogu meie ühiskond hõivatud huvitav olemisest (kõik peab olema kaasahaarav, nauditav, kohene), aga aja jooksul muutub kõik huvitav vältimatult igavaks, tuttavaks, kogetuks, tehtuks, suletuks, liikumatuks, tähendusetuks. Huvi millegi vastu on alati põgus ja selle peamine siht on igavuse peletamine. Igavus kui potentsiaali seisund, hetk mil on võimalik nihe teadvuses. Hetk, mil asjad mida me ei tea veel ega suuda ka ette kujutada võivad ilmneda/pähe tulla/juhtuda, aga sama hästi ka mitte. Hetk, mil juhus on ainus strateegia, mis omakorda sõltub spetsiifilistest tingimustest. Hetk, mil aeg on võimeline oma kulgu muutma. Mis on igavuse potentsiaal ja kui kaua see kestab? Mis juhtub peale seda kui meil on igav või kui me oleme igavad?”

Ruslan Stepanov lõpetas Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia koreograafi, tantsija ja tantsuõpetajana (2002). Perioodil 2002-2012 töötas ta teatris Vanemuine tantsija ja koreograafina. Seejärel 2012-2014 oli ta tantsutrupi Wee liige Gerhart Hauptmanni Teatris Görlitzis, Saksamaal. Trupiga koos anti külalisetendusi lisaks Saksamaale ka Iisraelis, Poolas ja Tšehhis. Alates 2014. aastast tegutseb Ruslan vabakutselise tantsukunstnikuna peamiselt Eestis ja Saksamaal.

Autor, lavastaja, etendaja: Ruslan Stepanov
Valguskunstnik, tehnilised lahendused: Oliver Kulpsoo
Mentor: Alissa Šnaider
Helikujundus: Artjom Astrov
Teleklipp: tencu
Graafiline disain: Jaan Evart
Kaasprodutsent: Kanuti Gildi SAAL
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Kestus: 60min
Keel ei ole takistuseks.

Esietendus ja etendused toimuvad 13. ja 30. jaanuaril ning 6. ja 7. veebruaril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. Etendusele 30.01 järgneb vestlus kunstnikuga. Piletid müügil Piletilevis ja pool tundi enne algust kohapeal.

Lavastuse treiler: vimeo.com/249361755
Lavastuse koduleht: www.saal.ee/et/performance/5170

Pressiteade 6.12.2017
Kanuti Gildi SAAL tähistab Soome sünnipäeva koos tunnustatud kunstirühmitusega W A U H A U S!

Kanuti Gildi SAAL tähistab sel nädalal Soome 100. juubelit koos Helsingi kunstirühmitusega W A U H A U S. Hiljuti pälvisid nad Soome 2017. aasta riiklike kultuuripreemiate etenduskunstide valdkonna preemia. Nädala alguses sai Kanuti Gildi SAALis näha lavastust “Flashdance”. 7. ja 8. detsembril jätkub kava nende uusima lavastusega “Private Dancer”, milles osaleb ka mitmete eesti etenduskunstnikega koostööd teinud Juha Valkeapää.

Lavastus “Flashdance” on teine ning “Private Dancer” kolmas osa triloogiast, mis on oma nime saanud tantsufilmidelt. Esimene osa, “Dirty Dancing” esietendus Zodiak-is - Uue Tantsu Keskuses Helsingis ja seda nägi Kanuti Gildi SAALi publik 2015. aasta lõpus. Selles seerias on rõhutatult kõrvuti koos nii “elutud asjad” nagu värvitud hapupiim ja suur must prügikott, elavad esinejad laval kui ka publiku mitmeid meeli kätkev kogemus.

Lavastuse “Private Dancer” keskmes on heli ja selle kinesteetiline olemus. Heli saavutatakse läbi millegi liikumise. See reisib meie kõrvadesse ning sealt edasi vibreerides väikestesse kehaosadesse, mis tõlgitakse tundeks, millestki, mis juhtus. Lavastuses vaadeldakse suud kui valvatud väravat. Mida me laseme suust sisse ja välja on reguleeritud normide poolt, mis ainult ei säilita meie füüsilist keha ja tema baasvajadusi vaid toob esile ka meie sotsiaalsed ning ühiskondlikke suhteid teistega. “Private Dancer” kutsub publikut kuulama oma tervet keha sirutades “teise”, keha piiride ja lõputute võimaluste poole kuulamise kaudu.

Idee: W A U H A U S; laval: Heidi Soidinsalo ja Juha Valkeapää; lava taga: Samuli Laine, Juho Keränen, Anni Klein, Jarkko Partanen, Jussi Matikainen, Heidi Soidinsalo; produktsioon: Zodiak - Center for New Dance, W A U H A U S; residentuuri toetus: Kunstencentrum BUDA (Belgia); esietendus: 13.10.2017 Zodiak - Center for New Dance; kestus: 60min.

W A U H A U S-i kuuluvad lavastaja Anni Klein, stsenograaf Samuli Laine, koreograaf Jarkko Partanen ja helikunstnikud Jussi Matikainen ning Heidi Soidinsalo. Nad loovad oma töid erinevates ruumides, nii väikestes eksperimentaalteatrites kui ka suurtel staadionitel.
Kasutades pop-kultuuri, on W A U H A U S-i tööd võimelised samaaegselt lahutama meeli kui ka valgustama meie ühiskonna struktuure, läbi esteetikat, kus erinevad materjalid, valgus ja heli suhestuvad elava esinejaga. Koduleht: www.wauhaus.fi

“Private Dancer“ etendused toimuvad 7. ja 8. detsembril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Piletid müügil Piletilevis ja pool tundi enne algust kohapeal.

Toetajad: Suomen Kulttuurirahasto, Taiteen edistämiskeskus, Teatterin tiedotuskeskus, Kone Foundation, Arts Promotion Centre Finland, Jenny ja Antti Wihurin Rahasto, [DNA], Creative Europe Programme of the European Union.
Eesti etendusi toetab Eesti Kultuurkapital ja Nordic-Baltic Mobility Programme for Culture

Pressiteade 29.11.2017
Värskelt Soome riikliku kultuuripreemia pälvinud grupp W A U H A U S tuleb Eestisse!

Kaasaegses etenduskunstide maailmas aktiivselt tegutsev Helsingi kunstirühmitus
W A U H A U S pälvis möödunud nädalal Soome 2017. aasta riiklike kultuuripreemiate jagamisel etenduskunstide valdkonna preemia. Detsembris saab Kanuti Gildi SAALis näha kahte nende värskemat lavastust - “Flashdance” ja “Private Dancer”. W A U H A U S'i etendustega tähistab Kanuti Gildi SAAL Tallinnas Soome 100. juubelit.

Lavastus “Flashdance” on teine ning “Private Dancer” kolmas osa triloogiast, mis on oma nime saanud tantsufilmidelt. Esimene osa, “Dirty Dancing” esietendus Zodiak-is - Uue Tantsu Keskuses Helsingis ja seda nägi Kanuti Gildi SAALi publik 2015. aasta lõpus. Selles seerias on rõhutatult kõrvuti koos nii “elutud asjad” nagu värvitud hapupiim ja suur must prügikott, elavad esinejad laval kui ka publiku mitmeid meeli kätkev kogemus.

“Flashdance” idee sündis mõeldes vaataja nägemismeelest ja selle ebastabiilsusest. Mis juhtuks etenduse kogemisega, kui selle harjumuspärane tajumine on häiritud? Lavastuses on pimedus potentsiaalne ruum, kus vaataja isiklikud piirid ja tajud ajast ning ruumist on hajutatud. Vaataja on silmitsi oma nägemisvõimete piiriga ja piiritu kujutlusvõime maastikuga. Tegemist on tugeva audio-visuaalse kogemusega, mis ärgitab publikut kasutama kõiki oma meeli, leides üles selle, mis on müstiline ja alateadvuslik.

Idee: W A U H A U S; laval: Hanna Ahti, Wilhelm Grotenfelt, Johannes Purovaara; lava taga: Laura Haapakangas, Anni Klein, Samuli Laine, Jarkko Partanen, Jani-Matti Salo, Heidi Soidinsalo; produktsioon: Zodiak - Center for New Dance, Kanuti Gildi SAAL, W A U H A U S; residentuuri toetus: O Espaco do Tempo, Portugal; esietendus: 7.12.2016 Zodiak - Center for New Dance; kestus: 50’.

Lavastuse “Private Dancer” keskmes on heli ja selle kinesteetiline olemus. Heli saavutatakse läbi millegi liikumise. See reisib meie kõrvadesse ning sealt edasi vibreerides väikestesse kehaosadesse, mis tõlgitakse tundeks, millestki, mis juhtus. Lavastuses vaadeldakse suud kui valvatud väravat. Mida me laseme suust sisse ja välja on reguleeritud normide poolt, mis ainult ei säilita meie füüsilist keha ja tema baasvajadusi vaid toob esile ka meie sotsiaalsed ning ühiskondlikke suhteid teistega. “Private Dancer” kutsub publikut kuulama oma tervet keha sirutades “teise”, keha piiride ja lõputute võimaluste poole kuulamise kaudu.

Idee: W A U H A U S; laval: Heidi Soidinsalo ja Juha Valkeapää; lava taga: Samuli Laine, Juho Keränen, Anni Klein, Jarkko Partanen, Jussi Matikainen, Heidi Soidinsalo; produktsioon: Zodiak - Center for New Dance, W A U H A U S; residentuuri toetus: Kunstencentrum BUDA (Belgia); esietendus: 13.10.2017 Zodiak - Center for New Dance; kestus: 60’.

W A U H A U S-i kuuluvad lavastaja Anni Klein, stsenograaf Samuli Laine, koreograaf Jarkko Partanen ja helikunstnikud Jussi Matikainen ning Heidi Soidinsalo. Nad loovad oma töid erinevates ruumides, nii väikestes eksperimentaalteatrites kui ka suurtel staadionitel.
Kasutades pop-kultuuri, on W A U H A U S-i tööd võimelised samaaegselt lahutama meeli kui ka valgustama meie ühiskonna struktuure, läbi esteetikat, kus erinevad materjalid, valgus ja heli suhestuvad elava esinejaga. Koduleht: www.wauhaus.fi

“Flashdance” 4. ja 5. detsembril kell 19:30 ning “Private Dancer 7. ja 8. detsembril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Piletid müügil Piletilevis ja pool tundi enne algust kohapeal.

Toetajad: Suomen Kulttuurirahasto, Taiteen edistämiskeskus, Teatterin tiedotuskeskus, Kone Foundation, Arts Promotion Centre Finland, Jenny ja Antti Wihurin Rahasto, [DNA], Creative Europe Programme of the European Union.
Eesti etendusi toetab Eesti Kultuurkapital ja Nordic-Baltic Mobility Programme for Culture

Pressiteade 21.11.2017
Kanuti Gildi SAAL tähistab Soome 100. juubelit kahe lavastusega Helsingi kunstirühmituselt W A U H A U S.

Kaasaegses etenduskunstide maailmas aktiivselt tegutsev Helsingi kunstirühmitus
W A U H A U S tuleb Kanuti Gildi SAALi oma triloogia kahe lavastusega “Flashdance” ja “Private Dancer”.

Lavastus “Flashdance” on teine ning “Private Dancer” kolmas osa triloogiast, mis on oma nime saanud tantsufilmidelt. Esimene osa, “Dirty Dancing” esietendus Zodiak-is - Uue Tantsu Keskuses Helsingis ja seda nägi Kanuti Gildi SAALi publik 2015. aasta lõpus. Selles seerias on rõhutatult kõrvuti koos nii “elutud asjad” nagu värvitud hapupiim ja suur must prügikott, elavad esinejad laval kui ka publiku mitmeid meeli kätkev kogemus.

“Flashdance” idee sündis mõeldes vaataja nägemismeelest ja selle ebastabiilsusest. Mis juhtuks etenduse kogemisega, kui selle harjumuspärane tajumine on häiritud? Lavastuses on pimedus potentsiaalne ruum, kus vaataja isiklikud piirid ja tajud ajast ning ruumist on hajutatud. Vaataja on silmitsi oma nägemisvõimete piiriga ja piiritu kujutlusvõime maastikuga. Tegemist on tugeva audio-visuaalse kogemusega, mis ärgitab publikut kasutama kõiki oma meeli, leides üles selle, mis on müstiline ja alateadvuslik.

Idee: W A U H A U S; laval: Hanna Ahti, Wilhelm Grotenfelt, Johannes Purovaara; lava taga: Laura Haapakangas, Anni Klein, Samuli Laine, Jarkko Partanen, Jani-Matti Salo, Heidi Soidinsalo; produktsioon: Zodiak - Center for New Dance, Kanuti Gildi SAAL, W A U H A U S; residentuuri toetus: O Espaco do Tempo, Portugal; esietendus: 7.12.2016 Zodiak - Center for New Dance; kestus: 50’.

Lavastuse “Private Dancer” keskmes on heli ja selle kinesteetiline olemus. Heli saavutatakse läbi millegi liikumise. See reisib meie kõrvadesse ning sealt edasi vibreerides väikestesse kehaosadesse, mis tõlgitakse tundeks, millestki, mis juhtus. Lavastuses vaadeldakse suud kui valvatud väravat. Mida me laseme suust sisse ja välja on reguleeritud normide poolt, mis ainult ei säilita meie füüsilist keha ja tema baasvajadusi vaid toob esile ka meie sotsiaalsed ning ühiskondlikke suhteid teistega. “Private Dancer” kutsub publikut kuulama oma tervet keha sirutades “teise”, keha piiride ja lõputute võimaluste poole kuulamise kaudu.

Idee: W A U H A U S; laval: Heidi Soidinsalo ja Juha Valkeapää; lava taga: Samuli Laine, Juho Keränen, Anni Klein, Jarkko Partanen, Jussi Matikainen, Heidi Soidinsalo; produktsioon: Zodiak - Center for New Dance, W A U H A U S; residentuuri toetus: Kunstencentrum BUDA (Belgia); esietendus: 13.10.2017 Zodiak - Center for New Dance; kestus: 60’.

W A U H A U S-i kuuluvad lavastaja Anni Klein, stsenograaf Samuli Laine, koreograaf Jarkko Partanen ja helikunstnikud Jussi Matikainen ning Heidi Soidinsalo. Nad loovad oma töid erinevates ruumides, nii väikestes eksperimentaalteatrites kui ka suurtel staadionitel.
Kasutades pop-kultuuri, on W A U H A U S-i tööd võimelised samaaegselt lahutama meeli kui ka valgustama meie ühiskonna struktuure, läbi esteetikat, kus erinevad materjalid, valgus ja heli suhestuvad elava esinejaga. Koduleht: www.wauhaus.fi

“Flashdance” 4. ja 5. detsembril kell 19:30 ning “Private Dancer 7. ja 8. detsembril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Piletid müügil Piletilevis ja pool tundi enne algust kohapeal.

Toetajad: Suomen Kulttuurirahasto, Taiteen edistämiskeskus, Teatterin tiedotuskeskus, Kone Foundation, Arts Promotion Centre Finland, Jenny ja Antti Wihurin Rahasto, [DNA], Creative Europe Programme of the European Union.
Eesti etendusi toetab Eesti Kultuurkapital ja Nordic-Baltic Mobility Programme for Culture

Pressiteade 17.11.2017
21.novembril kell 18 avatakse Disaini ja Arhitektuuri Galeriis Henri Hüti ja Mihkel Ilusa lavastatud näitus “Kapriisid: Eelvõim”.

“Kapriisid: Eelvõim” on lavastatud näitus, mis loob galeriiruumi keskkonna ning esindab teatri atmosfääri sellisena, nagu meile meeldib seda kogeda. Teatris funktsionaalset, nagu valguspark või publiku toolid, kujutame skulpturaalsena. Kogu lavatehniline arsenal ja etendust loovad komponendid on esile toodud ning liigne inimlähedus tahaplaanile jäetud. Ja ometi ei ole me suutnud loobuda puhvetist… Kapriisid on jätkuv projekt, mis on sümbioos etenduskunstide ja näitusekultuuri praktikatest. Saaga kolmanda peatüki fookuses on ootus, hämarus, vaikus ja kuuluvus.

Henri Hütt on (etendus)kunstnik, kes väärtustab loomingulisi hübriidvorme, kuhu kuuluvad nii tehnoloogilise dominandiga etenduskunsti vormid, helietendused, lavastatud näituse kontseptsiooni arendamine ning koostööd erinevate valdkondade kunstnikega. On rühmituse MIMproject liige ning Baltikumi ja Skandinaavia kunstiülikoolide võrgustiku DAMA koordinaator.

Mihkel Ilus on visuaalkunstnik, kelle põhifookus on maali laiendatud väljal. See tähendab, et Ilus sageli töötab suuremõõtmelise installatsiooniga, milles maaliline lähenemine omab keskset rolli. Ilusa praktika oluline osa on ka kaasaegse näitusekultuuri ja etenduskunsti põimumine. Viimasel ajal tegeleb peamiselt objektse kunsti erinevuste uurimisega black box ja white cube tingimustes.

Idee, teostus, esitus: Henri Hütt ja Mihkel Ilus, kaasprodutsent: Kanuti Gildi SAAL, tänud: Ingrid Allik, KIASMA, toetajad: Eesti Kultuurkapital.

Avamine 21. novembril kell 18:00.
Disaini ja Arhitektuuri Galerii (Pärnu mnt 6, Tallinn) on avatud esmaspäevast laupäevani kell 12:00-18:00. Näitus jääb avatuks kuni 2. detsembrini.

Näituse video: vimeo.com/240018458
Koduleht: saal.ee/et/performance/5125

Kaasaegse etenduskunsti keskus Kanuti Gildi SAAL sõidab koos sõpradega Düsseldorfi ja Nanterre’i Eesti Vabariik 100 ja EL Nõukogu eesistumise raames Eesti juubelit tähistama.

Kanuti Gildi SAAL tähistab 24.-25. novembril Eesti esimest Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ja Eesti Vabariigi 100. juubelit kaasaegses etenduskunsti keskuses Forum Freies Theater’is ja kohalikus alternatiivse kinomajas Filmwerkstattis, Düsseldorfis, samuti toimub sarnast laadi, kuid erineva sisuga üritus 15.-16. detsembril Nanterre-Amandiers Teatris Nanterre’is, Prantsusmaal. Saksamaal toimuva ürituse nimi on eestipäraselt “Sünnipäevapidu” ja Prantsusmaal toimuv kannab nime “Week End Estonien”.

“Sünnipäevapidu” ja “Week End Estonien” üritused on lisaks tähistamisele loodud eesmärgiga luua kohalikele ärksameelsetele võimalus tutvuda Eestile eripärase käekirjaga kunstiga. Mõlema ürituse eripära seisneb selles, et nende päevade sisu sünnib vastavalt kohalikule kontekstile koostöös sealse partneriga. Kaks etendus- ja visuaalkunstide nädalavahetust Düsseldorfis ja Nanterre’is on sulam etendustest, filmist ning visuaal-muusikalistest elamustest, mis kinnitab ühelt poolt 100. aastaseks saava Eesti iseenesestmõistetavat kuulumist Euroopa kultuuriruumi ning samas annab võimaluse tuua esile meie ainulaadsed eripärad.

Programm Düsseldorfis algab reedel kohalikus Filmwerkstattis, kus Daniel Vaarik räägib e-residentsusest ning vestleb Patrick Schifferiga (Piratenpartei liider) demokraatia võimalikkusest Interneti ajastul. Õhtu jätkub Teater NO99 filmiga “Kust tuleb tolm ja kaob raha” ning lõppeb elektroonilise muusikaduo Cubus Larvikuga, kes koos VJ Emer Värgiga loovad visuaalse ja helilise rännaku.
Laupäeval astuvad Forum Freies Theater’is üles Karl Saks oma Eesti Teatriliidu tantsuauhinna pälvinud soololavastusega “Seisund ja disain”, Maike Lond Malmborg palju tuuritanud loeng-etendusega “"10 journeys to a place where nothing happens*" ja saab näha ka Kädi Metsoja nooruslikku energiat pulbitsevat tsirkus-tantsulavastust “Moiste”.

Kanuti Gildi SAALi kontakt: Maarja Kalmre
maarja@saal.ee
+372 55647931
www.saal.ee

lisaks:

www.ev100.ee/et/sunnipaevapidu
fft-duesseldorf.de/stueck/100-jahre-estland/
www.filmwerkstatt-duesseldorf.de/

Pressiteade 27.10.2017
Homme esietendub Maria Metsalu soololavastus „Mademoiselle x“.

Homme, 28. oktoobril esietendub Kanuti Gildi SAALis rahvusvahelise taustaga koreograafi ja etenduskunstniku Maria Metsalu soololavastus „Mademoiselle x“. Lavastust saab näha kokku neljal korral.

Maria Metsalu uuslavastus opereerib pool-fiktsioonalse tegelase, Mademoiselle x-i reaalsuses. Mademoiselle x on naine, kes, olles elus, on veendunud, et ta on surnud. Ta usub, et tal ei ole aju, närve, kere ega organeid, olles vaid lagunev keha. Oma surmast hoolimata usub ta igavikulisusesse ja surematusesse. Selles reaalsuses on kõik võimalik ja lubatud, kõik on osa temast ja pärineb temast, vormides kompleksse kuid lihtsakoelise süsteemi. Komplekssed süsteemid on ebakindlad. Võimatu on ennustada nende toimet hoolimata sellest, kas me saame aru süsteemi erinevatest osadest.
“Mademoiselle x” varastab elemente lo-fi haunted attraction'itest, mis jäljendavad kummituslikesse paikadesse sisenemise kogemust. Läbi Mademoiselle x-i narratiivi, kes jõlgub zombina kuskil “vahepeal” nagu elav surnu, pannakse vaatluse alla etendaja motivatsioon ja seisund sama etenduse ning materjali korduval esitamisel. Autor kasutab ilmselgeid trikke ja elemente, mida tihti loetakse kui midagi liigset. Kasutades neid elemente ning strateegilisi kordusi üritab autor vältida loogilisi kulminatsioonimomente. See etendus ei taha ennast näidata vaid ta tahab end varjata imitatsioonis.

“Air could not freeze her, fire could not burn her, water could not drown her, earth could not bury her.”

Maria Metsalu (1990) on koreograaf ja etenduskunstnik, kes lõpetas 2016. aastal õpingud SNDOs (School for New Dance Development) Amsterdamis. Ta on loonud peamiselt soolotöid, mis on kantud püsivast huvist iseenda persooni tekitamise, enese mütologiseerimise ja mina-loome vastu. Tema uurimisprotsessi olulisteks tahkudeks on füüsilise ja virtuaalse tegelikkuse kõrvutamine, nende kokkuviimine ja erinevuste mõistmine koostoime, sotsiaalse vahetuse ja teisenemise seisukohast. Eesmärk on kujutada visuaalkultuuri, identiteedi, apropriatsiooni, kaugkohalolu ja vuajerismi vahelisi suhteid, rakendades enesele viitavaid suhteid tehnoloogiatega. Hoolimata valitud meediumitest loob ta visuaalseid töid, mis paigutavad tema enda keha epitsentrisse. Teiste seas on Maria Metsalu teinud koostööd Nils Amadeus Lange, Tino Sehgali, Vincent Riebeeki, Manuel Scheiwilleri, Fernando Belfiore ja Samira Elagozega.

Eesti publik on Maria Metsalu näinud eelmise aasta NU Performance festivalil, kuhu ta oli kutsutud oma lavastusega ”Fuchsia”. 2015. aasta septembris töötas Maria residentuuris Püha Vaimu SAALis ning täpselt aasta hiljem oli tema näitus üleval online galeriis konstanet.com. ”Mademoiselle x” lavastuse põhjal valmiv installatsioon on osa Maria Arusoo New Yorkis kureeritud näitusest “Soft Scrub, Hard Body, Liquid Presence”, mis on maineka Performa festivali osa.

Idee, lavastus, esitus: Maria Metsalu
Lavakujundus: Nikola Knežević, vaip koostöös Merike Estnaga
Heli: Rodrigo Sobarzo de Larraechea
Joonistused: Annina Machaz
Tehnilised lahendused: SPARK Makerlab
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Koostöös: Kaasaaegse Kunsti Eesti Keskus
Residentuur: Workspacebrussels
Autor tänab: Enrique Arce Gutierrez, Maria Arusoo
Kestus: 90min
Keel ei ole takistuseks.

Esietendus ja etendused 28., 30. ja 31. oktoobril kell 19:30 ning 2. novembril kell 16:00 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. 30. oktoobril järgneb etendusele vestlus kunstnikuga, mida viib läbi Keiu Krikmann. Piletid müügil Piletilevis ja pool tundi enne algust kohapeal.

Lavastuse treiler: https://vimeo.com/238423736
Lavastuse koduleht: https://www.saal.ee/et/performance/5068

Pressiteade 18.10.2017
Esietendub Maria Metsalu soololavastus „Mademoiselle x“.

Rahvusvahelise taustaga koreograaf ja etenduskunstnik Maria Metsalu valmistab Kanuti Gildi SAALis ette oma uut soololavastust „Mademoiselle x“. Lavastus esietendub 28. oktoobril ning seda saab näha kokku neljal korral.

Maria Metsalu uuslavastus opereerib pool-fiktsioonalse tegelase, Mademoiselle x-i reaalsuses. Mademoiselle x on naine, kes, olles elus, on veendunud, et ta on surnud. Ta usub, et tal ei ole aju, närve, kere ega organeid, olles vaid lagunev keha. Oma surmast hoolimata usub ta igavikulisusesse ja surematusesse. Selles reaalsuses on kõik võimalik ja lubatud, kõik on osa temast ja pärineb temast, vormides kompleksse kuid lihtsakoelise süsteemi. Komplekssed süsteemid on ebakindlad. Võimatu on ennustada nende toimet hoolimata sellest, kas me saame aru süsteemi erinevatest osadest.
“Mademoiselle x” varastab elemente lo-fi haunted attraction'itest, mis jäljendavad kummituslikesse paikadesse sisenemise kogemust. Läbi Mademoiselle x-i narratiivi, kes jõlgub zombina kuskil “vahepeal” nagu elav surnu, pannakse vaatluse alla etendaja motivatsioon ja seisund sama etenduse ning materjali korduval esitamisel. Autor kasutab ilmselgeid trikke ja elemente, mida tihti loetakse kui midagi liigset. Kasutades neid elemente ning strateegilisi kordusi üritab autor vältida loogilisi kulminatsioonimomente. See etendus ei taha ennast näidata vaid ta tahab end varjata imitatsioonis.

“Air could not freeze her, fire could not burn her, water could not drown her, earth could not bury her.”

Maria Metsalu (1990) on koreograaf ja etenduskunstnik, kes lõpetas 2016. aastal õpingud SNDOs (School for New Dance Development) Amsterdamis. Ta on loonud peamiselt soolotöid, mis on kantud püsivast huvist iseenda persooni tekitamise, enese mütologiseerimise ja mina-loome vastu. Tema uurimisprotsessi olulisteks tahkudeks on füüsilise ja virtuaalse tegelikkuse kõrvutamine, nende kokkuviimine ja erinevuste mõistmine koostoime, sotsiaalse vahetuse ja teisenemise seisukohast. Eesmärk on kujutada visuaalkultuuri, identiteedi, apropriatsiooni, kaugkohalolu ja vuajerismi vahelisi suhteid, rakendades enesele viitavaid suhteid tehnoloogiatega. Hoolimata valitud meediumitest loob ta visuaalseid töid, mis paigutavad tema enda keha epitsentrisse. Teiste seas on Maria Metsalu teinud koostööd Nils Amadeus Lange, Tino Sehgali, Vincent Riebeeki, Manuel Scheiwilleri, Fernando Belfiore ja Samira Elagozega.

Eesti publik on Maria Metsalu näinud eelmise aasta NU Performance festivalil, kuhu ta oli kutsutud oma lavastusega ”Fuchsia”. 2015. aasta septembris töötas Maria residentuuris Püha Vaimu SAALis ning täpselt aasta hiljem oli tema näitus üleval online galeriis konstanet.com. ”Mademoiselle x” lavastuse põhjal valmiv installatsioon on osa Maria Arusoo New Yorkis kureeritud näitusest “Soft Scrub, Hard Body, Liquid Presence”, mis on maineka Performa festivali osa.

Idee, lavastus, esitus: Maria Metsalu
Lavakujundus: Nikola Knežević, vaip koostöös Merike Estnaga
Heli: Rodrigo Sobarzo de Larraechea
Joonistused: Annina Machaz
Tehnilised lahendused: SPARK Makerlab
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Koostöös: Kaasaaegse Kunsti Eesti Keskus
Residentuur: Workspacebrussels
Autor tänab: Enrique Arce Gutierrez, Maria Arusoo
Kestus: 90min
Keel ei ole takistuseks.

Esietendus ja etendused 28., 30. ja 31. oktoobril kell 19:30 ning 2. novembril kell 16:00 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. 30. oktoobril järgneb etendusele vestlus kunstnikuga, mida viib läbi Keiu Krikmann. Piletid müügil Piletilevis ja pool tundi enne algust kohapeal.

Lavastuse treiler: vimeo.com/238423736
Lavastuse koduleht: www.saal.ee/et/performance/5068

Pressiteade 3.10.2017
Kanuti Gildi SAALis etendub Karolin Poska soololavastus.

Järgmisel nädalal näeb Karolin Poska soololavastust “thank you. you're welcome THANK YOU you're welcome. thank you” Kanuti Gildi SAALis. “thank you ...” on Poska esimene soololavastus, mis esietendus 7. juulil 2017 Supersonicumi galeriis, NoTaFe festivalil Viljandis.

Karolin Poska on vabakutseline tantsukunstnik, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. 2016/2017 hooajal oli ta Kanuti Gildi Saali noor kunstnik residentuurs. Oma lavastustes on ta eksperimenteerinud live-elektroonilise muusika ja tantsu piiridega.

Lavastust tutvustav tekst:
Mis juhtub bakteritega sinu kätel kui sa plaksutad? Kas see teeb neile haiget?
Mõtle hetkele, kui sa taipad, et etendus, mida vaatasid, on just lõppenud. Tuled on kustunud, etendaja lavalt lahkunud, valitseb vaikus. Aplaus ei ole veel alanud. Kogu publik mõtleb sama - see on läbi. Sa tahad, et see vaikne hetk kestaks igavesti.
Sa ei ole kindel, kust see täpselt algas või kes tegi esimese plaksu, aga äkki levib aplaus kulutulena ning juba plaksutavad kõik. Sina teed automaatselt sama.
Nüüd hingavad kõik kergendunult. Su näoilme muutub etenduse vaatamise näost tavaliseks tänavailmseks. Sa märkad inimesi enda ümber. Näed, et nad on hakanud ennast liigutama ja sättima, vahetavad omavahel naeratusi ning pilke.
Sa kuuled endiselt nende aplodeerimist. Mõni plaksutab valjult ja jõuliselt, teine lööb käsi kokku kui kuninganna. Nad kõik plaksutavad samas rütmis. Ära murra süsteemi. Püsi rütmis.

                Plaks-plaks-plaks-plaks  

Idee, esitus: Karolin Poska, helikunstnik: Kenn-Eerik Kannike, valguskunstnik: Ivar Piterskihh, dramaturgiline tugi: Kaie Küünal, kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, toetaja: Eesti Kultuurkapital

Etendused toimuvad 11., 13. ja 14. oktoobril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALi Püha Vaimu SAALis. Piletid müügis Piletilevis ja pool tundi enne algust kohapeal.

Täna, 26. septembril esietendub Kanuti Gildi SAALis etenduskunstnike Ann Mirjam Vaikla ja Lærke Grøntvedi teatrilavastus “Uncanny You”. Teose keskmeks on uncanny-lik õhustik ja olukorrad, mis on inspireeritud inimkonna enesehävituslikust käitumisest. Kuid veelgi kõhedust tekitavam kui sõda ise, on autorite arvates meedia roll ning selle mõjujõud meid ümbritseva tegelikkuse loomisel. “Uncanny You” on eklektiline sulam erinevatest kunstivormidest nagu teater, performance, tants, heli- ja videokunst.

Lavastuse tutvustus:
Me elame 21. sajandil, kus hirm ümbritseva ees moodustab suure osa inimeste igapäevaelust. Sellest inspireeritult keskendub lavastus uncanny-like ruumide ja situatsioonide loomisele. Ajal, mil meid ümbritseb Trumpi retoorika, Putini Venemaa, Euroopas jõudu koguv natsionalism ja populism, kahanev demokraatia ning kliima muutuste ümber käiv diskussioon, tundub vältimatu keskenduda ühe tegelaskuju isiklikule loole, teda ümbritsevale reaalsusele, hirmudele ja unistustele.
Mis juhtub siis, kui hakkad kahtlema kõiges ümbritsevas? Kui iga element, mida oled võimeline defineerima, on muutnud järgmiseks hetkeks oma põhiolemust? Mis saab siis, kui vahetegemine tuttavliku ning võõra puhul muutub võimatuks ilma moondumise, enesekaitse, valetamise, põgenemise, peitupugemise, võitluse või isegi vaenlase hävitamiseta?
Mis on sõda? Miks ajalugu ennast kordab?
Ühel päikesepaistelisel kevadpäeval 2017. aastal võis lugeda ajalehest inimkonna ajaloo jooksul õhitud suurimast konventsionaalsest lõhkekehast – The Mother of All Bombs. Lavastuses “Uncanny You” muutub tegelaskuju Mother Bomb meediatormi epitsentriks. See vahejuhtum paneb pealtvaatajad higistama justkui nad ise seisaksid kõrbes põletava päikse all. Avalik tähelepanu ning imetlus viib Mother Bombi kokku Üksildase Ränduriga – koos alustavad nad teekonda alla pimedasse orgu.

Ann Mirjam Vaikla on lavastus- ja kujutav kunstnik. Ta on äsja saabunud New Yorgist, kus ta oli aasta praktikal Storefront for Art and Architecture galeriis Soho linnaosas. 2015. ja 2016. aastal osales ta Watermilli Keskuse rahvusvahelises suveprogrammis Long Islandil, mida juhib teatrilavastaja Robert Wilson. 2015. aastal lõpetas ta oma õpingud Norra Teatriakadeemias stsenograafia erialal.
Lærke Grøntved on etendus- ja performance kunstnik. Ta on osa sõltumatust teatrigrupist T.I.T.S, on reisinud lavastustega “Forced Beauty” ja “MINE” ning esinenud koos Bianca Casady’ga (Cocorosie) tema 2015. aasta Euroopa tuuril. Eelmine aasta esines ta Tallinnas SISU Sümpoosionil oma soolokontserdiga “Before the Storm”. 2015. aastal lõpetas ta oma õpingud Norra Teatriakadeemias näitlemise erialal.
Ann Mirjam Vaikla ja Lærke Grøntved kohtusid esmakordselt 2012. aastal, kui nad alustasid oma õpinguid Norra Teatriakadeemias. Lõputöö raames valmis ühine lavastus “Beasts” (“Elajad”), millest kasvas välja käesolev teatriprojekt “Uncanny You”. Valitud projektidest on nad ühiselt kaasa töötanud Noblessneri Valukojas esietendunud Robert Wilsoni ja Arvo Pärdi suurlavastuses “Aadama passioon”, Oslo Rahvusteatris etendunud Bianca Casady lavastuses “Mother Hunting (Miracle of a Rose)” ning Fredikstadi Kirjandusmajas esitatud Tino Sehgali teoses “This Situation”.

Autorid ja lavastajad: Ann Mirjam Vaikla ja Lærke Grøntved, laval: Lærke Grøntved ja Per Magnus Barlaug, stsenograafia: Ann Mirjam Vaikla, kostüüm: Ditte Trudslev Jensen, heli: Kenn-Eerik Kannike, video: Ingel Vaikla, valgus: Revo Koplus, tehniline tugi: Henry Kasch, fotod: Ingel Vaikla, kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, toetajad: Eesti Kultuurkapital; Arts Letters & Numbers, New York; Teater Momentum, Odense

Esietendus ja etendused 26., 28., 29. ja 30. septembril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. 28. septembril järgneb etendustele vestlus mõlema kunstnikuga, mida viib läbi Laur Kaunissaare. Piletid müügil Piletilevis ja pool tundi enne algust kohapeal.

26.septembril esietendub Kanuti Gildi SAALis etenduskunstnike Ann Mirjam Vaikla ja Lærke Grøntvedi teatrilavastus “Uncanny You”. Teose keskmeks on uncanny-lik õhustik ja olukorrad, mis on inspireeritud inimkonna enesehävituslikust käitumisest. Kuid veelgi kõhedust tekitavam kui sõda ise, on autorite arvates meedia roll ning selle mõjujõud meid ümbritseva tegelikkuse loomisel. “Uncanny You” on eklektiline sulam erinevatest kunstivormidest nagu teater, performance, tants, heli- ja videokunst.
Lavastuse tutvustus:
Me elame 21. sajandil, kus hirm ümbritseva ees moodustab suure osa inimeste igapäevaelust. Sellest inspireeritult keskendub lavastus uncanny-like ruumide ja situatsioonide loomisele. Ajal, mil meid ümbritseb Trumpi retoorika, Putini Venemaa, Euroopas jõudu koguv natsionalism ja populism, kahanev demokraatia ning kliima muutuste ümber käiv diskussioon, tundub vältimatu keskenduda ühe tegelaskuju isiklikule loole, teda ümbritsevale reaalsusele, hirmudele ja unistustele.
Mis juhtub siis, kui hakkad kahtlema kõiges ümbritsevas? Kui iga element, mida oled võimeline defineerima, on muutnud järgmiseks hetkeks oma põhiolemust? Mis saab siis, kui vahetegemine tuttavliku ning võõra puhul muutub võimatuks ilma moondumise, enesekaitse, valetamise, põgenemise, peitupugemise, võitluse või isegi vaenlase hävitamiseta?
Mis on sõda? Miks ajalugu ennast kordab?
Ühel päikesepaistelisel kevadpäeval 2017. aastal võis lugeda ajalehest inimkonna ajaloo jooksul õhitud suurimast konventsionaalsest lõhkekehast – The Mother of All Bombs. Lavastuses “Uncanny You” muutub tegelaskuju Mother Bomb meediatormi epitsentriks. See vahejuhtum paneb pealtvaatajad higistama justkui nad ise seisaksid kõrbes põletava päikse all. Avalik tähelepanu ning imetlus viib Mother Bombi kokku Üksildase Ränduriga – koos alustavad nad teekonda alla pimedasse orgu.
Ann Mirjam Vaikla on lavastus- ja kujutav kunstnik. Ta on äsja saabunud New Yorgist, kus ta oli aasta praktikal Storefront for Art and Architecture galeriis Soho linnaosas. 2015. ja 2016. aastal osales ta Watermilli Keskuse rahvusvahelises suveprogrammis Long Islandil, mida juhib teatrilavastaja Robert Wilson. 2015. aastal lõpetas ta õpingud Norra Teatriakadeemias stsenograafia erialal.
Lærke Grøntved on etendus- ja performance kunstnik. Ta on osa sõltumatust teatrigrupist T.I.T.S, on reisinud lavastustega “Forced Beauty” ja “MINE” ning esinenud koos Bianca Casady’ga (Cocorosie) tema 2015. aasta Euroopa tuuril. Eelmine aasta esines ta Tallinnas SISU Sümpoosionil oma soolokontserdiga “Before the Storm”. 2015. aastal lõpetas ta õpingud Norra Teatriakadeemias näitlemise erialal.
Ann Mirjam Vaikla ja Lærke Grøntved kohtusid esmakordselt 2012. aastal, kui nad alustasid oma õpinguid Norra Teatriakadeemias. Lõputöö raames valmis ühine lavastus “Beasts” (“Elajad”), millest kasvas välja käesolev teatriprojekt “Uncanny You”. Valitud projektidest on nad ühiselt kaasa töötanud Noblessneri Valukojas esietendunud Robert Wilsoni ja Arvo Pärdi suurlavastuses “Aadama passioon”, Oslo Rahvusteatris etendunud Bianca Casady lavastuses “Mother Hunting (Miracle of a Rose)” ning Fredikstadi Kirjandusmajas esitatud Tino Sehgali teoses “This Situation”.
Autorid ja lavastajad: Ann Mirjam Vaikla ja Lærke Grøntved,laval: Lærke Grøntved ja Per Magnus Barlaug, stsenograafia: Ann Mirjam Vaikla, kostüüm: Ditte Trudslev Jensen, heli: Kenn-Eerik Kannike, video: Ingel Vaikla, valgus: Revo Koplus, tehniline tugi: Henry Kasch, fotod: Ingel Vaikla, kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, toetajad: Eesti Kultuurkapital; Arts Letters & Numbers, New York; Teater Momentum, Odense

Esietendus ja etendused 26., 28., 29. ja 30. septembril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. 28. septembril järgneb etendustele vestlus mõlema kunstnikuga. Piletid müügil Piletilevis ja pool tundi enne algust kohapeal.

Kanuti Gildi SAAL toob Eestisse briti teatritrupi Forced Entertainment unikaalse suurprojekti “Complete Works: Table Top Shakespeare”(Kogutud teosed: lauapealne Shakespeare), mille jooksul kannavad briti näitlejad ühekaupa ette kõik 36 Shakespeare’i näidendit.

5.-10. septembrini Kanuti Gildi SAALis toimuvatel etendustel moonduvad soola- ja pipratoos kuningaks ja kuningannaks. Vaasist saab prints. Tikutoosist saab kelner. Tualettpaberirullist kõrtsmik. Veepudelist sõnumitooja. “Kogutud teostes” loovad kuus etendajat kõigist Shakespeare’i näidenditest kompaktsed versioonid, mida etendatakse koomiliselt ja koduselt, kasutades ühemeetrisele lavapinnale asetatud tavalisel laual tegelaskujudeks argiesemeid.
Ettekandmine toimub inglise keeles ning intiimses Püha Vaimu SAALis kuhu mahub vaid 30 vaatajat.
Teisipäevast reedeni antakse alates kella kuuest igal päeval 4 etendust ning laupäeval ja pühapäeval juba alates keskpäevast 10 etendust. Ühte lavastust esitab üks näitleja ja see kestab umbes 50 minutit.

Eelmisel aastal pikaajalise teatrikunsti arendamise eest prestiižika Ibseni teatri auhinnaga pärjatud Forced Entertainment on huvitunud kaua aega virtuaalsest ja kirjeldavast etendusvormist, uurides läbi aastate erinevaid viise, kuidas tuua ebatavalisi stseene, kujundeid ja lugusid lavale keele kaudu. Trupi uudsel suunal vaadeldakse lavastusega “Kogutud teosed: lauapealne Shakespeare” Shakespeare’i komöödiates, tragöödiates, ajaloolistes kirjutistes ja hilisemates näidendites jutustuste dünaamilisust. Järgneb lihtne ja idiosünkraatiline, absurdne ja veidralt kütkestav lo-fi stiilis kodukootud nukuteater. Näidendite lood ärkavad ellu ilmekas miniatuurvormis.
“Kogutud teostega” käsitleb Forced Entertainment esmakordselt draamakirjandust ja Shakespeare’i pärandit. Tulemuseks on näidendite kohatine samaväärseks tegemine - toimub õrnalt koomiline näidenditekstide uuesti sõnastamine köögikapist ja toidupoest pärit esemete kaudu, kuid samas pühitsetakse jõudu, mis on neis näidendites, jutuvestmises ja teatris iseendas.

1984.aastast alates Sheffieldis tegutsev Forced Entertainment on juba kaua olnud teatri- ja etenduskunstide maailma kõrgeimas tipus. Ometi pole trupp kunagi esinenud Tallinnas, kuigi on külastatud Baltoscandali festivali 2014. aastal. Trupp tegutseb Tim Etchells’i juhtimisel, kes on ka “Kogutud teosed: lauapealne Shakespeare-i” lavastajaks. Tim Etchells osales oma soololavastusega 2016. aastal Baltoscandal teatrifestivalil. Forced Entertainment on esinenud ülimenukalt pea kõikjal maailmas.
Shakespeare'i näidendeid esitavad Robin Arthur, Jerry Killick, Richard Lowdon, Claire Marshall, Cathy Naden ja Terry O’Connor.
Etendused on inglise keeles, ilma tõlketa ning toimuvad Püha Vaimu SAALis, kus on piiratud arv kohti.
Üksikpiletid hinnaga 5 EUR müügil Piletilevis: www.piletilevi.ee/est/piletid/teater/mitmesugust/antony-and-cleopatra-217666/

Forced Entertainment “Complete Works: Table Top Shakespeare” külalisetendusi Tallinnas toetavad Briti Nõukogu ja Eesti Kultuurkapital.

Kätte on jõudnud SAAL Biennaali teine nädal. Kuni 27. augustini saab näha etendusi, mis viivad teatrisaalist ka kaugematele radadele. Festival toimub juba 17. korda, olles sellega üks vanemaid Tallinnas toimuvaid etenduskunstide festivale (endise nimega Augusti TantsuFestival). Jätkub festivali rännakuline olemus nii raamatukogus, haudadel kui värskes õhus Linnahalli lähistel ning tsirkusestuudios ja teatrisaalides.

SAAL Biennaal festivalil on ees veel 8 kohtumist kunstnikega, kes on valmis oma maailma meile näitama. Võimalik on kogeda nii kaasaegse tantsu kui laiemalt etenduskunstide teoseid, või hoopiski töid, mida ei saa ja peagi määratlema üheselt, selgelt. Seekordsel SAAL Biennaalil on võimalus läbi nende kohtumiste mitte ainult osa saada, vaid ka ühiselt luua ruumi ja aega ilma kindla teadmiseta, kuhu see välja viib. Näha detaile, mida muidu ei märka või mida eelistame ignoreerida. Proovida midagi, mida muidu ei teeks. Vaadata kaugemale iseenesestmõistetavast - kas selles peitub võimalus millegi uue tekkeks?
SAAL Biennaalil on seekord mitu lavastust, mis on küll väliselt installatiivse iseloomuga, aga siiski vormistatud etendusena. Üsna mitmel juhul on need ka isiklikud - kogemine võib toimuda küll teiste lähedal, kuid siiski on sisekaemuslikus laadis.

SAAL Biennaali kohtab veel koduses Kanuti Gildi SAALis aga ka hoopis Linnahalli taga, Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus, MIMstuudio keldris ja OMAtsirkuse saalis. Festivalihõngu on juba jäetud Von Krahli Teatrisse, Vaba Lavale ja EKA klassiruumi. Sel nädalal alates teisipäevast saab põigata Linnahalli juurde, kus Rima Najdi teos “Think much. Cry much.” vaatleb piiridega seotud rituaale ja piiride helikeskkonda, et aru saada piiridest kui konstruktsioonidest. Veel on võimalus kogeda Tania El Khoury kurbilusat installatsiooni Süüria aedadesse maetud kümne tavalise inimese suulisest ajaloost ja rännata raamatukogus koos Tim Etchellsi ja Ant Hamptoni loodud audiolooga. Kes pole jõudnud veel õhtuti Kanuti Gildi SAALi ette Kadri Noormetsa ja Gabriel Da Luziga juttu vestma, on võimalus seda teha ka sel nädalal. Etendub ka “Group Show”, mis on performance’i formaadis esitatud immateriaalsete teoste immateriaalne kehastus. Meie oma majas, Kanuti Gildi SAALis valminud lavastused “Physics and Phantasma” (Iggy Lond Malmborg) ja “Seisund ja disain” (Karl Saks) etenduvad nädala lõpu poole. Festivali lõpetab pimedusest pimedam Mårten Spångbergi maraton-lavastus “Natten”, mis analüüsib esteetilise kogemuse tumedamat poolt.

Nüüd on käes ka aeg arutada teemal teater / valmisolek, mis on Eesti Teatri Agentuuri poolt korraldatud jagatud mõtete sari. 25. augustil Kanuti Gildi SAALis toimuv teater / valmisolek küsib, kas ja mismoodi me oleme valmis selleks reaalsuseks, mis on juba normaliseerunud meie ümber? Sellele eelneval päeval, 24. augustil saab osaleda POST-DANCE raamatuesitlusel.

SAAL Biennaal 2017 festivalile on kaasatud meie publikule juba tuntud, aga ka tundmatud kunstnikud: Julian Hetzel (Utrecht), MOTUS (Rimini), Nele Suisalu ja Maarja Tõnisson (Tallinn), Sarah Vanhee (Brüssel), Rima Najdi (Berliin-Beirut), Kadri Noormets ja Asia Baś ja Gabriel da Luz (Tallinn-Cape Town-Belo Horizonte), Tania El Khoury (Beirut), Ant Hampton ja Tim Etchells (Heidelberg-London), Galerie (rahvusvaheline), Karl Saks (Tallinn), Iggy Lond Malmborg (Malmö-Tallinn), Mårten Spångberg (Stockholm-Brüssel).

SAAL Biennaal 2017 toetajad ja partnerid:
Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Tallinna Kultuuriamet, Baltoscandal festival / NXSTP - EL Kultuuriprogrammi toetusel, URBAN HEAT - EL Kultuuriprogammi toetusel, Flaami valitsus, Swedish Art Council / The Swedish Arts Grants Committee, Goethe Instituut Tallinn, Valmiermuiža, Von Krahli Teater, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, Tallinna Linnahall, MIMstuudio, Eesti Teatri Agentuur, OMAtsirkus, Vaba Lava, Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskond, Saku Läte, Hotell Bern, Hotell St. Barbara, Go Hotel Shnelli jpt.

Pressiteade 2.08.2017
Etenduskunstide festival SAAL Biennaal algab kahe nädala pärast.

SAAL Biennaal on rahvusvaheline etenduskunstide festival, mis algab 15. augustil Kanuti Gildi SAALis Julian Hetzeli installatsioon-lavastusega „Schuldfabrik“. Kaks nädalat kestev festival toimub Tallinnas erinevates teatrites ja mittetraditsioonilistes etenduspaikades ning on ühtlasi ka Augusti TantsuFestivali ehk Tallinna vanima kaasaegse tantsufestivali mantlipärija. SAAL Biennaali sooduspiletid ja saripiletid on müügil kuni 9. augustini Piletilevi müügipunktides.

SAAL Biennaal annab võimaluse läbi kaheteistkümne ja enama kohtumise kunstnike ja nende lavastustega mitte ainult osa saada, vaid ka ühiselt luua ruumi ja aega ilma kindla teadmiseta, kuhu see välja viib. Näha detaile, mida muidu ei märka või mida eelistame ignoreerida. Proovida midagi, mida muidu ei teeks. Vaadata kaugemale iseenesestmõistetavast - kas selles peitub võimalus millegi uue tekkeks?

SAAL Biennaali kohtab seekord nii Kanuti Gildi SAALis, Von Krahli Teatris kui Vabal Laval, aga ka hoopis Linnahalli taga, Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus, MIMstuudio keldris, EKA klassiruumides ja OMAtsirkuse saalis. On etendusi, mis toimuvad teatrisse mineja jaoks ootuspärasel ajal ja viisil, aga ka etendusi, mis juhtuvad ootamatult vanalinna ilmunud trendika seebipoe tagaruumides (Julian Hetzel “Schuldfabrik”) või mis sünnivad hoopis vaataja enda tegevusest raamatukogu lugemissaali laua taga (Ant Hampton, Tim Etchells “The Quiet Volume”) või mille puhul teatrisaali lava täitub meie poolt igapäevaselt tekitatava füüsilise ja virtuaalse prügiga (Sarah Vanhee “OBLIVION”) või mis on maetud salajastele kalmudele (Tania El Khoury “Gardens Speak”) või mis kestavad terve öö ehk hämarikust koidikuni (Mårten Spångberg “Natten”).

SAAL Biennaal 2017 festivalile on kaasatud meie publikule juba tuntud, aga ka tundmatud kunstnikud: Julian Hetzel (Utrecht), MOTUS (Rimini), Nele Suisalu ja Maarja Tõnisson (Tallinn), Sarah Vanhee (Brüssel), Rima Najdi (Berliin), Kadri Noormets ja Asia Baś ja Gabriel da Luz (Tallinn-Cape Town-Belo Horizonte), Tania El Khoury (Beirut), Ant Hampton ja Tim Etchells (Heidelberg-London), Galerie (rahvusvaheline), Karl Saks (Tallinn), Iggy Lond Malmborg (Malmö-Tallinn), Mårten Spångberg (Stockholm-Brüssel).

Lisaks nende kunstnike tööde kogemisele on aeg koos Eesti Teatri Agentuuri jagatud mõtete sarjaga arutleda teemadel teater / valmisolek – kas ja mismoodi me oleme valmis selleks reaalsuseks, mis on juba normaliseerunud meie ümber? Aga ka aeg sirvida üheskoos POST-DANCE raamatut, mis kätkeb endas võimalust kujutleda veel kujuteldamatut või hoida käes mõnda alles valmivat uhiuut trükist!

SAAL Biennaal kui mosaiikpeegeldus meist endist – kuidas seda mõista, kui puudub juhend? Mis on see, mida saad endaga kaasa etenduselt, mille tarbeks võtad tunni ning juhiseid järgides muutud passiivsest pealtvaatajast aktiivseks elluviijaks? Milline on sinu etenduskogemus, mille käigus sinu ratsionaalne mõistus taandub teiste tajude ees? Kas me saame olla enamat kui meie keha piirid ette määravad, kuidas me tuleme toime piiridega?
„Olen alati arvanud, et kui ei proovi ei saa teada. See käib nii minu kui seekordse SAAL Biennaali kuraatori kohta, aga ma usun, et ka festivalile kaasatud kunstnike ja ma loodan, et samuti iga võimaliku vaataja kohta.“ Annika Üprus, SAAL Biennaal 2017 kuraator.

SAAL Biennaal 2017 toetajad ja partnerid:
Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Tallinna Kultuuriamet, Baltoscandal festival / NXSTP - EL Kultuuriprogrammi toetusel, URBAN HEAT - EL Kultuuriprogammi toetusel, Flaami valitsus, Swedish Art Council / The Swedish Arts Grants Committee, Goethe Instituut Tallinn, Valmiermuiža, Von Krahli Teater, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, Tallinna Linnahall, MIMstuudio, Eesti Teatri Agentuur, OMAtsirkus, Vaba Lava, Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskond, Saku Läte, Hotell Bern, Hotell St. Barbara, Go Hotel Shnelli jpt.

SAAL Biennaal 2017 toimub 15. - 27. augustini Tallinnas.
Festivali kuraator: Annika Üprus
Lisainfo ja täielik kava: www.saal.ee
Etenduste piletid eelmüügis Piletilevis: www.piletilevi.ee

Pressiteade 18.07.2017
Ann Mirjam Vaikla ja Lærke Grøntvedi lavastuse “Uncanny You” avalik prooviprotsessi ettenäitamine.

Ann Mirjam Vaikla ja Lærke Grøntvedi septembris valmiva lavastuse “Uncanny You” prooviprotsessi ettenäitamine toimub 27. juulil kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Showingut kantakse üle New York’i residentuurikeskusesse “Arts Letters and Numbers” osana suvisest meistriklassi programmist, mis sel aastal keskendub põhiseaduse temaatikale kandes pealkirja “Constitution”. Pärast showingut järgneb arutelu Tallinna ja New York’i publiku vahel.

“Uncanny You” on Ann Mirjam Vaikla ja Laerke Grøntvedi audio-visuaalne lavastus. Projekt keskendub kummastavatele ehk “uncanny-likele” ruumidele ja situatsioonidele.

Mõistet “uncanny” mainiti esimest korda Sigmund Freudi essees “Das Unheimliche” 1919. aastal. Sõna “uncanny” tähendab midagi võõrastavalt tuttavlikku, midagi rohkemat kui lihtsalt saladuslikku, midagi, mis äratab hirmu ja õudu ning on ebamugavalt kummaline. Lavastus “Uncanny You” kasutab seda mõistet tänapäeva poliitilise kliima kontekstis - see on interdistsiplinaarne lavastus, mis kasutab kontserdi, luule, video, liikumise, visuaalse ja sõnateatri elemente. Autorid on lavastuse teksti loonud ise ja osaliselt rekonstrueerinud selle äsja ilmunud artiklite põhjal (New York Times, The Guardian). Samaaegselt keskendub lavastus putukate ellujäämise strateegiatele ja mimikrile ning huvitub selle ilmingutest inimeste maailmas (inspireeritult Roger Caillois’ esseest “Mimicry and Legendary Psychasthenia”).

“Uncanny You” on rahvusvaheline teatriprojekt, mis esietendub 26. septembril 2017 Kanuti Gildi SAALis 17. hooaja esimese uuslavastusena. Toetajate hulka kuuluvad ka residentuurikeskus “Arts Letter and Numbers” New York’is ja Teater Momentum Odense’s Taanis.

Lærke (DK) on esineja ja helilooja. Ta on osa sõltumatust teatrigrupist T.I.T.S ja on reisinud lavastustega “Forced Beauty” ja “MINE”, koos Bianca Casady’ga (Cocorosie) tema 2015. aasta Euroopa tuuril. Eelmisel aastal esines ta Tallinnas oma soolokontserdiga “Before the Storm”. 2015. aastal lõpetas ta oma õpingud Norra Teatriakadeemias näitleja erialal.

Ann Mirjam (EST) on lavastus- ja kujutav kunstnik. Ta on äsja saabunud New York'ist, kus ta oli aasta aega praktikal Storefront for Art and Architecture galeriis Soho linnaosas. Ta on osalenud kahel korral Watermilli Keskuse rahvusvahelises suveprogrammis (Long Island, NY), mida juhib teatrilavastaja Robert Wilson. 2015. aastal lõpetas ta oma õpingud Norra Teatriakadeemias stsenograafia erialal.

Residentuurikeskus Arts Letters and Numbers on koht, mida kannustab loomingulisus ja eesmärgile pühendatud intensiivsus. See on koht, kus luua uusi seoseid, mõtteprotsesse ning viise, mis kehastavad meie lootusi ja püüdlusi. Paik, kus erinevad osapooled saavad kokku, et konstrueerida küsimusi ja loomingulisi projekte keskendudes empaatiale, eetikale ja kujutlusvõimele. Ruum, kus uurida hapruse varjundeid meie jagatud narratiivides.
Käesoleva aasta juulikuus korraldab residentuurikeskus Arts Letters & Numbers oma kuuendat interdistsiplinaarset suve meistriklassi, mis see aasta keskendub põhiseaduse temaatikale kandes pealkirja “Constitution”. Nimetatud teemaga loob residentuurikeskus võimaluse keskkonnaks, mis soodustab vaba mõtlemist, et küsida küsimusi ja luua kunstiprojekte hetkel aktuaalsete teemade kohta. Ruum, mis toob kokku elemendid, mille põhjal muuta meie taju pidevalt muutuvast maailmast. Põhiseaduse temaatikast inspireeritud küsimused avavad ukse mõistatusele, ruumile, mõttekeerisele ning võimaluse korral osutavad kätte kindla pinnase, millele hiljem toetuda.

Autorid ja lavastajad: Ann Mirjam Vaikla ja Lærke Grøntved
Esitajad: Lærke Grøntved ja Per Magnus Barlaug
Stsenograaf: Ann Mirjam Vaikla
Kostüümikunstnik: Ditte Trudslev Jensen
Helikunstnik: Kenn-Eerik Kannike
Valguskunstnik: Revo Koplus
Videokunstnik: Ingel Vaikla
Tehniline abi: Henry Kasch
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL
Toetajad: Eesti Kultuurkapitali Näitekunsti sihtkapital, Arts Letters & Numbers, Teater Momentum
Esietendus: 26.09.2017, Kanuti Gildi SAAL, Tallinn

“Uncanny You” teaser: https://vimeo.com/221570775

Pressiteade 26.06.2017
Tulekul on etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017.

SAAL Biennaal on kahenädalane rahvusvaheline etenduskunstide festival, mis toimub 15.-27. augustil Tallinnas. Ühtlasi on SAAL Biennaal Augusti TantsuFestivali ehk Tallinna vanima kaasaegse tantsufestivali mantlipärija.

SAAL Biennaal annab võimaluse läbi kaheteistkümne ja enama kohtumise kunstnike ja nende lavastustega mitte ainult osa saada, vaid ka ühiselt luua ruumi ja aega ilma kindla teadmiseta, kuhu see välja viib. Näha detaile, mida muidu ei märka või mida eelistame ignoreerida. Proovida midagi, mida muidu ei teeks. Vaadata kaugemale iseenesestmõistetavast - kas selles peitub võimalus millegi uue tekkeks?

SAAL Biennaali kohtab seekord nii Kanuti Gildi SAALis, Von Krahli Teatris kui Vabal Laval, aga ka hoopis Linnahalli taga, Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus, MIMstuudio keldris, EKA klassiruumides ja OMAtsirkuse saalis. On etendusi, mis toimuvad teatrisse mineja jaoks ootuspärasel ajal ja viisil, aga ka etendusi, mis juhtuvad ootamatult vanalinna ilmunud trendika seebipoe tagaruumides (Julian Hetzel “Schuldfabrik”) või mis sünnivad hoopis vaataja enda tegevusest raamatukogu lugemissaali laua taga (Ant Hampton, Tim Etchells “The Quiet Volume”) või mille puhul teatrisaali lava täitub meie poolt igapäevaselt tekitatava füüsilise ja virtuaalse prügiga (Sarah Vanhee “OBLIVION”) või mis on maetud salajastele kalmudele (Tania El Khoury “Gardens Speak”) või mis kestavad terve öö ehk hämarikust koidikuni (Mårten Spångberg “Natten”).

SAAL Biennaal 2017 festivalile on kaasatud meie publikule juba tuntud, aga ka tundmatud kunstnikud: Julian Hetzel (Utrecht), MOTUS (Rimini), Nele Suisalu ja Maarja Tõnisson (Tallinn), Sarah Vanhee (Brüssel), Rima Najdi (Berliin), Kadri Noormets ja Asia Baś ja Gabriel da Luz (Tallinn-Cape Town-Belo Horizonte), Tania El Khoury (Beirut), Ant Hampton ja Tim Etchells (Heidelberg-London), Galerie (rahvusvaheline), Karl Saks (Tallinn), Iggy Lond Malmborg (Malmö-Tallinn), Mårten Spångberg (Stockholm-Brüssel).

Lisaks nende kunstnike tööde kogemisele on aeg koos Eesti Teatri Agentuuri jagatud mõtete sarjaga arutleda teemadel teater / valmisolek – kas ja mismoodi me oleme valmis selleks reaalsuseks, mis on juba normaliseerunud meie ümber? Aga ka aeg sirvida üheskoos POST-DANCE raamatut, mis kätkeb endas võimalust kujutleda veel kujuteldamatut või hoida käes mõnda alles valmivat uhiuut trükist!

SAAL Biennaal kui mosaiikpeegeldus meist endist – kuidas seda mõista, kui puudub juhend? Mis on see, mida saad endaga kaasa etenduselt, mille tarbeks võtad tunni ning juhiseid järgides muutud passiivsest pealtvaatajast aktiivseks elluviijaks? Milline on sinu etenduskogemus, mille käigus sinu ratsionaalne mõistus taandub teiste tajude ees? Kas me saame olla enamat kui meie keha piirid ette määravad, kuidas me tuleme toime piiridega?
„Olen alati arvanud, et kui ei proovi ei saa teada. See käib nii minu kui seekordse SAAL Biennaali kuraatori kohta, aga ma usun, et ka festivalile kaasatud kunstnike ja ma loodan, et samuti iga võimaliku vaataja kohta.“ Annika Üprus, SAAL Biennaal 2017 kuraator.

SAAL Biennaal 2017 toetajad ja partnerid:
Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Tallinna Kultuuriamet, Baltoscandal festival / NXSTP - EL Kultuuriprogrammi toetusel, URBAN HEAT - EL Kultuuriprogammi toetusel, Flaami valitsus, Swedish Art Council / The Swedish Arts Grants Committee, Valmiermuiža, Von Krahli Teater, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, Tallinna Linnahall, MIMstuudio, Eesti Teatri Agentuur, OMAtsirkus, Vaba Lava, Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskond, Saku Läte, Hotell Bern, Hotell St. Barbara, Go Hotel Shnelli jpt.

SAAL Biennaal 2017 toimub 15. - 27. augustini Tallinnas.
Festivali kuraator: Annika Üprus
Lisainfo ja täielik kava: www.saal.ee
Etenduste piletid eelmüügis Piletilevis: www.piletilevi.ee

Pressiteade 8.06.2017
Kanuti Gildi SAAL toob Eestisse briti teatritrupi Forced Entertainment suurprojekti “Complete Works: Table Top Shakespeare”

Kanuti Gildi SAAL alustab oma tulevast, 17. hooaega tunnustatud briti teatritrupi Forced Entertainment'i omapärase suurprojektiga “Complete Works: Table Top Shakespeare” (Kogutud teosed: lauapealne Shakespeare). 6 päeva jooksul jutustavad briti näitlejad ühekaupa ette 36 Shakespeare’i näidendit.

5.-10. septembrini Kanuti Gildi SAALis toimuvatel etendustel moonduvad soola- ja pipratoos kuningaks ja kuningannaks. Vaasist saab prints. Tikutoosist saab kelner. Tualettpaberirullist kõrtsmik. Veepudelist sõnumitooja. “Kogutud teostes” loovad kuus etendajat kõigist Shakespeare’i näidenditest kompaktsed versioonid, mida etendatakse koomiliselt ja koduselt, kasutades ühemeetrisele lavapinnale asetatud tavalisel laual tegelaskujudeks argiesemeid.

Forced Entertainment on huvitunud kaua aega virtuaalsest ja kirjeldavast etendusvormist, uurides läbi aastate erinevaid viise, kuidas tuua ebatavalisi stseene, kujundeid ja lugusid lavale keele kaudu. Trupi uudsel suunal vaadeldakse lavastusega “Kogutud teosed: lauapealne Shakespeare” Shakespeare’i komöödiates, tragöödiates, ajaloolistes kirjutistes ja hilisemates näidendites jutustuste dünaamilisust. Järgneb lihtne ja idiosünkraatiline, absurdne ja veidralt kütkestav lo-fi stiilis kodukootud nukuteater. Näidendite lood ärkavad ellu ilmekas miniatuurvormis.
“Kogutud teostega” käsitleb Forced Entertainment esmakordselt draamakirjandust ja Shakespeare’i pärandit. Tulemuseks on näidendite kohatine samaväärseks tegemine - toimub õrnalt koomiline näidenditekstide uuesti sõnastamine köögikapist ja toidupoest pärit esemete kaudu, kuid samas pühitsetakse jõudu, mis on neis näidendites, jutuvestmises ja teatris iseendas.

1984.aastast alates Sheffieldis tegutsev Forced Entertainment on juba kaua olnud teatri- ja etenduskunstide maailma kõrgeimas tipus. Ometi pole trupp kunagi esinenud Tallinnas, kuigi on külastatud Baltoscandali festivali 2014. aastal. Trupp tegutseb Tim Etchells’i juhtimisel, kes on ka “Kogutud teosed: lauapealne Shakespeare-i” lavastajaks. Tim Etchells osales oma soololavastusega 2016. aastal Baltoscandal teatrifestivalil. Forced Entertainment on esinenud ülimenukalt pea kõikjal maailmas. 2016. aastal autasustati truppi prestiižika Ibseni teatri auhinnaga pikaajalise teatrikunsti arendamise eest.

Shakespeare'i näidendeid esitavad Robin Arthur, Jerry Killick, Richard Lowdon, Claire Marshall, Cathy Naden ja Terry O’Connor.
Teisipäevast reedeni antakse alates kella kuuest igal päeval 4 etendust ning laupäeval ja pühapäeval juba alates keskpäevast 10 etendust.
Ühte lavastust esitab üks näitleja ja see kestab umbes 40 minutit.
Etendused on inglise keeles, ilma tõlketa ning toimuvad Püha Vaimu SAALis, kus on piiratud arv kohti.
Üksikpiletid hinnaga 5 EUR müügil Piletilevis: http://www.piletilevi.ee/est/piletid/teater/mitmesugust/antony-and-cleopatra-217666/

Forced Entertainment “Complete Works: Table Top Shakespeare” külalisetendusi Tallinnas toetavad Briti Nõukogu ja Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo: HYPERLINK http://www.saal.ee/

26.mail esietenduvad Kanuti Gildi SAALis järjestikku kaks soololavastust: Raho Aadla “Mina olen Ra” ja Rene Köstri “Masc”. Etendused toimuvad samal õhtul, ühe vaheajaga. Mõlema etenduse kestus on umbes 40 minutit.

Tantsulavastus “Mina olen Ra” on pilguheit ühe pühaduse ilmumisele. See on täiusliku maailmakorra manifestatsioon. See on jumalik hüüe harmoonilisest kõiksusest. See on läbi valgustatud saamise piiritusse olemisse jõudmine. See on särav illusioon NASA-tekkidest meisterdatud Päikese all.

Lavastust tutvustav tekst:
“Inimese ranges raskuses rajatud rõhuvad reeglid roomavad roiskuvas rabas koos eilses päevas astutud sammude kahvatu kajaga. Vägivalda väetanud võõrad võimud visklevad sopases soos ja uppuvad unustuste unelusse. Kestva kauni kristalset kulgu keelavad käsud kriibivad kõledate kongide kinni kiilunud uksi, kuid nendegi küüned kärgatavad kildudeks. Puhtuse peenuse peale praalinud põlastus pesitseb pimedas punkris ja pudeneb pikkamisi pulbriks. Igavese ilu ilmumist irvitav inetus itkub iseenda ilmetus ilguses. Raviva rahu röövinud raev raugastub relvitult raudsete riivide rõlges rägastikus. Ausust ahistanud ahnus ahmib alumise astme all abitult armu ja ääretule ärksusele äsanud ärritus ägab ägiseva ängistuse ähmases ääsis. Valendava valguse voolavat viisi väänanud viha väriseb vardasse veetuna võigastel veetutel väljadel ja ülevust ületada üritanud ülbus üürgab ükskõikses üksinduses. Hiilgava headuse habrast hinge haavanud haiglaselt himur hirm hädaldab hääletult hulluse hurtsiku hädises hävingus. Õndsat õnne õõnestav õudus õgib õnnetult õõva ja lahkuse loomist lõpetada lubanud labane laiskus lömitab limukana lootusetuse lagendlikel. Õrnalt õrritab õnnistav õndsus Inimese olemist ning Inimene jätkab jõuliselt oma jäävuse julguse jumalikkuses.”

Raho Aadla on etenduskunstnik, kelle lavareaalsuse mõjusaimaks meediumiks on esteetilises ruumis liikuv inimkeha. Tema loomingu vundamendiks on usk Jumala inimlikku ja Inimese jumalikku olemusse. Raho lõpetas 2013. aastal TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala ning õpib praegu EMTA Lavakunstikooli füüsilise teatri magistriprogrammis. Ta oli 2015/16 hooajal Kanuti Gildi SAALi noor kunstnik-resident tegeledes sooloprojektiga "Soota".

NB! Publiku tervisliku seisundi ja mugavuse nimel toimub Ra laskumise vaatamine läbi päikeseprillide. Selleks palume võtta kaasa päikseprillid!

Idee, koreograafia, lavastus etendaja: Raho Aadla, grimmeerija: Elsa Levo, valguskujundus: Reelika Palk, kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, tehniline nõustaja: Enar Tarmo, Toetavad: Eesti Kultuurkapital

Rene Köstri maagiline realistlik kaasaegse tantsu soolovastus “Masc” on “ülimeheks” saamise lugu, õrnuse kadumine ja jõulisuse leidmine. “Masc” on seks, techno, vägivald, valu, mõnu, täieliku reaalsuse ja totaalse fantaasia segunemine. Lavastuses saab näha isikliku vaadet hüpermaskuliinsele maailmale läbi queer prisma.

Lavastust tutvustav tekst:
“Kalk seksuaalne suhtumine naistesse, arvamus, et vägivald on mehelik ja ohu, kui millegi erutava, kogemine on kolm märki hüpermaskuliinsest käitumisest, mis on küll alguse saanud ja üldiselt seostatud heteroseksuaalsete, cis-sooliste meestega, kuid tänapäevaks ka gei kultuuri ja homoerootikasse tugevalt sisse imbunud.”

“Masc” on esimene osa tantsulavastuste triloogiast, mis kõik käsitlevad hüpermaskuliinsuse erinevaid külgi.

Rene Köster on olnud Eesti tantsumaastikul alates 2005. aastast. Kuni 2011. aastani oli nii õpetaja kui üks loovjuhtidest Prodance Tantsukeskuses, kuni see oma uksed lõplikult kinni pani. Aastal 2006 asutas Twisted Dance Company koos Carmel Kösteriga. Sellest ajast on trupp lavale toonud mitmeid tänavatantsu ja kaasaegse tantsu maailmat ühendavaid ning uuendavaid lavastusi. Kõige hiljutisem oli kaasaegse tantsu lavastus “RSKSD”, mis esietendus Kanuti GIldi SAALis 2015 aastal. Rene on lõpetanud BA tasemel Tallinna Ülikooli Koreograafia osakonna ja tegutseb hetkel aktiivselt Helikopter Stuudio / DIY Space’iga ja Twisted Dance Company’ga.

Idee, koreograafia, lavastus, heli etendaja: Rene Köster, kunstnik: Liisa - Chrislin Saleh, koreograafi abi: Carmel Köster, valguskujundus: Reelika Palk, toetavad: Eesti Kultuurkapital, Helikopter Stuudio, kirg.ee, kaasproduktsioon: Kanuti Gildi Saal

NB! Etendus sisaldab seksuaalse iseloomuga stseene ja vägivalda. Etendus ei sobi vaatamiseks alla 16-aastastele lastele!

Esietendused ja etendused 26., 27. mail ja 8., 9. juunil kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. 27. mail järgneb etendustele vestlus mõlema kunstnikuga, mida viib läbi Iiris Viirpalu. Piletid müügil Piletilevis ja pool tundi enne algust kohapeal.

Rahvusvahelisel tantsupäeval, 29. aprillil toimus Kanuti Gildi SAALis traditsiooniline hommikusöök, mille raames anti välja auhindu tegevuse eest etenduskunstide väljal.

Välja anti järgmised auhinnad ja preemiad:
Kaja Kannu Zoja Kosmodemjanskaja nimelisele preemia pälvis Sandra Jõgeva.
Henri Hüti nimelise muusikalise kujunduse eripreemia pälvis Karl Saks, kelle helilooming ei ole vähem tähtsam tema koreograafilisest keelest.
Patrick R. Vesi auhinna ennastsalgava tegevuse eest etenduskunstide väljal 2016. aastal sai etenduskunstide MAGASIN www.saal.ee/et/magazine.
Oliver Kulpsoo auhinna sai Mairika Plakso.

Ürituse märksõnaks on liikumine institutsioonidest kaugemale ja tunnustust jagati isiklike kompromissitute sisekategooriate kaudu. Enam ei ole põhjust vaielda igaveste teemade üle, et mis on tants ja mis on etenduskunst. Eraisikud on haaranud võimu endale ning lähtuvad põhimõttest “kus viga saab laita seal tule ja aita” või veel enam, “kes viga näeb laita, see tuleb ja aitab” ning Kanuti Gildi SAAL kui institutsioon pakub välja formaadi ja ruumi. Tunnustatud saavad etenduskunstide valdkonnas nii lavalolijad kui ka telgitagused jõud.

Preemiad antakse välja tantsupäeval just selle pärast, et veel kord rõhutada kaasaegse etenduskunsti lätteid Eestis. Nimelt on koreograafid alati tegutsenud omakeskis, ilma suure vastanduseta balletiteatrile või traditsioonilisele sõnateatrile. Siiski on koreograafide ruum alati arvestanud üldist ja sealjuures ka Teist. Loomulikult on kaasajas olemisel meeletu surve enese kaotamisele, aga las ta olla, kõik ei pea maailmas püsima, püsima peab mõtlemine, aktiivne suhe ja oma ideede teostamine, muutuse praktiseerimine. Kõik see toimub meie ühises ruumis.

Rahvusvahelisel tantsupäeval, 29. aprillil kell 10 toimub Kanuti Gildi SAALis juba traditsiooniks saanud hommikusöök. Tavaliselt on selle raames välja antud Sõltumatu Etenduskunsti Auhindu. Sel aastal toimub tunnustamine veidi teistmoodi.

Ürituse märksõnaks on liikumine institutsioonidest kaugemale ja tunnustust jagatakse isiklike kompromissitute sisekategooriate kaudu. Enam ei ole põhjust vaielda igaveste teemade üle, et mis on tants ja mis on etenduskunst. Eraisikud on haaranud võimu endale ning lähtuvad põhimõttest “kus viga saab laita seal tule ja aita” või veel enam, “kes viga näeb laita, see tuleb ja aitab” ja Kanuti Gildi SAAL, kui institutsioon, pakub välja formaadi ja ruumi. Tunnustatud saavad etenduskunstide valdkonnas nii lavalolijad kui ka telgitagused jõud.

Tantsupäeval annavad Zoja Kosmodemjanskaja nimelise preemia välja Kaja Kann ning eelmise aasta loomingu põhjal endanimelise muusikalise kujunduse eripreemia Henri Hütt. Muusikalise kujunduse eripreemia keskendub helimuusikale kaasaegses etenduskunstis. Preemiat antakse välja aastast 2012.

Preemiad antakse välja tantsupäeval just selle pärast, et veel kord rõhutada kaasaegse etenduskunsti lätteid Eestis. Nimelt on koreograafid alati tegutsenud omakeskis, ilma suure vastanduseta balletiteatrile või traditsioonilisele sõnateatrile. Siiski on koreograafide ruum alati arvestanud üldist ja sealjuures ka Teist. Loomulikult on kaasajas olemisel meeletu surve enese kaotamisele, aga las ta olla, kõik ei pea maailmas püsima, püsima peab mõtlemine, aktiivne suhe ja oma ideede teostamine, muutuse praktiseerimine. Kõik see toimub meie ühises ruumis.

Kui mõni ilus sõna on ütlemata jäänud või on neid ilusaid sõnu liiga palju kogunenud, siis tantsupäeval on võimalik hoida suu maitsvate roogade jaoks või see kõik välja öelda. Tunnustus võib olla nii sümboolne, rahaline kui sisuline – kiitus saab rüütatud olla erinevatesse vormidesse.

Lisainfo:
Eneli Järs
eneli@saal.ee / +3725069655

Kädi Metsoja on lõpetanud OMAtsirkuse kooli, lavastanud tsirkuselavastuse “OMAmoodi” ning olnud koreograaf kohaspetsiifilisele lavastusele “Ära Ussi Ära tapa”, Kaja Kannu soololavastusele “Be Real My Dear” ja Mart Kangro tõsielushowle “Final Countdown”. Kädil ei ole illusioonide tekitamise tahet. Tsirkuselaval on tõeliselt võimalik kohtuda kehadega, sest seal ei ole neljandat seina. Kõik, mis juhtub, juhtub reaalajas. Kädi ei tegele laval tõelise looga vaid tõelise teoga.

Mis kord välja liigutatud, seda tagasi võtta ei saa!

Ruum on Kanuti Gildi SAALi “Valge Box”, valgus “Whitewash” ja kostüümid “Casual Grey”. Žanrimääratlus on kõige üldisemalt etenduskunst, seejärel tantsulavastus, siis tsirkuselavastus ja viimaseks kujutav kunst.

Laval on 5 noort artisti, kelle tantsu- ja tsirkusetehniline tase on valitud tehnika raames perfektne – on kaanonit, sünkrooni, jadasid, pause ja palju muud. Tegeletakse ühtsuse ja lihtsusega, tervik moodustub unisoonis, kus viis erinevat keha teevad sama asja, kuid erinevas tämbris või helistikus.

Kogu meeskond on välja kasvanud OMAtsirkuse koolist või olnud sellega seotud. Kristin Made tegeleb graafilise disainiga, Kädi Metsoja koreograafia ja lavastamisega, Lars Schmidt muusikaga, Kaja Kann on dramaturg, Margus Terasmees loob tehnilisi illusioone ja Alissa Šnaider, kes igapäevaselt tegeleb imago konsultatsiooniga, proovib seekord kätt ka kostüümikunstnikuna.

Lavastus baseerub matemaatikal, kus lugu moodustub, kui panna tähele, et 2 pluss 2 on 4 ja 3 pluss 3 on 6, ning 2 astmes 2 on 4 aga 3 astmes kolm juba hoopis midagi mud – 9. Tantsijad on õppinud pähe kogu 50 minutit ja mitte ainult sekundi kaupa vaid ka kahe sekundi vahepealne ruum on kehaliselt täpselt koreograafi moodustatud ja tantsijate poolt teostatud.

Puudub ka proloog ja teemaarendus, vaataja, kes siseneb saali, peab olema kohe valmis informatsiooni vastu võtma, vastasel juhul ta lihtsalt jääb sellest ilma. Pannes lavastuse lineaarsele joonele saab väita, et see kõik on liiga lühike või liiga pikk. Lavastaja seda aga ei tee. “moiste” on tervik.

Lavastaja: Kädi Metsoja
Helikujundus: Lars Schmidt
Stiil ja MUAH, lavakujundus: Alissa Šnaider
Graafiline disain: Kristin Made
Dramaturg: Kaja Kann
Tehnilised trikid: Margus Terasmees
Tsirkuseartistid: Edgar Vunsh, Markus Muide, Kreete Tarmo, Liis Maria Kaabel, Marta Vunsh
Etenduse kestus: 50 minutit
Produtsent: Eksperimentaalse Liikumise Keskus

Esietendused: 12. ja 13. mail kell 19.30 Kanuti Gildi SAALis
Lisaetendus: 4. juuni kell 15.00 Tallinna Vanalinna Päevade raames Kanuti Gildi SAALis
Koostööpartnerid: OMAtsirkus, Kanuti Gildi SAAL, Tallinna Vanalinna Päevad
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, AkroKoda, Trikivabrik

Pressiteksti koostas Kaja Kann kaja@zuga.ee

Sel nädalal saab taas näha värske Eesti teatri aastaauhindade helikunsti auhinna laureaadi Hendrik Kaljujärve lavastust “OVEREXPOSURE”. Etendused toimuvad 6., 7. ja 8. aprillil Kanuti Gildi SAALis.

“OVEREXPOSURE” on dekadentlik tegu 'midagi' kinnitada, paigaldada, üles märkida, maha kriipsutada. Obsessiivne püüd kinni hoida tsivilisatsioonist, kangelaslik allajäämine keskkonnale. Nagu öeldakse - küsimuse küsimine on juba sellele vastamine.
See on inimeseks olemisele niivõrd vajalik, vähemalt on selline tunne, et on vajalik. Aga ilmselt ei ole. Ilmselt on segadus, täpselt selline nagu ta on - sündmuse ruum, kus midagi algab ja midagi juhtub ning see puudutab meid kõiki.

kõik on nii segamini
kui saab üldse olla
akna taga
on paks lumi
sõbralikud vormid
on ebasõbralikud
mõnu ise
teeb mittemõnu
…
(H.Krull Nebenmensch)

Hendrik Kaljujärv on olnud loominguliselt aktiivne paljudes formaatides - loonud muusikat sõna- ja tantsulavastustele, teinud installatsioone galeriides, lavastanud ja osalenud töödes nii Kanuti Gildi SAALis, Von Krahli Teatris kui ka Teatris NO99. Tema tööde läbiv tunnus on intensiivne ja sügav seisunditaotlus ja hoolikalt viimistletud töö erinevate meediumite ja vahenditega. Lisaks tehnilise täpsusele, mille Hendrik on viinud kõrgele tasemele, on ta võimeline tunnetama erinevate formaatide toimemehhanisme, jäädes truuks enda esteetilistele ja ideelistele valikutele.

Lavastus, kontseptsioon, muusika, esitus: Hendrik Kaljujärv
Muusika, esitus: Kallervo Karu
Valguskujundus: Revo Koplus
Heli: Raido Linkmann
Kunstnik: Alar Tuul
Graafiline disain: Jaan Evart
Teleklipp: Tencu
Fotod: Alan Proosa
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Kestus: 50 min

Etendused toimuvad 6., 7. ja 8. aprillil kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas.
Piletid müügil Piletilevis ning pool tundi enne algust kohapeal.

Sel laupäeval, 25. märtsil esietendub Kanuti Gildi SAALis eesti publikule juba tuttava Rootsi päritolu lavastaja, näitleja ja etenduskunstniku Iggy Lond Malmborgi soololavastus “Physics and Phantasma”. Iggy kutsub vaatajad fantaasiamaailma - selle helgematesse ja tumedamatesse nurkadesse - mille ta loob peaaegu tervenisti ainult sõnadest. Tehes seda talle omase elegantse kergusega ja kasutades kogu teatrimaagia arsenali, vormub selle tulemusena lavastus publiku peas.
Iggy kommenteerib lavastuse temaatikat järgnevalt: “Kujutelmade maailmas on palju tabusid. On mõtteid, mida me ei taha mõelda, ja kohti, kuhu me ei taha isegi fantaasias jõuda. Kui muidu võivad mõtted ringelda tabuteemade ümber ilma piiri ületamata, siis mina tahan tõeliselt uurida seda, milleks me võimelised oleme. Selleks peab aga toimuma transgressioon, nii mõnegi piiri ületamine.”

“Physics and Phantasma” pühendub fantaasia funktsioonile, tekkimisele ja meie vajadusele selle järele. Fantaseerimine on inimesele omane võime, mis ulatub kaugemale headusest ja kurjusest. Fantaasia on meie ihadele raamistik ja vajalik vahend selleks, et meist saaks terviklikud subjektid. Samal ajal on see ka iga revolutsioonilise potentsiaali ning rassistlike eelarvamuste aluseks. Antud lavastuses on see miski fantasmaatiline (*phantasmatic, ingl.k.) kaitsemehhanism, mis aitab meil aduda ebatäiusliku maailma vastuolusid.
Teater on tühi ruum, lihtsalt vaikiv raamistik, millesse me asetame oma teosed. Just see tühjus võimaldab meil jätta kõrvale geograafilised ja ajalised seaduspärad ning reisida ajas ja ruumis. See tühjus on hinnatud nii publiku kui ka loojate poolt. Lavastuses “Physics and Phantasma” on see tühjus tajutav ka millegi sügavalt dramaatilisena – tühjus, mida peab täitma, millegagi(!); millegi muu kui mittemillegagi; millegagi, mis on kaetud fantaasialooriga. Etendus, mängides fantaasia loomisega, proovib olla see loor. Loor, mis pannakse mängu publiku ja vaataja vahel.
Fantaseerimine on keelepõhine praktika. Seega kutsub Iggy Lond Malmborg meid etendusele, mis koosneb tervenisti sõnadest (või hoopis sõnade puudusest). Oma uues soolos töötab ta kergema ja vähem selgitava stiiliga, kui varasemates töödes. Tulemuseks on lavastus, kus Iggy poolt pakutud motiivid leiavad aset peamiselt vaataja kujutluses. Motiivid, mis varieeruvad kõige igapäevasematest fantasmilistest nägemustest kuni kõige süngemate, vägivaldsemate sügavusteni meie kujutlusvõimes.

Iggy Lond Malmborg (1987) on vabakutseline näitleja ja etenduskunstnik Malmöst, Rootsist. Kuigi klassikalise näitlejaharidusega (Malmö Teatriakadeemia 2006-10), kasutab ta erinevat esteetikat ja stiile nii soolodes kui koostöödes. Tema põhihuvi seisneb reaalse etendussituatsiooni olukorra kasutamises mudelina, millele rakendada lavastuse diskursust. Kasutades strateegiaid, mida võib võrrelda minimalismiga, toob ta fookusesse teatri (võimu)struktuurid, vaadeldes teatrit kui hierarhilist masinat, mis koosneb (alateadlikest) kaasamise ja eraldamise mustritest.
Alates 2009. aastast teeb ta koostööd Johannes Schmit'iga duo White on White nime all, mille etenduste seeria eesmärk on kasutada critical whiteness studies teooriat teatriruumi hierarhiate ja normide kriitiliseks analüüsiks. Tema eelmine soolo "b o n e r" esietendus 2014. aastal Baltic Circle festivalil (Helsingi) ja on külastanud erinevaid festivale ja etenduspaiku, sealhulgas Auawirleben (Bern), Spielart (München) ja Oslo rahvusvaheline teatrifestival. 2015. aastal esietendus koostöös Maike Lond Malmborgiga lavastus “99 Words for Void”, mida on seni esitatud festivalidel Auawirleben (Bern), Le FAB (Bordeaux), Baltoscandal (Rakvere) ja Bastard (Trondheim). Mõlemad tööd jätkavad tuuritamist ka 2017. aastal.

Idee, lavastus, esitus: Iggy Lond Malmborg
Dramaturgid: Erik Berg, Johan Jönson, Maike Lond Malmborg
Tehnilised lahendused: Maike Lond Malmborg, Kalle Tikas
Assistent: Kaie Olmre
Lavastuses kasutatud kirjandusliku teksti autor: Johan Jönson
Fotod: Maike Lond Malmborg, Renee Altrov
Graafiline disain: Jaan Evart
Tänud: Max Göran, Mart Kangro, Marika Lagercrantz
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Teaterhuset Avant Garden (Trondheim)
Koostöös: Inkonst (Malmö), MIMstuudio
Toetajad: Swedish Arts Council, Eesti Kultuurkapital, Malmö linn, Valmiermuiža Pruulikoda
Kestus: 75'
Etendus on inglise keeles!
NB! Etendus sisaldab ebatsensuurset keelt, mis võib mõjuda solvavalt ning ei ole sobiv alla 18 aastastele.

Esietendus ja etendused 25., 26. ja 29. märtsil kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. 26. märtsil järgneb etendusele vestlus kunstnikuga, mida viib läbi Anders Härm. Piletid müügil Piletilevis ja pool tundi enne algust kohapeal.

Teatripäeva eel, 25. märtsil esietendub Kanuti Gildi SAALis eesti publikule oma eelmiste lavastuste kaudu juba tuttava Rootsi päritolu lavastaja, näitleja ja etenduskunstniku Iggy Lond Malmborgi soololavastus “Physics and Phantasma”. Seekord kutsub Iggy vaatajaid fantaasiamaailma, mille ta loob peaaegu tervenisti ainult sõnadest, tehes seda talle omase elegantse kergusega ja seega kasutades kogu teatrimaagia arsenali, mille tulemusena vormub lavastus publiku peas.

“Physics and Phantasma” pühendub fantaasia funktsioonile, tekkimisele ja meie vajadusele selle järele. Fantaseerimine on inimesele omane võime, mis ulatub kaugemale headusest ja kurjusest. Fantaasia on meie ihadele raamistik ja vajalik vahend selleks, et meist saaks terviklikud subjektid. Samal ajal on see ka iga revolutsioonilise potentsiaali ning rassistlike eelarvamuste aluseks. Antud lavastuses on see miski fantasmaatiline (*phantasmatic, ingl.k.) kaitsemehhnism, mis aitab meil aduda ebatäiusliku maailma vastuolusid.
Teater on tühi ruum, lihtsalt vaikiv raamistik, millesse me asetame oma teosed. Just see tühjus võimaldab meil jätta kõrvale geograafilised ja ajalised seaduspärad ning reisida ajas ja ruumis. See tühjus on hinnatud nii publiku kui ka loojate poolt. Lavastuses “Physics and Phantasma” on see tühjus tajutav ka millegi sügavalt dramaatilisena – tühjus, mida peab täitma, millegagi(!); millegi muu kui mittemillegagi; millegagi, mis on kaetud fantaasialooriga. Etendus, mängides fantaasia loomisega, proovib olla see loor. Loor, mis pannakse mängu publiku ja vaataja vahel.
Fantaseerimine on keelepõhine praktika. Seega kutsub Iggy Lond Malmborg meid etendusele, mis koosneb tervenisti sõnadest (või hoopis sõnade puudusest). Oma uues soolos töötab ta kergema ja vähem selgitava stiiliga, kui varasemates töödes. Tulemuseks on lavastus, kus Iggy poolt pakutud motiivid leiavad aset peamiselt vaataja kujutluses. Motiivid, mis varieeruvad kõige igapäevasematest fantasmilistest nägemustest kuni kõige süngemate, vägivaldsemate sügavusteni meie kujutlusvõimes.

Iggy Lond Malmborg (1987) on vabakutseline näitleja ja etenduskunstnik Malmöst, Rootsist. Kuigi klassikalise näitlejaharidusega (Malmö Teatriakadeemia 2006-10), kasutab ta erinevat esteetikat ja stiile nii soolodes kui koostöödes. Tema põhihuvi seisneb reaalse etendussituatsiooni olukorra kasutamises mudelina, millele rakendada lavastuse diskursust. Kasutades strateegiaid, mida võib võrrelda minimalismiga, toob ta fookusesse teatri (võimu)struktuurid, vaadeldes teatrit kui hierarhilist masinat, mis koosneb (alateadlikest) kaasamise ja eraldamise mustritest.
Alates 2009. aastast teeb ta koostööd Johannes Schmit'iga duo White on White nime all, mille etenduste seeria eesmärk on kasutada critical whiteness studies teooriat teatriruumi hierarhiate ja normide kriitiliseks analüüsiks. Tema eelmine soolo "b o n e r" esietendus 2014. aastal Baltic Circle festivalil (Helsingi) ja on külastanud erinevaid festivale ja etenduspaiku, sealhulgas Auawirleben (Bern), Spielart (München) ja Oslo rahvusvaheline teatrifestival. 2015. aastal esietendus koostöös Maike Lond Malmborgiga lavastus “99 Words for Void”, mida on seni esitatud festivalidel Auawirleben (Bern), Le FAB (Bordeaux), Baltoscandal (Rakvere) ja Bastard (Trondheim). Mõlemad tööd jätkavad tuuritamist ka 2017. aastal.

Idee, lavastus, esitus: Iggy Lond Malmborg
Dramaturgid: Erik Berg, Johan Jönson, Maike Lond Malmborg
Tehnilised lahendused: Maike Lond Malmborg, Kalle Tikas
Assistent: Kaie Olmre
Lavastuses kasutatud kirjandusliku teksti autor: Johan Jönson
Foto: Maike Lond Malmborg
Graafiline disain: Jaan Evart
Tänud: Max Göran, Mart Kangro, Marika Lagercrantz
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Teaterhuset Avant Garden (Trondheim)
Koostöös: Inkonst (Malmö), MIMstuudio
Toetajad: Swedish Arts Council, Eesti Kultuurkapital, Malmö linn
Kestus: 75'
Etendus on inglise keeles!
NB! Etendus sisaldab ebatsensuurset keelt, mis võib mõjuda solvavalt ning ei ole sobiv alla 18 aastastele.

Esietendus ja etendused 25., 26. ja 29. märtsil kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. 26. märtsil järgneb etendusele vestlus kunstnikuga, mida viib läbi Anders Härm. Piletid müügil Piletilevis ja pool tundi enne algust kohapeal.

Kanuti Gildi SAAL läheb sel nädalal kahe lavastusega külla Tartu Uude Teatrisse. 9.-11. märtsini saab näha värskelt teatri aastaauhindadele nomineeritud Hendrik Kaljujärve lavastust “OVEREXPOSURE” ja Karl Saksa soololavastust “Seisund ja disain”.

Hendrik Kaljujärve 2016. aasta detsembris esietendunud lavastus "OVEREXPOSURE" on dekadentlik tegu 'midagi' kinnitada, paigaldada, üles märkida, maha kriipsutada. Obsessiivne püüd kinni hoida tsivilisatsioonist, kangelaslik allajäämine keskkonnale. Nagu öeldakse - küsimuse küsimine on juba sellele vastamine. See on inimeseks olemisele niivõrd vajalik, vähemalt on selline tunne, et on vajalik. Aga ilmselt ei ole. Ilmselt on segadus, täpselt selline nagu ta on - sündmuse ruum, kus midagi algab ja midagi juhtub ning see puudutab meid kõiki.

Hendrik Kaljujärv on olnud loominguliselt aktiivne paljudes formaatides - loonud muusikat sõna- ja tantsulavastustele, teinud installatsioone galeriides, lavastanud ja osalenud töödes nii Kanuti Gildi SAALis, Von Krahli Teatris kui ka Teatris NO99. Tema tööde läbiv tunnus on intensiivne ja sügav seisunditaotlus ja hoolikalt viimistletud töö erinevate meediumite ja vahenditega. Hendrik on nomineeritud antud lavastusega teatri aastaauhindade muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhinna kategoorias.

Karl Saksa 2016. aasta oktoobris esietendunud “Seisund ja disain” on soololavastus, mida esitatakse kohturuumi hierarhia kaudu. Täidesaatvat võimu ja kahtlusaluseid esitavad arhetüübid, asitõenditeks on elemendid ja artefaktid ning tunnistajapingis istub ehmunud kunstnik. Lahenduse leidmiseks võetakse kasutusele paragrahvid rituaalidest ja arhiiv surnute ülestunnistustest. Väiteid ja vastuväiteid vahendavad seaduslik füüsiline hierarhia ja häbitu formaalne koreograafia.

Karl Saks on vabakutseline koreograaf ja tantsija. Hetkel õpib ta EKA uusmeedia magistriprogrammis ja tegeleb heliloomega Cubus Larviku kaitsva müüri taga. Tema viimane soolo “The Drone of Monk Nestor” esietendus 2011. aastal Kanuti Gildi SAALis Sõltumatu Tantsu Lava produktsioonina. Pärast seda on Karl osalenud erinevates koostöö-projektides nii Eestis kui välismaal. Karl on selle lavastusega nomineeritud teatri aastaauhindade etenduskunstide ühisauhinna ja samuti tantsu kategoorias.

Kava:
9. märts kell 19:00 Hendrik Kaljujärv "OVEREXPOSURE"
10. ja 11. märts kell 19:00 Karl Saks "Seisund ja disain"

Piletid eelmüügis Piletilevis 8/12 EUR ja pool tundi enne algust kohapeal 10/15 EUR.
Etendused toimuvad Tartu Uues Teatris, aadressil Lai 37, Tartu.
Kanuti Gildi SAALi külalisetendusi Tartus toetab Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo: www.saal.ee ja www.uusteater.ee

Sel laupäeval, 4. märtsil kell 18:00 toimub Kanuti Gildi SAALis Tallinnas kümnendat korda etenduskunstide lühivormide festival made in estonia maraton. Festival on vabas formaadis kureerimata üritus, kus kõik soovijaid saavad oma ideedega lavale tulla. Pärast etenduskunstide vaatamist suundutakse edasi KuKu Klubisse, kus sel korral leiab aset festivali järelpidustus.

Tundub, et paljud üritavad tänapäeval liigset rõhku panna lõpp-produktile ja mitte piisavalt protsessile. Maraton sündis protsessi vaimus ja sellest ei saa iialgi päris valmis produkti, selleks on lihtsalt liiga palju osakesi ja muutujaid. Tegemist on pidustusega, mis tähistab liberalismi ja etenduskunste: kõigi maade esinejad ühinege! Tõeline etenduskunsti bacchinaalia, mis koosneb traditsiooniliselt kolmest plokist: must, valge ja “alasti” lava.

“condemned forever to becoming and never to being” (Karl Scheffler)

Selle aasta etteastete autorid on Joanna Kalm, Chungin, Henri Hütt, Roland Arnoldt & Eerik Kändler, Karolin Poska, Steve Vanoni, Lauren Bachmann & David Wittinghofer, Üüve-Lydia Toompere, Katrin Kreutzberg, Raho Aadla, Kirsi Mari Lepik, Evi Pärn & Jekaterina Kultajeva, Minna Triin Kohv, Liis Vares & Pavel Semjonov, Pärtel Eelmere, Anna Kaarma, Aimur Takk, Andreas Vinkel, Jaak Sapas, Kristina-Maria Heinsalu & Doris Feldmann jt.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Fritz-Kola, Valmiermuiža Pruulikoda
Piletid müügil Piletilevis ning pool tundi enne algust kohapeal.

Täna, 25. jaanuaril kell 19:30 esietendub Kanuti Gildi SAALis Henri Hüti ja Mihkel Ilusa uuslavastus "Kapriisid II". Tegemist on performatiivse installatsiooniga, mis on järjeks 2011. aastal etendunud art show'le "Kapriisid".

"Kapriisid II" on lavastus, milles domineerib musta- ja valge maagia kokkupõrge. Valgus tardub skulptuuriks, teatrikardin mõraneb. Oluline on vaatenurkade küsimus. "Kuulame pilti, mõtleme heli, kui kael ei paindu, painutame ruumi. Vajadusel ka aega. Toome teatri terminoloogia karakteriseeritult lavale. Metafüüsiliseks jäävad terminid nagu neljas sein, kontekst, teatrimaagia ja siirus kohtuvad oma kehaga."

Kapriisid II on seiklusjutud ruumidest ja situatsioonidest ja isiklikkusest.

Henri Hütt on (etendus)kunstnik, kes väärtustab loomingulisi hübriidvorme, kuhu kuuluvad nii tehnoloogilise dominandiga etenduskunsti vormid, helietendused, lavastatud näituse kontseptsiooni arendamine ning koostööd erinevate valdkondade kunstnikega. On rühmituse MIMproject liige ning Baltikumi ja Skandinaavia kunstiülikoolide võrgustiku DAMA koordinaator.

Mihkel Ilus on visuaalkunstnik, kelle põhifookus on maali laiendatud väljal. See tähendab, et Ilus töötab sageli suuremõõtmelise installatsiooniga, milles maaliline lähenemine omab keskset rolli. Ilusa praktika oluline osa on ka kaasaegse näitusekultuuri ja etenduskunsti põimumine. Viimasel ajal tegeleb peamiselt objektse kunsti erinevuste uurimisega black box ja white cube tingimustes.

Idee, teostus, esitus: Henri Hütt, Mihkel Ilus
Video, foto: Emer Värk
Muusika: Mihkel Tomberg
Valgus: Revo Koplus
Kaasprodutsent: Kanuti Gildi SAAL
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, PACT Zollverein Essen
Kestus: 50 min

Esietendus 25. jaanuaril kell 19:30, järgmised etendused 26. ja 27. jaanuaril ning 10. ja 11. veebruaril Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. Etendusele 27. jaanuaril järgneb vestlus kunstnikega.
Piletid müügil Piletilevis ning pool tundi enne algust kohapeal.

Kanuti Gildi SAALis esietendub 25. jaanuaril kell 19:30 Henri Hüti ja Mihkel Ilusa uuslavastus "Kapriisid II". Tegemist on performatiivse installatsioon-lavastusega, mis on järjeks 2011. aastal esietendunud art show'le "Kapriisid".

"Kapriisid II" on lavastus, milles domineerib musta- ja valge maagia kokkupõrge. Valgus tardub skulptuuriks, teatrikardin mõraneb. Oluline on vaatenurkade küsimus. "Kuulame pilti, mõtleme heli, kui kael ei paindu, painutame ruumi. Vajadusel ka aega. Toome teatri terminoloogia karakteriseeritult lavale. Metafüüsiliseks jäävad terminid nagu neljas sein, kontekst, teatrimaagia ja siirus kohtuvad oma kehaga."

Kapriisid II on seiklusjutud ruumidest ja situatsioonidest ja isiklikkusest.

Henri Hütt on (etendus)kunstnik, kes väärtustab loomingulisi hübriidvorme, kuhu kuuluvad nii tehnoloogilise dominandiga etenduskunsti vormid, helietendused, lavastatud näituse kontseptsiooni arendamine ning koostööd erinevate valdkondade kunstnikega. On rühmituse MIMproject liige ning Baltikumi ja Skandinaavia kunstiülikoolide võrgustiku DAMA koordinaator.

Mihkel Ilus on visuaalkunstnik, kelle põhifookus on maali laiendatud väljal. See tähendab, et Ilus töötab sageli suuremõõtmelise installatsiooniga, milles maaliline lähenemine omab keskset rolli. Ilusa praktika oluline osa on ka kaasaegse näitusekultuuri ja etenduskunsti põimumine. Viimasel ajal tegeleb peamiselt objektse kunsti erinevuste uurimisega black box ja white cube tingimustes.

Idee, teostus, esitus: Henri Hütt, Mihkel Ilus
Video, foto: Emer Värk
Muusika: Mihkel Tomberg
Valgus: Revo Koplus
Kaasprodutsent: Kanuti Gildi SAAL
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, PACT Zollverein Essen
Kestus: 50min

Esietendus 25. jaanuaril kell 19:30, järgmised etendused 26. ja 27. jaanuaril ning 10. ja 11. veebruaril Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. Etendusele 27. jaanuaril järgneb vestlus kunstnikega.
Piletid müügil Piletilevis ning pool tundi enne algust kohapeal.

Järgmisel nädalal, 13.-17. detsembril saab Kanuti Gildi SAALis näha oktoobris Helsingis Kansallisteatteris esietendunud Kristian Smedsi lavastust “just filming”.
Eestlastele tuntud Kristian Smedsi uuslavastuses mängivad peaosa-duo Juhan Ulfsak ja Ungari tunnustatud ja tuntuim kaasaaegne näitlejanna Annamária Láng. Kaks näitlejast force majeure’i kohtuvad tossusel laval mustvalges filmis ning nende vahel areneb välja kirglik, absurdne ja humoorikas tants, mis oleks justkui tuttav, aga toimub siiski silme all esimest korda. Filmimaagia ja teatrimaagia komponendid on omavahel põiminud ning tulemus on kergelt äraspidi: letargiliselt romantiline ja hoogsalt melanhoolne. Midagi, mis oma atmosfäärilt ja temaatikalt sobib külmast võetud meeleseisundisse.

sel ajal kui postkommunistlik
Maskuliin ja Feminiin
tuksuvad sama tukset
melanhoolse iidkatlana tähise
põhjataeva all
töötab üks suurem kaamera
ja vanakooli
lindikettad
keerlevad tühja
ja üks kord veel
end of the evening
vähendades valgust
lastes rahvamassil varjata
hangede heledust
üks nõiduslik mõte
viimasest tangost
hõreneb tasa
ja kustub
lõplikult

Kristian Smeds
(tõlkinud Taavi Eelmaa)

Kristian Smeds on soome näitekirjanik ja lavastaja. Ta on lavastajatööd teinud nii Soomes, Eestis, Leedus, Belgias, kui mujal Euroopas. Eestis on ta näiteks Von Krahli Teatri lavale toonud "Jänese aasta" ja "12 Karamazovit", Juhan Ulfsak on osalenud ka tema rahvusvahelises teatrilavastuses "Mental Finland". Näitlejanna Annamária Láng on üks tuntumaid tegijaid Ungari sõltumatu teatri väljal. Láng oli kaua seotud Árpád Schilling asutatud teatri Krétakör´iga, peale lahkumist on ta töötanud vabakutselisena.

Laval: Annamária Láng, Juhan Ulfsak
Lavastaja: Kristian Smeds
Valgus: Teemu Nurmelin
Video: Lennart Laberenz
Heli: Krisztián Vranik
Muusika: Verneri Pohjola, Pekka Kuusisto, Timo Kämäräinen
Mask: Laura Sgureva
Koostöös: Eesti Instituut Ungaris, Kanuti Gildi SAAL, Trafó House of Contemporary Arts
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Välisministeerium, Finnagora, Eesti Instituut Soomes, Goethe-Instituut Soomes, Balassi Instituut Helsingis
Kestus: 90min
Esietendus: 14.10.2016, Kansallisteatteri, Helsingi
Etenduse keel: Konarlik inglise keel. Konarlik soome keel.

Etendused toimuvad 13., 14., 16. ja 17. detsembril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. Etendusele 14. detsembril järgneb vestlus autoriga.
Pilet: eelmüügis Piletilevis ja kohapeal 12/17 eurot.

Sel laupäeval, 3. detsembril kell 19:30 esietendub Kanuti Gildi SAALis Hendrik Kaljujärve uuslavastus “OVEREXPOSURE”. Järgmised etendused toimuvad 4., 27., 28. ja 29. detsembril.

Kanuti Gildi SAALi aegruumis kohtuvad Hendrik Kaljujärv, Kallervo Karu trummid, Alar Tuule maalid ja vaatajad. See kohtumine on iseenesest lihtsakoeline, isegi kui helipiltmassiiv sõidab sinust kiirrongina üle. Laval toimuv kannab endas üleüldist valge mehe agooniat või meie endi peegeldatud tähendusi, vajutades nimetissõrme meie tormamisele eikuhugi.

Paks feminist. Kuiv hetero. Donald Clinton. Kõigi ja kõige kohta on liiga palju mõtteid. Liiga palju kontseptsioone, emotsioone, ideid, väiteid. See on kaasaja infobarokk, mõtete üleküllus, tunnete vohamine, ideede joad. Kogu reaalsus on ülevalgustatud põlevate ajude poolt, mis toodavad iga tund, iga minut, iga sekund uusi tähendusi. Neid on nii palju, et ilmselge, tegelik, see obvious, mis moodustab reaalsuse, jääb hämarusse. Mootor käib, aga see on tühi masin, millest väljub tarbetute mõtete lõputu taak. Tajude rubilnik on nulli tõmmatud, kuid ainult nende taasäratamisele ei saa lootma jääda. Siis on valgust liiga vähe, on ainult tajud ja emotsioonid. Kuid küsimus ei ole hulgas, et kõike on liiga palju, vaid selles, mis lõpuks järgi jääb, milline on tulemus.

Hendrik Kaljujärv on olnud loominguliselt aktiivne paljudes formaatides - loonud muusikat sõna- ja tantsulavastustele, teinud installatsioone galeriides, lavastanud ja osalenud töödes nii Kanuti Gildi SAALis, Von Krahli Teatris kui ka Teatris NO99. Tema tööde läbiv tunnus on intensiivne ja sügav seisunditaotlus ja hoolikalt viimistletud töö erinevate meediumite ja vahenditega. Lisaks tehnilise täpsusele, mille Hendrik on viinud kõrgele tasemele, on ta võimeline tunnetama erinevate formaatide toimemehhanisme, jäädes truuks enda esteetilistele ja ideelistele valikutele.

Lavastus, kontseptsioon, muusika, esitus: Hendrik Kaljujärv
Muusika, esitus: Kallervo Karu
Dramaturg: Eero Epner
Valguskujundus: Revo Koplus
Heli: Raido Linkmann
Kunstnik: Alar Tuul
Graafiline disain: Jaan Evart
Klipp: Tencu
Fotograaf: Alan Proosa
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Kestus: 75 min
Esietendus 3. detsembril kell 19:30, järgmised etendused 4., 27., 28. ja 29. detsembril Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. Etendusele 29. detsembril järgneb vestlus kunstnikuga.
Piletid müügil Piletilevis ning pool tundi enne algust kohapeal.

Kanuti Gildi SAAL otsib uut maja tehnikut!
Ülesanded algavad olmelisest tehnilisest valmisolekust kuni etenduste läbiviimiseni. Võimalus teha koostööd eriilmeliste kunstnikega erinevates lavastusprojektides, aidata korraldada rahvusvahelisi teatrifestivale ja palju muud!
Oma CV ja motivatsioonikirja ning lisaküsimused palume saata hiljemalt 1. detsembriks meiliaadressile revo@saal.ee. Tööle ootame alates jaanuarist.

Laupäeval 3. detsembril kell 19:30 esietendub Kanuti Gildi SAALis Hendrik Kaljujärve uuslavastus “OVEREXPOSURE”. Järgmised etendused toimuvad 4., 27., 28. ja 29. detsembril.

Kanuti Gildi SAALi aegruumis kohtuvad Hendrik Kaljujärv, Kallervo Karu trummid, Alar Tuule maalid ja vaatajad.

Paks feminist. Kuiv hetero. Donald Clinton. Kõigi ja kõige kohta on liiga palju mõtteid. Liiga palju kontseptsioone, emotsioone, ideid, väiteid. See on kaasaja infobarokk, mõtete üleküllus, tunnete vohamine, ideede joad. Kogu reaalsus on ülevalgustatud põlevate ajude poolt, mis toodavad iga tund, iga minut, iga sekund uusi tähendusi. Neid on nii palju, et ilmselge, tegelik, see obvious, mis moodustab reaalsuse, jääb hämarusse. Mootor käib, aga see on tühi masin, millest väljub tarbetute mõtete lõputu taak. Tajude rubilnik on nulli tõmmatud, kuid ainult nende taasäratamisele ei saa lootma jääda. Siis on valgust liiga vähe, on ainult tajud ja emotsioonid. Kuid küsimus ei ole hulgas, et kõike on liiga palju, vaid selles, mis lõpuks järgi jääb, milline on tulemus.

Hendrik Kaljujärv on olnud loominguliselt aktiivne paljudes formaatides - loonud muusikat sõna- ja tantsulavastustele, teinud installatsioone galeriides, lavastanud ja osalenud töödes nii Kanuti Gildi SAALis, Von Krahli Teatris kui ka Teatris NO99. Tema tööde läbiv tunnus on intensiivne ja sügav seisunditaotlus ja hoolikalt viimistletud töö erinevate meediumite ja vahenditega. Lisaks tehnilise täpsusele, mille Hendrik on viinud kõrgele tasemele, on ta võimeline tunnetama erinevate formaatide toimemehhanisme, jäädes truuks enda esteetilistele ja ideelistele valikutele.

Lavastus, kontseptsioon, muusika, esitus: Hendrik Kaljujärv
Muusika, esitus: Kallervo Karu
Dramaturg: Eero Epner
Valguskujundus: Revo Koplus
Heli: Raido Linkmann
Kunstnik: Alar Tuul
Graafiline disain: Jaan Evart
Klipp: Tencu
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Kestus: 75 min
Esietendus 3. detsembril kell 19:30, järgmised etendused 4., 27., 28. ja 29. detsembril Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. Etendusele 29. detsembril järgneb vestlus kunstnikuga.
Piletid müügil Piletilevis ning pool tundi enne algust kohapeal.

Homme, 1. novembril annab NU Performance Festival 2016 raames Tallinnas kontserdi maailmakuulus Peaches. Kontsert toimub Punases Majas, samal õhtul astuvad üles ka Black Cracker ja Maria Minerva.

Peaches (Berliin) on legendaarne muusik, produtsent, performance-kunstnik, aktivist ning mida kõike veel võib ta nime taha kirjutada. Ta alustas oma tegevust 2000ndatal ja saavutas maailmakuulsuse singliga “Fuck the Pain Away”, peale mida on ta mööda maailma tuuritanud ja nihutanud piire elektroonilise muusika ja punk-rocki vahel. Peaches ei nihuta piire mitte ainult muusikastiilide vahel, vaid seab kriitiliselt küsimuse alla stereotüüpsed kuvandid soorollidest ja seksuaalsusest ning võitleb enese väärtustamise eest. Tema performance’id on seksuaalselt laetud, äärmiselt visuaalsed ja jõulised vaatemängud. NU Performance Festivalil toimuva kontserdi keskmeks on üle kuue aasta ilmunud stuudioalbum “Rub” (2016).

Õhtu avaesinejaks on karismaatiline Black Cracker (New York/ Berliin). Ta on muusik, performance-kunstnik ja mainekas slam-poetry tegija, kelle viimaste koostööde hulka kuuluvad koostööd HAU teatriga Berliinis, Saksa ooperiga ja teiste mainekate muusikute ning etenduskunstnikega üle maailma. Eestisse tuleb ta oma varsti välja antava albumiga COME AS U R!, mis varieerub talle omase Industial R&B/OFF Popi vahel, kombineerides hip-hopi, souli ja jersey clubi elemente.

Õhtu lõpetab eesti päritolu Maria Minerva, kes elab ja tegutseb Los Angeleses. Minerva (kodanikunimega Maria Juur) on rahvusvaheliselt tunnustatud laulja, laulude kirjutaja ning keskkonnaaktivist. NU Perfromance Festivalil tuleb esitamisele “Beyond the velvet rope”, sametine muusikaline avantüür, mis viib meid öösse.

NU Performance Festival 2016: CORPORATE OCCULT_lets talk about the body baby toimub 29. oktoobrist kuni 5. novembrini Kanuti Gildi SAALis ja Punases Majas.

Kuraator: Maria Arusoo
Kunstnikud: Peaches, Dana Michel, Samira Elagoz, Maria Metsalu, Black Cracker, Maria Minerva, Kolbeinn Hugi, Vanessa Place, Kris Lemsalu, Helena Keskküla, Emer Värk & Renzo van Steenbergen, Huoraton /Last Gang Records, Ivo Dimchev.
Skriiningprogramm: Shana Moulton, Hannah Black, George Jacotey.

Festivali kava: www.saal.ee/nuperformancefestival

Korraldaja: Uue Performantsi Selts
Kaaskorraldaja: Kanuti Gildi SAAL
Visuaalne identiteet: Kris Lemsalu “Aldonza Lorenzo” (2013)
Festivali initsiaatorid: Anders Härm, Priit Raud

Toetajad ja partnerid: Eesti Kultuurkapital, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Islandi Kaasaegse Kunsti Keskus, Moving in November (Helsingi), Frame Finland, Nordic Culture Point, Nordic Hotel Forum, Punane Maja, MÜRK Records, Trumm, Saaldisain, Tallinn Historical Hotels, Raadio2, JCDecaux, BassTunes jt.
Tänud: Sten Ojavee, Antonio Trecel Diaz, Cyndy Villano, Rebeka Põldsam, Kaarin Kivirähk, Vesa Humalisto, Merike Estna, Jenni Nurmenniemi, Jennifer Boyd, Mihkel Maripuu, Raul Saaremets ja kõik, kes on festivalile kaasa aidanud.

Piletid eelmüügis Piletilevis.

Homme, 29. oktoobril algab NU Performance Festival 2016: CORPORATE OCCULT_lets talk about the body baby. Festival toimub 29. oktoobrist kuni 5. novembrini Kanuti Gildi SAALis ja Punases Majas.

Kuraator: Maria Arusoo
Kunstnikud: Peaches, Dana Michel, Samira Elagoz, Maria Metsalu, Black Cracker, Maria Minerva, Kolbeinn Hugi, Vanessa Place, Kris Lemsalu, Helena Keskküla, Emer Värk & Renzo van Steenbergen, Huoraton /Last Gang Records, Ivo Dimchev.
Skriiningprogramm: Shana Moulton, Hannah Black, George Jacotey.

NU Performance Festival toob kokku rahvusvahelise seltskonna visuaal- ja performancekunstnikke, muusikuid, koreograafe ning publiku, et luua nädal aega kestev inspireeriv ja eksperimenteeriv platvorm, mis koosneb etendustest, kontserditest, skriiningutest, vestlustest ja kõigest, mis selle ümber juhtuma hakkab.

CORPORATE OCCULT_lets talk about the body baby temaatiline fookus on mõistetel keha ja seksuaalsus ning projetseeritud ootuste ja stereotüüpsete kuvandite küsimuse alla seadmisel ja murdmisel. Keha ja sugu kui poliitiline platvorm, mis on samas midagi väga personaalset ja alati intiimset. Mitmed performance’id võtavad vaatluse alla piiri küsimused - piir lava ja vaataja, küber- ja füüsilise reaalsuse, intiimsuse ja vägigivalla, JAH ja EI vahel, luues imeliselt kummastava situatsiooni, kus esineja muutub iseenda arheloogiks avades end publikule.

Maria Arusoo: “Keha on performancekunstis alati olnud läbivaks teemaks, kuid eesoleva festivali fookus on kasutada keha narratiivina ja lähtepunktina, rääkida konstrueeritud ja muutuvatest soorollidest, nende poliitilisest tähendusest, kuid ka mõjust meie arusaamale armastusest, lähedusest ja intiimsusest. Mul on eriti hea meel, et NU Performance Festival 2016 raames tuleb selle jaoks Tallinna meeletult inspireeriv grupp kuntnikke, kellega koos neid teemasid läbi mõeldakse.”
Mis muud kui 'let's talk about body baby'

Festivali kava: www.saal.ee/nuperformancefestival

Korraldaja: Uue Performantsi Selts
Kaaskorraldaja: Kanuti Gildi SAAL
Visuaalne identiteet: Kris Lemsalu “Aldonza Lorenzo” (2013)
Festivali initsiaatorid: Anders Härm, Priit Raud

Toetajad ja partnerid: Eesti Kultuurkapital, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Islandi Kaasaegse Kunsti Keskus, Moving in November (Helsingi), Frame Finland, Nordic Culture Point, Nordic Hotel Forum, Punane Maja, MÜRK Records, Trumm, Saaldisain, Tallinn Historical Hotels, Raasdio2, JCDecaux, BassTunes jt.
Tänud: Sten Ojavee, Antonio Trecel Diaz, Cyndy Villano, Rebeka Põldsam, Kaarin Kivirähk, Vesa Humalisto, Merike Estna, Jenni Nurmenniemi, Jennifer Boyd, Mihkel Maripuu, Raul Saaremets ja kõik, kes on festivalile kaasa aidanud.

Piletid eelmüügis Piletilevis: http://www.piletilevi.ee/est/search:nu%20performance%20festival/

Kontakt:
Eneli Järs
+372 5069655 / eneli@saal.ee
www.saal.ee

Laupäeval, 29. oktoobril algab NU Performance Festival 2016: CORPORATE OCCULT_lets talk about the body baby. Festival toimub 29. oktoobrist kuni 5. novembrini Kanuti Gildi SAALis ja Punases Majas.

Kuraator: Maria Arusoo
Kunstnikud: Peaches, Dana Michel, Samira Elagoz, Maria Metsalu, Black Cracker, Maria Minerva, Kolbeinn Hugi, Vanessa Place, Kris Lemsalu, Helena Keskküla, Emer Värk & Renzo van Steenbergen, Huoraton /Last Gang Records, Ivo Dimchev.
Skriining programm: Shana Moulton, Hannah Black, George Jacotey.

NU Performance Festival toob kokku rahvusvahelise seltskonna visuaal- ja performancekunstnikke, muusikuid, koreograafe ning publiku, et luua nädal aega kestev inspireeriv ja eksperimenteeriv platvorm, mis koosneb etendustest, kontserditest, skriiningutest, vestlustest ja kõigest, mis selle ümber juhtuma hakkab.

CORPORATE OCCULT_lets talk about the body baby temaatiline fookus on mõistetel keha ja seksuaalsus ning projetseeritud ootuste ja stereotüüpsete kuvandite küsimuse alla seadmisel ja murdmisel. Keha ja sugu kui poliitiline platvorm, mis on samas midagi väga personaalset ja alati intiimset. Mitmed performance’id võtavad vaatluse alla piiri küsimused - piir lava ja vaataja, küber- ja füüsilise reaalsuse, intiimsuse ja vägigivalla, JAH ja EI vahel, luues imeliselt kummastava situatsiooni, kus esineja muutub iseenda arheloogiks avades end publikule.

Maria Arusoo: “Keha on performancekunstis alati olnud läbivaks teemaks, kuid eesoleva festivali fookus on kasutada keha narratiivina ja lähtepunktina, rääkida konstrueeritud ja muutuvatest soorollidest, nende poliitilisest tähendusest, kuid ka mõjust meie arusaamale armastusest, lähedusest ja intiimsusest. Mul on eriti hea meel, et NU Performance Festival 2016 raames tuleb selle jaoks Tallinna meeletult inspireeriv grupp kuntnikke, kellega koos neid teemasid läbi mõeldakse.”
Mis muud kui 'let's talk about body baby'

Festivali kava: www.saal.ee/nuperformancefestival

Korraldaja: Uue Performantsi Selts
Kaaskorraldaja: Kanuti Gildi SAAL
Visuaalne identiteet: Kris Lemsalu “Aldonza Lorenzo” (2013)
Festivali initsiaatorid: Anders Härm, Priit Raud

Toetajad ja partnerid: Eesti Kultuurkapital, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Islandi Kaasaegse Kunsti Keskus, Moving in November (Helsingi), Frame Finland, Nordic Culture Point, Nordic Hotel Forum, Punane Maja, MÜRK Records, Trumm, Saaldisain, Tallinn Historical Hotels, Raasdio2, JCDecaux, BassTunes jt.
Tänud: Sten Ojavee, Antonio Trecel Diaz, Cyndy Villano, Rebeka Põldsam, Kaarin Kivirähk, Vesa Humalisto, Merike Estna, Jenni Nurmenniemi, Jennifer Boyd, Mihkel Maripuu, Raul Saaremets ja kõik, kes on festivalile kaasa aidanud.

Piletid eelmüügis Piletilevis: http://www.piletilevi.ee/est/search:nu%20performance%20festival/

Kontakt:
Eneli Järs
+372 5069655 / eneli@saal.ee
www.saal.ee

Karl Saksa uus soololavastus “Seisund ja disain” esietendub homme, 21. oktoobril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis.

“Seisund ja disain” on soololavastus, mida esitatakse kohturuumi hierarhia kaudu. Täidesaatvat võimu ja kahtlusaluseid esitavad arhetüübid, asitõenditeks on elemendid ja artefaktid ning tunnistajapingis istub ehmunud kunstnik. Lahenduse leidmiseks võetakse kasutusele paragrahvid rituaalidest ja arhiiv surnute ülestunnistustest. Väiteid ja vastuväiteid vahendavad seaduslik füüsiline hierarhia ja häbitu formaalne koreograafia.

Karl Saks on vabakutseline koreograaf ja tantsija. Ta on lõpetanud Viljandi Kultuuriakadeemia, on ennast täiendanud Inglismaal Chesteri Ülikoolis ning osalenud erinevates meistriklassides Portugalis, Islandil, Saksamaal ja Austrias. Hetkel õpib ta Eesti Kunstiakadeemia uusmeedia magistriprogrammis, ja tegeleb heliloomega Cubus Larviku kaitsva müüri taga. Kunstniku teine ning eelmine soolo-töö “The Drone of Monk Nestor” etendus 2011. aastal Kanuti Gildi SAALis Sõltumatu Tantsu Lava produktsioonina. Pärast seda on Karl osalenud erinevates koostöö-projektides nii Eestis kui välismaal. Viimasena osales ta Maroko koreograafi Radouan Mriziga lavastuses “3600”.

Intervjuus selgitas Karl Saks oma soololavastuse vormilist lähenemist läbi juriidilise võtme:
“Kohturuumi hierarhia tähendab siinkohal mälulisust indiviidi peas, seda kuidas ta konstrueerib mälu läbi selle. Oluline on see, kuidas see hierarhia paneb meid otsustama, tagasi lükkama ja siis kinnitama. Üritad meenutada, aru saada, kas su mälestus on tõene või mitte. See sama süsteem toimub inimese peas koguaeg, see on seotud moraali, eetika, filosoofia ja mäluga. Need on mehhanisimid, kus kohturuum lõppeb pea sees. "Seisund ja disain" tegeleb keha ja mälu koreograafiaga.”

Autor, esitus, heli: Karl Saks

Dramaturg: Maike Lond Malmborg

Tehniline tugi: Revo Koplus

Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL

Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Kestus: 80 min

Esietendus 21. oktoobril kell 19:30, järgmised etendused 22. ja 24. oktoobril ning 10. ja 11. novembril Kanuti Gildi SAALi Püha Vaimu SAALis, Tallinnas. Etendusele 24. oktoobril järgneb vestlus kunstnikuga.

Piletid müügil Piletilevis ning pool tundi enne algust kohapeal.

NU Performance Festival 2016: CORPORATE OCCULT_lets talk about the body baby
29.10 – 5.11.2016 Kanuti Gildi SAALis ja Punases Majas

Kuraator: Maria Arusoo
Kunstnikud: Peaches, Dana Michel, Samira Elagoz, Maria Metsalu, Black Cracker, Maria Minerva, Kolbeinn Hugi, Vanessa Place, Kris Lemsalu, Helena Keskküla, Emer Värk & Renzo van Steenbergen, Huoraton /Last Gang Records, Ivo Dimchev jt.

NU Performance Festival toob kokku rahvusvahelise seltskonna visuaal- ja performancekunstnikke, muusikuid, koreograafe ning publiku, et luua nädal aega kestev inspireeriv ja eksperimenteeriv platvorm, mis koosneb etendustest, kontserditest, skriiningutest, vestlustest ja kõigest, mis selle ümber juhtuma hakkab.

CORPORATE OCCULT_lets talk about the body baby temaatiline fookus on mõistetel keha ja seksuaalsus ning projetseeritud ootuste ja stereotüüpsete kuvandite küsimuse alla seadmisel ja murdmisel. Keha ja sugu kui poliitiline platvorm, mis on samas midagi väga personaalset ja alati intiimset. Mitmed performance’id võtavad vaatluse alla piiri küsimused - piir lava ja vaataja, küber- ja füüsilise reaalsuse, intiimsuse ja vägigivalla, JAH ja EI vahel, luues imeliselt kummastava situatsiooni, kus esineja muutub iseenda arheloogiks avades end publikule.

Maria Arusoo: “Keha on performancekunstis alati olnud läbivaks teemaks, kuid eesoleva festivali fookus on kasutada keha narratiivina ja lähtepunktina, rääkida konstrueeritud ja muutuvatest soorollidest, nende poliitilisest tähendusest, kuid ka mõjust meie arusaamale armastusest, lähedusest ja intiimsusest. Mul on eriti hea meel, et NU Performance Festival 2016 raames tuleb selle jaoks Tallinna meeletult inspireeriv grupp kuntnikke, kellega koos neid teemasid läbi mõeldakse.”
Mis muud kui 'let's talk about body baby'

Korraldaja: Uue Performantsi Selts
Kaaskorraldaja: Kanuti Gildi SAAL
Visuaalne identiteet: Kris Lemsalu “Aldonza Lorenzo” (2013)
Festivali initsiaatorid: Anders Härm, Priit Raud

Toetajad ja partnerid: Eesti Kultuurkapital, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Islandi Kaasaegse Kunsti Keskus, Moving in November (Helsingi), Tallinn Historical Hotels, Frame Finland, Nordic Culture Point, Punane Maja, MÜRK Records, Trumm, Saaldisain jt.
Tänud: Sten Ojavee, Antonio Trecel Diaz, Cyndy Villano, Rebeka Põldsam, Kaarin Kivirähk, Vesa Humalisto, Merike Estna, Jenni Nurmenniemi, Jennifer Boyd, Mihkel Maripuu, Raul Saaremets ja kõik, kes on festivalile kaasa aidanud.

Piletid eelmüügis Piletilevis: http://www.piletilevi.ee/est/search:nu%20performance%20festival/

Festivali kava: www.saal.ee/nuperformancefestival

Karl Saksa uus soololavastus “Seisund ja disain” esietendub 21. oktoobril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Järgmised etendused toimuvad 22. ja 24. oktoobril ning 10. ja 11. novembril.

“Seisund ja disain” on soololavastus, mida esitatakse kohturuumi hierarhia kaudu. Täidesaatvat võimu ja kahtlusaluseid esitavad arhetüübid, asitõenditeks on elemendid ja artefaktid ning tunnistajapingis istub ehmunud kunstnik. Lahenduse leidmiseks võetakse kasutusele paragrahvid rituaalidest ja arhiiv surnute ülestunnistustest. Väiteid ja vastuväiteid vahendavad seaduslik füüsiline hierarhia ja häbitu formaalne koreograafia.

Karl Saks on vabakutseline koreograaf ja tantsija. Ta on lõpetanud Viljandi Kultuuriakadeemia, on ennast täiendanud Inglismaal Chesteri Ülikoolis ning osalenud erinevates meistriklassides Portugalis, Islandil, Saksamaal ja Austrias. Hetkel õpib ta Eesti Kunstiakadeemia uusmeedia magistriprogrammis, ja tegeleb heliloomega Cubus Larviku kaitsva müüri taga. Kunstniku teine ning eelmine soolo-töö “The Drone of Monk Nestor” etendus 2011. aastal Kanuti Gildi SAALis Sõltumatu Tantsu Lava produktsioonina. Pärast seda on Karl osalenud erinevates koostöö-projektides nii Eestis kui välismaal. Viimasena osales ta Maroko koreograafi Radouan Mriziga lavastuses “3600”.

Intervjuus selgitas Karl Saks oma soololavastuse vormilist lähenemist läbi juriidilise võtme:
“Kohturuumi hierarhia tähendab siinkohal mälulisust indiviidi peas, seda kuidas ta konstrueerib mälu läbi selle. Oluline on see, kuidas see hierarhia paneb meid otsustama, tagasi lükkama ja siis kinnitama. Üritad meenutada, aru saada, kas su mälestus on tõene või mitte. See sama süsteem toimub inimese peas koguaeg, see on seotud moraali, eetika, filosoofia ja mäluga. Need on mehhanisimid, kus kohturuum lõppeb pea sees. "Seisund ja disain" tegeleb keha ja mälu koreograafiaga.”

Autor, esitus, heli: Karl Saks

Dramaturg: Maike Lond Malmborg

Tehniline tugi: Revo Koplus

Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL

Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Kestus: 80 min



Esietendus 21. oktoobril kell 19:30, järgmised etendused 22. ja 24. oktoobril ning 10. ja 11. novembril Kanuti Gildi SAALi Püha Vaimu SAALis, Tallinnas. Etendusele 24. oktoobril järgneb vestlus kunstnikuga.



Piletid müügil Piletilevis ning pool tundi enne algust kohapeal.

Kanuti Gildi SAAL alustab sel kolmapäeval, 21. septembril, oma 16. hooaega avaüritusega Vertikaalstart.



Eelootav 16. hooaeg koosneb esietendustest, mille hulka kuuluvad Kanuti Gildi SAALi kaasproduktsioonid nii meilt kui mujalt, külalisetendustest ja juba traditsioonilistest sarjadest nagu kontsertsari Improtest, EKA arhitektuuriloengud ning residentuuridest ja muudest uuringulistest projektidest. Selle hooaja sisse jäävad ka festivalid - NU Performance Festival oktoobris-novembris Maria Arusoo kureerituna, lühivormide festival made in estonia maraton märtsis ning augustis tuleb taas SAAL Biennaal, sel korral Annika Üpruse käe all.



Vertikaalstardil osalevad kunstnikud, residendid ja väliskülalised, kes vestlusringis heidavad valgust nendele teemadele, mis on nende meelel ja ideedele, mille kallal nad hakkavad hooaja jooksul Kanuti Gildi SAALis töötama. Kõik huvilised ja sõbrad nii kaugelt kui lähedalt on teretulnud.



Kanuti Gildi SAALi hooaeg 2016-2017 sünnib koostöös järgmiste kunstnikega: Emer Värk, Karl Saks, Maria Arusoo / NU Performance Festival, Hendrik Kaljujärv, Kristian Smeds, W A U H A U S, Marit Sirgmets, Henri Hütt & Mihkel Ilus, Iggy Lond Malmborg, Raho Aadla, Kädi Metsoja, Rene Köster, Mart Soo & Taavi Kerikmäe / Improtest, Annika Üprus / SAAL Biennaal, Joanna Kalm, Karolin Poska, Nele Suisalu & Maarja Tõnisson, Kinoteater, made in estonia maraton, Sille Pihlak & Siim Tuksam / EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sari jt.



Üritus on eesti keeles.

Kolmapäeval, 18. mail kell 15 toimub Kanuti Gildi SAALis ooperi „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“ esmaesitlus, kus Rahvusooper Estonia ja Kanuti Gildi SAAL tutvustavad koostöö esimesi vilju, demonstreeritakse helilooja Manfred MIM-i kolmemõõtmelist noodikirja tema algkujul ning Estonia orkestri ja koori esituses tuleb maailmaesiettekandele uue ooperi avamäng, mida dirigeerib Kaspar Mänd.



Manfred MIM-i poolt konstrueeritud dolomofoniga kuulatakse paekivisse talletunud helisid ja demonstreeritakse ooperi valmimist ning ajalugu käsitleva dokumentaalfilmi treilerit. Esitlusel võtavad sõna Aivar Mäe, Priit Raud, Raul Keller, Tatjana Kozlova-Johannes, Andrus Aaslaid, Andrus Laansalu jt.



Aasta 2014 märtsis otsustasid Eesti teatrid, et Eesti Vabariigi sünnipäevaks kingitakse suurejooneline lavastusprojekt, kus tuuakse publiku ette vabariigi sajandi lugu, mille raames 24 teatri osavõtul sünnib aasta jooksul – sügisest 2017 kuni kevadeni 2018 – 12 lavastust. Teatrid loosisid partnerid ja jagasid omavahel kümnendid. Rahvusooperile Estonia ning Kanuti Gildi SAALile valis fortuuna ülesandeks kajastada ühiselt kuuekümnendaid aastaid.



Õnneliku juhusena oli osapoolte valduses Eesti ooperimaastikul seni avastamata teose libreto ning fragmendid muusikast, mille on kuuekümnendate paiku kirjutanud novaatorlik leiutaja ja teadlane Manfred MIM. Ooper räägib ühest rahvast ja ühest maast, kelle ajalugu on mõjutanud suur kosmiline looduskatastroof, tänu millele on nad saanud tahtmatult alusepanijaks Euroopa kultuurile varasest rauaajast alates.



Juba pea kaks aastat kestnud visa töö tulemusena on rohkem kui kümnest inimesest koosnev mees- ja naiskond läbi töötatud enamiku Manfred MIM-i märkmeid, restaureerinud ja dešifreerinud partituuri, mille noodikirja mitte valdav autor oli talletanud muusikutele ennenägematul kujul. Valitud on ka ooperis osalevad solistid ning ülejäänud osatäitjad.



Tegemist on monumentaalse ülesandega, kuna ooperi kirjutamise ajal ei olnud moodne muusika ega lavatehnilised võimalused arenenud tasemeni, mida Manfred oma loomingus lootis kasutada. Seetõttu puudusid ka väljakujunenud viisid nende kirjeldamiseks ja mitmel puhul on kirjapandu mõistmiseks olnud vaja kõigepealt taasluua keel, milles märkmed on algselt talletatud.



Ka praegu nõuavad mitmed tema poolt väljapakutud lahendused tehnika viimase sõna kasutamist ja mitme puhul on alust arvata, et ooperimaastikul võib selline element leida kasutamist esmakordselt. Nii on näiteks õnnestunud Manfred MIM-i märkmete alusel valmistada seade, millega taasesitada pae aluskihtidesse salvestunud meteoriidi kukkumise heli, avades sellega täiesti uue suuna kohaliku keele ning narratiivide uurimisel.


Kindlalt võib aga öelda, et uuringud, mida Manfred MIM oma ooperi loomisel läbi viis, tõestavad üheselt Euroopa kultuuriruumi alguse saamist Kaali meteoriidi kukkumisest Saaremaale.



Ülla Veerg

Rahvusooper Estonia/Estonian National Opera

Avalike suhete ja turundusteenistuse juht/

Head of the PR and Marketing Department

ylla.veerg@opera.ee

tel. +372 683 1242

fax +372 683 1299

GSM +372 501 2508

www.opera.ee

Estonia pst. 4, 10148 Tallinn, Estonia

Sel nädalalõpul, 6-8. mail saab Kanuti Gildi SAALis festivali Saksa kevad raames näha Mart Kangro, Christina Ciupke ja Nik Haffneri uut lavastust “new work”. Lavastus esietendus novembris 2015 Uferstudios Berliinis.



Kangro, Ciupke ja Haffneri uut lavastust võib vaadelda kui nende eelmise ühise lavastuse “wait and see” (2012) järge, mis oli 2013. aastal Saksa kevade programmis. Tookord tegelesid kolm kunstnikku füüsilise ja verbaalse suhtlemise intiimsete kihistustega ning uurisid kuidas üksikisiku tegevus võib viia ühise pingutuseni. Oma uut koostööd alustasid nad küsimusest, mil määral on iga üksikisik asendatav. Tasapisi nihkus nende fookus sellele, millest moodustub meie arusaam teisest inimesest.



Lavastus pakub esinejatele välja mängulise dialoogi struktuuri - teineteisele küsimuste esitamise algorütmi. Seda seoses igaühe isiklike kogemuste, mälestuste, mõtete arhiiviga, mis paljastab teatud osa meie olemusest. Neid küsimusi ei esitata kunagi kuuldavalt. Paberile kirjutatult lebavad need laual, millest kujuneb tegelik lava. Selle arhiivi ühisel käivitamisel võimendatakse seda põgusat hetke, mil mõte alles vormi võtab, enne kui lugu muutub konkreetseks. See on otsimise ja kõhkluse hetk. Mõte, mis on alles vormumas, kaalutakse läbi veelkord. See on korraga nii käesolev hetk kui mälestus.



Koreograaf ja tantsija Christina Ciupke elab ja töötab Berliinis. Ta loob oma projekte koostöös kunstnikega nii tantsuvaldkonnast kui muudest distsipliinidest. Teda huvitavad selles kontekstis “projektsiooni, retrospektsiooni ja spekulatsiooni” konflikti ja vastastikuse mõju sfäär, keskendudes esinemis olukordadele laiemas tähenduses. Christina teeb mitmete kunstnikega koostööd pikaajaliselt, sh filmitegija Luscy Cash, helilooja Boris Hauf, visuaalkunstnik Lars ø Ramberg, koreograaf Nik Haffner, koreograaf Mart Kangro ja dramaturg Igor Dobričić. Aastatel 2003-2004 oli ta külaliskunstnik ZKM kunsti- ja meediakeskuses Karlsruhes. 2013 aastal sai ta magistrikraadi koreograafias Amsterdami Kunstikoolist. Tema tööd nt “kannst du mich umdrehen” (2011), “wait and see” (2012) ja “undo, redo and repeat” (2014) tuuritavad hetkel nii Saksamaal kui mujal.

www.christinaciupke.com



Nik Haffner on tantsija ja koreograafina sageli seotud projektidega, mida ta loob koostöös teistega. See huvi on viinud teda koostööni kunstnikega mitmetest eri distipliinidest ning mitesugugustest harivatest projektidest. 2008. aastast on ta õpetanud Berliini kõrgkoolidevahelises tantsukeskuses HZT ning 2012 aastal sai ta selle keskuse kunstiliseks juhiks. Kuni 2000. Aastani tantsis ta William Forsythe'i kompanii Ballett Frankfurt tantsija. Sel perioodil arendast ta välja media publikatsiooni “Improvisation Technologies” koostöös Karlsruhe kunsti ja meedia tehnoloogia keskusega ZKM. Perioodil 2011-2013 tegi ta koostöd Jonathan Burrowsi ja Matteo Fargioniga nende online skoori “Seven Duets” webi väljaande MotionBank.org raames.



Mart Kangro on Tallinnas elav ja töötav tantsija ja koreograaf. Peale mitmeid aastaid Eesti Rahvusballetis tantsimist pühendus ta vaid enda kunstilisele tegevusele, milles ta enamasti ise esineb. Sellest ajase peale on ta olnud tihedalt seotud Kanuti Gildi SAALiga. Ta on mitmeid kordi teinud koostööd Thomas Lehmeni, Christina Ciupke ning helilooja ja heliartisti Taavi Kerikmäega, kellega koos ta on lähemalt uurinud kaasaegse muusika esitaja rolli. Tema tööd “Talk to Me” esitleti 2012. aastal festivalil Foreign Affaires. Viimasel ajal on ta loonud lavastusi kurikuulsas teatris NO99 Tallinnas.



Autorid ja esitajad: Christina Ciupke, Nik Haffner, Mart Kangro

Valgus: Mehdi Toutain-Lopez, Emma Juliard

Produtsent: Barbara Greiner

Assistent: Imma Scarpato

Produktsioon: Christina Ciupke

Kaasproduktsioon: Tanzfabrik Berlin

Rahastaja: Berlin Senate Cultural Affairs Department

Toetajad: Kanuti Gildi SAAL, Eesti Saatkond Berliinis

Fotod: Andreas Stirnberg

Tänud: Anke Strauß, Bettina Scheuritzel, Hanna Kritten Tangsoo, Miriam Kongstad, Ott Karulin, Priit Raud, Vushkans

Tallinna etendusi toetavad: Eesti Kultuurkapital ja Goethe Instituut Tallinnas

Tallinna etendused toimuvad festivali Saksa kevad 2016 raames.

Performances in Tallinn are supported by the NATIONALES PERFORMANCE NETZ (NPN) International Guest Performance Fund for Dance, which is funded by the Federal Government Comissioner for Culture and the Media on the basis of a decision by the German Bundestag.

Esietendus: 04.11.2015 Open Spaces #3-15, Uferstudios, Berliin

Kestus: 70’

Lavastus on inglise keeles. Vaatajate arv on piiratud.



Etendused toimuvad 6. ja 7. mail kell 19:30 ning 8. mail kell 17:00 Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn). Piletid müügil Piletilevis ning pool tundi enne algust kohapeal.



www.saksakevad.ee

Täna, rahvusvahelisel tantsupäeval anti Kanuti Gildi SAALis traditsiooniliselt üle Sõltumatu Etenduskunsti Auhind.



Eesti Sõltumatu Etenduskunsti Auhinna laureaadid 2015. aasta loomingu eest on Riina Maidre ja Flo Kasearu lavastusega “House Music” - performatiivne installatsioon, mis muutis tänava lavaruumiks ja ühendas kogukonna. “House Music” esietendus 20. augustil Flo Kasearu Majamuuseumi ees etenduskunstide festivali SAAL Biennaal 2015 raames.


Sõltumatu Etenduskunsti Auhinda anti kuni 2014. aastani välja Sõltumatu Tantsu Auhinna nimetuse all. Muudatuse tingis asjaolu, et sõltumatus ehk institutsioonivälises kunstis on žanripiirid muutunud marginaalseks: kaasaegse tantsu ja etenduskunsti vahele rangete eraldusjoonte tõmbamine on piirav. Auhinnaga tunnustatakse sõltumatul etenduskunstide väljal tegutsevaid kunstnikke, produtsente ja institutsioone.



Selle aasta nominendid olid:

Kadri Noormets ja Diego Agulló lavastusega “formlessly yours”

Riina Maidre ja Flo Kasearu projektiga “House Music”

Svetlana Grigorjeva lavastusega “Carmina Trash”



Sõltumatu etenduskunsti auhinda 2015. aasta loomingu eest annab välja Kanuti Gildi SAAL koostöös Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendusega. Žüriisse kuulusid Madli Pesti (Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus, Vaba Lava), Riina Oruaas (Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus), Priit Raud (Kanuti Gildi SAAL) ning Triinu Aron (Sõltumatu Tantsu Ühendus). Auhinda toetab Eesti Kultuurkapital.



Henri Hüti nimelise muusikalise kujunduse eripreemia pälvis Renzo Van Steenbergen performatiivse heli-muusika hooaja eest.

Rahvusvahelisel tantsupäeval, 29. aprillil kell 10 toimub Kanuti Gildi SAALis juba traditsiooniks saanud hommikusöök, mille ajal antakse välja Sõltumatu Etenduskunsti Auhind 2016.



Sõltumatu etenduskunsti auhinda anti kuni 2014. aastani välja Sõltumatu Tantsu Auhinna nimetuse all. Muudatuse tingis asjaolu, et sõltumatus ehk institutsioonivälises kunstis on žanripiirid muutunud marginaalseks: kaasaegse tantsu ja etenduskunsti vahele rangete eraldusjoonte tõmbamine on piirav. Auhinnaga tunnustatakse sõltumatul etenduskunstide väljal tegutsevaid kunstnikke, produtsente ja institutsioone.



Selle aasta nominendid on:

Kadri Noormets ja Diego Agulló lavastusega “formlessly yours”

Riina Maidre ja Flo Kasearu projektiga “House Music”

Svetlana Grigorjeva lavastusega “Carmina Trash”



Sõltumatu etenduskunsti auhinnad 2015. aasta loomingu eest annab välja Kanuti Gildi SAAL koostöös Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendusega. Žüriisse kuulusid Madli Pesti (Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus, Vaba Lava), Riina Oruaas (Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus), Priit Raud (Kanuti Gildi SAAL) ning Triinu Aron (Sõltumatu Tantsu Ühendus). Auhinda toetab Eesti Kultuurkapital.



Auhind antakse üle kell 11:30. Lisaks antakse ka üle Henri Hüti nimeline muusikalise kujunduse eripreemia eelmise aasta loomingu põhjal.



Eelmiste aastate laureaadid on olnud Kaja Kann (2015), ZUGA ühendatud tantsijad ehk Tiina Mölder, Helen Reitsnik, Ajjar Ausma ja Päär Pärenson (2015), Hendrik Kaljujärv (2015), Mart Kangro (2014), Sõltumatu Tantsu Ühendus (2013), Erik Alalooga, Andreas W, Tanel V. Kulla, Hans-Gunter Lock (2013), Svetlana Grigorjeva (2012), Mairika Plakso (2012), Sandra Z (2011), Karl Saks (2011), Henri Hütt (2011), ZUGA ühendatud tantsijad (2010), Mart Kangro ja Christina Ciupke (2009), Päär Pärenson (2009), Renate Valme (2008), Tarmo Tagamets (2008), ZUGA ühendatud tantsijad (2007), Triin Reeman (2007), Kaja Kann (2006), Tantsuteater Tee Kuubis (2006), Alissa Šnaider (2006), Kaja Lindal (2005), Margus Toomla (2005), Raido Mägi (2005), Peeter Jalakas ja Šaša Pepeljajev (2004), Einar Lints (2004), Päär Pärenson (2004), Renate Valme (2003), ZUGA ühendatud tantsijad (2003), Tantsuteater Fine5 (2003).

Täna, 21. aprillil esietendub Kanuti Gildi SAALis Riina Maidre ja Nero Urke koostöölavastus “Skaala surm”. Tegijad on liigitanud lavastuse draama nime alla, mis siinkohal tähendab dramaatilisust ja äärmuseid siduvat žanrit kuivõrd tavamõistes draama asetub pigem skaala keskele. “Skaala surmas” realiseeruvad 21. sajandi burlesk, travestialik meeleolu ja mõtteid koondav (või laialipaiskav) meelelahutus. Temaatiliselt keerleb lavastus ümber telje surm-armastus-illusioon.



Lavastust motiveerib ühelt poolt üksikisiku kestmine tühikäigul ning teiselt poolt väliste tingimuste aina jõulisemalt survestav kategoorilisus ja ekstsentrilisus. Selle kunstilise eneseväljenduse eesmärk on halle varjundeid elimineerides rajada teed ning luua ruumi tõmbe- ja tõukejõudu kogevale teadvusele.



Midagi kujuteldamatut on kohe juhtumas, midagi mida ma poleks näinud ka oma kõige meeletumas unenäos. Kogu minu seni elatud elu, minu mõtted, minu teod, minu valikud ja valimata jätmised on toonud mind siia, sellesse hetke… aga mina –– tiksun. Ainult pinget kogedes ärkab ellu marionett.



Riina Maidre on vabakutseline näitleja-etenduskunstnik Eestis. Tema tööde ühisosaks on saanud katsetuslik meetod ja kunstiline manifest, mille järgi iga järgnev töö algab eelmise tööprotsessi jälgedelt.



Nero Urke on vabakutseline näitleja-lavastaja Eestis. Oma töödes taotleb universaalset tõetunnet. Tema esitust ja loodud ruume iseloomustab detaili perfektsuse taotlus.


Idee, lavastus: Riina Maidre, Nero Urke

Esitus: Riina Maidre, Nero Urke, Evelin Jõgiste, Veronika Vallimäe

Helikunstnik: Tanel V Kulla

Valguskujundus: Revo Koplus

Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL

Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Kestus: 70'



Esietendus 21. aprillil, järgmised etendused 22. ja 23. aprillil ning 19., 20. ja 21. mail kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. Etendusele 22. aprillil järgneb vestlus autoritega, vestlust viib läbi Erkki Otsman.



Piletid müügil Piletilevis ning pool tundi enne algust kohapeal.

Kanuti Gildi SAALis esietendub 21. aprillil Riina Maidre ja Nero Urke esimene koostöölavastus “Skaala surm”. Tegijad on liigitanud lavastuse draama nime alla, mis siinkohal tähendab dramaatilisust ja äärmuseid siduvat žanrit kuivõrd tavamõistes draama asetub pigem skaala keskele. “Skaala surmas” realiseeruvad 21. sajandi burlesk, travestialik meeleolu ja mõtteid koondav (või laialipaiskav) meelelahutus. Temaatiliselt keerleb lavastus ümber telje surm-armastus-illusioon.



Lavastust motiveerib ühelt poolt üksikisiku kestmine tühikäigul ning teiselt poolt väliste tingimuste aina jõulisemalt survestav kategoorilisus ja ekstsentrilisus. Selle kunstilise eneseväljenduse eesmärk on halle varjundeid elimineerides rajada teed ning luua ruumi tõmbe- ja tõukejõudu kogevale teadvusele.



Midagi kujuteldamatut on kohe juhtumas, midagi mida ma poleks näinud ka oma kõige meeletumas unenäos. Kogu minu seni elatud elu, minu mõtted, minu teod, minu valikud ja valimata jätmised on toonud mind siia, sellesse hetke… aga mina –– tiksun. Ainult pinget kogedes ärkab ellu marionett.



Riina Maidre on vabakutseline näitleja-etenduskunstnik Eestis. Tema tööde ühisosaks on saanud katsetuslik meetod ja kunstiline manifest, mille järgi iga järgnev töö algab eelmise tööprotsessi jälgedelt.



Nero Urke on vabakutseline näitleja-lavastaja Eestis. Oma töödes taotleb universaalset tõetunnet. Tema esitust ja loodud ruume iseloomustab detaili perfektsuse taotlus.



Idee, lavastus: Riina Maidre, Nero Urke

Esitus: Riina Maidre, Nero Urke, Evelin Jõgiste, Veronika Vallimäe

Helikunstnik: Tanel V Kulla

Valguskujundus: Revo Koplus

Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL

Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Kestus: 80'



Esietendus 21. aprillil, järgmised etendused 22. ja 23. aprillil ning 19., 20. ja 21. mail kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. Etendusele 22. aprillil järgneb vestlus autoritega.
Piletid müügil Piletilevis ning pool tundi enne algust kohapeal.



Kontakt:

Eneli Järs

+372 5069655 / eneli@saal.ee

Kanuti Gildi SAAL / MTÜ Teine Tants

www.saal.ee

Kuulutame välja konkursi täitmaks kaks residentuurikohta Püha Vaimu SAALis 2016. aasta sügishooajal. Tegemist on ühekuulise residentuuriga, mida toetab stipendiumiga Eesti Kultuurkapital ning mille mõtteline laad on pigem pakkuda kunstnikule võimalust eksperimenteerida oma ideedega kuivõrd jõuda tervikliku etenduseni. Viimane kandideerimise tähtaeg on 1. mai ning kuni selle kuupäevani ootame teie ideede kirjeldusi, residentuuri ajalist eelistust ja CV-sid aadressile saal@saal.ee.

Aasta 2014 märtsis otsustasid Eesti teatrid, et Eesti Vabariigi sünnipäevaks kingitakse suurejooneline lavastusprojekt, kus tuuakse publiku ette vabariigi sajandi lugu ja mille raames 24 teatri osavõtul sünnib aasta jooksul – sügisest 2017 kuni kevadeni 2018 – 12 lavastust. Teatrid loosisid partnerid ja jagasid omavahel kümnendid. Estonial ja Kanuti Gildi SAALil tuleb ühiselt kajastada 60.-70. aastaid.



Partnerite ühise otsusega tuuakse lavale ooper, mille osatäitjad on praeguseks juba valitud ja lavastusprotsess hoogsalt käimas. Libreto ja muusika avastati novaatorliku teadlase ja leiutaja Manfred MIMi käsikirjade hulgast. 60. aastatel, kui Manfred MIM partituuri kirja pani, puudusid tehnilised võimalused nii keeruka projekti läbiviimiseks. Tänapäeval on see teostatav ja Estonia ning Kanuti Gildi SAAL plaanivad projekti esitleda mai lõpus. Esialgu võib vaid öelda, et uuringud, mille Manfred MIM libreto loomisel läbi viis, tõestavad eksimatult, et elu Eestimaal on alguse saanud Kaali meteoriidi kukkumisest Saaremaale.



Etenduskoha valik on osutunud suureks väljakutseks. Kontseptsioon ja lavakujundus on pretensioonikad ning nõuavad suurt ringauditooriumi. Pärast mitmeid arutelusid on pooled otsustanud Kaali kraatri etenduskohana käiku võtmise kasuks. Juba on tellitud mahukas ümberehitusprojekt, puudu on veel vaid muinsuskaitse- ja looduskaitseametite kooskõlastused ning finantseerija. Projekt näeb ette kraatri põhja ja külgede betoneerimist, et muuta see hea akustikaga ja nähtavusega vaatesaaliks. Kokkuhoiumeetmena on kavas kasutada Tallinna linnahallis praegu jõude seisvaid toole. On sõlmitud ka kokkulepe muude linnahalli lammutamisel tekkivate materjalide kasutamiseks Saaremaal.

Pärast osalemist mitmetel Euroopa teatrifestivalidel saab Iggy Lond Malmborgi soololavastust “b o n e r” taas Tallinnas näha, seekord Kanuti Gildi SAALi suurel laval kahel korral - 26. ja 28. märtsil.



"b o n e r" esietendus Baltic Circle Festivalil novembris 2014 Helsingis ning Eesti esietendus toimus Kanuti Gildi SAALis detsembris 2014. Pärast seda on lavastus aktiivselt tuuritanud ning olnud mitmete teatrite ja festivalide programmis, näiteks AUAWIRLEBEN festival (Bern), Inkonst (Malmö), Sophiensäle (Berliin), Bastard festival, Avant Garden (Trondheim), SPIELART festival (München), Oslo Internasjonale Teaterfestival, Black Box Teater (Oslo) jt.



“b o n e r” on iseenese analüüs, kus puudub väline motiiv, narratiiv või teema. Lähtekohaks on eeldus, et üksnes inimkäitumist uurides ei saa me olukorrast sotsioloogilist teadmist, vaid tuleb arvesse võtta ja analüüsi kaasata ka objekte, mis võimaldavad situatsioonil tekkida (ja seda taasloovad). Asjadele antakse hääl, muutes nende funktsiooni ja selgitades nende väärtusi. Kõnelemise ajal saab selgeks ka see, mida panevad need objektid tegema teisi (inimesi ja mitte-inimesi). Nähtavaks saab võrgustik, mis koondab nii olemasolevaid objekte kui ka esitajat. Luues väärtuste mängu, asetatakse esineja kontrollimise ja kontrollituse vahepealsesse olukorda. Etendus rõhutab sooloformaadi deemonlikkust ning loob seisundi, kus Lond Malmborg taandatakse tegutseva subjekti rollist ja temas saab lavale ilmuv vaadeldav objekt.



Iggy Lond Malmborg on Rootsist, Malmöst pärit vabakutseline näitleja ja etenduskunstnik. Kuigi tal on klassikaline näitlejaharidus (Malmö Teatriakadeemia 2006-10), ulatuvad ta tööd nii soolode kui koostööde puhul üle laia esteetika ja stiilide kogumi. Malmborgi põhiline huvi kunstnikuna seisneb reaalse etendussituatsiooni olukorra kasutamises mudelina, millele saab otse rakendada vastavat diskursust. Viimastel aastatel on ta keskendunud koostööle Johannes Schmit’iga (GER). Duo nimega White on White korraldab alates 2009. aastast etendusseeriat, mis analüüsib kunstiruumide kaasamise ja väljaarvamise varjatud meetodeid. Tema viimase koostööna koos Maike Lond Malmborgiga esietendus Kanuti Gildi SAALis novembris 2015 lavastus “99 Words for Void”, mida sel aastal võib näha mitmel pool Euroopas.



Autor, esitaja: Iggy Lond Malmborg

Tehnilised lahendused ja dramaturgiline tugi: Maike Lond Malmborg

Foto: Tani Simberg

Kaasprodutsent: Kanuti Gildi SAAL

Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Koostöös: Baltic Cricle Festival (Helsingi), Inkonst / Works at work (Malmö / Kopenhaagen)

Residentuuritoetus: Põhja-ja Baltimaade mobiilsusprogramm

Esietendus: 12.11.2014, Baltic Circle Festival, Helsingi

Etendus on inglise keeles. Etendus ei ole sobilik alla 18. aastastele.

Etendused: 26. ja 28. märtsil kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas.

Üheksas etenduskunstide lühivormide festival made in estonia maraton 2016 toimub sel laupäeval, 12. märtsil algusega kell 18:00 Kanuti Gildi SAALis.



Aastal 2002 oli Eesti märki välja töötanud meeskonna soovitus mitte märkida Eesti toodetele "Made in Estonia", vaid "Welcome to Estonia", eriti pärast seda, kui Eesti on liitunud Euroopa Liiduga ja rahvuslikku märgistust toodetele ei ilmu. Näiteks oleks rõival koos hinnasildiga küljes tervitussilt. Kulutatud rahast 3,3 miljonit kulus turu-uuringutele; 4,7 miljonit brändikontseptsioonile, loovlahendustele, brändiraamatule ja tootmiskonsultatsioonidele; 4,7 miljonit krooni materjalide tootmisele ja ürituste korraldamisele ning 0,4 miljonit krooni läks halduskuludeks.



Made in estonia maraton ei karda rahvuslikku märgistust ning seda julgust näitab ta sel aastal juba üheksandat korda. Tasuta läbi viidud turu-uuringud viitavad, et tegu on ohtlikult populaarse üritusega, kuhu esinejaid ja vaatajaid ilmuvad nii ukse kui akna kaudu. Terve õhtu toovad erinevad etendus-, video-, heli-, tantsu- ja-jumal-teab-mis-kunstnikud-veel lavale oma loovlahendusi ja isiklikust brändist tulenevaid tunnetuslikke lühivorme. Mõne jaoks festival, teise jaoks pidustus, kolmanda jaoks arusaamatu taidlemine. Olenemata sildistamisest ja arvamustest, toovad kõiksugu kunstnikud ühel õhtul oma originaal-loomingut lavale trikoloorist vaevatud SAALis – kõigepealt mustas kastis, siis valges ja lõpuks “alasti” laval.



Made in estonia maratonil astuvad üles: Chungin, Henri Hütt, Carmel Köster, Rene Köster, Janis Rizhovs, Jaak Sapas, Mart Kangro, Evi Pärn, Nele Suisalu, Veronika Vallimäe, Minna Hint, Lilli-Krõõt Repnau, Rait Rosin, Kunstirühmitus LAIK, Epp Kubu, Andra Ehrenbusch, Helena Ehrenbusch, Ulla Väljaste, Terezie Stindlova, Jakob Tulve, Anita Kossareva, Linda Vainomäe, Liisi Lasn, Arvi Piir, Oskar Tikka, Meeri Kabur, Martis Roosimaa, Kristjan Kesküla, Jorven Viilik, Tuuli Velling, Harilikud Ränd Öömid, Joanna Kalm, Rūta Ronja Pakalne, Jaana Heinsalu jt.



Õhtu kava leiab alates 11. märtsist aadressil www.saal.ee.



Õhtu piletid eelmüügis Piletilevis 7/10 eur ning pool tundi enne algust kohapeal 9/12 eur.



Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Valmiermuiža Craft Beer, Club-Mate

Lühivormide festival made in estonia maraton tuleb üheksandat korda!



Kui sul on juhtumisi peas keenud mõnda aega idee või tekib välkmõte praegu seda lugedes, siis anna oma soovist hiljemalt 1. märtsiks teada aadressil saal@saal.ee. Kirjas võiks olla mainitud lisaks tehnilistele vajadustele ka kunstnike nimed ja etteaste lühikirjeldus.



Lühiformaadis lavastused, filmid, performance’id ja muu taoline peaks maksimaalselt kestma 10 minutit. Tegemist peab olema originaal-loominguga , mis valminud spetsiaalselt made in estonia maratoniks.




*Üleskutset võib edastada!




Teie Kanuti Gildi SAAL

Meil on hea meel teada anda, et Kanuti Gildi SAALi disainistuudios tegutsevad graafilised disainerid Jaan Evart, Ranno Ait, Mariana Hint-Rääk ja Risto Kalmre on Kanuti Gildi SAALi plakatite ning üldise identiteedi loojatena kutsutud osalema prestiižika Brno Biennaali rahvusvahelisel näitusel. 878 esitatud tööst 1222 disaineri poolt valis žürii välja 46, mille hulgas oli ka Kanuti Gildi SAAL.

Brno Biennaal toimub 16. juunist 30. oktoobrini 2016.
27.bienalebrno.org

Etenduskunstide keskus Kanuti Gildi SAAL, mis avati 2001. aastal Tallinna vanalinnas aadressil Pikk 20, peab täna 15. sünnipäeva. Sel puhul on uuenenud koduleht www.saal.ee, mille seest leiab uhiuue etenduskunstide ajakirja Magasin. Sünnipäeva puhul ilmub ka Ott Sandraku raamat Tallinna Püha Kanuti Gildist ja selle majadest.



Kanuti Gildi SAAL sai alguse 2001. aastal ja tagasi vaadates on selge, et tegu oli kultuuripoliitiliselt tähelepanuväärse sündmusega. Tegemist oli Eestis tundmatu, aga “vanas-euroopas” juba tavapäraseks saanud etenduskunstide keskuse formaadiga, mis erines põhimõtteliselt meie regioonis peamiselt tegutsevatest repertuaariteatritest ja ühekordsetest teatriprojektidest. Kanuti Gildi SAAL on jätkuvalt trupita kuid kunstilisi valikuid tegeva juhtimisega stiilideülene kunstikeskus, mille kõik tegevused on kureeritud. Selle formaadi vajalikkuse parimaks tõenduseks on fakt, et tänaseks on selliseid keskusi Eestisse tekkinud veel mitmeid.



Kõigi tegutsemisaastate jooksul on Kanuti Gildi SAAL end pidevalt redefineerinud läbi nende kunstnike, kes on siin oma töid loonud või esitlenud. Kanuti Gildi SAAL on platform, mille kunstiliseks valikuks on piirimail liikuvad, otsiva mõtlemisega kunstnikud.



Kanuti Gildi SAALi 15. hooaega tähistame mitmesuguste ettevõtmistega, mis on suunatud nii käesolevale hetkele kui tulevikku, aga erandkorras, sünnipäeva puhul, pühime tolmu ka Kanuti gildihoone minevikult. On huvitav, et majast, mis on olnud viimase viieteistkümne aasta jooksul kaasaegsete etenduskunstide keskmeks ning enne seda paljude kultuuriajalooliste algatuste ja ühe vanima gildi peakorteriks, pole ilmunud ühtegi kirjutist. Seeõttu oleme palunud mahlaka ütlemisega ajaloolasel Ott Sandrakul teha kokkuvõtte sellest värvika kultuuriloolise tähendusega majast. Valmiv raamat on esimene Kanuti gildist ja selle hoonetest.



Kanuti Gildi SAAL on uuendanud ka oma kodulehte, mille leiab endiselt tuttavalt aadressilt www.saal.ee . Kodulehelt leiab ka uhiuue etenduskunstidele pühendatud online-ajakirja Magasin. Magasin on koht, mis avab ukse kunstnike ja külaliste mõtteprotsessidesse; kus saavad sõna nii tegijad, kui vaatajad. Sest etendus, nimelt, on ainult killuke selles komplekses ja põnevas võrgustikus, mida me etenduskunstiks kutsume. Me ootame kaastööd kõigilt, kes antud žanriga seotud kas vaataja, partneri või loojana. Ootame kaastööd inimestelt, kes pole harjunud kirjutama, kuid soovivad; professionaalsetelt kriitikutelt, kellele traditsiooniline leheruum jääb kitsaks; kunstnikelt avamaks uksi etendustes laiutavate märgisüsteemide mõistmiseks. See ruum ei ole harilik leheruum - pigem võib mõelda sellest kui katsebaasist, kus ideede, mõtete, tähelepanekute ja vastukajaga saab luua etenduskunstide alati muutumises olevat avatut diskursust.



Tähistame koos!

Teie, Kanuti Gildi SAAL



Kanuti Gildi SAALi 15. sünnipäeva video: www.vimeo.com

Kanuti Gildi SAAL tähistab oma 15. hooaega mitmesuguste ettevõtmistega, millede seas homme esietenduv lavastus “2341AD” on autorite poolt otseselt pühendatud SAALi juubelihooajale.



“2341AD” on audiovisuaalne poeem, mis loob kujutluspildi tulevikust. Inimesed on kadunud. Kanuti Gildi SAALis pole keegi enam sajandeid käinud. Mis on alles jäänud? Milline on maailm peale inimkonda, ilma meie, inimesteta? Milline näeb välja teatrimaja, milles on kuulda vaid eelneva tsivilisatsiooni kajasid? Kas seal tunduks üksildane? Oleks see vabastav? Või oleks seal üldse tunnetele kohta? Kas seal valitseks post-apokalüptiline hüljatud kaos? Millest kõneleb see vaikiv ruum?



Selles kohaspetsiifilises installatsioonis, või nagu kunstnikud ise eelistavad nimetada- teekonnal võimalikku tulevikku, loovad hääle- ja etenduskunstnik Juha Valkeapää (Helsingi), helikunstnik Renzo van Steenbergen (Tallinn), videokunstnik Emer Värk (Tallinn), kunstnik Arno Scheper (Haag) ja dramaturg Mart Kangro (Tallinn) maailma, mis ei ole tühi, kuid on hüljatud, inimtühi, maha jäetud. See pole väljasurnud vaid pidevas muutumises, ainult meid - inimesi pole siin enam, siis kui saabuvad külastajad.



Kogu teatriruumi täidavad etenduse ajal lives loodavad 3D helid ja ruumilised visuaalid. Vaatajad kutsutakse teekonnale, mis saab alguse hetkest, mil nad majja astuvad. Peale lõputusse ajakapslina toimivasse tunnelisse sisenemist, juhatatakse vaatajad läbi erinevate ruumi elementide fiktiivsesse tulevikku.



Kunstnike endi sõnul on sündimas ainukordne lavastus, mis vahelduvalt näib kui performatiivne installatsioon, film või unenägu.



Autorid ja esitajad: Juha Valkeapää, Renzo van Steenbergen, Emer Värk

Dramaturg: Mart Kangro

Installatsioon: Arno Scheper

Tehnilised lahendused: Revo Koplus

Foto: Emer Värk

Graafiline disain: Jaan Evart

Kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL, Mad House Helsinki, Juha Valkeapää, Renzo van Steenbergen, Emer Värk

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Finnish Cultural Foundation, Arts Promotion Centre Finland, Soome Instituut, Stroom Den Haag, BFM / Tallinna Ülikool, Kohvik TOPS

Koostööpartnerid: 3selli, BT STYLE

Tänud: Perrine Bailleux, APA

Kestus: 120min

Keel ei ole takistuseks.



Esietendus ja etendused: 27.-30. jaanuaril 2016 kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. Etendusele 29. jaanuaril järgneb vestlus autoritega, mida viib läbi Mart Kangro (inglise keeles).

Järgmised etendused: 19., 20., 25., 26. ja 27. veebruaril 2016 Mad House'is, Helsingis.

Kanuti Gildi SAAL tähistab sel hooajal oma 15. sünnipäeva. Kanuti Gildi SAAL sai alguse 2001. aastal ja tagasi vaadates on selge, et tegu oli kultuuripoliitiliselt tähelepanuväärse sündmusega. Tegemist oli Eestis tundmatu, aga “vanas-euroopas” juba tavapäraseks saanud etenduskunstide keskuse formaadiga, mis erines põhimõtteliselt meie regioonis peamiselt tegutsevatest repertuaariteatritest ja ühekordsetest teatriprojektidest. Kanuti Gildi SAAL on jätkuvalt trupita kuid kunstilisi valikuid tegeva juhtimisega stiilideülene kunstikeskus, mille kõik tegevused on kureeritud. Selle formaadi vajalikkuse parimaks tõenduseks on fakt, et tänaseks on selliseid keskusi Eestisse tekkinud veel mitmeid. Kõigi tegutsemisaastate jooksul on Kanuti Gildi SAAL end pidevalt redefineerinud läbi nende kunstnike, kes on siin oma töid loonud või esitlenud. Kanuti Gildi SAAL on platform, mille kunstiliseks valikuks on piirimail liikuvad, otsiva mõtlemisega kunstnikud.



Kanuti Gildi SAALi 15. hooaega tähistame mitmesuguste ettevõtmistega, mis on suunatud nii käesolevale hetkele kui tulevikku, aga erandkorras, sünnipäeva puhul, pühime tolmu ka Kanuti gildihoone minevikult. On huvitav, et majast, mis on olnud viimase viieteistkümne aasta jooksul kaasaegsete etenduskunstide keskmeks ning enne seda paljude kultuuriajalooliste algatuste ja ühe vanima gildi peakorteriks, pole ilmunud ühtegi kirjutist. Seeõttu oleme palunud mahlaka ütlemisega ajaloolasel Ott Sandrakul teha kokkuvõtte sellest värvika kultuuriloolise tähendusega majast. Valmiv raamat on esimene Kanuti gildist ja selle hoonetest.



27. jaanuaril esietendub Helsingis ja Tallinnas resideeruvate etenduskunstnike Renzo van Steenbergeni, Juha Valkeapää ja Emer Värgi lavastus “2341 AD”. “2341 AD” on audiovisuaalne installatsioon-lavastus, mis loob pildi aastast 2341. Inimkond on kadunud. Mis on alles jäänud? Milline on maailm peale inimkonda, ilma meie, inimesteta? Milline on planeet kui eelnevast tsivilisatsioonist on alles ainult kaja? Kas siin oleks üksildane? Kas see oleks vabastav? Kas siin valitseks post-apokalüptiline, hüljatud kaos? Või oleks tegemist rahuliku paradiisiga, mille jälgedest ja kajadest oleks võimalik aimata eelnevat? Mida oleks vaja meie jälgede kustutamiseks? Ning kui me oskaks nendele küsimustele vastata, siis kas meid hirmutaks rohkem enda tegude tagajärjel tekkinud muutused või looduse taastumisvõime?



Kasutades helisid ja visuaale loovad vokaal- ja etenduskunstnik Juha Valkeapää (Helsingi), helikunstnik Renzo van Steenbergen, videokunstnik Emer Värk, installatsiooni kunstnik Arno Scheper (Haag) ja dramaturg Mart Kangro maailma, mis ei ole tühi kuid on hüljatud, inimtühi, maha jäetud. See pole väljasurnud vaid pidevas muutumises, ainult inimesi pole enam.



Autorid ja esitajad: Juha Valkeapää, Renzo van Steenbergen, Emer Värk

Dramaturg: Mart Kangro

Installatsioon: Arno Scheper

Tehnilised lahendused: Revo Koplus

Foto: Emer Värk

Graafiline disain: Jaan Evart

Kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL, Mad House Helsinki, Juha Valkeapää, Renzo van Steenbergen, Emer Värk

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Finnish Cultural Foundation, Arts Promotion Centre Finland, Soome Instituut, Stroom Den Haag, BFM / Tallinna Ülikool, Kohvik TOPS

Kestus: 120min

Keel ei ole takistuseks.



Esietendus ja etendused: 27.-30. jaanuaril 2016 kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. Etendusele 29. jaanuaril järgneb vestlus autoritega, mida viib läbi Mart Kangro (inglise keeles).

Järgmised etendused: 19., 20., 25., 26. ja 27. veebruaril 2016 Mad House'is, Helsingis.

dgdfgdfgdg
e
ee
e