NB! CURRENTLY ONLY IN ESTONIAN, TRANSLATION WILL FOLLOW!

Naerukihin, segaduses pilgud ja elevus oli õhus, kui astusin sisse aadressil Pühavaimu 5 olevast uksest. Esimese asjana pimestas suur valge ruum, pärast seda märkasin kõike ülejäänut. Aga harjusin kähku ära uue olustikuga. Tunne oli nagu polekski midagi veidrat. Keegi vastupanu ka ei osutanud. Nõnda on ju normaalne, et teatrisse minnes konfiskeeritakse näiteks juhtmed ja muu säärane, millega on hirm, et kipud kägistama või mõnda muud ümbritsevatele ohtlikku olukorda tekitama (suured kuldsed kõrvarõngad pidin ka ära panema, sellest oli kahju. Läks hästi riietusega kokku.)

Edasi juhatas tee mööda kentsakat pimedat koridori, kontroll puudus, teadmatus külvas ebamugavust ja soontes veidi tudises. Lõpuks jõudsin tuttavlikku ruumi, kus säras suur roosa silt “baar” – kõik ok, õige koht. Silmad otsisid kiiresti ala, kuhu saaks paikseks jääda, et ära ei tallutaks ja saaks asjalikku nägu teha oodates. Leitud. Mõne aja pärast, kui oli kuskil kaugustes kuulda saanud repetatiivset klaveri (vist oli klaver) helikäiku, nõuti valjult tähelepanu, et nüüd võib end saali viia. Edasine oli üsna traditsiooniline, kõnnid nulltempos inimmassiga läbi kitsa avause ja jõuad saali, kus ees ootab rakmetes noor naine, kes parasjagu asjatab ühe parajalt segaduses, kohkunud neiuga. Tavaline. Järgnevalt jagati meid ülevaatuse järel saali kahte osasse. Mind saadeti ülejäänud ohutute ohtlikega teise otsa istuma.

Ma rohkem ei taha rääkida.

Mida teeb inimesega hirm, mida teeb inimese kehaga hirm? Mis on hirm, mida on kerge tuvastada? Äkki hirm teadmatu ees, “kontrolli” puudumine? (Ja seejärel arusaam, et kontrolli omad siis, kui saad aru, et ei oma.) Kuidas saada hirmust lahti? Kellele on kasulik, et sa kardad?

Siim Tõniste ja Üüve-Lydia Taoompere nõtkus ja julgus avalikult karta oli ilus. Hea on rääkida inimestega liikumise keeles, see kõnetab rohkem ja annab kätte laiema ala, mida oma mõtetega täita ja laiendada.

Aga vahetult pärast saalist lahkumist tekkis mul küsimus: Kui hirmu tekitajast rääkimine tõstab hirmu tekitaja populaarsust, siis kas performance õhutab ka hirmu tekitama?

Foto: Helen Västrik

Related posts

Performing Arts Magazine

Heneliis Notton

"Ei ühtegi sõna"

Kaspar Aus

MADE IN ESTONIA MARATON – sõna ja vormi harmoonia (CURRENTLY ONLY IN ESTONIAN, TRANSLATION WILL FOLLOW!)

Marta Vunš

Avalik kiri Magasini toimetajalt (CURRENTLY ONLY IN ESTONIAN, TRANSLATION WILL FOLLOW.)

Kaja Kann

Today I woke up and the day was gone

Alissa Šnaider

Veel kord Mariast (CURRENTLY ONLY IN ESTONIAN, TRANSLATION WILL FOLLOW.)

Ilmar Branno

kontakt (CURRENTLY ONLY IN ESTONIAN, TRANSLATION WILL FOLLOW.)

Henri Hütt

KRIITIKA LAVASTUSELE, MIDA POLE OLNUD NO00 (CURRENTLY ONLY IN ESTONIAN, TRANSLATION WILL FOLLOW!)

Henri Hütt

KRIITIKA LAVASTUSELE, MIDA POLE OLNUD NO00 (CURRENTLY ONLY IN ESTONIAN, TRANSLATION WILL FOLLOW!)

Maarja Kalmre

“NOH, MITTE MIDAGI EI JUHTUNUD. AGA ARMASTAN SIND” Teater NO99 viimane teos nr 0 (CURRENTLY ONLY IN ESTONIAN, TRANSLATION WILL FOLLOW!)

Epp Kubu

MA EI TAHA OLLA PORGANDIKUNINGAS (CURRENTLY ONLY IN ESTONIAN, TRANSLATION WILL FOLLOW)

Kaja Kann

2 Reality

Olga Tsvetkova

Kunstniku ootused produtsendile ning produtsendi ootused kunstnikule (CURRENTLY ONLY IN ESTONIAN, TRANSLATION WILL FOLLOW.)


SEANSS SULATUSAHJUS (CURRENTLY ONLY IN ESTONIAN, TRANSLATION WILL FOLLOW. )

Epp Kubu

KARL SAKSA “SEISUND JA DISAIN” KUI RITUAALNE JA MÄLULINE RÄNNAK (CURRENTLY ONLY IN ESTONIAN, TRANSLATION WILL FOLLOW.)

Maarja Kalmre