Kanuti Gildi SAAL kuulutab välja avaliku konkursi kahe residentuurikoha täitmiseks 2025. aasta kevadhooajal. Residentuur on suunatud Eestist pärit või Eestis resideeruvale kunstnikule, on tasustatud ja on oma olemuselt pigem aeg uurimiseks ja katsetamiseks kui valmis lavastuse või teoseni jõudmiseks.
Kontsert-lavastuse “SCREAM BOX” keskmes on kõri ning erinevad karjed – sünni- ja surmakarjetest fännikarjeteni. Laval on Liisa Saaremäel koos muusik Florian Wahliga.
“SCREAM BOX” esietendus 2023. aasta mais Kanuti Gildi SAALis ning valiti 2024. aasta teatriauhindadel etenduskunsti kategooria laureaadiks. Lavastuse etendumist Fast Forward Festivalil toetab Eesti Kultuuriministeerium.
Liisa Saaremäel on vabakutseline etenduskunstnik ja näitleja. Teda huvitab ühiskondlik kooseksisteerimine indiviidi perspektiivist, milles oluliseks poeetiliseks komponendiks on kokkusurutud tilluke ruum. Hiljuti lõpetas ta EMTA kaasaegse etenduskunsti õppekavas magistrikraadi, mille lõputööna valminud kohaspetsiifiline lavastus “Tiny Home Production presents: SUUREM-KUI-ELU” (2021) pälvis 2022. aastal teatriaastaauhinna etenduskunstide kategoorias. Lähiaja töödest võib välja tuua veel koha- ja ajaspetsiifilise lavastuse "Sihtkoht teadmata 12hmr" (2022 koos Emer Värgiga) ning installatiivse performance’i “Body Slam” (2022, koos Keithy Kuuspuga).
SÜTITAJAD on korraga nii triksterid, erootilised kehahäkkerid, mõtete painutajad, parema maailma manifesteerijad kui ka allakäigu kiirendajad. SÜTITAJAD võtavad šnitti radikaalsest ergutamisest, militantsest rõõmu otsimisest, neoliberaalse maailma motivatsiooni-diskursusest ning keeravad sellele kõigele ajastuomase vindi peale. Kas tegu on status quo õõnestamiskatsega või kireva kapitalismi-karnevaliga jääb publiku otsustada.
Lisaks Grigorjevale astuvad laval üles Johhan Rosenberg, Üüve-Lydia Toompere, Katrin Kreutzberg, Alissija-Elisabet Jevtjukova ja Siim Tõniste.
Sveta Grigorjeva on Eesti koreograaf, tantsija, luuletaja ja kriitik. Tema lavastuste hulka kuuluvad näiteks „TEKHNE“ (2020) ja „FAKERZ“ (2021), „Tantsud, mille saatel uinuda, unistada ja vastupanu osutada“ (2022), mis pärjati parimaks tantsulavastuseks 2023. aasta Teatriauhindadel. Ta on ka üks tänavustest Sirbi laureaatidest. Grigorjeva on avaldanud ka kolm luulekogu: „kes kardab sveta grigorjevat“ (2013), „American beauty“ (2018) ja „Frankenstein“ (2023). Kunstnikuna huvitab teda spinozalik „me ei tea siiani, milleks keha on võimeline“ lähtestus ning tihtipeale just ekspressiivse keha ja teksti võimalik subversiivne olemus ja potentsiaal.
Esietendus 8. oktoobril. Järgnevad etendused 10., 11., 14. ja 15. oktoobril. 14. oktoobri etendusele järgneb kunstnikuvestlus, mida juhib Maarin Ektermann.
Sel neljapäeval esietendub Kanuti Gildi SAALi Püha Vaimu SAALis Liisbeth Horni, Kärt Koppeli ja Anumai Raska uuslavastus “Roti Rumba”.
Lavastus on edasiarendus 2023. aastal SAAL Biennaal festivalil esitletud performatiivsest installatisoonist “Rõõm näha” ning tõukub naudingust olla nähtud.
“Lavastus käsitleb kahte printsiipi, kahte paradoksaalset tundmust. Meis kõigis on soov või tahe omada privaatust, jääda anonüümseks. Ja samas meil on vaja saada tähelepanu ja me naudime seda kui meid märgatakse, “ kommenteerib Kärt Koppel.
Liisbeth Horni sõnul on loomisprotsessis keskendutud just kollektiivsusele. “Sealt kaudu on meie sisendiks kujunenud kari ja kogukondlik elamine. Rott on omakorda analoog karjaloomale ning etendusruumis on nii vaataja kui etendaja osa karjast ja lava meie ühine mänguväljak.”
““Roti Rumba” on lavastus, mis sõna otseses mõttes püüab pilku ja etendusel on päriselt ka tore. Tulge kõik!” võtab Anumai Raska lavastuse olemuse kokku.
Lavastuse dramaturg on Liisa Saaremäel, helikujunduse on loonud Laura Sinimäe, videokujunduse Kristiina Tinnu Tang ja Piret Parrest. Lavastuse kujundus on valminud Linda Mai Kari ja Clara Jantson-Köstneri koostöös.
“Roti Rumba” esietendub Kanuti Gildi SAALis 19. septembril. Järgnevad etendused 21., 23., 24., 26., 27. ja 30. septembril. 27. septembri etendusele järgneb kunstnikuvestlus, mida juhib Maret Tamme.
Kanuti Gildi SAAL alustab 2. septembril 24. hooaega. Programmi koostamine jätkub Kaie Küünla, Eneli Järsi ja Maarja Kalmre kunstilisel juhtimisel. Jätkatakse ka eelmisel hooajal sissetöötatatud ja populaarsust kogunud lühilavastuste õhtu formaadi SAAL3-ga. “Sel hooajal arendame SAAL3-e edasi. Soovime selle formaadi avada - oleme kutsnud õhtut kureerima kunstnikud väljastpool maja, mis loob teatrimaastiku uue pretsedendi - hoiab kuraatori positsiooni rotatsioonis ja mitmekesistab seeläbi muidugi ka kunstilisi valikiuid, “ kommenteerib Kaie Küünal. Detsembris toimuvat SAAL3 vol 3-e kureerib etenduskunstnik ja dramaturg Maike Lond ning mais toimuvat SAAL3 vol 4-ja videokunstnik Emer Värk.
Esimeseks hooajasiseseks väliskülaliseks on erivajadustega etenduskunstnik Dan Daw oma kompromissitu lavastusega “The Dan Daw Show”, mis etendub SAALis 25. ja 26. oktoobril. 2021. aastal parima UK tantsulavastuse ning 2022. aasta UK Teatri Saavutuse auhinna kategoorias nomineeritud lavastus uurib, kuidas elada häbiga uhkuses. “Lootes murda tabusid jätkame töötamist erivajadustega esinejate ja kunstnikega, et laiendada endi ning publiku arusaama sellest, kes saab ja tohib olla professionaalne kunstnik. Peame oluliseks küsimust, kuidas professionaalselt vähemusgruppe väärtustada, kaasata neid meeskonnatöösse ning laiendada seeläbi endi, publiku ja ühiskonna mõistmist. Oleme viimastel kuudel Tallinna linna abiga pingutanud, et muuta ka meie maja juba lähinädalatel nii publikule kui kunstnikele ligipääsetavamaks, “ selgitab Maarja Kalmre.
Hooaja esimese esietendusena jõuab publiku ette Liisbeth Horni, Kärt Koppeli ja Anumai Raska uuslavastus “Roti Rumba”, mis käsitleb tahet olla nähtav ja soovi omada privaatsust.
Oktoobris esietendub Sveta Grigorjeva “Sütitajad”, mis tõukub radikaalse ergutamise kui protestivormi kontseptsioonist. Lavastus on ligipääsetav ka vaegkuuljatele.
Uuel aastal on oodata mitmeid eriilmelisi koostöid kohalike insitutsioonidega: jaanuaris esietendub Von Krahli Teatris Mart Kangro uuslavastus “Pantheon”, veebruaris jõuab koostöös elektron.artiga publikuni Karl Saksa uus teos ning märtsis valmib koostöös Ugala Teatriga Kadri Noormetsa uuslavastus “Parasiit”.
Traditsiooniliselt jätkub ka tihe koostöö välismaa partneritega. “SAALi kaasprodukstioonina esietendub veebruaris Berliini legendaarses HAU teatris tunnustatud saksa teatritrupi Gob Squad uuslavastus “News from Beyond”. Tänavu 30. tegevusaastat tähistav ja Veneetsia teatribiennaalil Hõbekaruga auhinnatud trupp võlus Eesti publikut juba 2005. aastal kui astuti üles NU Performance festivalil. Oma järgmise esietenduseni jõuab ka Netti Nüganen, kelle rohke muusikaga ilmestatud soololavastust näeb esmakordselt Viini Tanzquartieris maikuus.
Kindlasti jõuavad need lavastused ka Eesti publikuni, ” täpsustab Eneli Järs.
Esietendustest ei jää puudu ka Tallinnas: märtsis näeb ilmavalgust Horvaatia päritolu ja EMTAs kaasaegsete etenduskunstide magistriõppe lõpetanud Lea Blau lavastus “Kikimora´s Conduct” ning aprillis Keithy Kuuspu ja Liisa Saaremäeli uus teos.
Lisaks korraldab SAAL aprillis koos Läti Uue Teatri Instituudi ja Leedu Tantsuinfo Keskusega teist aastat Soomes Balti etenduskunste tähistavat festivali “Baltic Takeover”, mis toimub sel korral Turus. Maikuus pöördutakse taas Tartusse, kus toimub 4. korda etenduskunstide festival Ümberlülitus. Hooaja lõpetab esinduslik SAAL Biennaal, mille kureerib teist korda kollektiivselt kogu Kanuti Gildi SAALi tiim.
Kanuti Gildi SAALi toetavad Eesti Kultuuriministeerium, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Eesti Kultuurkapital ja teised.
Otsime oma kollektiivi projektijuhti, kelle töö hõlmab lavastus- ja muude projektide ettevalmistust ja läbiviimist koostöös kunstnike ja kollektiiviga, suhtlust loojate ning publikuga; arendustegevust, võimaluste otsimist ja lahenduste leidmist.
Kandidaadilt eeldame projektijuhtimise või muu korraldustegevuse kogemust, suhtlemisoskust, tugevat sotsiaalne närvi ja teotahet. Oluline on oskus ja tahe töötada tiimis, samas ka planeerida individuaalselt oma aega ja tööd. Kandidaat peab oskama heal tasemel eesti ja inglise keelt.
Kanuti Gildi SAAL pakub vaheldusrikast tööd etenduskunstide keskel, kus meie partneriteks on nii majasisesed tiimikaaslased kui ka kunstnikud ja organisatsioonid kohalikult ning rahvusvaheliselt maastikult.
Tasuks pakume kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalka. Töökoht on täistööajaga, tööle asumine augusti viimasel nädalal.
Kui pakkumine sind kõnetas, saada meile hiljemalt 5. juuniks aadressil saal@saal.ee oma motivatsioonikiri ja CV.
Täna hommikul jagati Kanuti Gildi SAALis 16. korda Sõltumatu Etenduskunsti Auhindadest välja kasvanud omaalgatuslikke preemiaid, mille eesmärk on tunnustada etenduskunstide valdkonna tegijaid kompromissitute sisekategooriate kaudu. Auhindu võivad jagada kõik soovijad. Auhinade jagamine toimus traditsioonilise piduliku hommikusöögi raames.
Patrick R. Vesi “Särava” auhinna silmapaistva pikaaegse tegevuse eest etenduskunstide väljal pälvis graafiline disainer Jaan Evart.
Urmas Lüüs andis teist korda välja auhinna “WTF Praiss”, mille pälvisid Keithy Kuuspu ja Liisa Saaremäel. “WTF Praiss” on otsingulisi ponnitusi tunnustav preemia, mis tõstab esile etenduslikke perifeeriaid ning lavastuslikke värdvorme.
Keithy Kuuspule anti üle ka °°Kolleegipreemia°°.
Samuti jagas auhindu, suisa kuues kategoorias, Pseüdonüüm.
Etenduskunsti- ja tantsulavastuste peaosatäitja auhind (erinevad rollid)
Liisbeth Horn
Etenduskunsti- ja tantsulavastuste kôrvalosatäitja auhind (erinevaid rollid)
Johanna Vaiksoo
Etenduskunsti- ja tantsulavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind
Roland Karlsson ja Mihkel Maripuu
Anonüümse etenduskunstniku nimeline auhind (nice start, keep going)
Koosseis
Päris pikalt vastupidanud etenduskunstniku/tantsija auhind (15+ aastat teatritööd teinud vanemale tantsijale või etenduskunstnikule, alates esimesest lavastusest). Auhinna määramisel peetakse silmas kandidaadi erialast stabiilsust.
Tiina Ollesk ja Rene Nõmmik
Eriauhind “fuck sa oled lahe”
Kärt Koppel
Palju õnne kõigile laureaatidele ning head tantsupäeva!
Kanuti Gildi SAALi programmi üks kolmest kuraatorist Maarja Kalmre ütleb, et antud lavastuse Tallinnasse toomisega on tööd tehtud juba pikalt: “Meie maja tiim on seda lavastust näinud mitmel festivalil Euroopas ja see on iga kord olnud totaalne kogemus. Alexi lavastused koosnevad žestidest ja liikumistest, mis on detailsed, haprad, täpsed ja peensusteni lihvitud. Need justkui vasturääkivad ja ka sünonüümsed omadused ning lavastuste esmapilgul lihtne liikumisskeem loovad erakordselt mitmekihilise koreograafia ja helide koosluse, mille ajal toimub täielik kultuurilise närvisüsteemi puhkamine ja uuesti lähtestamine.”
Koreograafia: Alex Baczyński-Jenkins
Kaasloojad, esitajad (muutuvates konstellatsioonides): Aaa Biczysko, Arad Inbar, Beverly D. Renekouzou, Thomias Radin
Esitajad Kanuti Gildi SAALis: Aaa Biczysko ja Ronald Berger
Helikujundus ja loominguline tugi: Krzysztof Bagiński
Helikujunduse kaasloojad: Zoi Michailova
Dramaturgia: Andrea Rodrigo
Luuletus: Ezra Green
Täna, 5. aprillil esietendub Urmas Lüüsi eksistentsiaal-utoopiline komöödia „Tädi Õie 65. sünnipäev“.
Tegevus toimub installatiivses ruumis. Publik saabub peole, Õie korter on küll kitsas, kuid seltsis segasem. Tähistatakse koos elatud aastaid, vaadatakse otsa mineviku valudele ja oleviku olemisele. Tsiteerides laulusõnu: noorus on ilus aeg, noorus ei tule iial tagasi!
„Tädi Õie, tegeliku nimega Õie Tolm, saab lavastuses 65aastaseks. Kogu lavastus on tema sünnipäev ja teatripublik tema külalised ning etendus see, mis juhtuma hakkab. Mõistagi on seal allhoovused nagu filmikunstiski. Pole vahet, kas seal on 65aastane tädi või 30aastane noormees, sest see räägib sellest, kuidas hoida koos maailma, mis pidevalt laguneb, inimesena, kes pidevalt laguneb,“ rääkis Lüüs intervjuus Peeter Kormašovile.
Urmas Lüüs (s. 1987) on kunstnik ja disainer, kes tegutseb visuaalse kunsti ja etenduskunstide piiridel. Oma loomingus seob ta meediumiüleseks tervikuks video, keha, performance‘i, kontseptuaalselt laetud tarbeobjektid, foto, skulptuuri, sõna ja heli. Ta on omandanud Eesti Kunstiakadeemias sepakunsti erialal bakalaureuse- ja magistrikraadi. Urmas Lüüs juhendab tudengeid Eesti Kunstiakadeemias, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Etenduskunstide osakonnas ja Göteborgi Ülikooli metalliosakonnas. Varasemalt on ta õpetanud ka Rietveldi Akadeemias Hollandis, Hiina Kunstiakadeemias, Silpakorni Ülikoolis Tais ja Hiko Mizuno Kolledžis Jaapanis. Samuti kirjutab ta kunsti, disaini, teatri ja kaasaegse käsitöö teemadel erinevatele kultuuriväljaannetele.
Autor ja lavastaja: Urmas Lüüs
Ruumide looja: Marko Odar
Esemete looja: Hans-Otto Ojaste
Helikunstnik: KIWA
Valguskunstnik: Henry Kasch
Dramaturg: Joanna Kalm
Etendaja: Mari Mägi või Kaja Lindal
Projektijuht: Eneli Järs
Kaasprodutsendid: Urmas Lüüs ja Kanuti Gildi SAAL
Toetaja: Eesti Kultuurkapital, Tütar galerii, Eesti Kunstiakadeemia
Tänud: S.S. Fabrique
Eesti keeles
Kestus: 90´
Laupäeval leiab aset Kanuti Gildi SAALi lühilavastuste sarja teine üritus SAAL3 vol 2.
Lühilavastuste õhtu annab kunstnikele võimaluse katsetada materjali ja ideid väljaspool täiemahulist produktsiooni. Õhtu jooksul etendub kolm kuni pooletunnist lavastust. SAAL3 vol 2-l astuvad üles Helgi Saldo, Üüve-Lydia Toompere ja Nele Tiidelepp.
Kui sarja esimene üritus fokusseerus just noortele loojatele ja kunstnikele, siis seekord läheneti temaatiliselt. “SAAL3 vol 2 puhul lähtusime ühisest teemast, millega kõik kunstnikud töötavad, ehk karakeriloome ja alter egod. Üüve-Lydia ja Helgi on mõlemad pikemalt töötanud ühe alter egoga, Nele aga käsilenud karakteriloome praktika erinevaid aspekte, “ selgitab SAALi kuraator Kaie Küünal.
“Seekord tekkis huvitav võimalus võtta samaks perioodiks majja residentuuri ka kunstnik-kuraator Pire Sova, kes tegeleb samuti karakteriloome ja performatiivsete identideetidega. Kindlasti on põnev näha teistsugust tööprotsessi ja väljundit samal teemal.”
Pire Sova residentuuri showing algab laupäeval kell 16.00 ja residentuuriruum on külastatav ka SAAL3 etenduste vaheaegadel.
Etendustele järgneb vestlus kunstnikega ja oksjon.
Helgi Saldo (s. 1990) on eesti kunstnik, aktivist ja sugusant, kelle looming kirjutistest dräägini põimib soolisust seksuaalsust, popkultuuri ja kvääri. Alates 2019. aastast kirjutab LGBTQAI+ kogukonnaga seotud artikleid ning juhib igakuist IDA raadio saadet "Homokringel".
Üüve-Lydia Toompere (s. 1990) on Berliinis tegutsev vabakutseline kunstnik. Ta tunneb erilist huvi sotsiaalsete kontekstide vastu ning need motiveerivad teda ka etenduskunstnikuna. Viimasel ajal on Lydiat hakanud huvitama klubi-, fetiši- ja postitantsu skeene ning talle meeldib esineda ja modellitöid teha nendes maailmades oma alter ego Fluxxious nime all.
Nele Tiidelepp (s. 1998) tegutseb fiktiivsete ja päris ruumide, inimeste ja hetkede piiril. Sageli on tema praktika kollektiivne, alates juhuslikult kuuldud lausekatkete kasutamisest oma tekstides kuni kollektiivselt loodud performance’iteni, kus iga osalejat nähakse võrdselt olulise autorina.
Autorid ja etendajad: Helgi Saldo, Üüve-Lydia Toompere, Nele Tiidelepp
Tehnilised lahendused: Kaius Põder, Henry Kasch
Projektijuht: Siim Tõniste
Kaasprodutsendid: Helgi Saldo, Üüve-Lydia Toompere, Nele Tiidelepp, Kanuti Gildi SAAL
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
20.-23. märtsil toimub Tallinnas, Kanuti Gildi SAALis erivajadustega inimeste etenduskunstidele pühendatud festival. Nelja päeva jooksul etendub neli lavastust, toimub kümme eriilmelist vestlusringi pea viiekümne vestlejaga, leiab aset mitu etteastet, töötuba ja esitlust, avatud on väike installatsioon ja näitus. Festivali korraldab Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juures tegutsev Terateater ning festivali juht on lavastaja Jaanika Juhanson.
“Festival Erisuste Erinevused keskendub puuetega inimeste ja Eesti kutselise etenduskunstide maailma seostele,” selgitab festivali juht Jaanika Juhanson. “Erivajadusega inimeste ligipääsetavusest etenduskunstide publikuna on viimastel aastatel hakatud Eestiski jõudsamalt rääkima, kuid oluline on samm siit edasi. Me peame rääkima võimalustest, kuidas Eestis saaks erivajadustega inimesed olla võrdsetel alustel kohandatud keskkondades kutselised etenduskunstnikud ning kuidas kaasata etenduskunstide loomisesse erivajadustega inimeste kogukondi ja konsultante. Sotsiaalkindlustusameti statistika andmetel on Eesti elanikkonnast ligi 9% on erivajadusega. Miks on kultuuriruumis, sh etenduskunstides erivajadustega inimesed sisuliselt nähtamatud?”
Festivali mahukama osa moodustavad vestlusringid, kuhu on vestlema koondatud hõlmav valik Eesti kutseliste etenduskunstide taustaga lavastajaid, koreograafe jt, kes on viimase kümne või enamgi aasta jooksul loonud mingi lavastusliku teose või juhendatud protsessi puudega inimestega või inimestele.
Festivalil esietendub pimedate ja vaegnägijate Terateatri lavastus “Kustpoolt puhub tuul” (algteksti autoriks Liis Sein ja lavastajaks Jaanika Juhanson), mis otsib vastust küsimusele, kuidas kujutada pimedat inimest laval. Festivali jooksul esineb ka Pärnu ratastoolitantsurühm Silver Wheels (juhendaja Kaie Seger), Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse näitering (juhendaja Jaanika Juhanson), tutvustatakse neuroerinevate inimeste etenduskunstide projekti Koge (idee autor ja üks läbiviijatest lavastuskunstnik Kristi Leppik). Festivali kavas on Rahvusooper Estonia uhiuus haridusprojekt “Tajuleebe tantsulugu” (lavastaja Eve Mutso-Oja ja idee autor-produtsent Tuuli Potik), mis on suunatud autistlikele ja intellektipuudega lastele ning mille festivalietendused toimuvad Estonias. Festivali lõpetab Luidja Tsirkusetalu sotsiaalset tsirkust esitlev loeng-etendus “Tsirkus. Tsirkus? Tsirkus!”. Toimub kaks väikest töötuba - pimedate teatrist (läbiviijaks Terateater) ja kehapsühholoogiast (juhendajad Anu Vask ja Merle Saarva). Festivali jooksul on avatud väike installatsioon “Kõik minu tähed. Ühe psühhoosi lugu” (loojad Kristi Leppik ja Jaanika Juhanson) ning
Etenduskunstide lühivormide festival Made in Estonia Maraton toimub sel aastal juba 17. korda. Kava sisu pole kureeritud ning osalemise ainukeseks tingimuseks on, et kuni 10-minutiline etteaste oleks valminud spetsiaalselt maratoni jaoks. Sel aastal toimub stardipauk juba kell 15, sest aset leiab rekordiliselt ligi 50 etteastet, mis teeb maratoni kogupikkuseks üle 8 tunni.
Igal aastal astuvad üles nii juba kogenud kui ka alles alustavaid etenduskunstnikud. Sel aastal astuvad üles järgmised kunstnikud ja rühmitused: ETA Kompanii ja Dmitrijs Gaitjukevics, Johanna Reinvald, Kristina Sikk, Tristan Czar Aasmäe, ikaria&juuksur, Amanda ja Kaius, Karin Aarelaid, Henri Hütt, TEMA, Marto Mägi, Polina Kryuchkova, Kasper Sebastian Silla, Britt Kõrsmaa, Paul Beaudoin, Blood Sisters, Maria Helena Seppik, Ronja Marie Tepp, Miina Barrera Pinochet ja Lucia, üks isiksus, elina masing, liisbeth horn, anumai raska, Keithy Kuuspu, Liisa Saaremäel, silvia sosaar & skaala, Nadya Tjushka, Clara ja Frida, Dusk, Avecti, Summer, Anumai, Liisamari Viik, Madleen Varik, Andre Joosep Arming, Dance Delights, KOOSSEIS, ekke x em, KOLM PÕRSAKEST, Plants & Lizards, Sigrid Savi, Puhtad, Jakapi & Kornel, MistyFire, Moms of Pulms, Nur Madaminov, Behki, Big Wolf Company, Grete Gross, Jaana Pärnpuu, Unholy Trinity, Linda Mai Kari, Markus Saar, Siim Volkmann, Viktor Kudriashov, Marta Vaarik jt.
Festivalil saab näha lühiformaadis lavastusi, videoteoseid, performance’eid ja muid üllatusvorme, mille kestuseks on maksimaalselt 10 minutit. Ainsaks reegliks on endiselt, et tegemist peab olema originaal-loominguga, mis on valminud spetsiaalselt Made in Estonia Maratoniks. Ka sel aastal koosneb Maraton neljast plokist: blackbox, videoplokk, tühi lava ning punk-plokk. Valmis lavakujundusega punk-plokk on väljakutse ja mäng ruumist inspireeruvatele kunstnikele, kes saavad lavaga tulla tutvuma vahetult enne festivali. Maraton pakub loomevabadust, raputust, vaimustust, ainukordsust ja tõelist lase-loom-välja-energiat.
Jaapanis esietendus koostöös eestlastega valminud maailma teatri legendi Shiro Takatani lavastus, mis jõuab suvel kultuuripealinna Tartusse
Kyotos ROHMi teatris maailmaesietendus visuaaltehnoloogilise teatri legendi Shiro Takatani ja kunstikollektiivi Dumb Type lavastus „Tangent”. Lavateos valmis ROHMi teatri, Kanuti Gildi SAALi ja Tartu 2024 koostöös ning jõuab Euroopa publikuni esimest korda sel suvel kultuuripealinnas Tartus.
Uuslavastuse „Tangent” Euroopa esietendused toimuvad Euroopa kultuuripealinna põhiprogrammis 4. ja 5. juunil Vanemuise teatris. Piletid tulevad müüki 12. veebruaril.
Tegu on esimese Shiro Takatani sooloartistina loodud etenduskunsti teosega pärast 2015. aasta tööd „ST/LL“ ning sellega tähistatakse maailmakuulsa multidistsiplinaarse kunstikollektiivi Dumb Type 40. tegutsemise aastapäeva.
„On suur au olla osaline kaasprodutsentidena legendaarse kunstniku nagu Shiro Takatani ja oma ala tippude tipu, Dumb Type’i, uue lavaloo sünnile. „Tangenti” voolavus, visuaalne täpsus, avarus ning tunnetatud massiivsus on tähelpanuväärsed,” rääkis Kanuti Gildi SAALi juht Priit Raud.
Tartu 2024 loovjuhi Kati Torpi sõnul on Takatani puhul imekspandav tema koostööoskus ja kokkuliitev lavastajastiil, mis võimaldab ühes meeskonnas kunsti looma ühendada oma ala absoluutsed tipud. „On väga eriline, et Euroopa esietendust saavad näha just kultuuripealinlased tartlased ja külalised,” rääkis Torp.
Uus teos käsitleb liminaalse ruumi temaatikat: tavalisuses peituvat erilisust ja kummalist ala, kus eksisteerivad samaaegselt kaks vastandlikku elementi. Tegemist on rahuliku, ilusa ja dramaatilise lavateosega, mis olles juurdunud kunsti, teaduse ja tehnoloogia vastastikustesse seostesse, ületab leidlikult piiri visuaalkunsti ja etenduskunstide vahel.
Lavastusele on loonud muusika Jaapani legendaarne helilooja ja elektroonilise muusika pioneer Ryuichi Sakamoto. Helilooja liitus Shiro Takatani kutsel kunstikollektiiviga Dumb Type loetud aastad tagasi ja kellega koos nad lavastuse „Tangent” loomeprotsessi alustasid, kuid kes möödunud aasta märtsis meie hulgast lahkus.
Meediakunstnik Shiro Takatani on kogunud etenduskunstide areenil tuntust uute võimaluste katsetajana. Ta on 1984. aastal tegevust alustanud legendaarse Jaapani kunstikollektiivi Dumb Type kaasasutaja ja tuumikliige. Kollektiivi Dumb Type teoseid on eksponeeritud ja esitatud mainekates paikades üle maailma, näiteks Tokyo Metropolitani fotograafiamuuseumis, Lyoni kaasaegse kunsti muuseumis, Pompidou keskuses ja New Yorgi moodsa kunsti muuseumis (MoMA). 2022. aastal esindas Dumb Type 59. Veneetsia biennaalil Jaapanit.
Lavastus maailmaesietendus 9. veebruaril Kyotos ROHMi teatris. Euroopa esietendused toimuvad Tartu 2024 põhiprogrammis 4. ja 5. juunil Vanemuise teatris. Piletid tulevad müüki 12. veebruaril Piletilevis ja Fientas.
Kunstiline juht: Shiro Takatani
Etendaja: Miyu Hosoi
Projektiliikmed: Ken Furudate, Satoshi Hama, Miyu Hosoi, Koichi Shiraishi, Takuya Minami
Valguskujundaja: Yukiko Yoshimoto
Lavajuht: Nobuaki Oshika
Muusika: Ryuichi Sakamoto
“Metsalu kolmas autorilavastus “Kultuur” on suurepärane näide etenduskunsti skeene rahvusvahelisest iseloomust – maailmaesietendus toimus oktoobris Münchenis, Eesti esietenduseks tuleb taas kokku kogu rahvusvaheline meeskond ja juba sel kevadel läheb lavastus tuurile Taani ja Helsingisse. Maikuus toimuva festivali Ümberlülitus raames toome “Kultuuri” ka tartlasteni,” sõnab Kanuti Gildi SAALi üks kuraatoritest Maarja Kalmre.
Lavastus loodi Metsalu, Kanuti Gildi SAALi, SPIELART festivali, TOASTER Copenhageni ja Kiasma Teatri kaasproduktsioonina ja tõi kokku viiest erinevast riigist pärit tunnustatud kunstnike meeskonna. Helikujunduse on loonud Artjom Astrov, kostüüm valmis Kris Lemsalu eestvedamisel koos Varvara Boutique’i ning Mehhiko disaineri CRUDACRUDAga, dramaturgiks on Jaakko Pallasvuo, lavastuse kujundus ja artefaktid on valminud Nikola Knezevici ja Bruno Lillemetsa koosloomes, Taanis resideeruv kunstnik Karim Boumjimar loob toidudisaini ja astub kolmandas osas ka ise lavale ning valguskujunduse eest vastutab Henry Kasch (Kanuti Gildi SAAL).
Täna, 22. veebruaril etendub Eestis esmakordselt Juhan Ulfsaki, Eero Epneri, Mart Kangro ja Sloveenia avangardteatrirühmituse Beton Ltd. koostöös valminud lavastus “Fun Fact”. Beton Ltd. koosseisu kuuluvad Katarina Stegnar, Primož Bezjak ja Branko Jordan.
„Fun Fact“ on Kanuti Gildi SAALi ja Ljubljana kaasaegse teatri-, tantsu- ja kunstikeskuse Bunker esimene ühine produktsioon. Lavastuse sloveenia esietendus toimus 1. detsembril Ljublianas.
„Fun Fact“ uurib traagiliste sündumuste tagajärgi ja mõju kollektiivsele mälule.
«Alustasime soovist pakkuda publikule autentset kogemust," selgitab Katarina Stegnar. "Ja teatris on raske leida midagi autentsemat kui see ajutine kogukond, mis tekib publiku vahel saalis. Niisiis hakkasime uurima, kuidas ja mille alusel üks kogukond või ka rahvus kujuneb. Selgus, et üks suurimaid ühendajaid on õnnetus ja jagatud valu.”
“Mõeldes võimalustele publikuga sidet luua, tekkis meil idee kasutada viktoriini formaati. Mälumängud olid kunagi Eestis erinevates vormides väga populaarsed. See avas meie jaoks võimaluse asetada end vaatajatega hoopis teistsugustesse suhetesse ja samal ajal ühendas ka meid ennast tavapärasest erineval moel,” lisab Mart Kangro.
OPEN CALL!
Kanuti Gildi SAALi populaarseim post-simman Made in Estonia Maraton tuleb taas 9. märtsil ja toimub 17. korda!
Festivalile ootame lühiformaadis lavastusi, videoteoseid, performance’eid ja muid üllatusvorme, mille kestuseks on maksimaalselt 10 minutit. Ainsaks reegliks on endiselt, et tegemist peab olema originaal-loominguga, mis on valminud spetsiaalselt Made in Estonia Maratoniks.
Ka sel aastal koosneb Maraton neljast plokist: blackbox, videoplokk, tühi lava ning uusim tulija punk-plokk. Valmis lavakujundusega punk-plokk on väljakutse ja mäng ruumist inspireeruvatele kunstnikele, kes saavad lavaga tulla tutvuma vahetult enne festivali.
Maraton pakub loomevabadust, raputust, vaimustust, ainukordsust ja tõelist lase-loom-välja-energiat. Kui kahtled, siis osale. Kui kahtled, siis tule vaatama. Sest üks on kindel: rohkem samasugust ei saa.
Kui tunned end puudutatuna, siis anna sellest meile teada vastates küsimustikule.
Tähtaeg on 18. veebruar!