Saal

Kanuti Gildi SAAL alstab oma 16. hooaega

(2016-2017)

Kanuti Gildi SAAL alustab oma 16. hooaeg, mis koosneb esietendustest, mille hulka kuuluvad Kanuti Gildi SAALi kaasproduktsioonid nii meilt kui mujalt, külalisetendustest ja juba traditsioonilistest sarjadest nagu kontsertsari Improtest, EKA arhitektuuriloengud ning residentuuridest ja muudest uuringulistest projektidest. Selle hooaja sisse jäävad ka festivalid - NU Performance Festival oktoobris-novembris Maria Arusoo kureerituna, lühivormide festival made in estonia maraton märtsis ning augustis tuleb taas SAAL Biennaal, sel korral Annika Üpruse käe all.

Kanuti Gildi SAALi hooaeg on ikka olnud erinevustest koosnev tervik, mitte ühtne objekt või üritus. Meie roll on pigem luua riskivaba tsoon, kus kunstnik saab tegutseda piiranguteta, kus lavastus poleks ainsaks kunstiteose vormiks. Seda hetkel, mil näib, et kogu maailm otsib kunsti ja kunstniku rolli uues muutunud maailmas. Nüüd tasub tähelepanu pöörata teistele kunstiloome vormidele - residentuuridele ja muudele sisulistele tegevustele, mis võivad jääda esialgu avalikkuse ees ebaselgeteks või varjatumateks. Need on tegevused, mis ei pruugi olla otseselt seotud järgmise kunstiprodukti loomise ehk rutiinse vormi kordamisega vaid on pigem alles protsessis olevad mõttekäigud, mistõttu pole esialgu teada, kuhu need välja viia võivad. Kanuti Gildi SAALis kogetav on ümbritsevat ja ennast aksepteeriv kuid samas ka küsimuse alla seadev. See on ebamugav. Me räägime haprusest, mis meid hetkel ümbritseb ning mida kunstnikud ja ka meie ei pruugi õrnalt ja delikaatselt uurida. Tundub, et me kõik oleme maailmas jõudnud punkti, kus me ei tea vastuseid. Aga me oleme valmis neid otsima ja samas küsimuse alla seadma iga vastuse mis meie teele ette tuleb. Kanuti Gildi SAAL, meie kunstnikud ning publik ei taha probleeme ignoreerida vaid julgeda nendest rääkida ja neid uurida. Olla dialoogis, suhelda ja arutleda.

Kanuti Gildi SAALi seekordne hooaeg sünnib koostöös järgmiste kunstnikega: Emer Värk, Karl Saks, Hendrik Kaljujärv, Kristian Smeds, W A U H A U S, Marit Sirgmets, Henri Hütt ja Mihkel Ilus, Iggy Lond Malmborg, Raho Aadla, Rene Köster, Maarja Tõnisson ja Nele Suisalu ning selle hooaja noored kunsnikud residentuuris on Joanna Kalm ja Karolin Poska.

Priske hooaeg tuleb.

Uudised

26.mail esietenduvad Kanuti Gildi SAALis järjestikku kaks soololavastust: Raho Aadla “Mina olen Ra” ja Rene Köstri “Masc”. Etendused toimuvad samal õhtul, ühe vaheajaga. Mõlema etenduse kestus on umbes 40 minutit.

Tantsulavastus “Mina olen Ra” on pilguheit ühe pühaduse ilmumisele. See on täiusliku maailmakorra manifestatsioon. See on jumalik hüüe harmoonilisest kõiksusest. See on läbi valgustatud saamise piiritusse olemisse jõudmine. See on särav illusioon NASA-tekkidest meisterdatud Päikese all.

Lavastust tutvustav tekst: “Inimese ranges raskuses rajatud rõhuvad reeglid roomavad roiskuvas rabas koos eilses päevas astutud sammude kahvatu kajaga. Vägivalda väetanud võõrad võimud visklevad sopases soos ja uppuvad unustuste unelusse. Kestva kauni kristalset kulgu keelavad käsud kriibivad kõledate kongide kinni kiilunud uksi, kuid nendegi küüned kärgatavad kildudeks. Puhtuse peenuse peale praalinud põlastus pesitseb pimedas punkris ja pudeneb pikkamisi pulbriks. Igavese ilu ilmumist irvitav inetus itkub iseenda ilmetus ilguses. Raviva rahu röövinud raev raugastub relvitult raudsete riivide rõlges rägastikus. Ausust ahistanud ahnus ahmib alumise astme all abitult armu ja ääretule ärksusele äsanud ärritus ägab ägiseva ängistuse ähmases ääsis. Valendava valguse voolavat viisi väänanud viha väriseb vardasse veetuna võigastel veetutel väljadel ja ülevust ületada üritanud ülbus üürgab ükskõikses üksinduses. Hiilgava headuse habrast hinge haavanud haiglaselt himur hirm hädaldab hääletult hulluse hurtsiku hädises hävingus. Õndsat õnne õõnestav õudus õgib õnnetult õõva ja lahkuse loomist lõpetada lubanud labane laiskus lömitab limukana lootusetuse lagendlikel. Õrnalt õrritab õnnistav õndsus Inimese olemist ning Inimene jätkab jõuliselt oma jäävuse julguse jumalikkuses.”

Raho Aadla on etenduskunstnik, kelle lavareaalsuse mõjusaimaks meediumiks on esteetilises ruumis liikuv inimkeha. Tema loomingu vundamendiks on usk Jumala inimlikku ja Inimese jumalikku olemusse. Raho lõpetas 2013. aastal TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala ning õpib praegu EMTA Lavakunstikooli füüsilise teatri magistriprogrammis. Ta oli 2015/16 hooajal Kanuti Gildi SAALi noor kunstnik-resident tegeledes sooloprojektiga "Soota".

NB! Publiku tervisliku seisundi ja mugavuse nimel toimub Ra laskumise vaatamine läbi päikeseprillide. Selleks palume võtta kaasa päikseprillid!

Idee, koreograafia, lavastus etendaja: Raho Aadla, grimmeerija: Elsa Levo, valguskujundus: Reelika Palk, kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, tehniline nõustaja: Enar Tarmo, Toetavad: Eesti Kultuurkapital

Rene Köstri maagiline realistlik kaasaegse tantsu soolovastus “Masc” on “ülimeheks” saamise lugu, õrnuse kadumine ja jõulisuse leidmine. “Masc” on seks, techno, vägivald, valu, mõnu, täieliku reaalsuse ja totaalse fantaasia segunemine. Lavastuses saab näha isikliku vaadet hüpermaskuliinsele maailmale läbi queer prisma.

Lavastust tutvustav tekst:
“Kalk seksuaalne suhtumine naistesse, arvamus, et vägivald on mehelik ja ohu, kui millegi erutava, kogemine on kolm märki hüpermaskuliinsest käitumisest, mis on küll alguse saanud ja üldiselt seostatud heteroseksuaalsete, cis-sooliste meestega, kuid tänapäevaks ka gei kultuuri ja homoerootikasse tugevalt sisse imbunud.”

“Masc” on esimene osa tantsulavastuste triloogiast, mis kõik käsitlevad hüpermaskuliinsuse erinevaid külgi.

Rene Köster on olnud Eesti tantsumaastikul alates 2005. aastast. Kuni 2011. aastani oli nii õpetaja kui üks loovjuhtidest Prodance Tantsukeskuses, kuni see oma uksed lõplikult kinni pani. Aastal 2006 asutas Twisted Dance Company koos Carmel Kösteriga. Sellest ajast on trupp lavale toonud mitmeid tänavatantsu ja kaasaegse tantsu maailmat ühendavaid ning uuendavaid lavastusi. Kõige hiljutisem oli kaasaegse tantsu lavastus “RSKSD”, mis esietendus Kanuti GIldi SAALis 2015 aastal. Rene on lõpetanud BA tasemel Tallinna Ülikooli Koreograafia osakonna ja tegutseb hetkel aktiivselt Helikopter Stuudio / DIY Space’iga ja Twisted Dance Company’ga.

Idee, koreograafia, lavastus, heli etendaja: Rene Köster, kunstnik: Liisa - Chrislin Saleh, koreograafi abi: Carmel Köster, valguskujundus: Reelika Palk, toetavad: Eesti Kultuurkapital, Helikopter Stuudio, kirg.ee, kaasproduktsioon: Kanuti Gildi Saal

NB! Etendus sisaldab seksuaalse iseloomuga stseene ja vägivalda. Etendus ei sobi vaatamiseks alla 16-aastastele lastele!

Esietendused ja etendused 26., 27. mail ja 8., 9. juunil kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas. 27. mail järgneb etendustele vestlus mõlema kunstnikuga, mida viib läbi Iiris Viirpalu. Piletid müügil Piletilevis ja pool tundi enne algust kohapeal.

Rahvusvahelisel tantsupäeval, 29. aprillil toimus Kanuti Gildi SAALis traditsiooniline hommikusöök, mille raames anti välja auhindu tegevuse eest etenduskunstide väljal.

Välja anti järgmised auhinnad ja preemiad: Kaja Kannu Zoja Kosmodemjanskaja nimelisele preemia pälvis Sandra Jõgeva. Henri Hüti nimelise muusikalise kujunduse eripreemia pälvis Karl Saks, kelle helilooming ei ole vähem tähtsam tema koreograafilisest keelest. Patrick R. Vesi auhinna ennastsalgava tegevuse eest etenduskunstide väljal 2016. aastal sai etenduskunstide MAGASIN www.saal.ee/et/magazine.
Oliver Kulpsoo auhinna sai Mairika Plakso.

Ürituse märksõnaks on liikumine institutsioonidest kaugemale ja tunnustust jagati isiklike kompromissitute sisekategooriate kaudu. Enam ei ole põhjust vaielda igaveste teemade üle, et mis on tants ja mis on etenduskunst. Eraisikud on haaranud võimu endale ning lähtuvad põhimõttest “kus viga saab laita seal tule ja aita” või veel enam, “kes viga näeb laita, see tuleb ja aitab” ning Kanuti Gildi SAAL kui institutsioon pakub välja formaadi ja ruumi. Tunnustatud saavad etenduskunstide valdkonnas nii lavalolijad kui ka telgitagused jõud.

Preemiad antakse välja tantsupäeval just selle pärast, et veel kord rõhutada kaasaegse etenduskunsti lätteid Eestis. Nimelt on koreograafid alati tegutsenud omakeskis, ilma suure vastanduseta balletiteatrile või traditsioonilisele sõnateatrile. Siiski on koreograafide ruum alati arvestanud üldist ja sealjuures ka Teist. Loomulikult on kaasajas olemisel meeletu surve enese kaotamisele, aga las ta olla, kõik ei pea maailmas püsima, püsima peab mõtlemine, aktiivne suhe ja oma ideede teostamine, muutuse praktiseerimine. Kõik see toimub meie ühises ruumis.

Rahvusvahelisel tantsupäeval, 29. aprillil kell 10 toimub Kanuti Gildi SAALis juba traditsiooniks saanud hommikusöök. Tavaliselt on selle raames välja antud Sõltumatu Etenduskunsti Auhindu. Sel aastal toimub tunnustamine veidi teistmoodi.

Ürituse märksõnaks on liikumine institutsioonidest kaugemale ja tunnustust jagatakse isiklike kompromissitute sisekategooriate kaudu. Enam ei ole põhjust vaielda igaveste teemade üle, et mis on tants ja mis on etenduskunst. Eraisikud on haaranud võimu endale ning lähtuvad põhimõttest “kus viga saab laita seal tule ja aita” või veel enam, “kes viga näeb laita, see tuleb ja aitab” ja Kanuti Gildi SAAL, kui institutsioon, pakub välja formaadi ja ruumi. Tunnustatud saavad etenduskunstide valdkonnas nii lavalolijad kui ka telgitagused jõud.

Tantsupäeval annavad Zoja Kosmodemjanskaja nimelise preemia välja Kaja Kann ning eelmise aasta loomingu põhjal endanimelise muusikalise kujunduse eripreemia Henri Hütt. Muusikalise kujunduse eripreemia keskendub helimuusikale kaasaegses etenduskunstis. Preemiat antakse välja aastast 2012.

Preemiad antakse välja tantsupäeval just selle pärast, et veel kord rõhutada kaasaegse etenduskunsti lätteid Eestis. Nimelt on koreograafid alati tegutsenud omakeskis, ilma suure vastanduseta balletiteatrile või traditsioonilisele sõnateatrile. Siiski on koreograafide ruum alati arvestanud üldist ja sealjuures ka Teist. Loomulikult on kaasajas olemisel meeletu surve enese kaotamisele, aga las ta olla, kõik ei pea maailmas püsima, püsima peab mõtlemine, aktiivne suhe ja oma ideede teostamine, muutuse praktiseerimine. Kõik see toimub meie ühises ruumis.

Kui mõni ilus sõna on ütlemata jäänud või on neid ilusaid sõnu liiga palju kogunenud, siis tantsupäeval on võimalik hoida suu maitsvate roogade jaoks või see kõik välja öelda. Tunnustus võib olla nii sümboolne, rahaline kui sisuline – kiitus saab rüütatud olla erinevatesse vormidesse.

Lisainfo:
Eneli Järs
eneli@saal.ee / +3725069655

Kädi Metsoja on lõpetanud OMAtsirkuse kooli, lavastanud tsirkuselavastuse “OMAmoodi” ning olnud koreograaf kohaspetsiifilisele lavastusele “Ära Ussi Ära tapa”, Kaja Kannu soololavastusele “Be Real My Dear” ja Mart Kangro tõsielushowle “Final Countdown”. Kädil ei ole illusioonide tekitamise tahet. Tsirkuselaval on tõeliselt võimalik kohtuda kehadega, sest seal ei ole neljandat seina. Kõik, mis juhtub, juhtub reaalajas. Kädi ei tegele laval tõelise looga vaid tõelise teoga.

Mis kord välja liigutatud, seda tagasi võtta ei saa!

Ruum on Kanuti Gildi SAALi “Valge Box”, valgus “Whitewash” ja kostüümid “Casual Grey”. Žanrimääratlus on kõige üldisemalt etenduskunst, seejärel tantsulavastus, siis tsirkuselavastus ja viimaseks kujutav kunst.

Laval on 5 noort artisti, kelle tantsu- ja tsirkusetehniline tase on valitud tehnika raames perfektne – on kaanonit, sünkrooni, jadasid, pause ja palju muud. Tegeletakse ühtsuse ja lihtsusega, tervik moodustub unisoonis, kus viis erinevat keha teevad sama asja, kuid erinevas tämbris või helistikus.

Kogu meeskond on välja kasvanud OMAtsirkuse koolist või olnud sellega seotud. Kristin Made tegeleb graafilise disainiga, Kädi Metsoja koreograafia ja lavastamisega, Lars Schmidt muusikaga, Kaja Kann on dramaturg, Margus Terasmees loob tehnilisi illusioone ja Alissa Šnaider, kes igapäevaselt tegeleb imago konsultatsiooniga, proovib seekord kätt ka kostüümikunstnikuna.

Lavastus baseerub matemaatikal, kus lugu moodustub, kui panna tähele, et 2 pluss 2 on 4 ja 3 pluss 3 on 6, ning 2 astmes 2 on 4 aga 3 astmes kolm juba hoopis midagi mud – 9. Tantsijad on õppinud pähe kogu 50 minutit ja mitte ainult sekundi kaupa vaid ka kahe sekundi vahepealne ruum on kehaliselt täpselt koreograafi moodustatud ja tantsijate poolt teostatud.

Puudub ka proloog ja teemaarendus, vaataja, kes siseneb saali, peab olema kohe valmis informatsiooni vastu võtma, vastasel juhul ta lihtsalt jääb sellest ilma. Pannes lavastuse lineaarsele joonele saab väita, et see kõik on liiga lühike või liiga pikk. Lavastaja seda aga ei tee. “moiste” on tervik.

Lavastaja: Kädi Metsoja
Helikujundus: Lars Schmidt
Stiil ja MUAH, lavakujundus: Alissa Šnaider
Graafiline disain: Kristin Made
Dramaturg: Kaja Kann
Tehnilised trikid: Margus Terasmees
Tsirkuseartistid: Edgar Vunsh, Markus Muide, Kreete Tarmo, Liis Maria Kaabel, Marta Vunsh
Etenduse kestus: 50 minutit
Produtsent: Eksperimentaalse Liikumise Keskus

Esietendused: 12. ja 13. mail kell 19.30 Kanuti Gildi SAALis
Lisaetendus: 4. juuni kell 15.00 Tallinna Vanalinna Päevade raames Kanuti Gildi SAALis
Koostööpartnerid: OMAtsirkus, Kanuti Gildi SAAL, Tallinna Vanalinna Päevad
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, AkroKoda, Trikivabrik

Pressiteksti koostas Kaja Kann kaja@zuga.ee

Sel nädalal saab taas näha värske Eesti teatri aastaauhindade helikunsti auhinna laureaadi Hendrik Kaljujärve lavastust “OVEREXPOSURE”. Etendused toimuvad 6., 7. ja 8. aprillil Kanuti Gildi SAALis.

“OVEREXPOSURE” on dekadentlik tegu 'midagi' kinnitada, paigaldada, üles märkida, maha kriipsutada. Obsessiivne püüd kinni hoida tsivilisatsioonist, kangelaslik allajäämine keskkonnale. Nagu öeldakse - küsimuse küsimine on juba sellele vastamine.
See on inimeseks olemisele niivõrd vajalik, vähemalt on selline tunne, et on vajalik. Aga ilmselt ei ole. Ilmselt on segadus, täpselt selline nagu ta on - sündmuse ruum, kus midagi algab ja midagi juhtub ning see puudutab meid kõiki.

kõik on nii segamini
kui saab üldse olla
akna taga
on paks lumi
sõbralikud vormid
on ebasõbralikud
mõnu ise
teeb mittemõnu

(H.Krull Nebenmensch)

Hendrik Kaljujärv on olnud loominguliselt aktiivne paljudes formaatides - loonud muusikat sõna- ja tantsulavastustele, teinud installatsioone galeriides, lavastanud ja osalenud töödes nii Kanuti Gildi SAALis, Von Krahli Teatris kui ka Teatris NO99. Tema tööde läbiv tunnus on intensiivne ja sügav seisunditaotlus ja hoolikalt viimistletud töö erinevate meediumite ja vahenditega. Lisaks tehnilise täpsusele, mille Hendrik on viinud kõrgele tasemele, on ta võimeline tunnetama erinevate formaatide toimemehhanisme, jäädes truuks enda esteetilistele ja ideelistele valikutele.

Lavastus, kontseptsioon, muusika, esitus: Hendrik Kaljujärv
Muusika, esitus: Kallervo Karu
Valguskujundus: Revo Koplus
Heli: Raido Linkmann
Kunstnik: Alar Tuul
Graafiline disain: Jaan Evart
Teleklipp: Tencu
Fotod: Alan Proosa
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Kestus: 50 min

Etendused toimuvad 6., 7. ja 8. aprillil kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis, Tallinnas.
Piletid müügil Piletilevis ning pool tundi enne algust kohapeal.

Toetajad ja võrgustikud