Sõna superstition (ebausk e.k.) tuleneb ladina keelest: super- (ülal, kohal) ja stare (seisma). Nii on sõna otsene tähendus kohal seismine, aga ka üle elamine. Ebausk pakub paljude kultuuride lahutamatu osana tähendust ja pidepunkte ning loob ühiste uskumuste ja rituaalide abil terveid kogukondi.

Ebausu ja teatri ühine ajalugu on pikk. Näiteks on halbade ennete nimekirjas teatris vilistamine, laval siniste riiete kandmine, näitlejale enne etendust palju edu soovimine ja teatrisse paabulinnusulgede toomine. Nimetatud näidetele lisaks on ebausu ja teatri vahel laiem seos – mõlema puhul on tähelepanu keskmes rituaal ja esitus, mis loob vaatemängulisuse ning kaasab publiku jagatud kogemusse, kus tähendus tekib sümboolika ja traditsiooni jõu abil.

Kadri Noormetsa tunnises loometöös segunevad loojutustamine ja tegevuste koreograafia ning publikut kutsutakse tõeliste faktide kohal seisma ja mõistlikkusest lahti lastes end Teatri üleloomulike jõudude kätte usaldama. Koosloomise protsess tähendab nii stseeni kui ka tähenduse komponeerimist. Käepigistus on kokkulepe kunstniku ja publiku vahel, mille eesmärk on ühise pingutusena komponeerida see, mida teater suudab teha, ehk teisisõnu: maagia tekkimine on meie ühine vastutus.

Etenduse algul jõuab publik ruumi, mis on kaetud vaipadega. Need loovad sooja ja mugava pinna. Vaibad sümboliseerivad külalislahkust. Mõnes traditsioonis on neil ka vaimne tähendus – näiteks sillad jumalikkuseni või kui kõige omavahelise seotuse esindajad. Jah, vaibad võivad lennata. Aga ainult siis, kui me kõik nõustume seda uskuma ja häälestame oma meeled ühele ühisele kavatsusele. Lendav vaip võib olla metafooriks sellele, kuidas teatrit dispositiivsus inimesi maagilistele reisidele viib. Võime vaadelda Kadri ettenäitamist kui üleskutset publikule oma kujutlusvõimet treenida ja inimhinge piiramatusse potentsiaali uskuda.

Mõningates Kesk-Aasia kultuurides kasutatakse vaipu matuse- ja matmisrituaalides ning on seetõttu seotud surnukehadega. Vaibad katavad matuse ajal surnukeha või asetatakse au ja austuse sümbolina selle alla. Meenutagem, et ebausk tähendab ka kohal seismist ja üle elamist, mis loob võimaluse tõlgendada Kadri loometööd kui uurimust muutumiste kohta – nagu näiteks üleminekuriituse toimumise ajal, ning etenduse abil sõnastub, kuidas elus olulised üleminekud toimuvad ja vajadus liminaalsete ruumide järele, kus võõrustada uude kohta või etappi jõudmise protsessi ja ka ruumist lahkumise protsessi. Võib-olla on lõplikuks üleminekuks surm. Etenduse ajal koheldakse vaipu hoole ja austusega, justkui valmistataks neid ette uueks eluetapiks. Rituaali annavad terviklikkuse saabumine lavastuse algul ning lahkumine lõpus.

Kadri loodu seisab faktide kohal, elab üle ühemõttelise mõistuse ohu ja õhutab meid kaugemale vaatama mõistuse konventsionaalsusest ja faktilise oleku monokromaatilistest seadustest.

  1. aprillil 2023 Tallinnas.

(Originaaltekst on inglise keeles. Tõlkinud Triin Laas.)
Kadri Noormetsa residentuur HANDHSAKE