See ei ole tants, teater, performance, muusika, tsirkus loeng, film, video ega diskussioon. See on everybody’s piece.



Oli G20, oli G8, oli G7, G3, G2. Nad on vist endiselt olemas, aga ainult mõneti. Üks politoloog kirjutab, et parim viis praegust maailma kirjeldada on võtta seda kokku kui G0. Keskme puudumine. Suuna puudumine. Tuhat platood. Üleküllus. Üksinduste üheaegsus. Jäävad vaid energiad ja nende mustriteks põimumine. Kuidas muuta sellist radikaalselt hierarhiatut vormi nähtavaks, sellega Alissa Šnaider oma uues lavastuses tegelebki. Laur Kaunissaare



Liiga vara valmis saanud maailm tekitab tülpimuse. See võib olla kui täiuslik tahes, kuid lõpetatud. Seega lõppenud, suletud, riiulisse lükatud, alla joonitud, unustatud, surnud, maha maetud. Ei ole nii, et ehk näitleja igaõhtune maagiline kohalolu päästab etenduse lavastaja küündimatusest või puudulikust eeltööst. Näitleja võib kliimaksi triumfiga segiajamise korral jätkuvalt igal õhtul usutavalt läbi põleda. Vaatajad võivad rutiinses järjekorras püstigi tõusta ja kompulsiivselt plaksutada. Aga inimene, kes on pettunud jumalas peab lahkuma ilma täitunud unistuseta.
Taavi Eelmaa "Eesti Kaasaegse Teatri Aabits” www.zaum.ee



Alissa Šnaider (1985) on lavastaja, koreograaf ja imidži konsultant, kelle loomingut iseloomustab esteetikate sulandumine ja glamuurini lihvitud süsteemiviga. Esitajana on ta osalenud Saša Pepeljajevi, Mårten Spångbergi ja Sandra Zaneva lavastustes, pälvides 2005. aastal Eesti parima tantsija auhinna. Ta on töötanud ja loonud ühiseid lavastusi Sandra Zaneva, Renzo van Steenbergeni, Olga Tsvetkova, Jaak Printsi ja Päär Pärensoniga. 2014 lõpetas ta magistriõpingud Sandbergi Instituudis Amsterdamis. Ta on olnud tegev OMAtsirkuses lavastaja ja treenerina. 2014. aastal oli ta Kanuti Saali SAALi kunstilises residentuuris. Šnaideri töid on esitlenud Kanuti Gildi SAAL ja NU Performance Festival (Tallinn), Frascati (Amsterdam), TanzRaumBerlin (Berliin); TSEKH Festival (Moskva) ja Baltic Circle Festival (Helsingi).



Kaja Kann on sündinud Vändras, viielapselises peres. Peale keskkooli lõpetamist Tallinnas asus ta õppima Räpina Aianduskoolis konserveerimise ja toidutehnologia eriala. Ta on esinenenud Võrus, Iisakus, Palal, Vormsi saalel, Narvas, Utrehtis, Zagrebis, Hamburgis, Berliinis, Riias, Helsingis, Stokholmis, Malmös, San Diegos, New Yorgis ja mujal. 

Kaja Kann on rahvusvaheliselt tunnustatud iseõppinud kunstnik, kelle keel on otsekohene, sageli liialt must-valge, kuid see-eest terav. Tema tegevust on võrreldud mänguga, ta nagu mängib tsirkust, mängib muusikat, mängib, et tantsib, mängib, et kirjutab raamatut. Ise ta ei taha sellega nõustuda, kui ikkagi peab, siis see on tema jaoks pagana tõsine mäng - elu ja surma peale.

www.pardimaelokaal.ee



Oliver Kulpsoo

Elika elukaaslane

Uku ja Mirti isa

Arno ja Maria poeg

Lauri, Merlini ja Sandra vend

Viljandi Kultuuriakadeemia ja 

Tartu Tamme Gümnaasiumi lõpetanu

Von Krahli Teatris 9 aastat resideerinu

Valguskujundaja

Tehnik

Isetegija



Laur Kaunissaare (1982) lõpetas 2004. aastal Lavakunstikooli lavastajana ning on töötanud dramaturgina Tallinna Linnatearis, Kanuti Gildi SAALis ja alates 2012. aastast Teatris NO99. 2009-2011 tegeles ta Euroopa Kultuuripealinna Tallinn 2011 juures etenduskunsti ja interdistsiplinaarsete projektidega.



Renzo van Steenbergen (1977), on Hollandis sündinud mustlaspäritolu nomaad. Tal on kraadid heli, pildi ja artscience'i valdkonnas. Steenbergen on vabakutseline kunstnik, kel on tugev multimeedia ja digitaalheli taust. Renzo on alates 2001. aastast töötanud rahvusvaheliselt installatsioonikunsti, muusika ja heliloomingu, filmi, live-kino, kaasaegse tantsu ja teatri valdkondades.

Ta on kunstnike kollektiivi Feedbacksociety asutaja (2001), aga programmijuht ja algataja ühendustes Seveninchrecordings ja Seveninchprojects. Ta on teinud elektroonilist muusikat Noizbleed'is ja Johnny Locash'is. Ta on teinud koostööd paljude rahvusvaheliselt tunnustatud ja tunnustamata kunstnike ja institutsioonidega. Pärast lühidast tööperioodi Eestis 2008. aastal kolis Steenbergen 2011. aastal 31 aasta vanuselt püsivalt Tallinnasse.
Tallinnas resideerudes on ta teinud helikujundusi lavastustele nii Eestis kui mujal, nende hulgas kunstnikele nagu Sasha Pepeljajev, Dogtroep, Von Krahli Teater, Mart Koldits ja Kristjan Sarv. Ühtlasi teeb ja produtseerib ta muusikat iseenda jaoks oma kodus, stuudios ja rongis. Oma loomingus tegeleb Steenbergen energia, tiheduse, kompleksuse, liikumise, simultaansuse, vägivaldse ilu temaatikaga. Tihti on tema töödes kesksel kohal ruum. Renzo arvab, et heli ei eksisteeri ajas, vaid loob seda ning et muusika ei ole mitte kunst, mille keskmes on heli ise, vaid pigem heli ületamine.

Jaan Evart 1981…1988…1999…2003…2004…2007…2009…2011…2014…2015…

Mairika Plakso on everybody’s piece’i projektijuht.