Oma performance´is võtab autor vaatluse alla mõningad inimliku olemise ja inimeseks olemise praktikad tinglikult soovabas füüsises.



“Seisan peegli ees jalas vaid kontskingad. Mu kube ei sobitu avanevasse vaatepilti. Üks on üleliigne. Tuleb valida, kas kontsad või kube. Peidan viimase jalge vahele, kuna kontsadest ei taha hetkel kohe üldse loobuda. Nüüd on märksa nägusam. Ühtäkki hakkan muretsema, et äkki olen sotsiaalne probleem – ühiskonna alustalade õõnestaja. Rahunen. Senikaua on vast kõik korras, kuni oma taras püsin ja avalikku ruumi midagi propageerima ei kipu. Nojah, kohvikusse minnes peaks siiski tennised jalga panema. Vist? Ei tea, mida küll siis elust arvaksin, kui mul ei olekski sugu. Kas ma üldse midagi mõtleksin või oleksin lihtsalt seitsmekümmend kilo liigutavat lihakeha.“



Raho Aadla on keha uurija ja kehaga katsetaja. Tema olemise paradoks seisneb otsustusvõimetuses vastata küsimusele, kas ta oleks valmis loobuma oma füüsilisest kogemisest kõige teadmise huvides. Raho Aadla on Kanuti Gildi SAALi 15. hooaja üks noortest kunstnik-residentidest.