Viimasel ajal kuulab Joanna palju (romantilist) ajakohast pop-muusikat ja vanu nostalgiaküllaseid hitte. Teda paelub see, kui paljud inimesed üle maailma sama muusikat veel kuulavad. Oma tubade sügavustes. Teatud universaalsus ja omamoodi koosolemine. Samasus. Ent on ka kerge värin rinnus: kas on üldse okei, kui mulle meeldib Justini viimane album? On midagi põnevat ja erutavat selles, kuidas kunstiline eneseväljendus annab justkui loa öelda välja need kõige roosamad ja limasemad mõte-tunded, mida ööpimeduses igale teisele, isegi mitte endale, ei ütleks. Ja miljonid inimesed kuulavad ja neile meeldib, sest nad samastuvad. Saavad aru. Bruno Mars, chill out, pole vaja siin kõigi nimel granaate püüda ja oma pead tera alla panna ja rongi ette viskuda ja kuule oma ajju lasta. Kuigi jah, mõistan. Vahel ma mõtlen, et 'armastus' ja 'süda' peavad olema küll enimkasutatumad sõnad muusikas. See nõuab ikka omajagu julgust, see romansside kirjapanek ja kogu maailma ees oma kasutu luhtaläinud armastuse kuulutamine. Üks sõber kord ütles, et peaksin keskenduma oma tööle, sest "everything else is just a sideshow". Umbes nagu "Tee tööd, näe vaeva, siis tuleb ka armastus." (Kõlab veidike nagu kaitsemehhanism?) Ma ei tea, miskipärast valib Joanna alati ikka selle 'tema' esimesena. Romantilises ja mitteromantilises mõttes. Sest kaksi-kolme-nelja on ikka soojem ja parem. Väärtuste küsimus? Ta ei vabanda, kui on öelnud liiga palju. Ekspressionisti pole vaja karta, iseasi kas ta meile meeldib. 
Iseasi on, mida päriselt öelda tarvitseb?

Oled oodatud "Rafaello - ütleb rohkem kui tuhat sõna" showingule, kus kohtuvad ja segunevad:
installatsioon
performance
improvisatsioon
muusika
laulmine
tants
liikumine
Joanna garderoob
roosid
katsetus

Kell 15:00 – 18:00
Installatsioon-performance on muutuva iseloomuga. Tulemine-olemine-minemine vastavalt vabale tahtele kogu kestuse vältel.

"no time to catch flights, only feelings"

Joanna Kalm on koreograaf ja tantsija/etendaja. Residentuuris uurib ta ekspressiivsust avalikus ja varjatud ruumis.