Mis kord välja liigutatud, seda tagasi võtta ei saa!
Ruum on Kanuti Gildi SAALi “Valge Box”, valgus “Whitewash” ja kostüümid “Casual Grey”. Žanrimääratlus on kõige üldisemalt etenduskunst, seejärel tantsulavastus, siis tsirkuse lavastus ja alles siis kujutav kunst.
Laval on 5 artisti, kelle tantsu- ja tsirkusetehniline tase on valitud tehnika raames perfektne – on kaanonit, sünkrooni, jadasid, pause ja palju muud. Tegeletakse ühtsuse ja lihtsusega, tervik moodustub unisoonis, kus viis erinevat keha teevad sama asja, kuid erinevas tämbris või helistikus.
Artistid on osad tervikust. Seal on mitu kätt, mõned jalad, küünarnukk. Liigutus või liikumatus muudab olemise tervikuks ja üheks samal ajal. Tervikuks, kus kõik üksikud on ühinenud, kas asendi või suhte kaudu. Kui iga üksik taas eraldada, siis ruumis jääb nende vahele tühimik, kuid ajalises kontekstis püsib nende vaheline asend ehk nad on siiski kõik korraga tajutavad.
Asetades lavastuse lineaarsele joonele saab väita, et see kõik on liiga lühike või liiga pikk. Lavastaja seda aga ei tee. “moiste” on tervik.
Kogu meeskond on välja kasvanud OMAtsirkuse koolist või olnud sellega seotud. Kristin Made tegeleb graafilise disainiga, Kädi Metsoja koreograafia ja lavastamisega, Lars Schmidt muusika, heli ja lauluga, Kaja Kann on dramaturg, Margus Terasmees loob tehnilisi illusioone ja Alissa Šnaider, kes igapäevaselt tegeleb imago konsultatsiooniga, proovib seekord kätt kostüümikunstnikuna.
Kädi Metsoja on lõpetanud OMAtsirkuse kooli, lavastanud tsirkuseetenduse “OMAmoodi” ning olnud koreograaf kohaspetsiifilisele lavastusele “Ära Ussi Ära tapa”, Kaja Kannu soolo etendusele “Be Real My Dear” ja Mart Kangro tõsielushowle “Final Countdown”. Tantsijana ja tsirkuseartistina osalenud paljudes lavastustes, millega on erinevatel festivalidel esinetud Riias, Berliinis, Kellenhusenis, Vormsis, Viimsis, Rakveres, Viljandis, New Yorgis ja San Diegos. Kädil ei ole illusioonide tekitamise tahet. Tsirkuse laval on tõeliselt võimalik kohtuda kehadega, sest seal ei ole neljandat seina. Kõik, mis juhtub, juhtub reaalajas. Kädi ei tegele laval tõelise looga vaid tõelise teoga.
