Kas me suudame emotsioone haista?
Esimene reaktsioon, mis meid valdab lõhnu tundes on eristamine meeldivaks ja ebameeldivaks. Kuid lõhnas on rohkem sisu kui lihtsalt hea või halb. Lõhnad lisavad tunnetuslikul tasandil elule värve, rikkalikkust ja uusi naudingulisi tasandeid. Lõhnad võivad mälusopist esile tuua sündmusi, mille juba ammu unustanud olime. Lõhna tajudes ning sellele keskendudes ja seda analüüsides aktiveerub meie ajus osa, mis seda sama lõhna vaid tajudes, ilma sellele keskendumata, ei aktiveeru.
Haistmismeel on üks primitiivsemaid meeli, kuid endiselt on selle meele täielik mõistmine jäänud mõistatuseks. Meelelise eksistentsi võimalikkus realiseerub läbi meie kehalise olemise. Paljuski on füüsilised aistingud alateadlikud, ürgsed ja võimsad oma poeetilises paratamatuses. Nagu ka parfüüme, saame füüsist lugeda assotsiatiivsel tasandil ning see kogemus on üdini isiklik.
Parfümeeritud õhtus tärkavad tantsulised seisundid: kehad liiguvad ja annavad edasi värve ning aeg-ruume, mida lõhnamolekulid kutsuvad esile läbi haistmismeele.
Odööride öö räägib meile läbi tantsu, muusika, tuntud lõhnanautleja Baudelaire’i poeesia ning muidugi läbi õhus mänglevate joovastavate odööride loo sellest, kuidas lõhnade silmale nähtamatu mateeria meie emotsioone mõjutab ning pikendab.
Tuleb üdini meeleline öö.